Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nɔ Diɛŋtsɛ ni Haa Mɔ Mii Shɛɔ Nii ni Eyɔɔ lɛ He lɛ ni Wɔɔkase

Nɔ Diɛŋtsɛ ni Haa Mɔ Mii Shɛɔ Nii ni Eyɔɔ lɛ He lɛ ni Wɔɔkase

Nɔ Diɛŋtsɛ ni Haa Mɔ Mii Shɛɔ Nii ni Eyɔɔ lɛ He lɛ ni Wɔɔkase

Yɛ wolo ni woɔ mɔ hewalɛ ni bɔfo Paulo ŋma kɛyaha Kristofoi ni yɔɔ Filipi lɛ mli lɛ, eŋma akɛ: “Mi lɛ mikase akɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ ni miyɔɔ mli lɛ mimii ashɛ he. . . . Mihe ehomɔ yɛ nɔ fɛɛ nɔ kɛ nii fɛɛ mli: tɔɔ jio, hɔmɔ jio, ninámɔ jio, ohia jio.”—Filipibii 4:11, 12.

Mɛni ji nɔ diɛŋtsɛ ni ha Paulo mii shɛ nii ni eyɔɔ lɛ he lɛ? Bɔ ni shihilɛ lɛ mli ewa waa kɛ shika helɛtemɔ gbɛjianɔtoo ni bɛ shiŋŋ yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ hesusumɔ hewɔ lɛ, ebaafee nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he kɛha anɔkwa Kristofoi akɛ amɛaakase bɔ ni amɛaafee ni amɛmii aaashɛ nii ni amɛyɔɔ lɛ he bɔni afee ni amɛha amɛjwɛŋmɔ ahi sɔɔmɔ ni amɛkɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ nɔ.

PAULO tsɔɔ omanye ni eye yɛ etsutsu nitsumɔ lɛ mli lɛ kɛtsɔ hiɛ. Ekɛɛ akɛ: “Kɛ́ efeɔ mɔ ko akɛ eyɛ nɔ ko ni eŋɔɔ ehiɛ efɔ̃ɔ nɔ yɛ heloo gbɛfaŋ lɛ, minɔ fe: gbi ni ji gbi kpaanyɔ lɛ nɔ afo mi ketia, Israel fɔmɔ kɛ Benyamin akutso lɛŋ nyo ji mi, Hebrinyo mli Hebrinyo, ni mla lɛ naa lɛ Farisifonyo hu, mɔdɛŋbɔɔ gbɛfaŋ lɛ asafo lɛ yiwalɔ ji mi, ni mla mli jalɛ gbɛfaŋ lɛ mihe bɛ shwamɔ ko.” (Filipibii 3:4-6) Kɛfata he lɛ, ákɛ Yudanyo ni yɔɔ ekãa lɛ, Paulo nine shɛ nitsumɔ nɔ kɛjɛ osɔfonukpa lɛ ŋɔɔ yɛ Yerusalem ni ena esɛɛfimɔ hu. Enɛɛmɛi fɛɛ ha ená hegbɛ ni eeedamɔ nɔ ekpa hewalɛ kɛ hiɛnyam—maŋkwramɔŋ, jamɔŋ, kɛ ŋwanejee ko bɛ he akɛ shika gbɛfaŋ—yɛ Yudafoi agbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ gbɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 26:10, 12.

Shi, beni Paulo batsɔ Kristofonyo sɔɔlɔ ni yɔɔ ekãa lɛ, nibii batsake waa diɛŋtsɛ. Yɛ sanekpakpa lɛ hewɔ lɛ, ejɛ esuɔmɔ mli eŋmɛɛ enitsumɔ ni yeɔ omanye lɛ he kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni tsutsu ko lɛ, asusuɔ akɛ ehe hiaa lɛ. (Filipibii 3:7, 8) Te eeefee tɛŋŋ ekwɛ ehe agbɛnɛ? Ani enine baashɛ nyɔmɔwoo nɔ akɛ sɔɔlɔ? Te aaafee tɛŋŋ atsu ehiamɔ nii lɛ ahe nii?

Paulo tsu esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ ni eheee nyɔmɔwoo. Bɔni afee ni ekatsɔ jatsu kɛha mɛi ni esɔmɔɔ amɛ lɛ, eyafata Akwila kɛ Priskila he yɛ buu loo mli beni eyɔɔ Korinto lɛ, ni efee nibii krokomɛi hu bɔni afee ni ekɛkwɛ ehe. (Bɔfoi lɛ Asaji 18:1-3; 1 Tesalonikabii 2:9; 2 Tesalonikabii 3:8-10) Paulo fa gbɛ babaoo yɛ emaŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔi etɛ lɛ mli, ni efa gbɛ hu kɛtee asafoi ni saramɔ he hiaa amɛ lɛ amli. Akɛni ekɛ ehe wo Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ mli vii hewɔ lɛ, heloonaa nii fioo pɛ eyɔɔ. Bei pii lɛ, nyɛmimɛi lɛ haa lɛ ehiamɔ nii. Shi, bei komɛi lɛ, yɛ shihilɛi ni mli wawai ahewɔ lɛ, ehiaa lɛ. (2 Korintobii 11:27; Filipibii 4:15-18) Ni yɛ no po mli lɛ, Paulo ewieee shihilɛ mli ni eyɔɔ lɛ he efɔŋ, ni ehiɛ ekɔ̃ɔɔ nɔ ni mɛi krokomɛi yɔɔ lɛ nɔ. Ejɛ esuɔmɔ kɛ miishɛɛ mli etsu nii waa koni sɛɛnamɔ aba ehe aha nanemɛi Kristofoi lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Paulo ji mɔ ni tsɛ Yesu wiemɔi ni ale jogbaŋŋ lɛ sɛɛ akɛ: “Nɔ hamɔ mli yɛ [miishɛɛ, NW] fe hemɔ.” Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ ni sa kadimɔ waa enɛ ji kɛha wɔ fɛɛ nɛkɛ!—Bɔfoi lɛ Asaji 20:33-35.

Nɔ ni Mɔ Mii ni Shɛɔ Nii ni Eyɔɔ lɛ He lɛ Tsɔɔ

Nɔ titri ni ha Paulo ná miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli lɛ ji akɛ ehiɛ sɔ nii ni eyɔɔ lɛ he. Shi, ákɛ mɔ mii aaashɛ nii ni eyɔɔ lɛ he lɛ tsɔɔ mɛni? Kɛ́ aaatsɔɔ mli kuku lɛ, etsɔɔ akɛ ní wɔtsui aaanyɔ wɔmli yɛ shishijee nibii ahe. Yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ, Paulo kɛɛ Timoteo, ni ji ehefatalɔ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ akɛ: “Shi lɛɛlɛŋ, ninámɔ kpeteŋkpele ji Nyɔŋmɔjamɔ, kɛji mɔ ko mii shɛ enii ahe lɛ. Ejaakɛ wɔkɛ nɔ ko nɔ ko baaa je nɛŋ, no hewɔ lɛ eyɛ faŋŋ akɛ wɔnyɛŋ wɔkɛ nɔ ko aya hu. Shi kɛ́ wɔyɛ ŋmãa kɛ hehaanii kɛkɛ lɛ, esa akɛ wɔmii ashɛ he.”—1 Timoteo 6:6-8.

Kadimɔ akɛ Paulo kɛ mɔ mii ni shɛɔ nii ni eyɔɔ lɛ he lɛ to Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛ-hamɔ he. Eyɔse akɛ anɔkwa miishɛɛnámɔ jɛɔ Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛ-hamɔ mli, ni ji akɛ kɛjɛɔ wɔsɔɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ ni wɔkɛwoɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ mli, ni jeee kɛjɛɔ heloonaa nii lɛ mli. “Ŋmãa kɛ hehaanii” ji nibii pɛ ni baanyɛ aye abua lɛ koni enyɛ eya nɔ etiu Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛ-hamɔ sɛɛ. No hewɔ lɛ, kɛha Paulo lɛ, nɔ diɛŋtsɛ ni haa emii shɛɔ nii ni eyɔɔ lɛ he lɛ ji ni ekɛ ehe afɔ̃ Yehowa nɔ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni shihilɛ baanyɛ afee aha.

Mɛi babaoo feɔ yeyeeye ni amɛbɛ miishɛɛ ŋmɛnɛ ejaakɛ amɛleee nakai nii diɛŋtsɛ lɛ loo amɛkuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ nɔ. Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛmii aaashɛ nii ni amɛyɔɔ lɛ he lɛ, amɛsumɔɔ ni amɛkɛ amɛhiɛ afɔ̃ shika kɛ nɔ ni shika baanyɛ ahe lɛ nɔ. Nitsumɔi ni tswaa guɔyeli nibii ahe adafi kɛ adafitswaa nitsumɔhei lɛ haa gbɔmɛi nuɔ he akɛ amɛnaŋ miishɛɛ akɛ ja amɛná nibii heei ni yɔɔ fɛo fe fɛɛ—ni amɛná lɛ amrɔ nɔŋŋ. No hewɔ lɛ, mɛi babaoo yagbee shika kɛ heloonaa nibii asɛɛtiumɔ tsɔne lɛ mli. Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaaná miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli lɛ, ‘amɛgbeeɔ kaa kɛ tsɔne kɛ kwashiai akɔnɔi pii ni fiteɔ mɔ ní tsiɔ mɛi ewoɔ hiɛkpatamɔ kɛ laajemɔ mli lɛ amli.’—1 Timoteo 6:9, 10.

Amɛkase Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛbaa Lɛ

Ani abaanyɛ ahi shi yɛ nɛkɛ gbii nɛɛ amli kɛ Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛ-hamɔ kɛ mɔ mii ni shɛɔ nii ni eyɔɔ lɛ he koni aná miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli? Hɛɛ, abaanyɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, gbɔmɛi akpekpei abɔ miifee nakai ŋmɛnɛ. Amɛkase nɔ diɛŋtsɛ ni haa amɛnáa heloonaa nii ni amɛyɔɔ lɛ he miishɛɛ lɛ. Amɛji Yehowa Odasefoi, ní ejɔɔ amɛhe nɔ amɛha Nyɔŋmɔ, ni amɛmiifee esuɔmɔnaa nii ni amɛmiitsɔɔ gbɔmɛi ni yɔɔ he fɛɛ he lɛ eyiŋtoo.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ mɛi ni kɛ amɛhe eha ni atsɔse amɛ ni atsu amɛ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi kɛtee shikpɔji ni amɛleee nɔ koni amɛyashiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ ahe okwɛ. (Mateo 24:14) Efɔɔ kaa akɛ, shihilɛi ni yɔɔ shikpɔji ni akɛ amɛ yaa nɔ lɛ eyako hiɛ tsɔ yɛ heloonaa tamɔ he ni amɛyɔɔ tsutsu lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi yashɛ Asia maŋ ko mli yɛ afi 1947 mra mli lɛ, no mli lɛ, akã he aanu nɔ ni jɛ ta lɛ mli kɛba lɛ he lolo, ni shiai fioo pɛ yɔɔ elɛtrik kanei. Yɛ shikpɔji babaoo anɔ lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi babaoo na akɛ afɔ́ɔ nii ahe fiofio yɛ niiahefɔmɔ okpɔlɔ nɔ loo yɛ tɛsaai anɔ yɛ faa ko toi fe yɛ elɛtrik niiahefɔmɔ tsɔne mli. Shi amɛba koni amɛbatsɔɔ gbɔmɛi Biblia mli anɔkwale lɛ, no hewɔ lɛ, amɛtsake amɛhe amɛwo shihilɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ mli ni amɛkɛ amɛhe wo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli vii diɛŋtsɛ.

Mɛi krokomɛi hu kɛ amɛbe fɛɛ ewo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli loo amɛshi kɛtee hei ni kpaako sanekpakpa lɛ eyashɛ jɛmɛ. Adulfo kɛ nɔ ni fe afii 50 esɔmɔ akɛ be-fɛɛ sɔɔlɔ yɛ Mexico hei srɔtoi. Ekɛɛ akɛ: “Taakɛ bɔfo Paulo ji lɛ, mi kɛ miŋa ekase bɔ ni atsakeɔ he awoɔ shihilɛ lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, asafoi ni wɔyasara lɛ ateŋ ekome kɛ maŋtiase lɛ loo jara lɛ teŋ jɛkɛ waa. Yɛ niyeli lɛ eko fɛɛ eko mli lɛ, nyɛmimɛi lɛ amii shɛɔ amɛhe yɛ tatale kome kɛ kpolotoo fɔ kɛ ŋoo kɛ kɔfe kɔɔpoo kome he. Enɛ ji niyenii pɛ ni yɔɔ ni amɛbaaye—tatalei etɛ gbi kome. No hewɔ lɛ, wɔkase ni wɔhi shi taakɛ bɔ ni nyɛmimɛi lɛ yɔɔ lɛ pɛpɛɛpɛ. Miná niiashikpamɔi babaoo ni tamɔ enɛ yɛ afii 54 ni mikɛsɔmɔ Yehowa be-fɛɛ lɛ mli.”

Florentino kaiɔ bɔ ni ehe bahia ni lɛ kɛ eweku lɛ atsake amɛhe amɛwo shihilɛi ni mli wawai amli. Beni ekaiɔ emra bei lɛ amli shihilɛ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Mitsɛ ji jarayelɔ niiatsɛ ko. Eyɛ shikpɔji babaoo. Mikaiɔ okpɔlɔ ni adamɔɔ sɛɛ ni yɔɔ shwapo ni wɔyɔɔ lɛ mli lɛ lolo. Drɔɔ ko yɛ jɛmɛ ni lɛɛmɔ ji sɛntimitai 50 kɛ emlikwɔlɛ sɛntimitai 20, ni ajara mli ejwɛ. Jɛmɛ wɔkɛ shika ni wɔnine shɛɔ nɔ yɛ gbi lɛ mli lɛ woɔ. Be mli ni gbi lɛ aaaba naagbee aahu lɛ, no mli lɛ eyi obɔ kɛ shika ni ashwie kɛ shika woji.

“Kɛkɛ ni trukaa lɛ, wɔbaná shika he naagba, ni wɔjɛ ninámɔ shihilɛ mli kɛtee ohia shihilɛ mli. Wɔ nɔ fɛɛ nɔ ŋmɛɛ wɔ akɛ ja wɔshia lɛ. Yɛ enɛ sɛɛ lɛ, minyɛmimɛi lɛ ateŋ mɔ kome yaje oshara ko mli ni enaji enyɔ lɛ fɛɛ gboi. Nɔ fɛɛ nɔ tsake yɛ shia lɛ mli. Be saŋŋ mli lɛ, mihɔ̃ɔ aduawai kɛ loo. Mihu odonti, wein, kɛ ŋmaa ko ni atsɛɔ lɛ alfalfa ŋmɔ, ni miná enɔ nu ni ashwieɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ. Mɛi komɛi tsɛɔ mi mɔ ni tsuɔ nitsumɔi srɔtoi ni kɛlɛ ehe esako yɛ eko eko mli. Bei pii lɛ, minyɛ shɛjeɔ wɔmii ni ekɛɔ wɔ akɛ wɔhiɛ anɔkwale lɛ, ni ji mumɔŋ nifalɛ ni mɛi fioo pɛ yɔɔ. No hewɔ lɛ, mibale babaoo namɔ kɛ fioo hu namɔ. Amrɔ nɛɛ ni mikɛ aaafee afii 25 esɔmɔ Yehowa be-fɛɛ nɛɛ, manyɛ makɛɛ akɛ mináa le ni mile akɛ mihala shihilɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ—Yehowa sɔɔmɔ be-fɛɛ lɛ mli jɔɔmɔ.”

Biblia lɛ kɛɔ wɔ faŋŋ akɛ “je nɛŋ subaŋ lɛ hoɔ yaa.” Enɛ hewɔ lɛ, ewoɔ wɔ hewalɛ hu akɛ: “Mɛi ni nyáa hu afee tamɔ mɛi ni nyaaa; ni mɛi ni heɔ lɛ atamɔ mɛi ni jeee nɔtsɛmɛi; ni mɛi ni tsuɔ je nɛɛ he nii lɛ afee tamɔ mɛi ni tsuuu he nii.”—1 Korintobii 7:29-31.

No hewɔ lɛ, amrɔ nɛɛ ji be ni esa akɛ opɛi oshihilɛ gbɛ lɛ mli jogbaŋŋ okwɛ. Kɛ́ oyɛ shihilɛ ko mli ni nii fioo oyɔɔ lɛ, kwɛmɔ ni omli akafũ, ni okaha awerɛho kɛ hetsɛ̃ yi omli obɔ. Shi yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, ebaafee nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ oooŋmɛ heloonaa nɔ fɛɛ nɔ ni oyɔɔ lɛ pɛpɛɛpɛ bɔni afee ni amɛkabafee nuŋtsɔ amɛmiiha bo. Taakɛ bɔfo Paulo wo ŋaa lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, okɛ ohiɛ akafɔ̃ “nifalɛ ni bɛ shweshweeshwe lɛ nɔ, shi moŋ Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ lɛ nɔ, mɔ hu ni ŋɔɔ nibii fɛɛ ehaa wɔ babaoo, akɛ wɔye mli ŋɔɔmɔ lɛ.” Kɛ́ ofee nakai lɛ, no lɛ bo hu obaanyɛ okɛɛ akɛ okase nɔ diɛŋtsɛ ni haa omii shɛɔ nii ni oyɔɔ lɛ he lɛ.—1 Timoteo 6:17-19.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Paulo kɛ eniji tsu nii bɔni afee ni ekafee jatsu eha mɛi krokomɛi

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 10]

Gbɔmɛi akpei abɔ miiná miishɛɛ yɛ shihilɛ ni ‘Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛ-hamɔ kɛ mɔ mii ni shɛɔ nii ni eyɔɔ lɛ he lɛ’ yɔɔ mli lɛ mli