Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɔ Fɛɛ Mɔ Baatá Egbamitso Shishi

Mɔ Fɛɛ Mɔ Baatá Egbamitso Shishi

Mɔ Fɛɛ Mɔ Baatá Egbamitso Shishi

EWA waa ákɛ aaaná hɔ̃ɔŋ yɛ Middle East shikpɔji lɛ anɔ yɛ latsa bei ni dɔɔ lɛ amli. Anáa tso fɛɛ tso ni buɔ mɔ he kɛjɛɔ hulu la lɛ he lɛ he miishɛɛ waa, titri lɛ kɛji eda yɛ mɔ ko shia masɛi lɛ. Yɛ agbamitso lɛ baai ni dara kɛ eniji ni mli lɛɛɔ kɛyaa shɔŋŋ lɛ hewɔ lɛ, ehaa hɔ̃ɔŋ fe ekolɛ tsei krokomɛi fɛɛ ni yɔɔ nakai kpokpaa lɛ nɔ.

Taakɛ wolo ni ji Plants of the Bible lɛ tsɔɔ mli lɛ, “awieɔ akɛ hɔ̃ɔŋ [ni agbamitso haa]” lɛ “haa mɔ he jɔɔ lɛ ni emli jɔɔ babaoo fe hɔ̃ɔŋ ni buu kɛhaa.” Agbamitsei ni kwɛ̃ɔ yɛ blema Israel weintromii anaabunaabui lɛ haa okwaafoi lɛ náa hei ni sa ni amɛkɛaajɔɔ amɛhe fioo.

Yɛ latsa gbi muu fɛɛ nitsumɔ sɛɛ lɛ, weku mli bii baanyɛ atara shi yɛ amɛ agbamitso shishi koni amɛná naanyobɔɔ ni yɔɔ miishɛɛ mli ŋɔɔmɔ. Kɛfata he lɛ, agbamitso lɛ kɛ yibii babaoo ni hewalɛ yɔɔ mli jɔɔ enɔtsɛ lɛ. No hewɔ lɛ, kɛjɛ Maŋtsɛ Salomo beaŋ lɛ, akɛ tá ni mɔ diɛŋtsɛ táa egbamitso shishi lɛ damɔɔ shi kɛhaa toiŋjɔlɛ, shweremɔ, kɛ nii babaoo ni mɔ ko yɔɔ.—1 Maŋtsɛmɛi 5:4, 5.

Afii ohai abɔ dani be nɛɛ aaashɛ lɛ, gbalɔ Mose wie Shiwoo Shikpɔŋ lɛ he akɛ eji ‘shikpɔŋ ni agbamitsei yɔɔ nɔ.’ (5 Mose 8:8) Saralɔi 12 kɛ odaseyeli ha ni tsɔɔ bɔ ni shikpɔŋ lɛ baa nii jogbaŋŋ kɛtsɔ agbamii kɛ tsei ayibii krokomɛi ni amɛkɛku sɛɛ kɛba Israel nsara lɛ mli lɛ nɔ. (4 Mose 13:21-23) Gbɛfalɔ ko ni fã gbɛ kɛtee shikpɔji anɔ hei ní aŋmala Biblia lɛ yɛ, yɛ afii ohai 19 lɛ mli lɛ bɔ amaniɛ akɛ, tsei ní anaa babaoo fe fɛɛ lɛ ateŋ ekome ji agbamitso. Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ Ŋmalɛi lɛ fɔɔ agbamii kɛ agbamitsei atatsii!

Tso ko ni Akpaa Enɔ Yibii Shii Enyɔ

Agbamitso nyɛɔ ekwɛ̃ɔ yɛ shikpɔŋ sũi srɔtoi babaoo nɔ, ni eshishifãi ní yaa shɔŋŋ lɛ yeɔ ebuaa lɛ ni enyɛɔ edamɔɔ Middle East latsa bei ni sɛɛ tsɛɔ lɛ naa. Tso lɛ yɛ srɔto ejaakɛ akpaa eklɛŋklɛŋ agbamii ni tsuɔ lɛ yɛ June mli, kɛ agbamii lɛ akpamɔ diɛŋtsɛ kɛjɛ August mli kɛyaa. (Yesaia 28:4) Bei pii lɛ Israelbii lɛ yeɔ klɛŋklɛŋ yibii lɛ ákɛ aduawa ní atse lɛ ehee. Amɛkáa sɛɛkpee yibii lɛ ni egbiɔ ni amɛkɛtsuɔ nii yɛ afi lɛ mli fɛɛ. Abaanyɛ akɛ agbamii gbiji lɛ afee tatalei, ni bei komɛi lɛ akɛ ŋmɛi fataa he. Agbami tatalei nɛɛ hi, hewalɛ yɛ mli, ni eŋɔɔ.

Abigail, ni ji yoo nilelɔ lɛ ha David agbami tatalei 200, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ esusu akɛ enɛ baafee niyenii ni sa kɛha foijelɔi. (1 Samuel 25:18, 27) Akɛ agbami tatalei hu feɔ tsofa. Akɛ agbami tatale ko ni akɛtoɔ fala nɔ lɛ to asane ko ni wo Maŋtsɛ Hezekia wala he gbeyei lɛ nɔ, eyɛ mli moŋ akɛ hewalɛ ni Hezekia ná yɛ sɛɛ mli lɛ titri jɛ Nyɔŋmɔ he ni ekɛwo mli lɛ hewɔ. *2 Maŋtsɛmɛi 20:4-7.

Yɛ blema bei lɛ amli lɛ, aná agbamii gbiji ahe miishɛɛ waa yɛ Mediteranea kpokpai lɛ anɔ. Maŋkwralɔ Cato fɔ̃mɔ agbami yɛ Roma Bɛgwafoi lɛ ahiɛ ni ekɛkɔne amɛyiŋ koni amɛkɛ Carthage awuu Third Punic War ta lɛ. Anáa Roma agbamii gbiji ni hi fe fɛɛ lɛ kɛjɛɔ Caria, yɛ Asia Bibioo lɛ. No hewɔ lɛ, carica batsɔ Latin gbɛi kɛha agbamii gbiji. Akã he anáa agbamii gbiji ni hi jogbaŋŋ yɛ nakai kpokpaa lɛ nɔŋŋ nɔ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Turkey.

Bei pii lɛ Israel okwaafoi lɛ tɛoɔ agbamitsei yɛ weintromii amli, shi amɛtooɔ tso fɛɛ tso ni wooo yibii lɛ amɛfɔ̃ɔ shi. Shikpɔŋ kpakpa faaa bɔ ni aaafite lɛ kɛ tsei ni wooo yibii lɛ. Yɛ Yesu abɛbua ni kɔɔ agbamitso ni wooo yibii lɛ he lɛ, okwaafonyo lɛ kɛɛ tromsaalɔ lɛ akɛ: “Naa, afii etɛ nɛɛ fɛɛ lɛ mibaa mibataoɔ yibii yɛ agbamitso nɛɛ nɔ, shi mináaa eko; toomɔ lɛ ofɔ shi; mɛɛba hu ni egbeɔ shikpɔŋ lɛ?” (Luka 13:6, 7) Akɛni awoɔ aduawa tsei ahe too yɛ Yesu gbii lɛ amli hewɔ lɛ, tso fɛɛ tso ni wooo yibii lɛ kɛ shika helɛtemɔ mli naagba ni ahiɔ baa.

Agbamii ahe hiaa waa yɛ Israelnyo niyenii mli. Yɛ enɛ hewɔ lɛ, agbamii fioo pɛ ni akpaa—ekolɛ yɛ fɔbuu kojomɔ ni jɛ Yehowa ŋɔɔ hewɔ lɛ—baafee oshara diɛŋtsɛ. (Hoshea 2:12; Amos 4:9) Gbalɔ Habakuk kɛɛ akɛ: “Ejaakɛ agbamitso lɛ gbaŋ afoforo, ni yibii hu ehiŋ weintsei lɛ anɔ; mutso yibiiwoo aaafee yaka, ni abɔɔi lɛ baŋ niyenii; . . . Shi mi lɛ, manya yɛ Yehowa mli, mimli aaafili mi yɛ miyiwalaheremɔ Nyɔŋmɔ lɛ mli!”—Habakuk 3:17, 18.

Maŋ ni Yeee Anɔkwa lɛ He Okadi

Bei pii lɛ Ŋmalɛi lɛ kɛ agbamii loo agbami tsei tsuɔ nii yɛ okadi gbɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yeremia kɛ Yuda nomii anɔkwafoi lɛ to agbamii kpakpai ni ji agbamii ni yɔɔ kafu mli, ni tsuɔ klɛŋklɛŋ ní bei babaoo lɛ ayeɔ beni atse lɛ ehee lɛ ahe. Shi kɛlɛ, akɛ nomii ni yeee anɔkwa lɛ to agbamii gbohii ní ehiii yeli ní esa akɛ ashɛrɛ ashwie lɛ ahe.—Yeremia 24:2, 5, 8, 10.

Yesu tsɔɔ Nyɔŋmɔ tsui shi ni eto eha Yuda maŋ lɛ yɛ ebɛbua ni kɔɔ agbamitso ni wooo yibii lɛ he lɛ mli. Taakɛ wɔtsĩ tã kɛtsɔ hiɛ lɛ, ewie nuu ko ni tɛo agbamitso yɛ eweintrom mli lɛ he. Tso lɛ wooo yibii afii etɛ, ni nɔtsɛ lɛ miitao ni atoo lɛ afɔ shi. Shi tromsaalɔ lɛ kɛɛ lɛ akɛ: “Nuŋtsɔ, ha ni ehi shi afi nɛɛ hu, kɛyashi beyinɔ ni matsa ehewɔ ni mawo eshishi tumu, akɛ aleenɔ eeewo yibii lo; shi kɛ jeee nakai lɛ, dani otoo lɛ ofɔ shi.”—Luka 13:8, 9.

Beni Yesu bu nɛkɛ abɛ nɛɛ lɛ, no mli lɛ etsɔ hiɛ ekɛ afii etɛ eshiɛ momo, ni eebɔ mɔdɛŋ koni etswa hemɔkɛyeli ewo Yuda maŋbii lɛ amli. Yesu wo enitsumɔ lɛ mli hewalɛ, ni ekɛ “sũ ni akɛduɔ nii ni haa niyenii baa babaoo” wo okadifeemɔŋ agbamitso—Yuda maŋ lɛ— shishi, ni eha ená hegbɛ koni ekɛwo yibii. Shi kɛlɛ, yɛ otsi ni tsɔ hiɛ dani Yesu baagbo lɛ mli lɛ, ebafee faŋŋ akɛ maŋ lɛ ekpoo Mesia lɛ.—Mateo 23:37, 38.

Shikome ekoŋŋ lɛ, Yesu kɛ agbamitso tsu nii ni ekɛfee maŋ lɛ mumɔŋ shihilɛ fɔŋ lɛ he nɔkwɛmɔnɔ. Beni efãa gbɛ kɛjɛ Betania kɛyaa Yerusalem, ni ji gbii ejwɛ dani eeegbo lɛ, ena agbamitso ko ni efũ baai babaoo shi yibii ko kwraa bɛ nɔ. Akɛni klɛŋklɛŋ agbamii lɛ woɔ beni tso lɛ efũ baai—ni yɛ bei komɛi amli po lɛ dani baai lɛ fũɔ hewɔ lɛ—yibii ni bɛ tso lɛ nɔ lɛ tsɔɔ akɛ tso lɛ he bɛ sɛɛnamɔ ko.—Marko 11:13, 14. *

Taakɛ agbamitso ni efũ baai fɛfɛji shi ewooo yibii lɛ ji lɛ, bɔ ni anaa Yuda maŋ lɛ ahaa yɛ kponɔgbɛ lɛ lakaa mɔ. Shi ewoko yibii ni sa Nyɔŋmɔ hiɛ, ni yɛ naagbee lɛ ekpoo Yehowa diɛŋtsɛ Bi lɛ. Yesu lomɔ agbamitso ni wooo yibii lɛ, ni enɔ jetsɛremɔ lɛ, kaselɔi lɛ na akɛ eŋala. Nakai tso ni eŋala lɛ fee kpoomɔ ni Nyɔŋmɔ baakpoo Yudafoi lɛ akɛ maŋ ni ehala yɛ bei ni baa lɛ mli lɛ he okadi yɛ gbɛ ni ja jogbaŋŋ nɔ.—Marko 11:20, 21.

“Nyɛkasea Agbamitso” Lɛ

Yesu kɛ agbamitso lɛ tsu nii hu ni ekɛtsɔɔ nikasemɔ ko ni he hiaa ni kɔɔ ba ni eba lɛ he. Ekɛɛ akɛ: “Nyɛkasea agbamitso abɛ ni abuɔ lɛ: beni eniji lɛ efrɔke ni ebɔi baai fũmɔ lɛ, nyɛle akɛ latsa be lɛ eshɛ etã. Nakai nɔŋŋ nyɛ hu, beni nyɛaana nii nɛɛ fɛɛ lɛ, nyɛlea akɛ eshɛ agboi lɛ anaa etã.” (Mateo 24:32, 33) Agbamitso lɛ baai ŋmɔji fɛfɛji lɛ jeɔ kpo faŋŋ ni efeɔ latsa be he okadi yɛ gbɛ ni yɔɔ faŋŋ nɔ. Nakai nɔŋŋ Yesu gbalɛ kpeteŋkpele ni aŋmala ashwie shi yɛ Mateo yitso 24, Marko yitso 13, kɛ Luka yitso 21 lɛ kɛ epuemɔ yɛ ŋwɛi Maŋtsɛyeli hewalɛ mli amrɔ nɛɛ lɛ he odaseyeli ni yɔɔ faŋŋ haa.—Luka 21:29-31.

Akɛni wɔyɔɔ jaramɔ be ko mli yɛ yinɔsane mli hewɔ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ wɔmiisumɔ ni wɔkase nii kɛjɛ agbamitso lɛ he. Kɛji wɔfee nakai ni wɔshi kpe yɛ mumɔŋ lɛ, wɔyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ wɔbaaná shiwoo ni yɔɔ nyam nɛɛ mlibaa mli ŋɔɔmɔ, akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ aaatá eweintso kɛ egbamitso shishi, ni mɔ ko woŋ amɛhe gbeyei; ejaakɛ Yehowa Zebaot naabu wie.”—Mika 4:4.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 8 H. B. Tristram, ni ji adebɔɔ he nikaselɔ ko ni yasara shikpɔji anɔ hei ni aŋmala Biblia lɛ yɛ nɔ lɛ yɛ afii ohai 19 lɛ teŋgbɛ lɛ yɔse akɛ maŋbii lɛ kɛ agbami tatalei ni akɛtoɔ fala nɔ lɛ miitsu nii lolo kɛmiito asanei anɔ.

^ kk. 16 Nɛkɛ sane nɛɛ ba mli yɛ Betfage akrowa lɛ masɛi. Egbɛi lɛ shishi ji “Klɛŋklɛŋ Agbamii Atoohe.” Enɛ baanyɛ atsɔɔ akɛ ale kpokpaa nɛɛ akɛ he ko ni anáa klɛŋklɛŋ agbamii kpakpai babaoo kɛjɛɔ.