Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Hii ni Jɛ Shihilɛ ni Baa Shi Mli lɛ Tsɔɔ Biblia lɛ Shishi

Hii ni Jɛ Shihilɛ ni Baa Shi Mli lɛ Tsɔɔ Biblia lɛ Shishi

Hii ni Jɛ Shihilɛ ni Baa Shi Mli lɛ Tsɔɔ Biblia lɛ Shishi

YƐ AFI 1835 mli lɛ, Henry Nott ni ji Ŋleshinyo tsumalɔ kɛ John Davies ni ji Walesnyo ni kaseɔ niyenii kɛ ehenɔi lɛ ahɔɔmɔ lɛ gbe nitsumɔ ko ni da waa lɛ naa. Beni amɛkɛ nɔ ni fa fe afii 30 egbo deŋme sɛɛ lɛ, amɛgbe Biblia muu lɛ fɛɛ shishitsɔɔmɔ kɛmiiya Tahiti wiemɔ mli lɛ naa. Mɛɛ kaai hii enyɔ ni jɛ shihilɛ ni baa shi mli nɛɛ kɛkpe, ni mɛni jɛ amɛsuɔmɔ deŋmegbomɔ lɛ mli kɛba?

“Nitsumɔ Hiɛtsĩɛmɔ Kpele Lɛ”

Yɛ afi 1751-1800 lɛ mli lɛ, no mli lɛ mɛi ni yɔɔ Protestant kuu ni gbɛi ji Nitsumɔ Hiɛtsĩɛmɔ Kpele lɛ loo yɛ ekukufoo mli lɛ, Nitsumɔ Hiɛtsĩɛmɔ lɛ, miishiɛ yɛ gwabɔɔhei ni yɔɔ akrowai amli kɛ Britain hei ni bɛŋkɛ he ni atsaa ojarawa tɛi yɛ kɛ nibii afeemɔ nitsumɔhei. Oti ni ma amɛhiɛ ji ni amɛnine ashɛ mɛi ni tsuɔ nii lɛ anɔ. Nitsumɔ Hiɛtsĩɛmɔ shiɛlɔi lɛ kɛ ekãa wo Biblia lɛ jaa he hewalɛ.

William Carey ni ji Baptistnyo ni to kuu lɛ shishi lɛ fata he ni akɛto London Missionary Society (LMS) [London Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛlɔi Akuu] lɛ shishi yɛ afi 1795. LMS lɛ tsɔse mɛi ni miisumɔ akɛ amɛkase Pasifik Wuoyigbɛ kpokpai lɛ amli wiemɔi bɔni afee ni amɛyasɔmɔ yɛ jɛmɛ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ. Oti ni ma maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi nɛɛ ahiɛ ji koni amɛshiɛ Sanekpakpa lɛ yɛ maŋbii lɛ awiemɔ mli.

Tahiti ŋshɔkpɔ ni akpa shi ana nyɛsɛɛ nɛɛ bafee LMS lɛ klɛŋklɛŋ shikpɔŋ kɛha maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ. Kɛha Nitsumɔ Hiɛtsĩɛmɔ kuu lɛ mli bii lɛ, nɛkɛ ŋshɔkpɔi nɛɛ ji hei komɛi ni ‘aleee’ wɔŋjamɔ ‘he nɔ ko nɔ ko’ yɛ ní efee klalo kɛha emli nikpamɔ.

Gbɔmɛi ni Jɛ Shihilɛ ni Baa Shi Mli lɛ Kpee Kaa Shihilɛi Anaa Shweshweeshwe

Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi aaashɛ 30 ni akɛ kpalakpalafeemɔ hala amɛ, ni amɛsako amɛhe jogbaŋŋ lɛ tá Duff ni ji lɛlɛ ko ni LMS lɛ hé lɛ mli kɛfa gbɛ bɔni afee ni amɛyabua nibii ni akpa lɛ anaa. Niŋmaa ko kɛ amaniɛbɔɔ ha yɛ mɛi ni fã gbɛ lɛ ahe akɛ, “osɔfoi ejwɛ ni akpɛlɛ amɛnɔ [ni bɛ osɔfoyeli mli tsɔsemɔ ko], kapintɛfoi kpawo, aspaaterefeelɔi enyɔ, tsumalɔi enyɔ, niloolɔi enyɔ, nikpɛlɔi enyɔ, shwaponɔkwɛlɔ kome, okpɔŋɔnɔtamɔ nɔ̃ feelɔ kome, tsulɔ kome, tromsaalɔ kome, tsofafeelɔ kome, dadesɔ̃lɔ kome, hasekpɛlɔ kome, odontifeelɔ kome, faifeelɔ kome, mamafeelɔ kome, ŋamɛi enumɔ, kɛ gbekɛbii etɛ.”

Dɛŋdadei pɛ ni nɛkɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi nɛɛ yɔɔ ni baaha amɛnu klɛŋklɛŋ wiemɔi ni aŋmala Biblia lɛ yɛ mli lɛ ashishi jogbaŋŋ ji Hela-Ŋleshi wiemɔ komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo kɛ Biblia ko ni Hebri wiemɔ komekomei ashishitsɔɔmɔ yɔɔ mli lɛ. Yɛ nyɔji kpawo ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ kɛfã gbɛ yɛ ŋshɔ hiɛ lɛ mli lɛ, amɛkase Tahiti wiemɔi komɛi ni mɛi ni ŋmala ji mɛi klɛŋklɛŋ ni tsɔ̃ hiɛ amɛyasara jɛmɛ lɛ, titri lɛ mɛi ni ji Bounty lɛlɛ lɛ mli atuatselɔi lɛ. Yɛ naagbee lɛ, Duff lɛlɛ lɛ yashɛ Tahiti, ni yɛ March 7, afi 1797 mli lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ yimɔ shi kɛjɛ lɛlɛ lɛ mli. Shi kɛlɛ, yɛ afi sɛɛ lɛ, amɛteaŋ mɛi babaoo anijiaŋ je wui ni amɛshi. Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi kpawo pɛ ji mɛi ni shwɛ.

Henry Nott ni eye afii 23 pɛ, ni tsutsu lɛ eji tsumalɔ lɛ ji mɛi kpawo lɛ ateŋ mɔ kome. Kɛji akwɛ eklɛŋklɛŋ niŋmalamɔi lɛ amli lɛ, anaa akɛ eskulyaa faaa tsɔ. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, ana kɛjɛ shishijee mli akɛ eji mɔ ko ni he esa kɛ Tahiti wiemɔ lɛ kasemɔ. Awie ehe akɛ eji mɔ ko ni yeɔ anɔkwa, ni haaa nɔ ko nɔ ko agba enaa, ni anáa ehe miishɛɛ.

Yɛ afi 1801 mli lɛ, ahala Nott koni etsɔɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi heei nɛɛhu ni eba jɛmɛ lɛ Tahiti wiemɔ. Mɔ ni fata amɛhe ji John Davies ni ji Walesnyo ni eye afii 28 ni eji nikaselɔ ni he esa ni tsuɔ nii waa, ni he jɔ ni eyɔɔ mlihilɛ su lɛ. Etsɛɛɛ ni nɛkɛ hii enyɔ nɛɛ kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaatsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛya Tahiti wiemɔ mli.

Nitsumɔ ko ni Wa Waa

Kɛlɛ, wiemɔ shishitsɔɔmɔ kɛmiiya Tahiti wiemɔ mli lɛ bafee nitsumɔ ko ni wa waa, ejaakɛ no mli lɛ abɔiko Tahiti wiemɔ lɛ ŋmaa. Ehe bahia ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ akase wiemɔ muu lɛ fɛɛ kɛtsɔ toiboo nɔ. Amɛbɛ wiemɔ komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo aloo wiemɔ he mla wolo ko. Bɔ ni wiemɔ lɛ gbɛɛɔ kɛjɛɔ sɛŋ ni afolɔɔ nɔ kpitiokpitio, emli gbeeŋ gbɛɛmɔi okadii babaoo ni yɔɔ mli ni eko nyiɛ eko sɛɛ (aaafee enumɔ sɔŋŋ yɛ wiemɔ kome mli lɛ), kɛ daaŋ gbɛɛmɔi okadii fioo pɛ ni yɔɔ mli lɛ ha maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ anijiaŋ je wui. Amɛkɛ ŋkɔmɔyeli wie akɛ: “Gbeeŋ gbɛɛmɔi sɔŋŋ ji nɔ ni yɔɔ wiemɔi babaoo amli, ni eko fɛɛ eko yɛ gbɛɛmɔ ko.” Amɛjaje akɛ, amɛnyɛɛɛ “amɛnu wiemɔi lɛ agbɛɛmɔ jogbaŋŋ bɔ ni kulɛ esa akɛ amɛnu lɛ.” Amɛsusu po akɛ amɛnu gbɛɛmɔi ni bɛ shihilɛ mli!

Nɔ ni fite sane lɛ fe fɛɛ ji akɛ, yɛ be kɛ bei amli lɛ, akpaa Tahiti wiemɔi lɛ ekomɛi kɛ nitsumɔ ni abuɔ akɛ eji musubɔɔ wiemɔi, ni no hewɔ lɛ ehe bahiaa ni atsake. Wiemɔi srɔtoi ni hiɛ shishinumɔ kome too lɛ batsɔ naagba kroko. Yɛ wiemɔ ni ji “sɔlemɔ” gbɛfaŋ lɛ, ayɛ wiemɔi ni fa fe 70 ni akɛdamɔɔ shi kɛhaa lɛ yɛ Tahiti wiemɔ mli. Bɔ ni atoɔ Tahiti wiemɔi anaa ahaa, ni esoro no kwraa yɛ Ŋleshi wiemɔ he lɛ bafee gbɛtsii nii kroko hu. Yɛ naagbai lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, fiofio lɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ŋmala wiemɔi ni ato naa ní yɛ naagbee lɛ Davies baakala yɛ afii 50 sɛɛ akɛ wiemɔ komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo ni wiemɔ 10,000 yɔɔ mli.

Kɛfata he lɛ, gbɛtsii nii ni ji Tahiti wiemɔ lɛ ŋmaa hu bate shi. Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛkɛ Ŋleshi wiemɔi atsɛmɔ gbɛɛmɔi ni yɔɔ momo lɛ atsu enɛ he nii. Shi kɛlɛ, bɔ ni akɛ Latin niŋmaa okadii lɛ tsu nii aha yɛ Ŋleshi wiemɔ naa lɛ kɛ Tahiti wiemɔ gbɛɛmɔi lɛ kpaaa gbee. No hewɔ lɛ, afee kpeei shii abɔ yɛ wiemɔi lɛ atsɛmɔ kɛ eŋmalamɔ he. Bei babaoo lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ toɔ wiemɔi aŋmalamɔ heei ashishi, akɛni amɛji mɛi klɛŋklɛŋ kwraa ni ha abɔi wiemɔ ko ni aŋmaaa lɛ ŋmaa yɛ Wuoyigbɛ Ŋshɔnaa lɛ hewɔ. Amɛhiɛ kãaa nɔ akɛ yɛ sɛɛ mli lɛ nibii ni amɛŋmala lɛ baatsɔ nɔ ni akwɛɔ nɔ akɛŋmalaa wiemɔi ni yɔɔ Pasifik Wuoyigbɛ lɛ ateŋ babaoo.

Nitsumɔ Dadei ni Faaa, shi Nyɛmɔi Babaoo Yɛ ni Akɛaakpee Naa

Niiamlitaomɔ woji fioo pɛ ji nɔ ni wiemɔ shishitsɔɔlɔi lɛ yɔɔ ni amɛkɛaatsu nii. LMS lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ha koni amɛkɛ Textus Receptus (Niŋmaa ni Nine Eshɛ Nɔ) kɛ King James Version lɛ atsu nii akɛ niŋmaa shishitoo nɔ. Nott bi koni LMS lɛ kɛ Hebri kɛ Hela wiemɔ komekomei ashishitsɔɔmɔ woji amaje amɛ, ni Biblia ni aŋma yɛ nakai wiemɔi enyɔ lɛ amli lɛ hu fata he. Aleee kɛji akɛ enine shɛ nakai woji lɛ anɔ aloo enine shɛɛɛ nɔ. Yɛ Davies gbɛfaŋ lɛ, enine shɛ woji komɛi ni woloŋlelɔi ŋmala lɛ anɔ kɛjɛ enanemɛi Walesbii lɛ adɛŋ. Saji ni aŋmala ashwie shi lɛ tsɔɔ akɛ kɛ hooo lɛ eyɛ Hela wiemɔ komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo kome, Hebri Biblia, Kpaŋmɔ Hee lɛ yɛ Hela wiemɔ mli, kɛ Septuagint.

Dani nakai be lɛ aaashɛ lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ashiɛmɔ nitsumɔ lɛ kã he eji nɔ ni wooo yibii. Eyɛ mli akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ehi Tahiti afii 12 moŋ, shi amɛnyɛko amɛbaptisi maŋbii lɛ ateŋ mɔ kome po. Yɛ naagbee lɛ, maŋ tai ni baaa naagbee lɛ ha maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ fɛɛ jo foi kɛtee Australia ja Nott ni tswa efai shi lɛ pɛ. Yɛ be kpalaŋŋ ko mli lɛ, lɛ pɛ ji maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ni shwɛ yɛ Windward Islands ni ji maji ni ebua amɛhe naa yɛ Society Islands lɛ mli lɛ mli, shi ehe bahia ni enyiɛ Maŋtsɛ Pomare II lɛ sɛɛ beni maŋtsɛ lɛ jo foi kɛtee Moorea ŋshɔkpɔ ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ nɔ lɛ.

Shi kɛlɛ, shimɔ ni Nott shi lɛ haaa wiemɔ shishitsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ afo, ni beni Davies ehi Australia afii enyɔ sɛɛ lɛ, eyafata Nott he ekoŋŋ. Dani nakai be lɛ aaashɛ lɛ, Nott kase Hela kɛ Hebri wiemɔ lɛ, ni ehe basa jogbaŋŋ yɛ nakai wiemɔi lɛ amli. Enɛ hewɔ lɛ, ebɔi Hebri Ŋmalɛi lɛ fãi komɛi ashishitsɔɔmɔ kɛmiiya Tahiti wiemɔ mli. Ehala Biblia mli saji ni kɔɔ nibii ni maŋbii lɛ le jogbaŋŋ ni amɛbaanyɛ amɛgba lɛ he.

Nott kɛ Davies fee ekome kɛtsu nii ni ebɔi Luka Sanekpakpa lɛ shishitsɔɔmɔ, ni egbe naa yɛ September 1814. Eto wiemɔi lɛ anaa bɔ ni awieɔ lɛ yɛ Tahiti wiemɔ mli lɛ pɛpɛɛpɛ, yɛ be mli ni Davies hu kɛ shishitsɔɔmɔ lɛ toɔ blema niŋmaai lɛ ahe. Yɛ afi 1817 mli lɛ, Maŋtsɛ Pomare II bi kɛji akɛ lɛ diɛŋtsɛ ebaanyɛ ekala Luka Sanekpakpa lɛ mli klɛŋklɛŋ baafa lɛ. Ekɛ nitsumɔ tsɔne bibioo ko ni akɛ nine kudɔɔ kɛkalaa woji ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi krokomɛi kɛba Moorea lɛ tsu enɛ he nii. Sane ni kɔɔ Biblia lɛ shishi ni atsɔɔ kɛtee Tahiti wiemɔ mli lɛ he lɛ nyɛŋ afee nɔ ni yeɔ emuu kɛji akɛ atsĩii Tahitinyo anɔkwafo ni gbɛi ji Tuahine lɛ tã, mɔ ni tee nɔ ekɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ hi shi afii abɔ ni eye ebua amɛ ni amɛnu wiemɔ lɛ shishi fitsofitso lɛ.

Agbe Wiemɔ Shishitsɔɔmɔ lɛ Naa

Yɛ afi 1819 lɛ mli beni akɛ mɔdɛŋbɔɔ etsu nii waa sɛɛ lɛ, agbe Sanekpakpai lɛ, Bɔfoi lɛ Asaji, kɛ Lalai awolo lɛ shishitsɔɔmɔ naa. Nitsumɔ tsɔne ni akɛkalaa woji ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi heei ni ba lɛ kɛba lɛ ha nɛkɛ Biblia woji nɛɛ akalamɔ fee mlɛo.

Be bashɛ kɛha nitsumɔ ko ni da waa ni ji wiemɔ shishitsɔɔmɔ, emli tɔ̃mɔi ajajemɔ, kɛ emli kanemɔ ekoŋŋ. Beni Nott ehi Tahiti afii 28 sɛɛ lɛ, hela mɔ lɛ yɛ afi 1825 mli, ni LMS lɛ ha efã gbɛ kɛtsɔ ŋshɔ hiɛ kɛku sɛɛ kɛtee England. Miishɛɛ sane ji akɛ, yɛ nakai be lɛ mli lɛ, no mli lɛ aahe agbe Hela Ŋmalɛi lɛ ashishitsɔɔmɔ naa. Etee nɔ etsɔɔ Biblia lɛ fã ni eshwɛ lɛ shishi yɛ egbɛfãa kɛmiiya England be lɛ mli kɛ yɛ be ni ekɛyahi jɛmɛ lɛ mli. Nott ku esɛɛ kɛtee Tahiti yɛ afi 1827 mli. Yɛ afii kpaanyɔ sɛɛ yɛ December 1835 lɛ mli lɛ, ekpa niŋmaa. Yɛ mɔdɛŋbɔɔ babaoo ni akɛtsu nii nɔ ni fa fe afii 30 lɛ sɛɛ lɛ, agbe Biblia muu lɛ fɛɛ shishitsɔɔmɔ naa.

Yɛ afi 1836 lɛ, Nott fã gbɛ kɛku sɛɛ kɛtee England bɔni afee ni eyakala Biblia muu lɛ fɛɛ yɛ Tahiti wiemɔ mli yɛ London. Yɛ June 8, afi 1838 mli lɛ, Nott ni mii eshɛ ehe waa lɛ kɛ Biblia ni akala yɛ Tihiti wiemɔ mli lɛ klɛŋklɛŋ nɔ lɛ yaha Maŋnyɛ Victoria. Shishinumɔ yɛ mli akɛ nɛkɛ be nɛɛ bafee henumɔŋ kanyamɔ nɔ̃ diɛŋtsɛ kɛha tsutsu tsumalɔ ni tá Duff lɛlɛ lɛ mli kɛfã gbɛ yɛ ŋshɔ hiɛ yɛ afii 40 ni tsɔ hiɛ lɛ mli, ni ekɛ ehe wo Tahitibii ahiŋmɛigbelemɔ nifeemɔi amli vii kɛgbe nɛkɛ nitsumɔ kpele ni heɔ wala bei abɔ fɛɛ lɛ naa lɛ.

Yɛ nyɔji enyɔ sɛɛ lɛ, Nott kɛ adekai 27 ni Bibliai muji 3,000 ni aŋmala yɛ Tahiti wiemɔ mli lɛ yɔɔ mli, ni ji klɛŋklɛŋ nɔ ni akala lɛ fã gbɛ kɛku sɛɛ kɛtee Pasifik Wuoyigbɛ. Beni eyawa fioo yɛ Sydney lɛ, hela mɔ lɛ ekoŋŋ, shi ekpoo akɛ aaaha ekɛ adekai ni jara wa waa lɛ teŋ agbala. Beni ehe wa lɛ sɛɛ lɛ, eyashɛ Tahiti yɛ afi 1840, ni maŋbii lɛ ke yuu kɛba elɛlɛ lɛ he kɛ basabasafeemɔ, ní amɛmiitao Biblia ni aŋma yɛ Tahiti wiemɔ mli lɛ eko. Nott gbo yɛ Tahiti yɛ May 1844 mli beni eye afii 70.

Ená Mɛi Anɔ Hewalɛ Kpele

Kɛlɛ, nii ni Nott tsu lɛ tee nɔ ehi shi. Eshishitsɔɔmɔ lɛ ná hewalɛ kpele yɛ Polynesiabii awiemɔi lɛ anɔ. Kɛtsɔ Tahiti wiemɔ lɛ ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ha abɔi ŋmaa lɛ nɔ lɛ, abaa nakai wiemɔ lɛ yi. Woloŋmalɔ ko kɛɛ akɛ: “Nott to Tahiti wiemɔ he mla ni hi fe fɛɛ lɛ shishi. Ehe baahia be fɛɛ be akɛ akwɛ Biblia lɛ mli kɛha Tahiti wiemɔ krɔŋŋ lɛ kasemɔ.” Nitsumɔ ni nɛkɛ wiemɔ shishitsɔɔlɔi nɛɛ tee nɔ amɛtsu lɛ baa wiemɔi akpei abɔ ni kulɛ ebaanyɛ elaaje lɛ ayi. Afii 100 sɛɛ lɛ, woloŋmalɔ ko kɛɛ akɛ: “Biblia ni sa kadimɔ waa ni Nott ŋma yɛ Tihiti wiemɔ mli lɛ ji Tahitibii awiemɔ ni nɔ bɛ—mɔ fɛɛ mɔ kpɛlɛɔ nɔ.”

Jeee akɛ nɛkɛ nitsumɔ ni he hiaa waa nɛɛ he ba sɛɛnamɔ kɛha Tahitibii lɛ pɛ kɛkɛ, shi moŋ ebafee shishitoo nɔ kɛha shishitsɔɔmɔi krokomɛi hu yɛ Pasifik Wuoyigbɛ wiemɔi amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wiemɔ shishitsɔɔlɔi ni yɔɔ Cook Islands kɛ Samoa lɛ kɛtsu nii akɛ shishitoo nɔ. Wiemɔ shishitsɔɔlɔ ko jaje akɛ: “Minyiɛ Owula Nott, mɔ ni mipɛi eshishitsɔɔmɔ mli jogbaŋŋ lɛ sɛɛ titri.” Abɔ amaniɛ akɛ, wiemɔ shishitsɔɔlɔ kroko hu kɛ ‘Hebri Lalai awolo lɛ, kɛ eko hu ni aŋma yɛ Ŋleshi kɛ Tahiti wiemɔ mli lɛ tsu nii’ yɛ be mli ni ‘etsɔɔ David lalai lɛ ateŋ ekome shishi kɛyaa Samoa wiemɔ mli lɛ.

Kɛtsɔ Nitsumɔ Hiɛtsĩɛmɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi akuu mli bii ni jɛ England lɛ anɔkwɛmɔnɔ lɛ nɔ lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni yɔɔ Tahiti lɛ kɛ ekãa ha niŋmaa kɛ nikanemɔ tee hiɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia lɛ bafee wolo pɛ ni Tahiti maŋbii lɛ yɔɔ yɛ be ni fa fe afii 100 mli. No hewɔ lɛ, ebafee nɔ ko ni he yɔɔ sɛɛnamɔ waa yɛ Tahitibii ahiŋmɛigbelemɔ nifeemɔi amli.

Bɔ ni Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ je kpo shii abɔ yɛ Hebri kɛ Hela Ŋmalɛi lɛ amli lɛ ji nibii ni hi jogbaŋŋ fe fɛɛ yɛ Nott Version lɛ mli lɛ ateŋ ekome. Nɔ ni ejɛ mli kɛba ji akɛ, ŋmɛnɛ, ale Yehowa gbɛi lɛ jogbaŋŋ yɛ Tahiti kɛ ŋshɔkpɔi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ amli. Anaa gbɛi lɛ yɛ Protestant sɔlemɔtsui komɛi po ahe. Shi kɛlɛ, nɔ ni he hiaa fe fɛɛ ji akɛ, amrɔ nɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ ekpɛtɛ Yehowa Odasefoi kɛ amɛshiɛmɔ nitsumɔ ni amɛtsuɔ kɛ ekãa lɛ he titri, nɔ mli ni amɛkɛ Biblia ni Nott kɛ ehefatalɔi nitsulɔi lɛ etsɔɔ shishi kɛtee Tahiti wiemɔ mli lɛ tsuɔ nii jogbaŋŋ yɛ lɛ. Ni mɔdɛŋ babaoo ni nakai wiemɔi ashishitsɔɔlɔi lɛ bɔ taakɛ eji yɛ Henry Nott gbɛfaŋ lɛ haa wɔkaiɔ bɔ ni esa akɛ wɔda shi wɔha yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni adesai ateŋ mɛi babaoo anine eshɛ nɔ ŋmɛnɛ lɛ hewɔ.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 26]

Klɛŋklɛŋ Biblia shishitsɔɔmɔi ni afee yɛ Tahiti wiemɔ mli yɛ afi 1815. Yehowa gbɛi je kpo

Henry Nott (1774-1844), mɔ titri ni tsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛtee Tahiti wiemɔ lɛ mli

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Tahiti Biblia: Copyright the British Library (3070.a.32); Henry Nott kɛ woloŋmaa: Collection du Musée de Tahiti et de ses Îles, Punaauia, Tahiti; jamɔŋ sanebimɔi ahe wolo: Gbɛbimɔ kɛmiijɛ London Missionary Society Papers, Alexander Turnbull Library, Wellington, New Zealand lɛ adɛŋ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

He ni Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ jeɔ kpo yɛ, yɛ jamɔŋ sanebimɔi ahe wolo ni aŋma yɛ wiemɔi enyɔ ni ji Tahiti kɛ Wales mli yɛ afi 1801 mli lɛ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Gbɛbimɔ kɛmiijɛ London Missionary Society Papers, Alexander Turnbull Library, Wellington, New Zealand dɛŋ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Protestant sɔlemɔtsu ni aŋma Yehowa gbɛi akpɛtɛ hiɛ, Huahine ŋshɔkpɔ, yɛ French Polynesia

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Avec la permission du Pasteur Teoroi Firipa lɛ adɛŋ