Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛi ni Wieɔ Wiemɔ ko ni Yɔɔ Srɔto Kwraa ni Asɔmɔɔ Amɛ yɛ Korea

Mɛi ni Wieɔ Wiemɔ ko ni Yɔɔ Srɔto Kwraa ni Asɔmɔɔ Amɛ yɛ Korea

Mɛi ni Wieɔ Wiemɔ ko ni Yɔɔ Srɔto Kwraa ni Asɔmɔɔ Amɛ yɛ Korea

KUU ko ni yɔɔ ekãa waa shi moŋ amɛfeɔ dioo lɛ bua amɛhe naa yɛ Yehowa Odasefoi akpokpaa wulu nɔ kpee ko ni afee yɛ afi 1997 latsa be lɛ mli lɛ shishi. Enɛ ji klɛŋklɛŋ kpee ko ni afee yɛ Korea kɛha mumuii kɛ toimulɔi. Mɛi ayifalɛ ni fe fɛɛ ni ba kpee lɛ ji 1,174. Atsu nifeemɔi lɛ fɛɛ—ni wiemɔi ni ahaa, sanegbaai, kɛ drama fata he lɛ—ahe nii yɛ Korea Mumuii Awiemɔ mli, ni asha nifeemɔ lɛ awo sini ashwishwɛ agbo ko ni ma he ni mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ ana yɛ Kpee Asa lɛ nɔ lɛ nɔ. Enɛ ji nɔ ni jɛ mɛi pii ni etuu amɛhe amɛha lɛ amɔdɛŋbɔɔ afii babaoo lɛ mli kɛba.

Be ko baashɛ ní “aaagbele toimulɔi atoii” yɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso lɛ mli. (Yesaia 35:5) Bɔni afee ni aná gbɛfaŋnɔ yɛ nakai Paradeiso lɛ mli lɛ, esa akɛ klɛŋklɛŋ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni mumuii hu fata he lɛ, abote mumɔŋ paradeiso ni ji mumɔŋ shihilɛ kpakpa ni Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ miishɛɛ lɛ yɔɔ mli lɛ mli. Esa akɛ amɛtsɔmɔ Yehowa Odasefoi ni ejɔɔ amɛhe nɔ, ni abaptisi amɛ ní Yehowa ji mɔ ni tsɔɔ amɛ nii.—Mika 4:1-4.

Aje Shishi Fiofio

Eyɛ mli akɛ ashiɛ aha mumuii yɛ afi 1960 afii lɛ amli moŋ, shi yɛ afi 1970 afii lɛ amli dani amɛteŋ mɛi fioo komɛi bɔi Yehowa Odasefoi akpeeiyaa yɛ Seoul, ni ji Korea maŋtiase lɛ. Kristofonyo nyɛmi nuu ko ni nyɛɔ eŋmaa nii oyayaayai lɛ ŋmalaa wiemɔi ni ahaa lɛ mli saji otii, ní Biblia ŋmalɛi ni akɛtsu nii lɛ fata he lɛ yɛ niŋmaa tao ko nɔ.

Yɛ afi 1971 mli yɛ Taejon maŋtiase lɛ mli lɛ, Odasefonyo ko ni yɔɔ binuu ko ni eji mumui lɛ bɔi lɛ kɛ enanemɛi mumuii lɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ tsɔɔmɔ. Nɔ ni ejɛ nɛkɛ kuu nɛɛ mli kɛba ji aŋkroaŋkroi babaoo ni yɔɔ ekãa ni amrɔ nɛɛ amɛji mɛi titrii ni yeɔ ebuaa yɛ shikpɔji ni awieɔ mumuii awiemɔ yɛ mli lɛ amli lɛ.—Zakaria 4:10.

Oblahii kɛ Oblayei Jɛɔ Amɛsuɔmɔ Mli Amɛkɛ Amɛhe Haa

Kɛji akɛ ehe baahia ni mumuii aná Yehowa kɛ Yesu he nilee bɔni afee ni amɛnyiɛ wala gbɛ lɛ nɔ lɛ, no lɛ mɔdɛŋbɔɔ babaoo he baahia yɛ mɛi krokomɛi ni baatuu amɛhe amɛha lɛ agbɛfaŋ. (Yohane 17:3) Bɔni afee ni anyɛ ashɛ oti nɛɛ he lɛ, Yehowa Odasefoi ateŋ mɛi fioo komɛi ekase mumuii awiemɔ ni eha amɛná niiashikpamɔi ni sa.

Park In-sun, ni eji mɔ ko ni eye afii 15 lɛ kɛ oti ko ma ehiɛ akɛ ebaakase mumuii awiemɔ. Bɔni afee ni enyɛ etsu enɛ he nii lɛ, eyabɔi nitsumɔ kasemɔ yɛ nitsumɔhe ko ni mumuii 20 tsuɔ nii yɛ jɛmɛ lɛ. Ekɛ amɛ tsu nii gbagbalii nyɔji kpaanyɔ bɔni afee ni ekase wiemɔ lɛ kɛ bɔ ni mumuii susuɔ nii ahe amɛhaa lɛ. Yɛ afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, ebatsɔ daa gbɛgbalɔ, loo be-fɛɛ Maŋtsɛyeli jajelɔ, ni ekɛ mumuii akuu ko ni yɔɔ Biblia mli anɔkwale lɛ he miishɛɛ lɛ tsu nii. Kuu lɛ ayi bɔi famɔ oyayaayai, ni etsɛɛɛ ni mɛi ni fa fe 35 bɔi Hɔgbaa nikasemɔ lɛ shishi yaa.—Lala 110:3.

Yɛ no sɛɛ lɛ, ato Kristofoi akpeei ahe gbɛjianɔ klɛŋklɛŋ kwraa yɛ mumuii awiemɔ pɛ mli yɛ Seoul. Nyɛminuu Park In-sun tsu nii akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ yɛ nɛkɛ kuu ni miishwere nɛɛ ateŋ. Yɛ nakai beaŋ lɛ, ehe ebasa yɛ mumuii awiemɔ mli. Yɛ nyɔji komɛi amli lɛ, ekɛ mumuii 28 feɔ shia Biblia mli nikasemɔi. Mɛnɛɛmɛi ateŋ mɛi babaoo tee amɛhiɛ ni amɛbatsɔmɔ Yehowa Odasefoi.

Nɔ ni jɛ nɛkɛ hetuu-kɛ-hamɔ nitsumɔ babaoo nɛɛ mli kɛba ji akɛ, akɛ shiɛlɔi 40 kɛ daa gbɛgbalɔi 2 kɛyashi mumuii awiemɔ asafo ni ji klɛŋklɛŋ nɔ lɛ shishi yɛ Seoul yɛ October afi 1976 lɛ mli. Enɛ ha nitsumɔ lɛ tee nɔ yɛ Korea maŋtiasei krokomɛi lɛ amli. Sanekpakpa lɛ he hɔmɔ miiye mumuii lɛ babaoo ni amɛmiimɛ koni abasara amɛ.

Nitsumɔ yɛ Mumuii lɛ Ateŋ

Ekolɛ ohiɛ baafee bo yaa yɛ bɔ ni feɔ ni nine shɛɔ mumuii lɛ anɔ lɛ. Nine shɛ amɛteŋ mɛi babaoo anɔ kɛtsɔ mɛi krokomɛi anɔ. Kɛfata he lɛ, abibii shwapoi ni ahɔɔ omɔ yɛ mli lɛ anɔtsɛmɛi lɛ, ni amɛkɛ mumuii agbɛi kɛ adrɛs ha. Nɔyeli lɛ nitsumɔhei lɛ ekomɛi ye amɛbua yɛ saji ni tamɔ nɛkɛ ni amɛkɛha lɛ mli. Akɛ omanyeyeli tsu shikpɔŋkuku ni mumuii yɔɔ mli lɛ amli nii jogbaŋŋ kɛmɔ shi aahu akɛ, yɛ be ko sɛɛ lɛ, ato mumuii awiemɔ asafoi ejwɛ ashishi. Awo Kristofoi oblahii kɛ oblayei babaoo hewalɛ koni amɛkase mumuii awiemɔ.

Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine lɛ wo gbɛgbalɔi krɛdɛɛi ni ekase mumuii awiemɔ lɛ gbɛ kɛtee asafoi lɛ amli koni amɛkɛ amɛ ayatsu nii. Nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ lɛ, awo mɛi ni egbe Sɔɔmɔ Tsɔsemɔ Skul lɛ naa lɛ ateŋ mɛi komɛi gbɛ kɛtee nɛkɛ asafoi nɛɛ amli ni amɛyawo amɛ hewalɛ yɛ mumɔŋ.

Gbɛtsii nibii yɛ ni esa akɛ aye nɔ. Shikpɔŋkuku nɛɛ ni aaasɔmɔ yɛ mli lɛ biɔ mɔdɛŋbɔɔ koni anyɛ anu bɔ ni mumuii feɔ amɛnii amɛhaa lɛ shishi. Amɛkɛ bɔ ni amɛsusuɔ nii ahe kɛ bɔ ni amɛfeɔ amɛnii amɛhaa lɛ eteee. Bei komɛi lɛ, enɛ feɔ mɛi anaakpɛɛ ni ekolɛ ebaanyɛ ekɛ naataomɔi aba. Kɛfata he lɛ, kɛji ákɛ Odasefoi kɛ mumuii miifee shia Biblia mli nikasemɔ lɛ, ehe miihia ni aye abua amɛ koni amɛhe asa jogbaŋŋ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwiemɔ lɛ mli, ni awo amɛ hewalɛ ni amɛha gbɛjianɔ ni amɛto kɛha nikanemɔ kɛ nikasemɔ lɛ aya hiɛ.

Mumuii kɛ naagbai kpeɔ yɛ amɛdaa gbi nifeemɔi amli ni mɛi krokomɛi leee. Bei pii lɛ ebafeɔ naagba kpele diɛŋtsɛ kɛhaa amɛ akɛ amɛkɛ mɛi aaawie yɛ nɔyeli nitsumɔhei kɛ helatsamɔhei, ni sanegbaa ni sɛɛ kɛɛɛ ni yaa nɔ beni ayeɔ jara lɛ hu fata he. Akɛni Odasefoi ni yɔɔ asafoi ni bɛŋkɛ amɛ lɛ amli lɛ kɛ yelikɛbuamɔi ni jɛ suɔmɔ mli ha mumuii lɛ hewɔ lɛ, mumuii ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ ená anɔkwa nyɛmifeemɔ mli gbɛfaŋnɔ.—Yohane 13:34, 35.

Trukaa Odaseyeli kɛ Yibiiwoo Baa

Yɛ Pusan, ni ji Korea maŋtiase ni yɔɔ wuoyigbɛ lɛ lɛjiadaamɔhe ni fe fɛɛ lɛ mli lɛ, Odasefonyo ko kɛ mumuii enyɔ komɛi kpe ni amɛŋma yɛ wolo bibioo ko nɔ akɛ: “Wɔmiisumɔ Paradeiso. Wɔmiisumɔ ni wɔle ŋmalɛi ni wieɔ naanɔ wala he lɛ.” Nyɛminuu lɛ ŋmala amɛ adrɛs ni eto gbɛjianɔ koni eyasara amɛ. Beni etee amɛ saramɔ lɛ, ena akɛ tsũ lɛ mli eyi obɔ kɛ mumuii sɔŋŋ, ni amɛmiimɛ koni amɛnu Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ. Niiashikpamɔ nɛɛ kanya lɛ ni ebɔi mumuii awiemɔ kasemɔ. Etsɛɛɛ ni ato mumuii awiemɔ asafo shishi yɛ Pusan.

Nyɛmi nuu ko ni yɔɔ nakai asafo lɛ mli lɛ na mumuii enyɔ komɛi ni miigba sane yɛ mumuii awiemɔ mli ni etsi ebɛŋkɛ amɛ. Beni ena akɛ amɛtee jamɔŋ kpee ko etsɛko tsɔ lɛ, efɔ̃ amɛ nine koni amɛba Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ nakai gbi lɛ shwane ŋmɛji enyɔ mli. Amɛba kpee lɛ, ni aje Biblia mli nikasemɔ shishi. No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, mɛi 2 lɛ kɛ amɛnanemɛi mumuii 20 tee kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ shishi. Mɛi babaoo ejɛ nakai kuu lɛ mli amɛbajɔɔ amɛhe nɔ amɛha Yehowa. Mɛi enyɔ ebatsɔmɔ asafoŋ onukpai ni mɔ kome ebatsɔ asafoŋ sɔɔlɔ yɛ mumuii awiemɔ asafoi amli.

Ajɔɔ Faishitswaa lɛ Nɔ

Akɛni mumuii lɛ ekomɛi yɛ hei ni kɛ mumuii asafoi lɛ ateŋ eko fɛɛ eko teŋ jɛkɛ hewɔ lɛ, bei babaoo lɛ ebiɔ mɔdɛŋbɔɔ kɛ faishitswaa diɛŋtsɛ dani anyɛ aha amɛ mumɔŋ niyenii ni jɛ Biblia lɛ mli lɛ be fɛɛ be. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nuu ko ni eye afii 31 lɛ náa edaaŋ ŋmãa kɛtsɔ wuo ni eyaa yɛ ŋshɔkpɔ ko mli lɛ nɔ. Enu Biblia mli shɛɛ sane lɛ kɛjɛ enyɛmi nuu fioo ni Yehowa Odasefoi kɛ lɛ gba sane lɛ dɛŋ. Bɔni afee ni mumui wuoyalɔ nɛɛ anyɛ atsu mumɔŋ hɔmɔ ni yeɔ lɛ lɛ he nii lɛ, ekɛ lɛlɛ fã gbɛ kilomitai 16 kɛtsɔ Korea wuoyigbɛ ŋshɔ lɛ naa kɛtee Tongyoung City. Efee nakai bɔni afee ni ekɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ ko ni jɛ Masan City lɛ mli mumuii awiemɔ asafo lɛ mli lɛ ayakpe. Daa Ju lɛ, nɛkɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ nɛɛ fãa gbɛ kilomitai 65 koni ekɛ mumui wolɛɛnyo lɛ ayafee Biblia mli nikasemɔ.

Bɔni afee ni Biblia mli nikaselɔ ni eji mumui lɛ anyɛ aya nikasemɔ ni afeɔ lɛ Hɔgbaa yɛ Masan City lɛ, ehe baahia ni ekɛ lɛlɛ afã gbɛ kilomitai 16, no sɛɛ lɛ, ekɛ bɔɔs afã gbɛ kilomitai 65 kroko hu. Yibiiwoo kpakpa jɛ efaishitswaa lɛ mli kɛba. Yɛ nyɔji fioo komɛi asɛɛ lɛ, etee ehiɛ yɛ mumuii awiemɔ mli ni ekase Korea niŋmaa okadii lɛ pii, ni—nɔ ni fe fɛɛ lɛ—ekase gbɛ pɛ ni ebaanyɛ etsɔ nɔ etswa ekɛ Yehowa teŋ wekukpaa ema shi lɛ. Beni eyɔse hiamɔ ni yɔɔ kpeei kɛ odase ni aaaye be fɛɛ be lɛ he lɛ, efã kɛyahi shikpɔŋkuku ni mumuii awiemɔ asafo lɛ yɔɔ mli lɛ mli. Ani no feemɔ yɛ mlɛo? Dabi. Ehe bahia ni ekpa ewuoyaa nitsumɔ lɛ ni haa enáa dɔlai 3,800 daa nyɔŋ nɔ lɛ, shi awo efaishitswaa lɛ he nyɔmɔ. Beni etee hiɛ yɛ anɔkwale lɛ mli lɛ sɛɛ lɛ, abaptisi lɛ, ni amrɔ nɛɛ ekɛ eweku lɛ miisɔmɔ Yehowa yɛ miishɛɛ mli.

Wiemɔi Ashishitsɔɔmɔ Kɛha Mumuii Lɛ

Bei pii lɛ, naabu ji nɔ ni akɛjajeɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ atsɔɔ. Ni kɛlɛ, bɔni afee ni ajɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli ni akɛ shɛɛ sane lɛ aha ni emɔ shi lɛ, no lɛ ehe miihia ni akɛ Biblia mli tsɔɔmɔi aha yɛ gbɛ ni nine baanyɛ ashɛ nɔ daa lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, onukpai ni edara ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ ŋmala woji kɛ woji wuji kɛmaje. (Bɔfoi lɛ Asaji 15:22-31; Efesobii 3:4; Kolosebii 1:2; 4:16) Yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ, akɛ mumɔŋ niyenii babaoo eha kɛtsɔ woji wuji kɛ Kristofoi awoji krokomɛi lɛ anɔ. Atsɔɔ enɛɛmɛi ashishi kɛtee wiemɔi ohai abɔ ni mumuii awiemɔi srɔtoi fata he lɛ mli. Bɔni afee ni anyɛ atsu enɛ he nii yɛ Korea Mumuii Awiemɔ mli lɛ, nitsumɔhe nine lɛ yɛ mumuii awiemɔ ashishitsɔɔmɔhe. Afeɔ vidio yɛ mumuii awiemɔ mli yɛ vidio nitsumɔhe lɛ. Enɛ kɛ mumɔŋ niyenii haa mumuii ni amɛji sanekpakpa jajelɔi kɛ mɛi ni yɔɔ sanekpakpa lɛ he miishɛɛ ni yɔɔ asafoi ni yɔɔ Korea fɛɛ lɛ amli lɛ.

Eyɛ mli akɛ mɛi pii ahe ebasa yɛ mumuii awiemɔ mli ni amɛye amɛbua ni akɛfee vidioi moŋ, shi bei pii lɛ wiemɔi ashishitsɔɔlɔi ni he esa fe fɛɛ lɛ ji mumuii abii. Amɛkase mumuii awiemɔ kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi. Jeee akɛ mɛnɛɛmɛi wieɔ mumuii awiemɔ jogbaŋŋ kɛkɛ shi amɛtsɔɔ amɛgbɔmɔtsei kɛ amɛhiɛ su nɔ amɛjieɔ henumɔ kɛ saji anɔmimaa ni haa anuɔ nibii ashishi lɛ kpo amɛtsɔɔ, ni no haa eshɛɔ jwɛŋmɔ kɛ tsui lɛ he.

Taakɛ ayɔse lɛ, amrɔ nɛɛ afeɔ kpokpaa wulu nɔ kpeei kɛ kpokpaa bibii anɔ kpeei be fɛɛ be yɛ Korea. Ebiɔ nitsumɔ, shika babaoo, kɛ mɔdɛŋbɔɔ dani anyɛ atsu enɛ he nii. Shi kɛlɛ, mɛi ni baa kpee lɛ ahiɛ sɔɔ nɛkɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ waa. Beni henaabuamɔ nɛɛ eba naagbee lɛ, mɛi babaoo hiɔ shi be fioo, ni amɛsumɔɔ akɛ amɛaatsa naanyobɔɔ kpakpa lɛ nɔ, ni amɛwieɔ mumɔŋ niyenii kpakpa ni akɛha lɛ ahe. Eyɛ faŋŋ akɛ, ni aaasɔmɔ yɛ nɛkɛ kuu ni yɔɔ srɔto kwraa nɛɛ mli lɛ yɛ lɛ diɛŋtsɛ enaagbai, shi mumɔŋ jɔɔmɔi haa efeɔ nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he diɛŋtsɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Vidioi ni afee yɛ mumuii awiemɔ mli yɛ Korea: “What Does God Require of Us?,” “Appreciating Our Spiritual Heritage,” “Warning Examples for Our Day,” kɛ “Respect Jehovah’s Authority”

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 10]

Kɛjɛ shishigbɛ abɛku kɛmiiya ninejurɔgbɛ: Vidio ni aafee kɛha mumuii yɛ Korea nitsumɔhe nine lɛ; mumuii awiemɔi ahe gbɛjianɔtoo kɛha teokrase wiemɔi; mumuii awiemɔ shishitsɔɔlɔi; bɔ ni ahɛleɔ mumui wielɔ shi yɛ vidio feemɔ lɛ mli