Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Tsofa-kɛ-Ŋma Shãa—Ani Eyɛ Gbɛhe ko yɛ Anɔkwa Jamɔ Mli?

Tsofa-kɛ-Ŋma Shãa—Ani Eyɛ Gbɛhe ko yɛ Anɔkwa Jamɔ Mli?

Tsofa-kɛ-Ŋma Shãa—Ani Eyɛ Gbɛhe ko yɛ Anɔkwa Jamɔ Mli?

“NYƆŊMƆI sumɔɔ ojeŋmãi.” Afɔɔ nakai wiemɔ lɛ kɛ nitsumɔ yɛ blema Mizraimbii lɛ ateŋ. Kɛha amɛ lɛ, tsofa-kɛ-ŋma ni ashãa lɛ ji amɛjamɔ lɛ fã titri ko. Yɛ hemɔkɛyeli ni Mizraimbii lɛ hiɛ akɛ nyɔŋmɔi lɛ bɛŋkɛ amɛ lɛ naa lɛ, amɛshãa tsofa-kɛ-ŋma daa gbi yɛ amɛ sɔlemɔtsui lɛ amli kɛ shiabii lɛ afɔleshaa latɛi lɛ anɔ, kɛ be mli ni amɛmiitsu nii po. Maji krokomɛi hu yɛ kusumii ni tamɔ nakai nɔŋŋ.

Mɛni ji tsofa-kɛ-ŋma? Wiemɔ lɛ baanyɛ akɔ lasu loo nɔ ni ashãa lɛ he. Akɛ nu ni yɔɔ tswãa ni jɛɔ tso mli kɛ amã fee, tamɔ krɔbɔo kɛ tsofa nɛkɛ. Ashiɔ enɛɛmɛi afeɔ lɛ mulumulu ni bei pii lɛ akɛfutuɔ tsofa-kɛ-ŋma ní akɛwoɔ niyenii, tso he toto, kɛ fɔfɔii, koni akɛná tsofa-kɛ-ŋma pɔtɛɛ ko kɛha nitsumɔi pɔtɛɛi komɛi.

Tsofa-kɛ-ŋma ji guɔyeli nɔ ko ni asumɔɔ waa ni ejara hu wa waa yɛ blema beaŋ aahu akɛ nibii ni akɛfutuɔ kɛfeɔ lɛ batsɔ nibii ni he hiaa waa ní ahɔ̃ɔ. Guɔyelɔi akuu ni nyiɛ nihɔɔmɔ gbɛfaa gbɛ nɔ lɛ hiɛɔ enɛɛmɛi kɛjɛɔ shikpɔji ni yɔɔ shɔŋŋ anɔ. Ekolɛ obaakai akɛ ahɔ̃ɔ Yakob binuu fioo Yosef aha Ishmaelbii jarayelɔi ni “jɛ Gilead miiba kɛ amɛyomai ni tere tsofai-kɛ-ŋmai kɛ gbonyowoo tsofa kɛ ohɛ ni jeɔ ŋma kɛmiiya Mizraim.” (1 Mose 37:25) Bɔ ni abiɔ tsofa-kɛ-ŋma shi ahaa lɛ fa babaoo aahu akɛ krɔbɔo he jarayeli gbɛjegbɛ lɛ ni ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ tsofa-kɛ-ŋma he guɔyelɔi lɛ je shishi amɛkɛtsu nii lɛ, gbele gbɛ kɛha gbɛfaa kɛjɛ Asia kɛtee Europa.

Akã he akɛ tsofa-kɛ-ŋma miiha lolo yɛ maŋ nifeemɔi kɛ jamɔŋ kusumii babaoo amli ŋmɛnɛ. Kɛfata he lɛ, mɛi babaoo kã he amɛhalaa akɛ amɛbaashã tsofa-kɛ-ŋma yɛ amɛshiai amli koni amɛná eŋmajee lɛ mli ŋɔɔmɔ kɛkɛ. Te esa akɛ Kristofoi akwɛ tsofa-kɛ-ŋma shãa amɛha tɛŋŋ? Ani Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ yɛ jamɔ mli? Nyɛhaa wɔpɛia nɔ ni Biblia lɛ yɔɔ kɛɛmɔ yɛ sane lɛ he lɛ mli wɔkwɛa.

‘Nɔ ko ni Yɔɔ Krɔŋkrɔŋ Kɛha Yehowa’

Yɛ blema Israelbii lɛ ateŋ lɛ, tsofa-kɛ-ŋma ni ashãa lɛ tsu gbɛfaŋnɔ wulu ko he nii yɛ osɔfoi anitsumɔi yɛ kpeebuu lɛ he lɛ mli. McClintock kɛ Strong Cyclopedia lɛ jaje akɛ: “Yɛ anɔkwale mli lɛ, etamɔ nɔ ni abu tsofa-kɛ-ŋma ni ashãa yɛ Hebribii lɛ ateŋ lɛ waa akɛ eji jamɔ nifeemɔ loo afɔle ko ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ aahu akɛ wɔkaneee akɛ amɛkɛ tsofa-kɛ-ŋma tsu nii yɛ nɔ ko nɔ ko mli ákɛ ja yɛ jamɔ nifeemɔ mli.”

Yehowa Nyɔŋmɔ tsɔɔ nibii ejwɛ ni esa akɛ afutu ni ashã yɛ kpeebuu lɛ mli akɛ: “Ŋɔɔ tsofa-kɛ-ŋma, ni ji krɔbɔo kɛ oshiko kɛ galbano, tsofa-kɛ-ŋmai nɛɛ kɛ mire ŋmiiŋmi, aŋmɛ fɛɛ pɛpɛɛpɛ; ni oŋɔfee tsofa-kɛ-ŋma ni ashãa, ni afutu lɛ yɛ tsofafutulɔ ŋaa lɛ naa, ní afutu lɛ jogbaŋŋ, ní emli atse, ní efee krɔŋkrɔŋ, ni oshi eko bɔdɔbɔdɔ diɛŋtsɛ, ni oŋɔ eko oma odaseyelinɔ lɛ hiɛ yɛ kpeebuu lɛŋ.” (2 Mose 30:34-36) Woloŋlelɔi susu akɛ sɛɛ mli lɛ Yudafoi rabifoi lɛ kɛ nibii krokomɛi bafata he kɛha ekɛ nitsumɔ yɛ sɔlemɔwe lɛ.

Tsofa-kɛ-ŋma ni ashãa yɛ sɔlemɔwe lɛ yɛ krɔŋkrɔŋ, akɛtsuɔ nii yɛ Nyɔŋmɔ kome pɛ jamɔ mli. Yehowa fã akɛ: “Tsofa-kɛ-ŋma ni obaafee nɛɛ, nyɛkakwɛa nɔ bɔ ni afutu lɛ ahã lɛ nyɛmiifee eko nyɛmiihã nyɛhe; atsɔ krɔŋkrɔŋ yɛ ohiɛ ahã Yehowa. Mɔ fɛɛ mɔ ni aaafee eko tamɔ no, ni eeeshã lɛ, aaafo lɛ yɛ emã lɛŋ ashɛ afɔ.” (2 Mose 30:37, 38) Osɔfoi lɛ shãa tsofa-kɛ-ŋma lɛ yɛ afɔleshaa latɛ ni ahala lɛ nɔ shii enyɔ daa gbi. (2 Kronika 13:11) Ni yɛ Kpatamɔ Gbi lɛ nɔ lɛ, osɔfoi lɛ shãa tsofa-kɛ-ŋma yɛ Hekrɔŋkrɔŋ Fe Fɛɛ lɛ.—3 Mose 16:12, 13.

Jeee tsofa-kɛ-ŋma afɔleshaa lɛ fɛɛ ji nɔ ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛ nɔ. Egbala mɛi ni jeee osɔfoi ni kɛ henɔwomɔ shã afɔle lɛ tamɔ nɔ ni amɛji osɔfoi lɛ atoi. (4 Mose 16:16-18, 35-40; 2 Kronika 26:16-20) Tsofa-kɛ-ŋma ni Yuda maŋ lɛ kɛha lɛ wo Yehowa mlila beni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ amɛkɛ amɛhe miiwo apasa jamɔ nifeemɔi amli ni amɛkɛ amɛniji miiwo layisɔyeli mli lɛ. Amɛ osatofeemɔ lɛ ha Yehowa jaje akɛ: “Eji tsofa-kɛ-ŋma ni mihiɔ!” (Yesaia 1:13, 15) Israelbii lɛ bafee mɛi ni eku amɛhiɛ amɛshwie gbɛ ni atsɔɔ nɔ ajáa Yehowa lɛ nɔ aahu akɛ amɛŋamɔ sɔlemɔwe lɛ ni amɛshã tsofa-kɛ-ŋma yɛ afɔleshaa latɛi krokomɛi anɔ. (2 Kronika 28:24, 25) Afii komɛi asɛɛ lɛ, akɛ tsofa-kɛ-ŋma krɔŋkrɔŋ lɛ tsu nii yɛ apasa nyɔŋmɔi ajamɔ ni ehiii kwraa mli. Nifeemɔi ni tamɔ nɛkɛ tseɔ atua eshiɔ Yehowa.—Ezekiel 16:2, 17, 18.

Tsofa-kɛ-Ŋma kɛ Mra Beaŋ Kristofoi Lɛ

Mla kpaŋmɔ lɛ, ni nɔ ni fata he ji osɔfoi afamɔ akɛ amɛshã tsofa-kɛ-ŋma ni yɔɔ krɔŋŋ lɛ, ba naagbee beni Kristo to kpaŋmɔ hee lɛ shishi yɛ afi 33 Ŋ.B. (Kolosebii 2:14) Nɔ ko bɛ ni aŋma afɔ shi ni tsɔɔ akɛ mra beaŋ Kristofoi lɛ shã tsofa-kɛ-ŋma kɛha jamɔ mli yiŋtoi. McClintock kɛ Strong Cyclopedia lɛ wie yɛ enɛ he akɛ: “Eyɛ faŋŋ ákɛ [mra beaŋ Kristofoi lɛ] kɛ tsofa-kɛ-ŋma shãa tsuuu nii. Eji anɔkwale akɛ, ekɛ nitsumɔ ji wɔŋjamɔ kadimɔ nɔ . . . Tsofa-kɛ-ŋma kulibii fioo komɛi ni mɔ ko ni etuu ehe eha lɛ fɔ̃ɔ eshwieɔ wɔŋjalɔi afɔleshaa latɛ nɔ lɛ tsu jamɔ nifeemɔ he nii.”

Mra beaŋ Kristofoi lɛ hu kpoo akɛ amɛaashã tsofa-kɛ-ŋma ni amɛkɛkpɛlɛ “nyɔŋmɔ” ni Roma maŋtsɛ lɛ ji lɛ nɔ, eyɛ mli moŋ akɛ amɛwala baanyɛ aŋmɛɛ amɛ. (Luka 4:8; 1 Korintobii 10:14, 20) Yɛ amɛ amaga jamɔ gbɛ ni amɛkɛ tsofa-kɛ-ŋma lɛ tsu nii yɛ nɔ yɛ nakai gbii lɛ amli lɛ hewɔ lɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ mra beaŋ Kristofoi lɛ kɛ amɛhe woŋ tsofa-kɛ-ŋma hɔ̃ɔmɔ nitsumɔ lɛ mli po.

Tsofa-kɛ-Ŋma Shãa Ŋmɛnɛ

Te akɛ tsofa-kɛ-ŋma tsuɔ nii ŋmɛnɛ tɛŋŋ? Yɛ Kristendom sɔlemɔi pii amli lɛ akɛ tsofa-kɛ-ŋma haa yɛ nifeemɔi kɛ sɔlemɔ mli kusum nifeemɔ shishi. Yɛ Asiabii ateŋ lɛ, wekui shãa tsofa-kɛ-ŋma yɛ sɔlemɔwei loo shiabii lɛ afɔleshãa latɛ lɛ hiɛ koni amɛkɛ woo aha amɛnyɔŋmɔi lɛ, ni amɛkɛbu gbohii lɛ ahe. Akɛ tsofa-kɛ-ŋma etsu nii yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ yɛ jamɔŋ sɔɔmɔ mli koni akɛwo tsũ mli obɔ, ni akɛtsa mɛi, akɛtsuu he, ni akɛbu he.

Tsofa-kɛ-ŋma kɛ nitsumɔ ebafee nɔ ni ale waa ekoŋŋ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ yɛ mɛi ni bɛ jamɔ ko mli lɛ po ateŋ. Mɛi komɛi shãa tsofa-kɛ-ŋma kɛji amɛmiijwɛŋ nii anɔ. Gbɛtsɔɔmɔ wolo ko kɛ ŋaawoo ha ákɛ akɛ tsofa-kɛ-ŋma atsu nii kɛshɛ “shihilɛi amli ŋaalee srɔtoi ni ewa akɛ abaanu shishi” lɛ kɛ “hewalɛi krɛdɛɛi” ni nɔ kwɔ fe jeŋ ni akɛ hiŋmɛi naa lɛ anɔ. Bɔni afee ni aná tsabaa aha shihilɛ mli naagbai lɛ, gbɛtsɔɔmɔ wolo lɛ jie yi akɛ afee tsofa-kɛ-ŋma shãa kusumii ni haa akɛ “nibii ni nɔ kwɔ fe adesai anɔ” lɛ náa tsakpaa. Ani nakai nifeemɔi lɛ yɛ kɛha Kristofoi?

Yehowa kɛ wiemɔ ni mli kã shi faŋŋ bu mɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛkɛ apasa jamɔ nifeemɔi afutu jamɔ krɔŋŋ lɛ fɔ. Bɔfo Paulo tsɛ wiemɔi ayisɛɛ kɛjɛ Yesaia gbalɛ lɛ mli ni ekɛto Kristofoi lɛ ahe, ni ewo amɛ hewalɛ koni amɛtsi amɛhe kɛjɛ apasa jamɔŋ hewalɛ ni he tseee lɛ he. Eŋma akɛ: “Yehowa kɛɛ, nyɛjea amɛteŋ, ni nyɛtsea nyɛhe, ni nyɛkataa muji nɔ ko he, ni mahere nyɛ atuu.” (2 Korintobii 6:17; Yesaia 52:11) Anɔkwa Kristofoi kwɛɔ amɛhe nɔ jogbaŋŋ koni amɛkpoo nɔ fɛɛ nɔ ni kɛ apasa jamɔ loo mumɔi atsɛmɔ nifeemɔ yɔɔ tsakpaa.—Yohane 4:24.

Ani anɔkwale ni eji ákɛ akɛ tsofa-kɛ-ŋma tsuɔ nii yɛ jamɔŋ nifeemɔi amli kɛ mumɔi atsɛmɔ mli lɛ tsɔɔ akɛ tsofa-kɛ-ŋmai fɛɛ ni ashãa lɛ ejaaa? Etsɔɔɔ nakai doo. Ekolɛ mɔ ko miisumɔ ni eshã tsofa-kɛ-ŋma akɛ ŋmajee nɔ yɛ eshia lɛ mli koni ekɛná eŋmajee ni sa lɛ mli ŋɔɔmɔ. (Abɛi 27:9) Fɛɛ sɛɛ po lɛ, esa akɛ Kristofonyo asusu nibii komɛi ahe kɛji eekpɛ eyiŋ akɛ ebaashã tsofa-kɛ-ŋma. Ani mɛi krokomɛi ni yɔɔ he ni oyɔɔ lɛ kɛ tsofa-kɛ-ŋma kɛ nitsumɔ baatsá apasa jamɔ nifeemɔ? Ani bei babaoo lɛ tsofa-kɛ-ŋma kɛ mumɔi atsɛmɔ kusumii yɛ tsakpaa, yɛ okutso lɛŋ? Aloo afɔɔ kɛ nitsumɔ kɛha nifeemɔi ni jeee jamɔŋ nɔ?

Kɛji akɛ mɔ aŋkro ko hala akɛ ebaashã tsofa-kɛ-ŋma lɛ, esa akɛ eyiŋkpɛɛ lɛ asusu lɛ diɛŋtsɛ ehenilee kɛ mɛi krokomɛi ahenumɔi ahe. (1 Korintobii 10:29) Bɔfo Paulo wiemɔi ni ekɛha Romabii lɛ kɔɔ wɔhe. Eŋma akɛ: “Nyɛhaa wɔtiua hejɔlɛ nibii kɛ nibii ni wɔkɛaaha wɔnanemɛi anane amɔ shi moŋ. Kaafite Nyɔŋmɔ nitsumɔ lɛ yɛ niyenii ko hewɔ. Nibii fɛɛ he tse moŋ nɛ, shi kɛlɛ eji efɔŋ ha gbɔmɔ ni yeɔ ekɛtoɔ pampi lɛ. Ehi akɛ oyeee loo ni onuuu wein loo nɔ ko ni aaato onyɛmi pampi loo aaaha enane atɔ̃tɔ aloo enijiaŋ aaaje wui yɛ mli.”—Romabii 14:19-21.

Sɔlemɔi ní ‘Asaa lɛ Tamɔ Tsofa-kɛ-Ŋma’

Tsofa-kɛ-ŋma ni ashãa yɛ Israelbii lɛ ateŋ lɛ ji sɔlemɔ he okadi ni sa ni Nyɔŋmɔ boɔ toi. No hewɔ lɛ, lalatsɛ David lá eha Yehowa akɛ: “Ha mifaikpamɔ abaje tamɔ tsofa-kɛ-ŋma yɛ ohiɛ.”—Lala 141:2.

Israelbii anɔkwafoi lɛ enaaa tsofa-kɛ-ŋma shãa akɛ eji kusum ko ni shishinumɔ bɛ he. Amɛkwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ koni amɛsaa ni amɛshã tsofa-kɛ-ŋma lɛ yɛ gbɛ ni Yehowa etsɔɔ lɛ naa. Yɛ nɔ najiaŋ ni Kristofoi kɛ tsofa-kɛ-ŋma diɛŋtsɛ baatsu nii lɛ, ŋmɛnɛ lɛ wɔsɔleɔ sɔlemɔi ni jieɔ hiɛsɔɔ ni mli kwɔ kɛ bulɛ kɛha wɔŋwɛi Tsɛ lɛ kpo. Taakɛ tsofa-kɛ-ŋma ni jeɔ ŋma ni sɔlemɔwe osɔfoi lɛ shãa lɛ ji lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ: “Jalɔi asɔlemɔ lɛ, enáa he miishɛɛ.”—Abɛi 15:8.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 29]

Tsofa-kɛ-ŋma ni ashãa yɛ kpeebuu lɛ kɛ sɔlemɔwe lɛ mli lɛ yɛ krɔŋkrɔŋ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 30]

Ani tsofa-kɛ-ŋma ni ashãa kɛha nii anɔjwɛŋmɔ lɛ sa Kristofoi?