Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Bó Nɔ ni Mumɔ lɛ Kɛɔ lɛ Toi!

Bó Nɔ ni Mumɔ lɛ Kɛɔ lɛ Toi!

Bó Nɔ ni Mumɔ lɛ Kɛɔ lɛ Toi!

“Mɔ ni yɔɔ toi lɛ, ha ni enu nɔ ni Mumɔ lɛ kɛɔ asafoi lɛ.”—KPOJIEMƆ 3:22.

1, 2. Mɛɛ ŋaawoo atĩ mli yɛ Yesu shɛɛ saji ni ekɛha asafoi kpawo ni atsĩ amɛ tã yɛ Kpojiemɔ lɛ mli?

ESA akɛ Yehowa tsuji abo Yesu Kristo wiemɔi ni jɛ mumɔŋ ni ekɛha asafoi kpawo ni atsĩ amɛ tã yɛ Biblia mli wolo ni ji Kpojiemɔ lɛ mli lɛ toi jogbaŋŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ŋaawoo ni ji: “Mɔ ni yɔɔ toi lɛ, ha ni enu nɔ ni Mumɔ lɛ kɛɔ asafoi lɛ” yɛ shɛɛ saji lɛ eko fɛɛ eko mli.—Kpojiemɔ 2:7, 11, 17, 29; 3:6, 13, 22.

2 Wɔsusu Yesu shɛɛ saji ni ekɛha bɔfoi, loo nɔkwɛlɔi ni yɔɔ Efeso, Smirna, kɛ Pergamo lɛ ahe momo. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná nɔ ni etsɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ ekɛɛ asafoi krokomɛi ejwɛ lɛ ahe sɛɛ lɛ?

Kɛha Bɔfo ni Yɔɔ Tiatira Lɛ

3. Nɛgbɛ Tiatira yɔɔ, ni mɛɛ jarayeli nɔ ko ale waa yɛ jɛmɛ?

3 “Nyɔŋmɔ bi lɛ” kɛ yijiemɔ kɛ kãmɔ fɛɛ ha Tiatira asafo lɛ. (Kanemɔ Kpojiemɔ 2:18-29.) Ato Tiatira (amrɔ nɛɛ Akhisar) shishi yɛ faa ko ni boteɔ Gediz (blema Hermus) Faa ni yɔɔ Asia Bibioo lɛ anaigbɛ lɛ toi. Ale maŋtiase lɛ waa yɛ eŋaa nitsumɔi babaoo lɛ hewɔ. Emɛi ni feɔ tsofa ni akɛwoɔ mama lɛ kɛ madder shishifã feɔ amɛmama tsuru, loo kɔɔjaŋ ni ehe gbɛi lɛ. Lidia ni batsɔ Kristofonyo beni Paulo tee Filipi yɛ Hela lɛ ji “kɔɔjaŋ hɔɔlɔ ko ni jɛ Tiatira.”—Bɔfoi lɛ Asaji 16:12-15.

4. Mɛni mli ajie Tiatira asafo lɛ yi yɛ?

4 Yesu jie Tiatira asafo lɛ yi yɛ enitsumɔi kpakpai, suɔmɔ, hemɔkɛyeli, tsuishiŋmɛɛ, kɛ enitsumɔ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ hewɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ‘amɛ sɛɛkpee nitsumɔi lɛ fe tsutsu nii lɛ.’ No hewɔ lɛ, kɛji akɛ ale wɔhe saji kpakpai po lɛ, esaaa akɛ wɔfeɔ anyagba yɛ wɔjeŋbai ahe.

5-7. (a) Namɔ ji nakai “yoo Isabel” lɛ, ni mɛni ehe bahia ni afee yɛ hewalɛ ni enáa yɛ mɛi anɔ lɛ he? (b) Kristo shɛɛ sane ni ekɛha Tiatira asafo lɛ yeɔ ebuaa yei Nyɔŋmɔ gbeyeishelɔi koni amɛfee mɛni?

5 Tiatira asafo lɛ miiŋmɛ wɔŋjamɔ, amale tsɔɔmɔ, kɛ bɔlɛnamɔŋ jeŋba shara gbɛ. Nakai “yoo Isabel”—ni ekolɛ eji yei akuu ko ni hiɛ sui ni tamɔ Maŋnyɛ Izebel ni hi shi yɛ Israel akutsei nyɔŋma Maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ nɔ̃ lɛ yɛ amɛteŋ. Woloŋlelɔi komɛi tsɔɔ mli akɛ Tiatira ‘gbalɔyei’ lɛ bɔ mɔdɛŋ koni amɛlaka Kristofoi lɛ ni amɛjá jarayeli kɛ ŋaalɔi anyɔŋmɔi kɛ nyɔŋmɔyei lɛ ní amɛkɛ amɛhe awo gbijurɔyelii ni kɔɔ niyenii ni akɛshã afɔle áha wɔji lɛ he lɛ amli. Ekaba akɛ mɔ ko ni lɛ diɛŋtsɛ ewo ehe gbalɔyoo lɛ aaabɔ mɔdɛŋ ni ekudɔ mɛi krokomɛi yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Kristofoi asafo lɛ mli!

6 Kristo ‘kɛ yoo Isabel lɛ miiba abafɔ̃ hela saa nɔ, ni ekɛ mɛi ni kɛ lɛ fite gbala lɛ baawo amanehulu kpeteŋkpele mli, ja amɛtsake amɛtsui kɛjɛ enitsumɔi lɛ amli.’ Esaaa akɛ nɔkwɛlɔi kpɛlɛɔ tsɔɔmɔ kɛ hewalɛ gbonyo ni anáa yɛ mɛi anɔ ni tamɔ nɛkɛ nɔ kɔkɔɔkɔ, ni ehe ehiaaa akɛ Kristofonyo ko abɔ mumɔŋ kɛ helooŋ ajwamaŋ loo ekɛ ehe aaawo wɔŋjamɔ mli koni ekɛle akɛ “satan bui ni mli kwɔlɔ” lɛ ji efɔŋ diɛŋtsɛ. Kɛ́ wɔbo Yesu kɔkɔbɔɔ lɛ toi lɛ, ‘wɔbaahiɛ nɔ ni wɔyɔɔ lɛ mli,’ ni esha yeŋ wɔnɔ. Akɛni mɛi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu ni atée amɛ shi lɛ kpoo nifeemɔi, akɔnɔi, kɛ otii ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ bɛ mli hewɔ lɛ, aha amɛ “hegbɛ yɛ jeŋmaji lɛ anɔ” ni amɛbaafata Kristo he kɛjwara jeŋmaji lɛ wɔtsɔwɔtsɔ. Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ asafoi lɛ yɛ mfonirifeemɔŋ ŋulamii, ni kɛ́ atée mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ashi kɛtee ŋwɛi lɛ, abaaha amɛ “toloo ni kpɛɔ lɛ,” Ayemforowu lɛ, Yesu Kristo.—Kpojiemɔ 22:16.

7 Abɔ Tiatira asafo lɛ kɔkɔ koni ekaŋmɛ hewalɛ fɔŋ ni yei hemɔkɛyeli kwalɔi lɛ náa yɛ mɛi anɔ lɛ gbɛ. Kristo shɛɛ sane ni jɛ mumɔŋ ni ekɛha asafo lɛ yeɔ ebuaa yei Nyɔŋmɔ gbeyeishelɔi lɛ koni amɛhiɛ gbɛhe ni akɛwo amɛdɛŋ ŋmɛnɛ lɛ mli. Amɛbɔɔɔ mɔdɛŋ ni amɛye hii anɔ, ni amɛlakaaa nyɛmi ko kɛwooo mumɔŋ loo helooŋ ajwamaŋbɔɔ mli. (1 Timoteo 2:12) Yɛ no najiaŋ lɛ, yei nɛɛ feɔ nɔkwɛmɔnɔ yɛ nitsumɔi kpakpai kɛ sɔɔmɔi amli kɛhaa Nyɔŋmɔ yijiemɔ. (Lala 68:12; 1 Petro 3:1-6) Kɛ́ asafo lɛ bu nɔ ni eyɔɔ—tsɔɔmɔ kɛ jeŋba krɔŋŋ ni ehiɛ sɔ Maŋtsɛyeli sɔɔmɔ lɛ—Kristo kɛ nyɔmɔwoi ni jɔɔmɔi yɔɔ mli baaba abaha amɛ, shi jeee hiɛkpatamɔ.

Kɛha Bɔfo ni Yɔɔ Sarde Lɛ

8. (a) Nɛgbɛ Sarde hi, ni mɛni ji ehe saji komɛi? (b) Mɛni hewɔ yelikɛbuamɔ he hiaa Sarde asafo lɛ?

8 Yelikɛbuamɔ he miihia Sarde asafo lɛ waa, ejaakɛ egbo yɛ mumɔŋ. (Kanemɔ Kpojiemɔ 3:1-6.) Sardio yɛ Tiatira wuoyigbɛ aaafee kilomitai 50, ni eji maŋtiase ni miishwere waa. Jarayeli, jɛmɛ shikpɔŋ lɛ ni baa nii, kɛ too he tsɔi ni akɛfeɔ atade kɛ kuŋtu ni akɛhàa tsũ mli lɛ ha ebafee maŋtiase ko ni yɔɔ nii waa ni be ko ni eho lɛ mɛi aaafee 50,000 yɔɔ mli lɛ. Taakɛ yinɔsaneŋmalɔ Josephus tsɔɔ mli lɛ, Yudafoi akutsei babaoo hi Sarde yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 D.Ŋ.B lɛ mli. Nibii ni ana yɛ maŋtiase lɛ amaŋfɔi lɛ amli lɛ ekomɛi ji kpeehe ko kɛ Efeso nyɔŋmɔyoo Artemi lɛ sɔlemɔwe.

9. Mɛni esa akɛ wɔfee kɛji akɛ wɔtsũɔ sɔɔmɔ nitsumɔi kɛha Nyɔŋmɔ lɛ jabejabe?

9 Kristo kɛɛ Sarde asafo lɛ bɔfo lɛ akɛ: “Mile onitsumɔi lɛ akɛ ohiɛ gbɛi akɛ ohiɛ kã, shi ogbo.” Ni kɛji ale wɔ akɛ wɔshĩɔ kpe yɛ mumɔŋ, shi wɔwɔ diɛŋtsɛ yɛ Kristofoi ahegbɛi ahe, ni wɔtsũɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ jabejabe, ni ‘wɔmiihe wɔgboi’ yɛ mumɔŋ hu? No lɛ ehe miihia ni ‘wɔya nɔ wɔkai bɔ ni wɔnine shɛ’ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ ‘nɔ, ni wɔnu’ lɛ, ni esa akɛ wɔwo wɔnyɛmɔi yɛ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ lɛ mli lɛ mli hewalɛ. Esa akɛ wɔje shishi diɛŋtsɛ ni wɔkɛ wɔhe awo Kristofoi akpeei amli kɛ wɔtsui fɛɛ. (Hebribii 10:24, 25) Kristo bɔ Sarde asafo lɛ kɔkɔ akɛ: “Kɛ́ ohiɛ etsɛ̃ɛɛ lɛ, maba onɔ taakɛ julɔ, ni oleŋ nɔ̃ ŋmɛlɛtswaa nɔ ni maba onɔ kwraa.” Ni wɔgbii nɛɛ hu? Etsɛŋ ni ebaabi ni wɔbu wɔhe akɔntaa.

10. Yɛ shihilɛ ni tamɔ nɔ ni yɔɔ Sarde lɛ po mli lɛ, mɛni baanyɛ afee anɔkwale yɛ Kristofoi fioo komɛi ahe?

10 Yɛ shihilɛ ni tamɔ nɔ ni yɔɔ Sarde lɛ po mli lɛ, mɛi fioo ko ‘ni wooo amɛtadei lɛ muji, kɛ mɛi ni baanyɛ amɛkɛ Kristo anyiɛ yɛ atadei yɛji amli akɛni amɛsa nakai hewɔ lɛ’ baanyɛ ahi shi. Amɛhiɛɔ amɛ Kristofoi akadimɔ nii lɛ mli, amɛhiɔ shi akɛ mɛi ni woko amɛhe muji, ni je lɛŋ jeŋba kɛ jamɔŋ muji lɛ eko bɛ amɛhe. (Yakobo 1:27) No hewɔ lɛ, Yesu ‘egbeŋ amɛgbɛi yɛ wala wolo lɛ mli gbi ko gbi ko, shi ebaatsĩ amɛgbɛi atã yɛ etsɛ kɛ ebɔfoi lɛ ahiɛ.’ Akɛni ajaje akɛ amɛsa akɛ amɛkɛ Kristo nyiɛɔ hewɔ lɛ, akɛ klala ni kpɛɔ nyɛramnyɛram, ni he tse, ni yɔɔ fɛo, ni feɔ Nyɔŋmɔ mɛi krɔŋkrɔŋi lɛ ajalɛnifeemɔ he mfoniri lɛ baawo eyemforo kuu ni afɔ amɛ mu lɛ. (Kpojiemɔ 19:8) Sɔɔmɔ hegbɛi ni yɔɔ miishɛɛ ni kã amɛhiɛ yɛ ŋwɛi lɛ woɔ amɛ hewalɛ koni amɛye je lɛ nɔ. Jɔɔmɔi hu yɛ kɛha mɛi ni baaná naanɔ wala yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Aŋma amɛ hu amɛgbɛi yɛ wala wolo lɛ mli.

11. Mɛni esa akɛ wɔfee kɛji akɛ wɔmiihé wɔwɔ yɛ mumɔŋ?

11 Wɔteŋ mɔ ko sumɔŋ ni eyaje Sarde asafo lɛ mumɔŋ shihilɛ ni ehiii lɛ mli. Shi kɛ́ wɔkpá shi wɔna akɛ wɔmiihé wɔwɔ yɛ mumɔŋ hu? Esa akɛ wɔtsu he nii oya kɛha wɔ diɛŋtsɛ wɔhilɛ-kɛhamɔ. Ŋɔɔ lɛ akɛ aagbala wɔ kɛmiiya je lɛ gbɛ̀i ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ bɛ mli lɛ ahe loo wɔmiifee kpɔkee yɛ kpeeiyaa loo yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Nyɛhaa wɔtaoa Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ yɛ sɔlemɔ kɛ hiɛdɔɔ mli. (Filipibii 4:6, 7, 13) Biblia lɛ kanemɔ daa gbi kɛ Ŋmalɛi lɛ kɛ woji ni “tsulɔ nukpa anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ efee lɛ akasemɔ baaye abua wɔ koni wɔhiɛ atsɛ̃ yɛ mumɔŋ daa. (Luka 12:42-44) Kɛkɛ lɛ wɔbaatamɔ mɛi ni yɔɔ Sarde ni Kristo kpɛlɛ amɛnɔ lɛ, ni wɔbaatsɔmɔ hewalɛwoo nɔ̃ kɛha nanemɛi heyelilɔi lɛ.

Kɛha Bɔfo ni Yɔɔ Filadelfia Lɛ

12. Te obaatsɔɔ jamɔŋ shihilɛ ni yɔɔ blema Filadelfia lɛ mli oha tɛŋŋ?

12 Yesu jie Filadelfia asafo lɛ yi. (Kanemɔ Kpojiemɔ 3:7-13.) Filadelfia (amrɔ nɛɛ Alasehir) bafee maŋtiasei ni yɔɔ Asia Bibioo lɛ anaigbɛ ni feɔ wein lɛ ateŋ nɔ ni eshwere waa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, enyɔŋmɔ ni ejáa titri ji Dionysus, ni ji wein nyɔŋmɔ lɛ. Eka shi faŋŋ akɛ, Yudafoi ni yɔɔ Filadelfia lɛ bɔ mɔdɛŋ koni amɛtsɔ̃ Yudafoi Kristofoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ayiŋ koni amɛkã he amɛhiɛ Mose Mla lɛ mli nifeemɔi komɛi amli loo amɛku amɛsɛɛ kɛya mli ekoŋŋ, shi amɛyeee omanye.

13. Kristo kɛ “David samfee lɛ” etsu nii yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

13 Kristo “hiɛ David samfee lɛ,” ni no hewɔ lɛ akɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii fɛɛ kɛ hemɔkɛyeli shia lɛ nɔkwɛmɔ ewo edɛŋ. (Yesaia 22:22; Luka 1:32) Yesu kɛ nakai samfee lɛ gbele Maŋtsɛyeli hegbɛi kɛ nitsumɔi anaa eha Kristofoi ni yɔɔ blema Filadelfia kɛ hei krokomɛi lɛ. Kɛjɛ afi 1919 kɛbaa nɛɛ lɛ, egbele “shinaa kpeteŋkpele” ni kɛ mɔ yaa Maŋtsɛyeli shiɛmɔ ni shitee-kɛ-wolɔ ko nyɛŋ aŋa naa lɛ mli eha “tsulɔ nukpa anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ. (1 Korintobii 16:9; Kolosebii 4:2-4) Yɛ anɔkwale mli lɛ, aŋa Maŋtsɛyeli hegbɛi lɛ anaa shinaa lɛ naa yɛ mɛi ni yɔɔ “satan kpeehe lɛ” ahiɛ, ejaakɛ amɛjeee mumɔŋ Israelbii.

14. (a) Mɛɛ shiwoo Yesu kɛha Filadelfia asafo lɛ? (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsi wɔhe kɛjɛ shi ni wɔɔgbee yɛ “kaa ŋmɛlɛtswaa” lɛ mli lɛ he?

14 Yesu kɛ shiwoo nɛɛ ha Kristofoi ni yɔɔ blema Filadelfia lɛ akɛ: “Ejaakɛ oye mitsuishiŋmɛɛ wiemɔ lɛ nɔ hewɔ lɛ, mi hu matoo yɛ kaa ŋmɛlɛtswaa ni baaba jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ . . . lɛ mli.” Shiɛmɔ biɔ tsuishiŋmɛɛ ni Yesu jie lɛ kpo lɛ nɔŋŋ eko. Eŋmɛɛɛ ehe kɛhaaa henyɛlɔ lɛ kɔkɔɔkɔ, shi etee nɔ efee e-Tsɛ suɔmɔnaa nii. No hewɔ lɛ, atée Kristo shi kɛtee ŋwɛi shihilɛ ni gbele bɛ mli lɛ mli. Kɛ́ wɔhiɛ wɔyiŋkpɛɛ akɛ wɔbaajá Yehowa lɛ mli kpɛŋŋ, ni wɔfi Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ kɛtsɔ sanekpakpa lɛ shiɛmɔ nɔ lɛ, abaabu wɔhe kɛjɛ shi ni wɔɔgbee yɛ amrɔ nɛɛ kaa be ni ji “kaa ŋmɛlɛtswaa” lɛ mli lɛ he. ‘Wɔbaaya nɔ wɔhiɛ nɔ ni wɔná kɛjɛ Kristo ŋɔɔ lɛ mli’ kɛtsɔ mɔdɛŋ ni wɔɔbɔ koni wɔha nakai Maŋtsɛyeli lɛ he nibii aya hiɛ lɛ nɔ. Nɔ ni baajɛ enɛ feemɔ mli aba kɛha mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ji ŋwɛi akekere ni jara wa waa, kɛ naanɔ wala yɛ shikpɔŋ nɔ kɛha amɛnanemɛi anɔkwafoi lɛ.

15. Mɛni ataoɔ yɛ mɛi ni baafee ‘akulashiŋi yɛ Nyɔŋmɔ sɔlemɔwe’ lɛ mli lɛ adɛŋ?

15 Kristo kɛfata he akɛ: “Kunimyelɔ lɛ, maŋɔ lɛ mafee akulashiŋ yɛ mi-Nyɔŋmɔ lɛ sɔlemɔtsu lɛ mli, . . . ni maŋma mi-Nyɔŋmɔ lɛ gbɛi, kɛ mi-Nyɔŋmɔ lɛ maŋ ni ji Yerusalem hee ni jɛɔ ŋwɛi kpelekeɔ shi kɛjɛɔ mi-Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ gbɛi, kɛ mi diɛŋtsɛ migbɛi hee lɛ, yɛ enɔ.” Esa akɛ nɔkwɛlɔi ni afɔ amɛ mu lɛ afi anɔkwa jamɔ sɛɛ. Esa akɛ amɛkã he amɛhi shi akɛ ‘ŋwɛi Yerusalem hee’ lɛ mli bii kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ni amɛaashiɛ kɛ amɛhe ni baaya nɔ atse yɛ mumɔŋ lɛ nɔ. Enɛ he miihia kɛji amɛmiisumɔ ni amɛfee akulashiŋi yɛ ŋwɛi sɔlemɔwe ni yɔɔ nyam lɛ mli, ní akɛ Nyɔŋmɔ maŋ lɛ gbɛi atsɛ amɛ akɛ eŋwɛi maŋ lɛ mli bii, ní akɛ Kristo gbɛi atsɛ amɛ akɛ eyemforo lɛ. Ni yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ amɛná toii ni ‘nuɔ nɔ ni mumɔ lɛ kɛɔ asafoi lɛ.’

Kɛha Bɔfo ni Yɔɔ Laodikea Lɛ

16. Mɛni ji Laodikea he saji komɛi?

16 Kristo kã Laodikea asafo ni nɔ ko jeee ehe sane ko lɛ hiɛ. (Kanemɔ Kpojiemɔ 3:14-22.) Laodikea yɛ Efeso bokagbɛ aaafee kilomitai 150, ni eyɛ jarayeli gbɛjegbɛi wuji agbɛ ŋta ko ni baa nii jogbaŋŋ ni Lycus Faa lɛ tsɔɔ jɛmɛ lɛ nɔ, ni eji maŋ ni eshwere waa kɛ nibii afeemɔ, ni eji he titri ni akɛ shika toɔ. Ale atadei ni akɛ too hetsɔi fee yɛ kpokpaa lɛ nɔ lɛ waa. Ákɛ he ko ni tsofafeemɔ he skul ni ehe gbɛi yɔɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ Laodikea ji he ni afee hiŋmɛi tsofa ni atsɛɔ lɛ akɛ Phrygian powder lɛ yɛ. Asclepius, ni ji tsofafeemɔ nyɔŋmɔ lɛ ji nyɔŋmɔi titrii ni ajáa yɛ maŋ lɛ mli lɛ ateŋ ekome. Etamɔ nɔ ni Yudafoi babaoo yɛ Laodikea, ni eeenyɛ efee akɛ amɛteŋ mɛi komɛi yɛ nii waa.

17. Mɛni hewɔ akã Laodikeabii lɛ ahiɛ lɛ?

17 Beni Yesu kɛ Laodikea asafo lɛ wieɔ kɛtsɔɔ ‘ebɔfo’ lɛ nɔ lɛ, Yesu kɛ hewalɛ wie ákɛ eji “odasefonyo anɔkwafo lɛ kɛ anɔkwayelɔ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ nibɔɔ lɛ shishijee.” (Kolosebii 1:13-16) Akã Laodikeabii lɛ ahiɛ akɛni amɛbɛ ‘ŋanii ni amɛbɛ klakla hu’ yɛ mumɔŋ lɛ hewɔ. Akɛni amɛyɛ kulɔkulɔ hewɔ lɛ, Kristo baafɛ̃ amɛ kɛjɛ edaaŋ eshwie. Ewaŋ kɛhaŋ amɛ akɛ amɛaanu nakai sane lɛ shishi. Kpaakpoi ni mli edɔ yɛ Hierapoli ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ, ni nu ni yɔɔ ŋanii yɛ Kolose. Akɛni ebiɔ ni agbala nu kɛjɛ shɔŋŋ kɛba Laodikea hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ efeɔ kulɔkulɔ kɛ́ eshɛ maŋtiase lɛ mli. Ahaa etsɔɔ nujɔɔ ko mli yɛ gbɛ lɛ nɔ he ko. Akɛni ebɛŋkɛ Laodikea hewɔ lɛ, etsɔɔ nu gbɛ ko ni akɛ tɛi ni agbulɔ mli fɔji ni akɛ sɛmɛnti etsara lɛ mli.

18, 19. Mɛɛ gbɛ nɔ abaanyɛ atsɔ aye abua ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Kristofoi ni tamɔ mɛi ni yɔɔ Laodikea lɛ yɛ?

18 Aŋkroaŋkroi ni tamɔ Laodikeabii lɛ ŋmɛnɛ lɛ bɛ klakla kɛ hewalɛwoo ni asaŋ amɛbɛ ŋanii ni kɛ hejɔɔmɔ haa mɔ. Taakɛ nu kulɔkulɔ ji lɛ, abaafɛ̃ amɛ kɛjɛ daaŋ ashwie! Yesu sumɔɔɔ amɛ akɛ enaawielɔi, ákɛ “bɔfoi yɛ Kristo najiaŋ” ni afɔ amɛ mu. (2 Korintobii 5:20) Kɛ́ amɛtsakeee lɛ, amɛgbɛhe akɛ Maŋtsɛyeli jajelɔi lɛ baaje amɛdɛŋ. Laodikeabii lɛ yadi shikpɔŋ nɔ ninámɔ sɛɛ, ni ‘amɛleee akɛ amɛyɛ amane mli, amɛnii yɛ mɔbɔ, amɛji ohiafoi, shwilafoi, kɛ heyayaiatsɛmɛi.’ Kɛ́ aaajie mɛi fɛɛ ni tamɔ amɛ ŋmɛnɛ lɛ amumɔŋ ohia, shwilamɔ, kɛ yayainyiɛmɔ lɛ kɛya lɛ, esa akɛ amɛhé “shika ni atsuu he” ni ji hemɔkɛyeli ni aka akwɛ, “atadei yɛji” ni ji jalɛnifeemɔ, kɛ “hiŋmɛi tsofa” ni haa mumɔŋ ninaa yaa hiɛ lɛ kɛjɛ Kristo ŋɔɔ. Kristofoi nɔkwɛlɔi yɛ he miishɛɛ akɛ amɛaaye amɛbua amɛ koni amɛhiɛ ahi amɛmumɔŋ hiamɔ nii anɔ, bɔni afee ni amɛtsɔmɔ “niiatsɛmɛi yɛ hemɔkɛyeli gbɛfaŋ.” (Yakobo 2:5; Mateo 5:3) Kɛfata he lɛ, ehe miihia ni nɔkwɛlɔi lɛ aye abua amɛ ni amɛkɛ mumɔŋ “hiŋmɛi tsofa” awo amɛhiŋmɛii amli—ni amɛkpɛlɛ, ni amɛhi shi yɛ Yesu tsɔɔmɔ, ŋaawoo, nɔkwɛmɔnɔ, kɛ jwɛŋmɔŋ su lɛ naa. Enɛ ji tsamɔ tsofa ni akɛkuɔ “heloo lɛ sɛɛdii nii lɛ kɛ hiŋmɛii lɛ asɛɛdii nii lɛ kɛ shihilɛ lɛ mli hewoo lɛ” naa.—1 Yohane 2:15-17.

19 Yesu kãa ni etsɔseɔ mɛi fɛɛ ni esumɔɔ. Esa akɛ nɔkwɛlɔi ni yɔɔ eshishi lɛ kɛ mlihilɛ afee nakai nɔŋŋ. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:28, 29) Ehe miihia ni Laodikeabii lɛ ‘ahiɛ adɔ ni amɛtsake amɛtsui,’ ní amɛfee tsakemɔi yɛ amɛsusumɔ kɛ amɛshihilɛ gbɛ lɛ mli. Ojogbaŋŋ, ani wɔteŋ mɛi komɛi kɛ amɛhe ewo shihilɛ gbɛ ko ni baa wɔsɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ shi akɛ nɔ ko ni he ehiaaa kwraa yɛ shihilɛ mli? No lɛ nyɛhaa ‘wɔhéa hiŋmɛi tsofa kɛjɛa Yesu ŋɔɔ’ bɔni afee ni wɔnyɛ wɔna bɔ ni ekãa ni akɛtaoɔ Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ klɛŋklɛŋ lɛ he hiaa hã.—Mateo 6:33.

20, 21. Namɛi hereɔ Yesu ‘shimɔ’ lɛ nɔ jogbaŋŋ ŋmɛnɛ, ni mɛni gbɛ amɛkpaa?

20 Kristo kɛɛ akɛ, “Naa, midamɔ shinaa lɛ naa ni miishi; kɛji mɔ ko nu migbee ni egbele shinaa lɛ, maba eŋɔɔ ni mi kɛ lɛ aaabaye nii ni lɛ hu ekɛ mi aaaye” nii. Bei pii lɛ Yesu kɛ mumɔŋ gbɛtsɔɔmɔi haa beni eyeɔ nii lɛ. (Luka 5:29-39; 7:36-50; 14:1-24) Amrɔ nɛɛ eetswa asafo ni tamɔ Laodikea asafo lɛ shinaa. Ani emli bii lɛ baahere lɛ nɔ, ni amɛtsĩɛ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha lɛ lɛ hiɛ, ni amɛhere lɛ kɛba amɛteŋ, ni amɛha etsɔɔ amɛ nii? Kɛ́ nakai ni lɛ, Kristo kɛ amɛ baaye nii kɛha amɛmumɔŋ sɛɛnamɔ kpele.

21 Ŋmɛnɛŋmɛnɛ “tooi krokomɛi” lɛ miiha Yesu miiba amɛŋɔɔ yɛ mfonirifeemɔŋ, ni nifeemɔi nɛɛ kɛ mɔ yaa naanɔ wala mli. (Yohane 10:16; Mateo 25:34-40, 46) Kristo kɛ hegbɛ akɛ ‘akɛ lɛ ata emaŋtsɛsɛi lɛ nɔ, taakɛ bɔ nɔŋŋ ni lɛ hu eye kunim, ni aha ekɛ e-Tsɛ ta emaŋtsɛsɛi lɛ nɔ lɛ’ baaha kunimyelɔ fɛɛ kunimyelɔ ni afɔ lɛ mu lɛ. Hɛɛ, Yesu kɛ maŋtsɛsɛi nɔ ni ekɛ kunimyelɔi ni afɔ amɛ mu lɛ aaatara yɛ e-Tsɛ ninejurɔ nɔ yɛ ŋwɛi lɛ he shiwoo ni yɔɔ nyam ha amɛ. Ni tooi krokomɛi ni yeɔ kunim lɛ miikpa shihilɛ ni yɔɔ miishɛɛ yɛ Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ shishi lɛ gbɛ.

Nikasemɔi Kɛha Wɔ Fɛɛ

22, 23. (a) Kristofoi fɛɛ baanyɛ aná Yesu wiemɔi ni ekɛha asafoi kpawo lɛ ahe sɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni esa akɛ efee wɔfaishitswaa?

22 Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ Kristofoi fɛɛ baanyɛ aná Yesu wiemɔ ni ekɛha asafoi kpawo ni yɔɔ Asia Bibioo lɛ he sɛɛ jogbaŋŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, akɛni Kristofoi onukpai ni yɔɔ suɔmɔ lɛ yɔseɔ akɛ Kristo kɛ yijiemɔ ni sa ha hewɔ lɛ, etsirɛɔ amɛ koni amɛjie aŋkroaŋkroi kɛ asafoi ni miibɔ mɔdɛŋ yɛ mumɔŋ lɛ ayi. Hei ni gbɔjɔmɔi yɔɔ lɛ, onukpai lɛ yeɔ buaa nanemɛi heyelilɔi lɛ koni amɛkɛ Ŋmalɛ naa tsabaai atsu nii. Wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔya nɔ ni wɔná ŋaawoo ni Kristo kɛha asafoi kpawo lɛ mli fãi srɔtoi lɛ ahe sɛɛ kɛ́ wɔkɛ ekãa sɔle yɛ he ni wɔtsu he nii amrɔ nɔŋŋ lɛ. *

23 Naagbee gbii nɛɛ jeee be ni akɛhiɔ shi ni nɔ ko jeee mɔ he sane, ni akɛtiuɔ heloonaa ninámɔ sɛɛ, loo akɛdiɔ nɔ kroko ni baanyɛ aha wɔkɛ jabejabe sɔɔmɔ ahã Nyɔŋmɔ sɛɛ. Eba akɛ asafoi fɛɛ aaaya nɔ akpɛ́lɛ kaŋkaŋ akɛ kanetsei ni Yesu haa amɛhiɔ amɛgbɛhe. Ákɛ Kristofoi ni yeɔ anɔkwa lɛ, nyɛhaa wɔtswaa wɔfai shi daa akɛ wɔbaabo toi beni Kristo wieɔ lɛ ni wɔfee toiboo wɔha nɔ ni mumɔ lɛ kɛɔ lɛ. Kɛkɛ lɛ wɔbaaná naanɔ miishɛɛ akɛ la hiɛlɔi kɛwo Yehowa hiɛ nyam.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 22 Agbála Kpojiemɔ 2:1–3:22 lɛ hu mli yɛ wolo ni ji Kpojiemɔ—Enaagbee Kwraa lɛ Ebɛŋkɛ! ni Yehowa Odasefoi fee lɛ yitso 7 kɛyashi 13 lɛ mli.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Namɔ ji nakai “yoo Isabel” lɛ, ni mɛni hewɔ esaaa akɛ yei ni ji Nyɔŋmɔ gbeyeishelɔi kaseɔ lɛ lɛ?

• Mɛɛ shihilɛ hi Sarde asafo lɛ mli, ni mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔkwa wɔnii ni wɔɔfee tamɔ Kristofoi babaoo ni hi jɛmɛ lɛ?

• Mɛɛ shiwoi Yesu kɛha Filadelfia asafo lɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ ekɔɔ wɔhe yɛ ŋmɛnɛ?

• Mɛni hewɔ akã Laodikeabii lɛ ahiɛ lɛ, shi mɛɛ gbɛkpamɔi kã Kristofoi ni yɔɔ ekãa lɛ ahiɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Esa akɛ akwa nakai “yoo Isabel” gbɛ̀i gbohii lɛ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]

Yesu egbele “shinaa kpeteŋkpele” ni haa anáa Maŋtsɛyeli hegbɛi anaa eha esɛɛnyiɛlɔi lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

Ani ohereɔ Yesu ni oboɔ lɛ toi?