Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kristo kɛ Asafoi lɛ Wieɔ

Kristo kɛ Asafoi lɛ Wieɔ

Kristo kɛ Asafoi lɛ Wieɔ

“Nii ni mɔ ni hiɛ ŋulamii kpawo lɛ yɛ eninejurɔ . . . lɛ kɛɛ nɛ.”—KPOJIEMƆ 2:1.

1, 2. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔnya nɔ ni Kristo kɛɛ asafoi kpawo yɛ Asia Bibioo lɛ he lɛ?

YEHOWA Bi koome Yesu Kristo, ji Kristofoi asafo lɛ Yitso. Bɔni afee ni Kristo aha esɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu lɛ asafo lɛ ahi shi akɛ nɔ ni kpa ko bɛ he lɛ, etsuɔ eyitsoyeli lɛ he nii kɛtsɔɔ amɛ yijiemɔ kɛ jajemɔ nɔ. (Efesobii 5:21-27) Enɛ he nɔkwɛmɔnii yɛ Kpojiemɔ yitsei 2 kɛ 3, he ni wɔnaa Yesu shɛɛ saji ni mli wawai ni suɔmɔ yɔɔ mli waa ni akɛyaha asafoi kpawo yɛ Asia Bibioo lɛ yɛ lɛ.

2 Dani bɔfo Yohane aaanu Yesu wiemɔi ni ekɛyaha asafoi kpawo lɛ he lɛ, aha lɛ hegbɛ koni ena “Nuŋtsɔ lɛ gbi” lɛ he ninaa. (Kpojiemɔ 1:10) Nakai “gbi” lɛ je shishi beni ato Mesia Maŋtsɛyeli lɛ shishi yɛ afi 1914 lɛ. No hewɔ lɛ, nɔ ni Kristo kɛɛ asafoi lɛ he miihia waa yɛ naagbee gbii nɛɛ amli. Ehewalɛwoo kɛ ŋaawoo lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnyɛɔ wɔtsuɔ shihilɛi ni wɔkɛkpeɔ yɛ jaramɔ bei nɛɛ amli lɛ ahe nii.—2 Timoteo 3:1-5.

3. Mɛni ji mfonirifeemɔŋ wiemɔi ni ji “ŋulamii,” ‘bɔfoi,’ kɛ “shika kanetsei” ni bɔfo Yohane na lɛ shishinumɔ?

3 Yohane na Yesu Kristo ni awo ehiɛ nyam, ni “hiɛ ŋulamii kpawo lɛ yɛ eninejurɔ,” “ni enyiɛɔ shika kanetsei kpawo [loo asafoi] lɛ ateŋ lɛ.” “Ŋulamii” lɛ ji “asafoi kpawo lɛ abɔfoi” lɛ. (Kpojiemɔ 1:20; 2:1) Bei komɛi lɛ ŋulamii damɔɔ shi kɛhaa mumɔŋ bɔɔ nii ni ji ŋwɛibɔfoi, shi Kristo kɛ gbɔmɔ tsuŋ nii koni eŋmala shɛɛ saji eshwie shi eha mumɔŋ bɔɔ nii. No hewɔ lɛ, yɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja naa lɛ, nɛkɛ “ŋulamii” nɛɛ damɔ shi kɛha nɔkwɛlɔi, loo onukpai akui ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu. Wiemɔ ni ji ‘bɔfoi’ lɛ kɔɔ amɛ nitsumɔ akɛ bɔfoi [tsuji] lɛ he. Akɛni Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ mli elɛɛ hewɔ lɛ, “tsulɔ nukpa anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ hu ehala Yesu “tooi krokomɛi” lɛ ateŋ hii ni he esa akɛ nɔkwɛlɔi.—Luka 12:42-44; Yohane 10:16.

4. Nɔ ni Kristo kɛɔ asafoi lɛ ni onukpai boɔ toi lɛ he baa sɛɛnamɔ kɛhaa amɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

4 “Ŋulamii” lɛ yɛ Yesu ninejurɔ—amɛyɛ ehewalɛ, ekudɔmɔ, eduromɔ, kɛ ehebuu shishi. No hewɔ lɛ, amɛbaabu amɛhe akɔntaa amɛha lɛ. Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ onukpai lɛ baanyɛ atsɔ ewiemɔi ni ekɛha asafoi kpawo lɛ eko fɛɛ eko lɛ nɔ amɛna bɔ ni amɛaafee ni amɛtsu shihilɛi ni tamɔ nakai nɔŋŋ he nii. Shi kɛlɛ, ehe miihia ni Kristofoi fɛɛ abo Nyɔŋmɔ Bi lɛ toi. (Marko 9:7) No hewɔ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛtsɔ toiboo ni wɔɔfee beni Kristo wieɔ etsɔɔ asafoi lɛ nɔ?

Kɛha Bɔfo ni Yɔɔ Efeso Lɛ

5. Mɛɛ maŋtiase nɛkɛ Efeso ji?

5 Yesu jie asafo ni yɔɔ Efeso lɛ yi ni ekã amɛ hu. (Kanemɔ Kpojiemɔ 2:1-7.) Artemi nyɔŋmɔyoo lɛ gbatsu kpeteŋkpele lɛ yɛ Efeso, yɛ nɛkɛ jarayeli kɛ nyɔŋmɔjamɔ maŋ ni yɔɔ Asia Bibioo lɛ anaigbɛ ŋshɔnaa lɛ mli. Eyɛ mli akɛ jeŋba shara, apasa jamɔ, kɛ ŋkunyaayeli nifeemɔi eyi Efeso obɔ moŋ, shi Nyɔŋmɔ jɔɔ bɔfo Paulo kɛ mɛi krokomɛi lɛ asɔɔmɔ nitsumɔ yɛ nakai maŋ lɛ mli lɛ nɔ.—Bɔfoi lɛ Asaji, yitso 19.

6. Anɔkwa Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ tamɔ blema Efesobii lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

6 Kristo jie Efeso asafo lɛ yi, akɛ: “Mile onitsumɔi lɛ kɛ odeŋmegbomɔ lɛ kɛ otsuishiŋmɛɛ lɛ, kɛ bɔ ni okpɛlɛɛɛ mɛi fɔji lɛ, ni okã mɛi ni kɛɔ akɛ bɔfoi ji amɛ ni amɛjeee lɛ, ni ona akɛ amalelɔi ji amɛ” lɛ. Ŋmɛnɛ, Yesu anɔkwa sɛɛnyiɛlɔi lɛ asafoi lɛ hu yɛ nitsumɔi kpakpai, deŋmegbomɔ, kɛ tsuishiŋmɛɛ he yijiemɔ woji nakai nɔŋŋ. Amɛŋmɛɛɛ apasa nyɛmimɛi ni sumɔɔ ni abu amɛ ákɛ bɔfoi lɛ agbɛ kwraa. (2 Korintobii 11:13, 26) Taakɛ Efesobii lɛ ji lɛ, anɔkwa Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ‘ekpɛlɛɛɛ mɛi fɔji lɛ’ kwraa. No hewɔ lɛ, bɔni afee ni amɛha Yehowa jamɔ lɛ ahi shi krɔŋŋ ni amɛbu asafo lɛ he lɛ, amɛkpãaa naanyobɔɔ ninejurɔ mli amɛhãaa hemɔkɛyeli kwalɔi ni tsakeee amɛtsui lɛ.—Galatabii 2:4, 5; 2 Yohane 8-11.

7, 8. Mɛɛ naagba ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli yɔɔ Efeso asafo lɛ mli, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsu shihilɛ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ he nii?

7 Ni kɛlɛ, Kristofoi ni yɔɔ Efeso lɛ yɛ naagba ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli. Yesu kɛɛ akɛ: “Mikɛo yɛ sane ko, no ji akɛ óŋmɛɛ oklɛŋklɛŋ suɔmɔ lɛ he.” Ehe miihia ni asafo lɛ mli bii lɛ atsĩɛ klɛŋklɛŋ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Yehowa lɛ hiɛ. (Marko 12:28-30; Efesobii 2:4; 5:1, 2) Ehe miihia ni wɔ fɛɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔkalaaje wɔ klɛŋklɛŋ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ. (3 Yohane 3) Shi kɛji akɛ nibii tamɔ heloo gbɛfaŋ ninámɔ he akɔnɔ loo hiɛtserɛjiemɔ sɛɛdii miifee nɔ titri yɛ wɔshihilɛ mli hu? (1 Timoteo 4:8; 6:9, 10) No lɛ esa akɛ wɔsɔle waa kɛbi Nyɔŋmɔ yelikɛbuamɔ, koni wɔkɛ suɔmɔ ni mli wa waa kɛha Yehowa, kɛ shidaa kɛha nɔ ni lɛ kɛ e-Bi lɛ efee kɛha wɔ lɛ fɛɛ lɛ ato nɛkɛ sui nɛɛ anajiaŋ.—1 Yohane 4:10, 16.

8 Kristo wo Efesobii lɛ hewalɛ akɛ: “Kaimɔ he ni ojɛ ogbee shi lɛ, ni otsake otsui, ni otsu klɛŋklɛŋ nitsumɔi lɛ.” Shi kɛ amɛfeee nakai hu? Yesu kɛɛ akɛ: “Kɛ jeee nakai lɛ maba onɔ oyá, ni matsi okanetso lɛ kɛaajɛ egbɛhe lɛ.” Kɛji akɛ tooi lɛ fɛɛ laaje klɛŋklɛŋ suɔmɔ ni amɛyɔɔ lɛ, no lɛ “kanetso” lɛ, loo asafo lɛ, ehiŋ shi dɔŋŋ. Ákɛ Kristofoi ni yɔɔ ekãa lɛ, eba akɛ wɔɔtsu nii waa koni wɔha asafo lɛ aya nɔ akpɛ yɛ mumɔŋ.—Mateo 5:14-16.

9. Te esa akɛ abu kui ni atseɔ lɛ aha tɛŋŋ?

9 Kɛha amɛ yijiemɔ lɛ, Efesobii lɛ nyɛ̃ɔ “Nikolaimɛi lɛ anitsumɔi lɛ.” Yɛ nɔ ni áwie yɛ Kpojiemɔ lɛ sɛɛ lɛ, nɔ ko pɔtɛɛ bɛ ni ale yɛ nɛkɛ jamɔ kuu-fã nɛɛ shishijee, amɛ tsɔɔmɔi, kɛ nifeemɔi ahe. Shi, akɛni Yesu wie eshi gbɔmɛi asɛɛnyiɛmɔ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔná nyɛ̃ɛ wɔha kui ni atseɔ, taakɛ Kristofoi ni yɔɔ Efeso lɛ fee lɛ.—Mateo 23:10.

10. Mɛni baafee mɛi ni boɔ nɔ ni mumɔ lɛ kɛɔ lɛ toi lɛ aniiashikpamɔ?

10 Kristo kɛɛ: “Mɔ ni yɔɔ toi lɛ, ha ni enu nɔ ni Mumɔ lɛ kɛɔ asafoi lɛ.” Beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ, ewie yɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ kanyamɔ naa. (Yesaia 61:1; Luka 4:16-21) No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔbo nɔ ni Nyɔŋmɔ tsɔɔ enɔ ewieɔ kɛtsɔɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ lɛ toi bianɛ. Yesu wo shi yɛ mumɔ lɛ kudɔmɔ naa akɛ: “Mɔ ni yeɔ kunim lɛ, maha lɛ wala tso lɛ ni yɔɔ mi-Nyɔŋmɔ lɛ Paradeiso lɛ mli lɛ nɔ yibii lɛ eko eye.” Kɛha mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ni boɔ nɔ ni mumɔ lɛ kɛɔ lɛ toi lɛ, enɛ tsɔɔ naanɔ shihilɛ ni gbele bɛ mli yɛ ‘Nyɔŋmɔ paradeiso,’ loo Yehowa hiɛ diɛŋtsɛ. “Asafo babaoo” lɛ ni boɔ nɔ ni mumɔ lɛ kɛɔ lɛ toi lɛ hu baaná shikpɔŋ nɔ paradeiso mli ŋɔɔmɔ, he ni amɛbaanu nu kɛjɛ “wala-nu faa” lɛ mli, ní amɛbaaná tsamɔ kɛjɛ ‘tsei ni mamɔ faa lɛ toi lɛ ayibaai’ lɛ amli yɛ lɛ.—Kpojiemɔ 7:9; 22:1, 2; Luka 23:43.

11. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔnyɛ wɔha suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ aya hiɛ?

11 Efesobii lɛ elaaje amɛ klɛŋklɛŋ suɔmɔ lɛ, ni kɛji akɛ shihilɛ ko ni tamɔ nakai miiya nɔ yɛ asafo ko mli ŋmɛnɛ hu? Nyɛhaa wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ aha suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ aya hiɛ kɛtsɔ egbɛ̀i ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ ahe wiemɔ nɔ. Wɔbaanyɛ wɔjie wɔ shidaa kpo kɛha suɔmɔ ni Nyɔŋmɔ jie lɛ kpo lɛ yɛ kpɔmɔnɔ ni etsɔ esuɔmɔ Bi lɛ nɔ ekɛha lɛ hewɔ. (Yohane 3:16; Romabii 5:8) Kɛ hegbɛ ni sa ba lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsĩ Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ tã yɛ wiemɔ kɛ saji ahetoo kɛ hegbɛi ni wɔnáa yɛ kpeei ashishi lɛ mli. Wɔbaanyɛ wɔjie suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ kpo kɛtsɔ egbɛi lɛ yijiemɔ yɛ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ nɔ. (Lala 145:10-13) Hɛɛ, wɔwiemɔi kɛ nifeemɔi baanyɛ afee babaoo kɛkanya loo kɛwaje klɛŋklɛŋ suɔmɔ ni asafo lɛ yɔɔ lɛ.

Kɛha Bɔfo ni Yɔɔ Smirna Lɛ

12. Mɛni yinɔsane jieɔ lɛ kpo yɛ Smirna kɛ jamɔ nifeemɔi ni yaa nɔ yɛ jɛmɛ lɛ he?

12 Kristo ni ji “klɛŋklɛŋ mɔ lɛ kɛ naagbee mɔ lɛ, mɔ ni gbo ni ehiɛ kã ekoŋŋ” kɛtsɔ gbohiiashitee nɔ lɛ jie asafo ni yɔɔ Smirna lɛ yi. (Kanemɔ Kpojiemɔ 2:8-11.) Ato Smirna (ŋmɛnɛ Izmir, ni yɔɔ Turkey) lɛ shishi yɛ Asia Bibioo lɛ anaigbɛ ŋshɔ lɛ naa. Helabii to maŋtiase lɛ shishi, shi Lidiabii kpata hiɛ yɛ afi 580 D.Ŋ.B. Alexander Kpeteŋkpele lɛ sɛɛyelɔi ku sɛɛ amɛtswa Smirna ekoŋŋ yɛ he kroko. Ebatsɔ Roma nɔyelihe ni yɔɔ Asia lɛ fã, ni eji jarayeli maŋ ni shwere waa ni he gbɛi yɛ tsũi kpakpai ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hewɔ. Tiberio Kaisare gbatsu ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ha jɛmɛ tsɔ maŋtsɛ jamɔhe. Ehe bahia ni nyɔŋmɔ jálɔi lɛ ashã tsofa-kɛ-ŋma bibioo ko ni amɛkɛɛ akɛ “Kaisare ji Nuŋtsɔ.” Kristofoi efeee nakai ejaakɛ kɛha amɛ lɛ, “Yesu ji Nuŋtsɔ.” No hewɔ lɛ, amɛna amanehulu.—Romabii 10:9.

13. Eyɛ mli akɛ Kristofoi ni yɔɔ Smirna lɛ ji ohiafoi yɛ heloo gbɛfaŋ moŋ, shi amɛji niiatsɛmɛi yɛ mɛɛ shishinumɔ naa?

13 Yɛ amanehulu sɛɛ lɛ, Kristofoi ni yɔɔ Smirna lɛ ye ohia, ekolɛ yɛ shika helɛtemɔ mli naatsii komɛi ahewɔ, ejaakɛ amɛkɛ amɛhe wooo maŋtsɛ jamɔ mli. Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Yehowa tsuji lɛ yeee amɛhe kɛjɛɛɛ kaai ni tamɔ nakai nɔŋŋ mli. (Kpojiemɔ 13:16, 17) Eyɛ mli akɛ amɛji ohiafoi yɛ heloo gbɛfaŋ moŋ, shi mɛi ni tamɔ Kristofoi ni yɔɔ Smirna lɛ ji mumɔŋ niiatsɛmɛi, ni no ji nɔ ni he hiaa diɛŋtsɛ lɛ!—Abɛi 10:22; 3 Yohane 2.

14, 15. Mɛɛ miishɛjemɔ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ baanyɛ aná kɛjɛ Kpojiemɔ 2:10?

14 Yudafoi ni yɔɔ Smirna lɛ ateŋ mɛi pii ji “Satan kpeehe,” ejaakɛ amɛkɛ amɛhe kpɛtɛɔ blemasaji ni bɛ ŋmalɛi lɛ amli lɛ ahe, amɛkpoo Nyɔŋmɔ Bi lɛ, ni amɛwie musubɔɔ wiemɔi amɛshi esɛɛnyiɛlɔi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ. (Romabii 2:28, 29) Shi mɛɛ miishɛjemɔ po mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ baanyɛ aná kɛjɛ Kristo wiemɔi ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli nɛkɛ! Ekɛɔ akɛ: “Kaashe amanehulu ni obaana lɛ eko eko gbeyei. Naa, abonsam baaŋɔ nyɛteŋ mɛi komɛi awo tsuŋ, koni aŋɔka nyɛ, ni nyɛaana amanehulu gbii nyɔŋma. Feemɔ anɔkwafo kɛyashi gbele mli, ni mahao wala akekere lɛ.”—Kpojiemɔ 2:10.

15 Yesu sheee gbeyei akɛ eeegbo kɛha maŋtsɛ ni Yehowa ji lɛ sɛɛfimɔ. (Filipibii 2:5-8) Eyɛ mli akɛ Satan miiwuu kɛmiishi shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu lɛ bianɛ moŋ, shi ákɛ kuu lɛ, amɛsheee nibii ni amɛbaana amanehulu yɛ mli lɛ gbeyei—amanehulu, tsuŋwoo, loo awuiyeli gbele. (Kpojiemɔ 12:17) Amɛbaaye je lɛ nɔ kunim. Ni yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaawo amɛ fɔfɔii akekerei ni ŋalaa ni akɛwoɔ kunimyelɔi yɛ wɔŋjalɔi ashwɛmɔi ashishi lɛ, Kristo kɛ “wala akekere” wo mɛi ni afɔ amɛ mu ni átee amɛ shi lɛ ashi ákɛ bɔɔ nii ni gbele bɛ amɛnɔ hewalɛ yɛ ŋwɛi. Mɛɛ nikeenii diɛŋtsɛ ni eko bɛ ni kɛ lɛ yeɔ egbɔ eji nɛkɛ!

16. Kɛji akɛ wɔkɛ asafo ko ni tamɔ blema Smirna asafo lɛ bɔɔ lɛ, mɛɛ sane titri ko esa akɛ wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛma nɔ?

16 Ni kɛji akɛ wɔji mɛi ni wɔhiɛnɔkamɔ ji ŋwɛi loo shikpɔŋ nɔ nɔ̃, ni wɔkɛ asafo ko ni tamɔ nɔ ni yɔɔ blema Smirna lɛ bɔɔ hu? No lɛ nyɛhaa wɔyea wɔbuaa nanemɛi heyelilɔi lɛ ni amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ ama yiŋtoo titri hewɔ ni Nyɔŋmɔ ŋmɛɔ yiwaa gbɛ—ni ji jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛyeli he sane ni kã shi—lɛ nɔ. Yehowa Odasefonyo fɛɛ Odasefonyo ni ji emuuyeli mlihiɛlɔ haa anaa akɛ Satan ji amalelɔ, ni etsɔɔ akɛ gbɔmɔ ni awaa lɛ yi lɛ po baanyɛ afee hegbɛ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ akɛ eyeɔ nɔ akɛ Jeŋ Muu Fɛɛ Maŋtsɛ lɛ sɛɛfilɔ ni gbugbãaa. (Abɛi 27:11) Nyɛhaa wɔwoa Kristofoi krokomɛi hewalɛ ni amɛŋmɛ amɛtsui shi yɛ yiwaa shishi, koni yɛ enɛ hewɔ lɛ wɔkɛ amɛ fɛɛ aná hegbɛ “ni wɔsɔmɔ [Yehowa] ni gbeyeishemɔ ko bɛ mli yɛ hetsemɔ kɛ jalɛ mli yɛ ehiɛ wɔgbii abɔ fɛɛ”—kɛya naanɔi anaanɔ.—Luka 1:68, 69, 74, 75.

Kɛha Pergamo Bɔfo Lɛ

17, 18. Mɛɛ jamɔ shikwɛ̃ɛhe nɛkɛ Pergamo ji, ni mɛni baanyɛ ajɛ wɔŋjamɔ ni tamɔ nɛkɛ ni abaakpoo ákɛ akɛ he wooo mli lɛ mli aba?

17 Akɛ yijiemɔ kɛ jajemɔ fɛɛ ha asafo ni yɔɔ Pergamo lɛ. (Kanemɔ Kpojiemɔ 2:12-17.) Pergamo yɛ Smirna kooyigbɛ aaafee kilomitai 80, ni eji maŋ ni wɔŋjamɔ ehe shi waa yɛ mli. Etamɔ nɔ ni Kaldeabii ni ji ŋulamiiaŋkwɛlɔi jo foi kɛjɛ Babilon kɛtee jɛmɛ. Helatsɛmɛi babaoo yaa Pergamo, he ni Asclepius, apasa tsamɔ kɛ tsofafeemɔ nyɔŋmɔ ni ehe gbɛi lɛ gbatsu lɛ yɔɔ lɛ. Átee nɔ átsɛ Pergamo gbatsu ni átuu aha Kaisare Augusto jamɔ lɛ akɛ “mra be mli maŋtsɛyeli lɛ maŋtsɛ jamɔ shikwɛ̃ɛhe titri.”—Encyclopædia Britannica, 1959, Kpo 17, baafa 507.

18 Gbatsu ko ni ájɔɔ nɔ aha Dio yɛ Pergamo. Maŋtiase lɛ ji adesai ni Daimonioi kanyaa amɛjamɔ akɛ nyɔŋmɔi lɛ shikwɛ̃ɛhe. Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ akɛɛ akɛ asafo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ yɛ he ni “Satan maŋtsɛsɛi” lɛ yɔɔ lɛ! Maŋtsɛ lɛ ni abaakpoo ejamɔ lɛ baanyɛ ekɛ gbele aba maŋtsɛ ni Yehowa ji lɛ sɛɛfilɔ lɛ nɔ. Je lɛ kã he ekã Abonsam hewalɛ mli lolo, ni aajá maŋ okadii lɛ akɛ nyɔŋmɔi amrɔ nɛɛ. (1 Yohane 5:19) Ágbe anɔkwa Kristofoi babaoo ákɛ lá odasefoi kɛjɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli kɛbashi ŋmɛnɛ, tamɔ mɔ ni Kristo tsɛ lɛ akɛ “Antipa . . . midasefonyo anɔkwafo, ni agbe lɛ yɛ nyɛteŋ” lɛ ji lɛ. Eji anɔkwale akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Yesu Kristo kaiɔ nɛkɛ tsuji anɔkwafoi nɛɛ.—1 Yohane 5:21.

19. Mɛni Bileam fee, ni mɛni esa akɛ Kristofoi fɛɛ akwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ he?

19 Kristo wie “Bileam . . . tsɔɔmɔ” lɛ hu he. Akɛni ehiɛ kɔ̃ɔ heloonaa ninámɔ nɔ hewɔ lɛ, apasa gbalɔ Bileam bɔ mɔdɛŋ ni elomɔ Israel. Beni Nyɔŋmɔ tsake eloomɔ lɛ efee lɛ jɔɔmɔ lɛ, Bileam kɛ Moab Maŋtsɛ Balak tsu nii, ni elaka Israelbii babaoo kɛbote wɔŋjamɔ kɛ bɔlɛnamɔ jeŋba shara mli. Ehe miihia ni Kristofoi onukpai afee shiŋŋ kɛha jalɛnifeemɔ tamɔ bɔ ni Pinehas ji lɛ, mɔ ni te shi ewo Bileam nitsumɔi lɛ. (4 Mose 22:1–25:15; 2 Petro 2:15, 16; Yuda 11) Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ Kristofoi fɛɛ ahiɛ ahi amɛhe nɔ yɛ wɔŋjamɔ kɛ bɔlɛnamɔ jeŋba shara ni baanyɛ abote asafo lɛ mli lɛ he.—Yuda 3, 4.

20. Kɛji akɛ Kristofonyo ko eje shishi eená hemɔkɛyeli kwamɔ susumɔi lɛ, mɛni esa akɛ efee?

20 Asafo ni yɔɔ Pergamo lɛ yɛ oshara mli waa ejaakɛ eŋmɛ “mɛi ni hiɛ Nikolaimɛi atsɔɔmɔ lɛ” gbɛ yɛ amɛteŋ. Kristo kɛɛ asafo lɛ akɛ: “Tsakemɔ otsui! shi kɛ jeee nakai lɛ, maba onɔ oyá ni mikɛ midaaŋ tsi lɛ kɛ amɛ aaabawu.” Mɛi ni kɛ kui baa lɛ miisumɔ ni amɛye Kristofoi awui yɛ mumɔŋ, ni mɛi ni amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛkɛ mligbalamɔi kɛ kui baaba lɛ anine shɛŋ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ. (Romabii 16:17, 18; 1 Korintobii 1:10; Galatabii 5:19-21) Kɛji akɛ Kristofonyo ko eje shishi eená hemɔkɛyeli kwalɔi asusumɔ ni eesumɔ ni egbɛ enɛɛmɛi eshwã lɛ, esa akɛ ebo kɔkɔbɔɔ ni jɛ Kristo ŋɔɔ lɛ toi! Bɔni afee ni ehere lɛ diɛŋtsɛ eyiwala kɛjɛ oshara mli lɛ, esa akɛ etsake etsui ni etao mumɔŋ yelikɛbuamɔ kɛjɛ onukpai ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ aŋɔɔ. (Yakobo 5:13-18) Nifeemɔ yɛ oyaiyeli mli he miihia, ejaakɛ Yesu miiba ebatsu kojomɔ he nii oyá.

21, 22. Namɛi yeɔ “mána ni aŋɔtee” lɛ eko, ni mɛni enɛ feɔ he mfoniri?

21 Ehe ehiaaa ni Kristofoi anɔkwafoi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ amɛnanemɛi anɔkwafoi lɛ ashe kojomɔ ni baa lɛ gbeyei. Jɔɔmɔi miimɛ mɛi fɛɛ ni boɔ Yesu ŋaawoo ni atsɔ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ akɛha lɛ toi lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, abaafɔ̃ mɛi ni afɔ amɛ mu ni yeɔ je lɛ nɔ kunim lɛ nine koni amɛbaye “mána ni aŋɔtee” lɛ eko, ni abaaha amɛ “tɛ yɛŋ” ni aŋma “gbɛi hee” yɛ nɔ.

22 Nyɔŋmɔ kɛ mana lɛ̀ Israelbii lɛ yɛ amɛ afii 40 gbɛfaa kɛtsɔ ŋa lɛ nɔ lɛ mli. Akɛ nakai “aboloo” lɛ eko to shika kpulu ni yɔɔ kpaŋmɔ adeka lɛ mli lɛ mli, ni akɛto kpeebuu lɛ Hekrɔŋkrɔŋ Fe Fɛɛ, he ni naakpɛɛ kane ko ni damɔ shi kɛha jɛmɛ ni Yehowa yɛ lɛ yɔɔ lɛ. (2 Mose 16:14, 15, 23, 26, 33; 26:34; Hebribii 9:3, 4) Aŋmɛɛɛ gbɛ ni mɔ ko aye nakai mána ni aŋɔtee lɛ eko. Shi yɛ amɛshitee mli lɛ, Yesu sɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu lɛ ŋɔɔ shihilɛ ni gbele bɛ mli, ni damɔ shi kɛha “mána ni aŋɔtee” lɛ yeli lɛ amɛfɔ̃ɔ amɛhe nɔ.—1 Korintobii 15:53-57.

23. Mɛni “tɛ yɛŋ” lɛ kɛ “gbɛi hee” lɛ tsɔɔ?

23 Tɛ diŋ kɛ fɔbuu kojomɔ baa yɛ Roma saneyelihei, yɛ be mli ni tɛ yɛŋ kɛ heyeli baa. “Tɛ yɛŋ” ni Yesu kɛhaa Kristofoi ni afɔ amɛ mu ni yeɔ kunim lɛ tsɔɔ akɛ ebuɔ amɛ akɛ sane fɔŋ ko bɛ amɛhe, amɛyɛ krɔŋŋ, ni amɛhe tse. Akɛni Romabii lɛ hu kɛ tɛi tsuɔ nii koni amɛná gbɛ kɛbote hei ni afeɔ nibii ni he hiaa yɛ lɛ hewɔ lɛ, “tɛ yɛŋ” lɛ baanyɛ atsɔɔ mɔ ni afɔ lɛ mu lɛ ni aaaŋmɛ lɛ gbɛ koni eba gbɛhe ko mli yɛ ŋwɛi yɛ Toobi lɛ yookpeemɔ lɛ shishi. (Kpojiemɔ 19:7-9) Eka shi faŋŋ akɛ “gbɛi hee” lɛ tsɔɔ hegbɛ ni mɔ ko ená akɛ ekɛ Yesu aaafee ekome akɛ nanemɛi gboshiniyelɔi yɛ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ mli. Kwɛ bɔ ni enɛɛmɛi fɛɛ woɔ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ, kɛ agbɛnɛ hu amɛnanemɛi ni yɔɔ Yehowa sɔɔmɔ mli ní hiɛ kã nɔ akɛ amɛbaahi paradeiso shikpɔŋ nɔ lɛ hewalɛ ehaa!

24. Mɛɛ shidaamɔ esa akɛ wɔkɔ yɛ hemɔkɛyeli kwamɔ he?

24 Eji nilee gbɛ akɛ wɔɔkai akɛ hemɔkɛyeli kwalɔi ji mɛi ni ha Pergamo asafo lɛ baje oshara mli lɛ. Kɛji akɛ shihilɛ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ wo asafo ni wɔyɔɔ mli lɛ mumɔŋ hilɛ-kɛhamɔ he gbeyei lɛ, nyɛhaa wɔkpooa hemɔkɛyeli kwamɔ lɛ kwraa, ni wɔya nɔ wɔnyiɛ yɛ anɔkwale lɛ mli. (Yohane 8:32, 44; 3 Yohane 4) Akɛni apasa tsɔɔlɔi loo aŋkroaŋkroi ni kɛ amɛhe haa hemɔkɛyeli kwamɔ lɛ baanyɛ afite asafo muu fɛɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔdamɔ shi shiŋŋ wɔshi hemɔkɛyeli kwamɔ, ni wɔkaŋmɛ gbɛ kɔkɔɔkɔ ni nɔ fɔŋ ko miitsĩ wɔ gbɛ kɛmiijɛ toiboo ni wɔɔfee wɔha anɔkwale lɛ he.—Galatabii 5:7-12; 2 Yohane 8-11.

25. Kristo shɛɛ saji ni ekɛyaha mɛɛ asafoi abaasusu he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

25 Mɛɛ yijiemɔ kɛ ŋaawoo wiemɔi ni kanyaa mɔ jwɛŋmɔ po Yesu Kristo ni áwo ehiɛ nyam lɛ wie etsɔɔ asafoi kpawo ni yɔɔ Asia Bibioo lɛ amli etɛ wɔsusu he nɛkɛ! Shi, taakɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsɔɔ lɛ, eyɛ babaoo hu ni ebaakɛɛ asafoi ejwɛ ni eshwɛ lɛ. Abaasusu nɛkɛ shɛɛ saji ni akɛyaha Tiatira, Sarde, Filadelfia, kɛ Laodikea lɛ he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni hewɔ esa akɛ wɔfee toiboo wɔha nɔ ni Kristo kɛɔ asafoi lɛ?

• Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔye wɔbua ni akanya klɛŋklɛŋ suɔmɔ ni asafo ko yɔɔ lɛ?

• Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ Kristofoi ohiafoi ni yɔɔ blema Smirna lɛ ji niiatsɛmɛi diɛŋtsɛ lɛ?

• Kɛ wɔmiisusu shihilɛ ni yɔɔ Pergamo asafo lɛ mli lɛ he lɛ, te esa akɛ wɔbu hemɔkɛyeli kwamɔ susumɔi wɔha tɛŋŋ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

HELA

ASIA BIBIOO

Efeso

Smirna

Pergamo

Tiatira

Sarde

Filadelfia

Laodikea

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

“Asafo babaoo” lɛ baaná shikpɔŋ nɔ paradeiso mli ŋɔɔmɔ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 13]

Kristofoi ni awaa amɛyi lɛ ji je lɛ nɔ kunimyelɔi