Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nihamɔ ni Saa Nyɔŋmɔ Hiɛ

Nihamɔ ni Saa Nyɔŋmɔ Hiɛ

Nihamɔ ni Saa Nyɔŋmɔ Hiɛ

YESU kɛ ekaselɔi lɛ miiye niyenii ko ni ŋɔɔ waa yɛ Betania, ni enanemɛi ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa lɛ ateŋ mɛi babaoo, ní Maria, Marta, kɛ Lazaro ni atée lɛ shi etsɛko lɛ fata he lɛ yɛ jɛmɛ. Beni Maria wó mu ko ni jara wa ni etsiimɔ ji kilogram etɛ ni ekɛbakpa Yesu naji ahe lɛ, Yuda Iskariot mli fũ ni etsɔɔ esusumɔ yɛ he. Ewie eshi akɛ: “Mɛɛ hewɔ ahɔ̃ɔɔ mu nɛɛ aheee denarioi ohai etɛ, [nɔ ni shɛɔ aaafee afi nyɔmɔwoo] ní aŋɔha ohiafoi?” Amrɔ nɔŋŋ ni mɛi krokomɛi hu wie wiemɔi ni tamɔ nakai nɔŋŋ.—Yohane 12:1-6; Marko 14:3-5.

Shi kɛlɛ, Yesu ha hetoo akɛ: “Nyɛfɔ̃ɔa lɛ hiɛmɔ; . . . Ejaakɛ ohiafoi lɛ nyɛkɛ amɛ yɛ daa, ni be fɛɛ be ni nyɛsumɔɔ lɛ nyɛaanyɛ amɛ ejurɔ nyɛfee; shi mi lɛ, jeee daa mikɛ nyɛ aaahi shi.” (Marko 14:6-9) Yudafoi jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ susu akɛ nikeenii ni akɛhaa ohiafoi lɛ jeee su ni tsɔɔ jeŋba kpakpa kɛkɛ shi ebaanyɛ ni ekpata kɛha eshai po. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Yesu fee lɛ faŋŋ akɛ nihamɔ ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ jeee koni ake ohiafoi anii pɛ kɛkɛ.

Bɔ ni atsu nihamɔ he nii aha yɛ mra be mli Kristofoi asafo lɛ mli lɛ hesusumɔ kuku baaha wɔna gbɛ̀i diɛŋtsɛ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔjie mɔ hesusumɔ kpo ní wɔtsɔ nii ni wɔkɛhaa lɛ nɔ ni wɔsa Nyɔŋmɔ hiɛ. Ebaaha wɔna nihamɔ ko hu ni yɔɔ srɔto kwraa ni he baa sɛɛnamɔ jogbaŋŋ.

“Nyɛkɛfea Ejurɔ”

Yesu wo ekaselɔi lɛ hewalɛ shii abɔ ‘koni amɛfee ejurɔ,’ loo taakɛ shishitsɔɔmɔi komɛi tsɔɔ wiemɔ lɛ shishi lɛ, “amɛjɛ mlihilɛ mli amɛke nii” loo “amɛkɛ nikeenii ha.” (Luka 12:33; New English Bible; A Translation in the Language of the People, ni Charles B. Williams ŋma) Ni kɛlɛ, Yesu bɔ kɔkɔ eshi kponɔgbɛ nii ni ahaa koni ajie mɔ ni kɛha lɛ yi yɛ nɔ najiaŋ moŋ ni akɛ yijiemɔ aaaha Nyɔŋmɔ lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Kɛ́ oofee ejurɔ lɛ, kaakpã tɛtɛrɛmantɛrɛ yɛ ohiɛ, taakɛ bɔ ni osatofoi lɛ feɔ yɛ kpeehei lɛ kɛ blohui lɛ amli, koni gbɔmɛi ajie amɛyi lɛ.” (Mateo 6:1-4) Bɔni afee ni mra be mli Kristofoi lɛ kɛ kɔkɔbɔɔ nɛɛ atsu nii lɛ, amɛkpoo kponɔgbɛ nihamɔ ní jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni hi shi yɛ amɛgbii lɛ amli lɛ jieɔ lɛ kpo lɛ, ni amɛhala akɛ amɛbaaye amɛbua mɛi ni ehia amɛ lɛ kɛtsɔ nitsumɔi ni amɛtsuɔ amɛhaa amɛ loo nikeenii ni amɛkɛhaa amɛ yɛ teemɔŋ lɛ nɔ.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Luka 8:1-3 lɛ, akɛɔ wɔ akɛ Maria Magdaleena, Yohana, Susana, kɛ mɛi krokomɛi “kɛ amɛnii” ni amɛyɔɔ lɛ sɔmɔ Yesu kɛ ebɔfoi lɛ ni amɛhaaa mɛi ale. Eyɛ mli akɛ hii nɛɛ bɛ hiamɔ shihilɛ mli moŋ, shi amɛshi amɛnitsumɔi ni haa amɛnáa amɛdaaŋ ŋmãa lɛ bɔni afee ni amɛkɛ amɛnyɛmɔi awo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli kwraa. (Mateo 4:18-22; Luka 5:27, 28) No hewɔ lɛ, nɛkɛ yei nɛɛ wo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam kɛtsɔ yelikɛbuamɔ ni amɛkɛha amɛ, ní ha amɛgbe nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ etuu ewo amɛdɛŋ lɛ naa lɛ nɔ. Ni Nyɔŋmɔ tsɔɔ bɔ ni ekpɛlɛ nɔ eha kɛtsɔ amɛ mlihilɛ ejurɔfeemɔ lɛ he niŋmalamɔi ni ebaa yi yɛ Biblia lɛ mli koni yinɔbii fɛɛ ni baaba yɛ sɛɛ mli lɛ akane lɛ nɔ.—Abɛi 19:17; Hebribii 6:10.

Dorka ji yoo kroko hu ní “eyi obɔ kɛ nitsumɔi kpakpai.” Eloɔ atadei ehaa okulafoi ni ehia amɛ ni yɔɔ ŋshɔnaa maŋ ní eyɔɔ mli yɛ Yopa lɛ mli lɛ. Kɛ lɛ diɛŋtsɛ ewoɔ nibii fɛɛ ni ekɛloɔ atadei lɛ ahe nyɔmɔ loo ehewalɛ ni ekɛtsuɔ nii lɛ pɛ he nyɔmɔwoo eheee lɛ, no lɛ wɔleee. Kɛlɛ, enitsumɔi kpakpai lɛ ha mɛi ni enyɛ eye ebua amɛ lɛ sumɔ esane, ni nakai nɔŋŋ hu Nyɔŋmɔ, mɔ ni jɔɔ enitsumɔi kpakpai lɛ anɔ lɛ hu sumɔ esane.—Bɔfoi lɛ Asaji 9:36-41.

Jwɛŋmɔ ni Ja Námɔ He Miihia

Mɛni kanya aŋkroaŋkroi nɛɛ ni amɛkɛ nii ha? Ejeee musuŋtsɔlɛ nifeemɔ ko ni jɛ henumɔŋ kanyamɔ kɛha yelikɛbuamɔ mli lɛ kɛkɛ. Amɛnu he akɛ eja gbɛ akɛ gbi fɛɛ gbi lɛ, amɛfee bɔ fɛɛ bɔ ni amɛaanyɛ ní amɛkɛye amɛbua mɛi ni kɛ ohia, oshara, hela, loo naagbai krokomɛi miikpe yɛ amɛshihilɛ mli lɛ. (Abɛi 3:27, 28; Yakobo 2:15, 16) Enɛ ji nihamɔ ko ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ. Nɔ ni tsirɛ enɛ klɛŋklɛŋ ji suɔmɔ ni mli wa ni ayɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ shwelɛ ni ayɔɔ akɛ aaakase mɔbɔnalɛ kɛ nihamɔ su ni eyɔɔ lɛ.—Mateo 5:44, 45; Yakobo 1:17.

Bɔfo Yohane ma nɛkɛ nihamɔ ni he hiaa nɛɛ nɔ mi beni ebi akɛ: “Mɔ ni yɔɔ je nɛŋ nii, ni enaa akɛ efĩ enyɛmi, ni emli jooɔ yɛ enɔ lɛ: te aaafee tɛŋŋ ni Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ aaahi [emli lɛ]?” (1 Yohane 3:17) Hetoo lɛ yɛ faŋŋ. Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ kanyaa mɛi koni amɛke nii. Nyɔŋmɔ hiɛ sɔɔ ni ejɔɔ mɛi ní taakɛ eji lɛ, amɛjieɔ nihamɔ mumɔ kpo amɛtsɔɔ lɛ. (Abɛi 22:9; 2 Korintobii 9:6-11) Ani wɔnaa nɛkɛ nihamɔ henɔ nɛɛ eko ŋmɛnɛ? Susumɔ nɔ ni ba nyɛsɛɛ nɛɛ yɛ Yehowa Odasefoi asafo ko mli lɛ he okwɛ.

Ehe bahia ni asaa Kristofonyo yoo onukpa ko shia ni fite kwraa lɛ. Ekome too eyɔɔ ni ebɛ wekunyo ko ni baaye abua lɛ. Yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ, ekɛ eshia lɛ ha ni afeɔ Kristofoi akpeei yɛ jɛmɛ, ni bei babaoo lɛ, ekɛ mɔ fɛɛ mɔ ni efɔ̃ɔ lɛ nine ni baakpɛlɛ niyeli nɔ lɛ yeɔ nii. (Bɔfoi lɛ Asaji 16:14, 15, 40) Beni mɛi ni ekɛyɔɔ asafo lɛ mli lɛ na jaramɔ shihilɛ mli ni eyaje lɛ, amɛke yuu koni amɛyaye amɛbua lɛ. Mɛi komɛi kɛ shika ke, mɛi krokomɛi hu kɛ amɛhewalɛ tsu nii. Mɛi ni kɛ amɛhe ha kɛha nitsumɔ lɛ kɛ otsii anaagbee fioo ko pɛ tsu nii kɛwo tsũ lɛ yiteŋ ehee, amɛma hejuuhe hee, amɛsaa amɛplasta klɛŋklɛŋ nsɔɔdo lɛ mli ni amɛpɛnte mli, ni amɛkɛ kɔbai heei wo kpata lɛ shi. Nɔ ni jɛ amɛnihamɔ lɛ mli ba lɛ tsuuu yoo lɛ hiamɔ nii ahe nii pɛ kɛkɛ shi eha asafo lɛ hu fee ekome, ni eha akutsoŋbii lɛ na akɛ, enɛ ji anɔkwa Kristofoi lɛ anihamɔ he nɔkwɛmɔnɔ.

Gbɛ̀i srɔtoi babaoo yɛ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔye wɔbua mɛi krokomɛi. Ani wɔbaanyɛ wɔná be wɔha gbekɛ nuu loo gbekɛ yoo ko ni eji awusã? Ani wɔbaanyɛ wɔyaye jara loo wɔkpɛ nɔ ko wɔha yoomo okulafo ko ni wɔle? Ani wɔbaanyɛ wɔhoo niyenii ko loo wɔye wɔbua kɛwo mɔ ko ni bɛ nɔ ko lɛ nyɔji wɔha lɛ? Ehe ehiaaa ni wɔná nii dani wɔye wɔbua. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Kɛ́ tsui yɛ he lɛ, esa hiɛ hu bɔ ni mɔ oyɔɔ, jeee bɔ ni obɛ.” (2 Korintobii 8:12) Ni kɛlɛ, ani nii ni tamɔ nɛkɛ ni akɛhaa mɔ tɛ̃ɛ lɛ ji nihamɔ pɛ ni Nyɔŋmɔ baajɔɔ nɔ? Dabi.

Ni Yelikɛbuamɔ Nibii ni Fa ni Ato He Gbɛjianɔ Hu?

Bei komɛi lɛ, mɔ diɛŋtsɛ mɔdɛŋbɔi shɛɛɛ he ko. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yesu kɛ ebɔfoi lɛ to fotro krɛdɛɛ ko amɛha ohiafoi lɛ, ni amɛhé onia ní mɛi ni susuɔ mɛi ahe ni amɛkɛkpe yɛ amɛnitsumɔ lɛ mli lɛ tsu lɛ. (Yohane 12:6; 13:29) Nakai nɔŋŋ hu asafoi ni yɔɔ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ tsuɔ onia kɛ́ ehe bahia ni afee nakai, ni amɛto yelikɛbuamɔ nibii ni fa he gbɛjianɔ.—Bɔfoi lɛ Asaji 2:44, 45; 6:1-3; 1 Timoteo 5:9, 10.

Shihilɛ ni tamɔ enɛ eko ba yɛ aaafee afi 55 Ŋ.B. Asafoi ni yɔɔ Yudea lɛ eyaje ohia shihilɛ mli, ekolɛ yɛ hɔmɔ ni naa wa ni ba jɛmɛ etsɛko lɛ hewɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 11:27-30) Bɔfo Paulo, ní be fɛɛ be lɛ esusuɔ ohiafoi lɛ ahe lɛ bi asafoi lɛ adɛŋ yelikɛbuamɔ aahu kɛyashi Makedonia. Lɛ diɛŋtsɛ eto oniatsumɔ he gbɛjianɔ ni etsu hii ni akpɛlɛ amɛnɔ ní amɛkɛ shika lɛ ayaha. (1 Korintobii 16:1-4; Galatabii 2:10) Lɛ loo hii krokomɛi ni kɛ amɛhe wo nitsumɔ nɛɛ mli lɛ ateŋ mɔ ko mɔ ko heee nyɔmɔwoo yɛ nitsumɔ ni amɛtsu lɛ he.—2 Korintobii 8:20, 21.

Yehowa Odasefoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ahe feɔ oya kɛyeɔ amɛbuaa kɛji oshara ko ba. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ afi 2001 hulutsoo be lɛ mli lɛ, nugbɔnɛmɔ ni naa wa ha nu afua ni naa wa ba Houston yɛ Texas, U.S.A. Yɛ fɛɛ mli lɛ, Odasefoi ashiai 723 fite kɛshɛ he ko, amɛteŋ babaoo fite kwraa. Amrɔ nɔŋŋ ni ato yelikɛbuamɔ ajinafoi akuu ní Kristofoi onukpai ni he esa yɔɔ mli lɛ shishi, koni amɛkwɛ nibii ni he baahia aŋkroaŋkroi lɛ ni amɛtao shika ni akɛbaaye kɛbua Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ bɔni afee ni amɛkpee shihilɛ ni eba lɛ naa, ní asaa amɛshiai lɛ aha amɛ. Mɛi ni yɔɔ asafoi ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ amli lɛ jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ amɛhe ha ni amɛtsu nitsumɔi lɛ fɛɛ. Odasefonyo ko hiɛ sɔ yelikɛbuamɔ ni enine shɛ nɔ lɛ aahu akɛ, beni enine shɛ shika kɛha najiaŋtoo nɔ kɛjɛ inshuɔrans nitsumɔhe lɛ ŋɔɔ lɛ, amrɔ nɔŋŋ ni ekɛ shika lɛ yawo shika kɛha yelikɛbuamɔ adeka lɛ mli bɔni afee ni akɛye kɛbua mɛi krokomɛi ni yelikɛbuamɔ he ehia amɛ lɛ.

Ni kɛlɛ, yɛ saji ni kɔɔ yelikɛbuamɔ nibii ni fa ní ato he gbɛjianɔ lɛ he lɛ, esa akɛ wɔkɛ hiɛshikamɔ atsu nii beni wɔtsuɔ ninefɔɔ babaoo ni wɔnine shɛɔ nɔ koni wɔke nii lɛ he nii lɛ. Yelikɛbuamɔ gbɛjianɔtoi komɛi woɔ shika babaoo amɛhaa mɛi ni tsuɔ shika taomɔ he nii lɛ, loo amɛfiteɔ shika waa yɛ adafitswaa saji ni amɛkɛtaoɔ shika lɛ he, ni no haa shika ni amɛnine shɛɔ nɔ lɛ fioo pɛ shwɛɔ kɛha yiŋtoo hewɔ ni atsuɔ shika lɛ. Abɛi 14:15 kɛɔ akɛ: “Mɔ ni nako jwɛŋmɔ lɛ, eheɔ wiemɔ fɛɛ wiemɔ eyeɔ; shi hiɛtɛ̃lɔ leɔ enanenaa kwɛmɔ.” No hewɔ lɛ eji nilee gbɛ akɛ aaatao sane lɛ mli jogbaŋŋ akwɛ dã.

Nihamɔ ni He Yɔɔ Sɛɛnamɔ Fe Fɛɛ

Nihamɔ ko yɛ ni he hiaa waa fe yelikɛbuamɔ nikeenii. Yesu tsĩ enɛ tã beni oblanyo nɔyelɔ niiatsɛ ko bi lɛ nɔ ni esa akɛ efee ni ená naanɔ wala lɛ. Yesu kɛɛ lɛ akɛ: “Yaa ni oyahɔ̃ɔ nii ni oyɔɔ lɛ, ni oŋɔha ohiafoi, ni oooná jwetri yɛ ŋwɛi: ní oba obanyiɛ misɛɛ.” (Mateo 19:16-22) Kadimɔ akɛ Yesu ekɛɛɛ kɛkɛ akɛ, ‘Ŋɔɔ oha ohiafoi lɛ ni obaaná wala.’ Yɛ no najiaŋ lɛ, ekɛɛ kɛfata he akɛ, “Ní oba obanyiɛ misɛɛ.” Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, eyɛ mli akɛ ajieɔ yelikɛbuamɔ nikeei ayi ni sɛɛnamɔ yɛ he moŋ, shi Kristofoi akaselɔ feemɔ lɛ biɔ babaoo fe nakai.

Oti titri ni kã Yesu tsui nɔ ji ni eye ebua mɛi krokomɛi yɛ mumɔŋ. Beni eshwɛ fioo ni ebaagbo lɛ, ekɛɛ Pilato akɛ: “Mi lɛ, enɛ hewɔ afɔ mi ni enɛ hewɔ nɔŋŋ miba je lɛ mli, koni mibaye anɔkwale lɛ he odase.” (Yohane 18:37) Eyɛ mli akɛ Yesu nyiɛ hiɛ yɛ ohiafoi lɛ ayelikɛbuamɔ mli, etsatsaai helai, ni elɛ mɛi ni hɔmɔ miiye amɛ lɛ moŋ, shi titri lɛ, etsɔse ekaselɔi lɛ ni amɛshiɛ. (Mateo 10:7, 8) Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɔ ni fata enaagbee ŋaawoo ni ekɛha amɛ lɛ he ji fãmɔ akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi.”—Mateo 28:19, 20.

Eka shi faŋŋ akɛ, shiɛmɔ tsuŋ je lɛŋ naagbai lɛ fɛɛ ahe nii. Shi kɛlɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ní akɛ mɛi fɛɛ baagba he sane lɛ woɔ Nyɔŋmɔ hiɛ nyam ejaakɛ shiɛmɔ tsuɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ahe nii ni egbeleɔ gbɛ kɛhaa sɛɛnamɔi ni baahi shi daa kɛha mɛi ni kpɛlɛɔ ŋwɛi shɛɛ sane lɛ nɔ lɛ. (Yohane 17:3; 1 Timoteo 2:3, 4) Mɛni hewɔ obooo Yehowa Odasefoi atoi be kroko ni amɛaaba amɛbasara bo lɛ? Amɛkɛ mumɔŋ nikeenii baa. Ni amɛle akɛ, enɛ ji gbɛ ni hi fe fɛɛ ni amɛaanyɛ amɛtsɔ nɔ ni amɛha bo nii.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 6]

Gbɛ̀i srɔtoi yɛ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔkɛtsɔɔ akɛ wɔsusuɔ mɛi ahe

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Sanekpakpa lɛ ni wɔshiɛɔ lɛ saa Nyɔŋmɔ hiɛ ni egbeleɔ gbɛ kɛhaa sɛɛnamɔi ni hiɔ shi daa