Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Yehowa Kpaa Gbɛ Kɛjɛɔ Wɔdɛŋ?

Mɛni Yehowa Kpaa Gbɛ Kɛjɛɔ Wɔdɛŋ?

Mɛni Yehowa Kpaa Gbɛ Kɛjɛɔ Wɔdɛŋ?

‘Nɔ ni Yehowa biɔ yɛ odɛŋ ji akɛ ofee nɔ ni ja gbɛ, ní osumɔ ejurɔfeemɔ, ní okɛ o-Nyɔŋmɔ lɛ anyiɛ yɛ heshibaa mli.’—MIKA 6:8.

1, 2. Mɛni hewɔ ekolɛ Yehowa sɔɔlɔi komɛi anijiaŋ baaje wui, shi mɛni esa akɛ efee yelikɛbuamɔ kɛha amɛ?

VERA ji Kristofonyo anɔkwafo ni eye aaafee afii 75, ni ebɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ. Ekɛɛ akɛ: “Bei komɛi lɛ mikwɛɔ samfɛlɛ lɛ mli, ni minaa minyɛmimɛi Kristofoi hii kɛ yei lɛ ni amɛmiishiɛ yɛ shia kɛ shia. Ehaa yaafonui baa mihiŋmɛii amli ejaakɛ miisumɔ ni mafata amɛhe, shi hela baa sɔɔmɔ ni mikɛhaa Yehowa lɛ shi.”

2 Ani onu he nakai pɛŋ? Eji anɔkwale akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ Yehowa lɛ baasumɔ ni enyiɛ yɛ egbɛi amli ni eshɛ etaomɔ nii lɛ ahe. Shi kɛlɛ, kɛ́ wɔbɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ, wɔdara yɛ afii amli, loo wɔyɛ weku mli gbɛnaa nii hu? Ekolɛ wɔnijiaŋ baaje wui yɛ gbɛ ko nɔ, ejaakɛ ekolɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ haŋ wɔnyɛ wɔfee nibii fɛɛ ni wɔtsui shweɔ akɛ wɔɔfee yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ mli. Kɛ́ nɛkɛ ji bɔ ni wɔshihilɛ ji lɛ, no lɛ Mika yitso 6 kɛ 7 lɛ hesusumɔ baawo wɔ hewalɛ jogbaŋŋ. Nɛkɛ yitsei nɛɛ tsɔɔ akɛ nilee yɛ Yehowa taomɔ nii lɛ amli, ni abaanyɛ ashɛ he hu.

Bɔ ni Nyɔŋmɔ Kɛ Ewebii Yeɔ Ehaa

3. Te Yehowa kɛ Israelbii atuatselɔi lɛ ye eha tɛŋŋ?

3 Klɛŋklɛŋ lɛ nyɛhaa wɔkanea Mika 6:3-5 lɛ, ni wɔkadi bɔ ni Yehowa kɛ ewebii lɛ yeɔ ehaa. Kaimɔ akɛ Israelbii ni yɔɔ Mika gbii lɛ amli lɛ ji atuatselɔi. Fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa jɛ musuŋtsɔlɛ mli ewie yɛ amɛhe akɛ, “Mimaŋ.” Ekpa fai akɛ: “Mimaŋ, [ofainɛ] kaimɔ.” Yɛ nɔ najiaŋ ni eeewie nyanyaanya eshi amɛ lɛ, ebɔ mɔdɛŋ ni eshɛ amɛtsui he kɛtsɔ sane ni ebi amɛ lɛ nɔ akɛ, “Mɛni mifeeo?” Ewo amɛ hewalɛ po koni amɛye ‘odase amɛshi’ lɛ.

4. Mɛɛ hewalɛ esa akɛ Nyɔŋmɔ musuŋtsɔlɛ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ aná yɛ wɔnɔ?

4 Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ po Nyɔŋmɔ fee efɔ̃ shi eha wɔ fɛɛ enɛ ji nɛkɛ! Ejɛ musuŋtsɔlɛ mli etsɛ́ Israel kɛ Yuda atuatselɔi ni hi shi yɛ Mika gbii lɛ amli lɛ akɛ “mimaŋ” ni ‘ekpa amɛ fai.’ Eka shi faŋŋ akɛ, belɛ esa akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, wɔjie musuŋtsɔlɛ kɛ ejurɔfeemɔ kpo yɛ wɔkɛ mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ sharamɔ mli. Eji anɔkwale akɛ, ekolɛ ebaafee nɔ ni wa ákɛ akɛ amɛteŋ mɛi komɛi aaashara loo ekolɛ amɛji mɛi ni he waaa yɛ mumɔŋ. Shi kɛ́ amɛsumɔɔ Yehowa lɛ, no lɛ wɔbaasumɔ ni wɔye wɔbua amɛ ni wɔjie musuŋtsɔlɛ kpo wɔtsɔɔ amɛ.

5. Mɛɛ sane titri ajie lɛ kpo yɛ Mika 6:6, 7 lɛ mli?

5 Yɛ enɛ sɛɛ lɛ, nyɛhaa wɔgbelea Mika 6:6, 7 lɛ. Mika bi saji srɔtoi ni ekɛɛ akɛ: “Mɛni mikɛaaba Yehowa hiɛ, ní makoto shi yɛ Nyɔŋmɔ ni yɔɔ ŋwɛi shɔŋŋ lɛ hiɛ? Ani mikɛ shãa afɔlei kɛ tsinabii ni eye afifii aba ehiɛ? Ani Yehowa aaaná too agboi akpei abɔ loo mu faai akpei nyɔŋmai abɔ he tsui? Aso miŋɔ mikromɔbi miha yɛ mimlatɔmɔ lɛ hewɔ, aloo mikɛ mimusuŋbi aha yɛ misusuma he esha lɛ hewɔ?” Dabi, anyɛŋ akɛ “too agboi akpei abɔ loo mu faai akpei nyɔŋmai abɔ” asa Yehowa hiɛ. Shi nɔ ko yɛ ni baasa ehiɛ. Mɛni ji no?

Esa akɛ Wɔfee Nɔ ni Ja

6. Mɛɛ ŋwɛi taomɔ nii etɛ jeɔ kpo yɛ Mika 6:8 lɛ mli?

6 Wɔkaseɔ nɔ ni Yehowa kpaa gbɛ kɛjɛɔ wɔdɛŋ lɛ yɛ Mika 6:8 lɛ. Mika kɛɛ akɛ: “Ajaje nɔ ni hi kɛ nɔ ni Yehowa biɔ yɛ odɛŋ atsɔɔo: no ji akɛ ofee nɔ ni ja gbɛ, ní osumɔ ejurɔfeemɔ, ní okɛ o-Nyɔŋmɔ lɛ anyiɛ yɛ heshibaa mli.” Nɔ ni fata nɛkɛ taomɔ nibii etɛ nɛɛ ahe ji bɔ ni wɔnuɔ nii ahe, wɔsusuɔ nii ahe, kɛ bɔ ni wɔfeɔ wɔnii wɔhaa. Esa akɛ wɔnu he be fɛɛ be akɛ wɔɔjie nɛkɛ sui nɛɛ akpo, wɔsusu gbɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔjie amɛ kpo, ni wɔfee nɔ ko kɛtsɔɔ akɛ wɔmiijie amɛ kpo. Nyɛhaa wɔsusua nɛkɛ taomɔ nii etɛ nɛɛ ahe ekomekomei wɔkwɛa.

7, 8. (a) Mɛni ‘nii ni ja ni aaafee’ lɛ tsɔɔ? (b) Mɛɛ jalɛ sane ni ayeee he shi waa yɛ Mika gbii lɛ amli?

7 ‘Ní aaafee nɔ ni ja’ lɛ tsɔɔ jalɛ sane ni aaaye. Nyɔŋmɔ gbɛ ni etsɔɔ nɔ efeɔ nii lɛ ji jalɛ he tɛi ni afolɔ ashwie shi. Shi kɛlɛ, Mika yinɔbii lɛ yeee jalɛ sane. Yɛ mɛɛ gbɛ̀i anɔ? Susumɔ Mika 6:10 lɛ he okwɛ. Yɛ nakai kuku lɛ naagbee gbɛ lɛ, awie jarayelɔi ahe akɛ amɛkɛ “efa ni shɛɛɛ” tsuɔ nii, ni ji nɔ ni edaaa kwraa. Kuku 11 lɛ kɛfata he akɛ amɛkɛ “shishiumɔ ŋsɛni tɛi” tsuɔ nii. Ni taakɛ kuku 12 lɛ tsɔɔ lɛ, “amɛlilɛi . . . lɛ shishiumɔ nɔ̃ ni!” No hewɔ lɛ, apasa susumɔ nii, apasa ŋsɛni tɛi, kɛ lakamɔ wiemɔi he shi yɛ jarayeli jeŋ ni yɔɔ Mika gbii lɛ amli lɛ mli.

8 Jeee jara nɔ pɛ ji he ni ayeee jalɛ sane yɛ. Amɛhe shi hu yɛ saneyelihe. Mika 7:3 lɛ tsɔɔ akɛ “lumɔ lɛ biɔ nɔ ko, ni kojolɔ lɛ kwɛɔ nyɔmɔwoo ekojoɔ.” Ahaa kojolɔi nyɔɔŋnii bɔni afee ni amɛkɛ fɔbuu kojomɔ ni ejaaa aba gbɔmɛi ni efeko nɔ ko lɛ anɔ. “Gbɔmɔ agbo lɛ,” loo maŋbii ni abuɔ waa lɛ kɛ amɛhe woɔ awuiyelii nɛɛ amli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Mika kɛɛ akɛ lumɔ lɛ, kojolɔ lɛ, kɛ gbɔmɔ agbo lɛ ‘lòɔ’ loo amɛtoɔ amɛnifɔji anii lɛ ahe gbɛjianɔ.

9. Jalɛ sane ni yiwalɔi yeee lɛ sa Yuda kɛ Israel he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

9 Jalɛ sane ni hiɛnyiɛlɔi yiwalɔi lɛ yeee lɛ sa Yuda kɛ Israel fɛɛ he. Mika 7:5 lɛ tsɔɔ akɛ jalɛsaneyeli ni bɛ hewɔ lɛ, ehaaa hekɛnɔfɔɔ ahi nanemɛi ateŋ, nanemɛi ni akɛ amɛ toɔ ajina, kɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi po ateŋ. Kuku 6 lɛ tsɔɔ akɛ enɛ kɛ shihilɛ ko ba, nɔ̃ mli ni weku mli bii ni bɛŋkɛ kpaakpa tamɔ bihii kɛ tsɛmɛi, biyei kɛ nyɛmɛi gbegbee amɛhe guɔ.

10. Mɛɛ gbɛ nɔ Kristofoi tsɔɔ amɛhiɔ shi yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ shihilɛ ni jalɛsaneyeli bɛ mli lɛ mli yɛ?

10 Ni ŋmɛnɛ hu? Ani wɔnaaa shihilɛ ni tamɔ no nɔŋŋ? Taakɛ Mika ji lɛ, wɔ hu jalɛ sane ni ayeee, hekɛnɔfɔɔ ni abɛ, kɛ maŋ kɛ weku shihilɛ ni egbee shi lɛ ebɔle wɔhe. Kɛlɛ, ákɛ Nyɔŋmɔ tsuji ni yɔɔ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli lɛ, wɔŋmɛɛɛ gbɛ ni je nɛɛ mumɔ ni kɛ mɛi yeɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ agbu shi kɛbabote Kristofoi asafo lɛ mli. Yɛ no najiaŋ lɛ, wɔfiɔ shishitoo mlai ni kɔɔ anɔkwayeli kɛ emuuyeli he lɛ sɛɛ, ni wɔjieɔ enɛɛmɛi akpo yɛ wɔdaa gbi shihilɛi amli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ‘wɔbaa wɔjeŋ fɛfɛo yɛ nii fɛɛ mli.’ (Hebribii 13:18) Ani okpɛlɛɛɛ nɔ akɛ, kɛtsɔ jalɛ sane ni wɔyeɔ lɛ nɔ lɛ, wɔnáa jɔɔmɔi babaoo ni jɛɔ nyɛmifeemɔ ni jieɔ anɔkwa hekɛnɔfɔɔ kpo lɛ mli ŋɔɔmɔ?

Mɛi Nuɔ “Yehowa Gbee” yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?

11. Mika 7:12 lɛ miiná emlibaa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

11 Mika gba efɔ̃ shi akɛ yɛ bɔ ni jalɛ sane ni ayeee lɛ egbɛ eshwã lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, gbɔmɛi srɔtoi fɛɛ anine baashɛ jalɛsaneyeli nɔ. Gbalɔ lɛ gba akɛ abaabua gbɔmɛi anaa kɛjɛ “ŋshɔnaa kɛyashi ŋshɔnaa, kɛ gɔŋ nɔ kɛyashi gɔŋ nɔ” koni amɛbatsɔmɔ Yehowa jálɔi. (Mika 7:12) Ŋmɛnɛ, yɛ nɛkɛ gbalɛ nɛɛ naagbee fã lɛ mlibaa mli lɛ, jeee maŋ kome pɛ náa Nyɔŋmɔ jalɛsaneyeli ni hiɛaŋkwɛmɔ bɛ mli lɛ mli ŋɔɔmɔ, shi moŋ aŋkroaŋkroi ni jɛ jeŋmaji fɛɛ mli. (Yesaia 42:1) Mɛɛ gbɛ nɔ enɛ baa mli anɔkwale yɛ?

12. Aanu “Yehowa gbee” ŋmɛnɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

12 Kɛha hetoo lɛ, susumɔ Mika wiemɔi ni ewie kɛtsɔ hiɛ lɛ ahe okwɛ. Mika 6:9 lɛ kɛɔ akɛ: “Yehowa gbee lɛ miibo miitsɛ maŋ lɛ, ni ehi akɛ ashe ogbɛi lɛ gbeyei.” Mɛɛ gbɛ nɔ gbɔmɛi ni jɛ jeŋmaji fɛɛ amli lɛ nuɔ “Yehowa gbee,” ni mɛɛ gbɛ nɔ enɛ kɔɔ jalɛ sane ni wɔɔye lɛ he yɛ? Eji anɔkwale akɛ, ŋmɛnɛ, mɛi nuuu Nyɔŋmɔ gbee diɛŋtsɛ. Shi kɛlɛ, kɛtsɔ wɔjeŋ muu fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ, aŋkroaŋkroi ni jɛ hewolo nɔ sui srɔtoi kɛ shihilɛi srɔtoi amli lɛ miinu Yehowa gbee. Enɛ hewɔ lɛ, mɛi ni boɔ toi lɛ ‘sheɔ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ gbeyei,’ ni amɛbanáa bulɛ ni mli kwɔ amɛhaa lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛtsɔ sɔɔmɔ ni wɔsɔmɔɔ akɛ Maŋtsɛyeli jajelɔi ni yɔɔ ekãa lɛ nɔ lɛ, wɔmiifee wɔnii yɛ gbɛ ni jalɛsaneyeli kɛ suɔmɔ yɔɔ mli nɔ. Kɛtsɔ Nyɔŋmɔ gbɛi ní wɔɔha mɛi fɛɛ ale ni wɔkwɛɛɛ hiɛaŋ lɛ nɔ lɛ, ‘wɔmiifee nii ni ja.’

Esa akɛ Wɔsumɔ Ejurɔfeemɔ

13. Mɛni ji srɔtofeemɔ ni kã mɔbɔnalɛ kɛ suɔmɔ teŋ?

13 No sɛɛ lɛ, nyɛhaa wɔsusua taomɔ nii ni ji enyɔ ni atsĩ tã yɛ Mika 6:8 lɛ he wɔkwɛa. Yehowa miikpa gbɛ akɛ ‘wɔbaasumɔ ejurɔfeemɔ.’ Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “ejurɔfeemɔ” lɛ hu tsɔɔ “mɔbɔnalɛ” loo “anɔkwa suɔmɔ.” Mɔbɔnalɛ ji mɛi krokomɛi ahe ni asusuɔ, nɔ ni ji musuŋtsɔlɛ ni anáa ahaa amɛ. Esoro mɔbɔnalɛ yɛ su ni ji suɔmɔ he. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Suɔmɔ ji nɔ ko ni mli lɛɛ waa, su ko ni abaanyɛ ajie kpo atsɔɔ nibii loo susumɔi ni ayɔɔ yɛ nɔ ko he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Ŋmalɛi lɛ wieɔ mɔ ni “sumɔɔ wein kɛ mu” kɛ agbɛnɛ mɔ ni “sumɔɔ nilee” lɛ he. (Abɛi 21:17; 29:3) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, mɔbɔnalɛ kɔɔ gbɔmɛi, titri lɛ, mɛi ni sɔmɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ ahe be fɛɛ be. No hewɔ lɛ, Mika 7:20 lɛ wieɔ ‘mɔbɔnalɛ kpo ni ajie atsɔɔ Abraham’—nuu ni sɔmɔ Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ he.

14, 15. Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔɔ ajieɔ ejurɔfeemɔ kpo yɛ, ni mɛɛ odaseyeli ni kɔɔ enɛ he atsĩ tã?

14 Taakɛ Mika 7:18 lɛ tsɔɔ lɛ, gbalɔ lɛ wie akɛ Nyɔŋmɔ ‘náa mɔbɔnalɛ he tsui!’ Yɛ Mika 6:8 lɛ, akɛɛɛ wɔ koni wɔjie mɔbɔnalɛ kpo kɛkɛ, shi moŋ ní wɔsumɔ nakai su lɛ. Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ nɛkɛ ŋmalɛi nɛɛ amli? Wɔjɛɔ suɔmɔ mli wɔjieɔ mɔbɔnalɛ kpo ni wɔfeɔ enɛ yaka ejaakɛ wɔmiisumɔ ni wɔjie lɛ kpo. Taakɛ Yehowa ji lɛ, wɔnáa miishɛɛ, loo eŋɔ́ɔ wɔnaa akɛ wɔɔjie mɔbɔnalɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi ni ehia amɛ lɛ.

15 Ŋmɛnɛ, mɔbɔnalɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ ji Nyɔŋmɔ webii akadimɔ nii. Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ kome pɛ he okwɛ. Yɛ June afi 2001 lɛ mli lɛ, nugbɔnɛmɔ kɛ ahum ni naa wa ko ha nu afua ba Texas, U.S.A. ni efite shiai akpei abɔ ní Yehowa Odasefoi ashiai ohai abɔ fata he. Bɔni afee ni Odasefoi lɛ aye abua amɛ nyɛmimɛi Kristofoi lɛ, amɛteŋ mɛi aaashɛ 10,000 jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ amɛbe kɛ amɛhewalɛ ha. Mɛi ni kɛ amɛhe eha lɛ kɛ nɔ ni fa fe nyɔji ekpaa tsu nii ni amɛfɔ̃ɔɔ, ni amɛkɛ amɛgbii, jenamɔi, kɛ otsii anaagbeei tsu nii ni amɛkɛmamɔ Maŋtsɛyeli Asai 8 kɛ shiai ni fa fe 700 amɛha amɛnyɛmimɛi Kristofoi lɛ. Mɛi ni nyɛɛɛ atsu nitsumɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ kɛ niyenii, nibii ni akɛmaa tsũ, kɛ shika ha. Mɛni hewɔ nɛkɛ Odasefoi akpei abɔ nɛɛ fɛɛ ba ni amɛbaye amɛbua amɛnyɛmimɛi lɛ? Ejaakɛ ‘amɛsumɔɔ ejurɔfeemɔ.’ Ni kwɛ miishɛɛ ni ehaa wɔnáa akɛ wɔɔle akɛ wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ jieɔ ejurɔfeemɔ ni tamɔ nɛkɛ kpo! Hɛɛ, taomɔ nii akɛ “osumɔ ejurɔfeemɔ” lɛ he nii ní oootsu lɛ jeee jatsu, shi moŋ miishɛɛ nɔ̃!

Okɛ Nyɔŋmɔ Anyiɛ yɛ Heshibaa Mli

16. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ yeɔ ebuaa kɛmaa hiamɔ ni yɔɔ he ákɛ akɛ Nyɔŋmɔ aaanyiɛ yɛ heshibaa mli lɛ nɔ mi?

16 Taomɔ nii ni ji etɛ ni anaa yɛ Mika 6:8 lɛ ji “ni okɛ o-Nyɔŋmɔ lɛ anyiɛ yɛ heshibaa mli.” Enɛ tsɔɔ yɔsemɔ ni wɔɔyɔse wɔfatɔɔi ni wɔkɛ wɔhe afɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Ŋɔɔ be fioo ni okɛfee gbekɛ yoo fioo ko ni emɔ etsɛ nine mli kpɛŋŋ yɛ be mli ni amɛnyiɛ kɛfoɔ ahum ko ni tswaa mli lɛ he mfoniri okwɛ. Gbekɛ yoo lɛ le akɛ ehewalɛ shɛɛɛ he ko, shi eyɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ etsɛ lɛ mli. Esa akɛ wɔ hu wɔle he ni wɔnyɛmɔi yashɛɔ, ni wɔná hekɛnɔfɔɔ yɛ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ mli. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔhiɛ nɛkɛ hekɛnɔfɔɔ nɛɛ mli lɛ? Gbɛ kome ji ni wɔha nɔ hewɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ wɔɔbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ lɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli. Mika kaiɔ wɔ yiŋtoi etɛ: Yehowa ji wɔ-Kpɔlɔ, wɔ-Kudɔlɔ, kɛ wɔ-Hebulɔ.

17. Yehowa kpɔ̃, ekudɔ, ni ebu ewebii ni hi shi yɛ blema lɛ ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

17 Taakɛ Mika 6:4, 5 lɛ tsɔɔ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛɛ akɛ: “Mijieo kɛjɛ Mizraim shikpɔŋ lɛ nɔ.” Hɛɛ, Yehowa ji Israel Kpɔlɔ. Yehowa kɛɛ kɛfata he akɛ: “Mitsu Mose kɛ Aaron kɛ Miriam kɛtsɔ ohiɛ.” Akɛ Mose kɛ Aaron tsu nii kɛnyiɛ maŋ lɛ hiɛ, ni Miriam nyiɛ Israel yei lɛ ahiɛ yɛ kunimyeli joo mli. (2 Mose 7:1, 2; 15:1, 19-21; 5 Mose 34:10) Yehowa kɛ gbɛtsɔɔmɔ ha kɛtsɔ etsuji anɔ. Yehowa kai Israel maŋ lɛ yɛ kuku 5 lɛ akɛ lɛ ebu amɛhe kɛjɛ Balak kɛ Bileam dɛŋ, ni akɛ, ebu Israelbii lɛ ahe yɛ naagbee gbɛfãa kɛjɛ Shitim yɛ Moab kɛtee Gilgal yɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ mli.

18. Nyɔŋmɔ tsuɔ nii akɛ wɔ-Kpɔlɔ, wɔ-Kudɔlɔ, kɛ wɔ-Hebulɔ ŋmɛnɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

18 Be mli ni wɔkɛ Nyɔŋmɔ nyiɛɔ lɛ, ejieɔ wɔ kɛjɛɔ Satan je lɛ mli, ni etsɔɔ e-Wiemɔ kɛ egbɛjianɔtoo lɛ nɔ ekudɔɔ wɔ, ni ebuɔ wɔhe ákɛ kuu beni shitee-kɛ-wolɔi tutuaa wɔ lɛ. No hewɔ lɛ, wɔyɛ yiŋtoo babaoo ni wɔɔdamɔ nɔ wɔmɔ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ nine mli kpɛŋŋ yɛ be mli ni wɔkɛ lɛ nyiɛɔ kɛtsɔɔ ahum mli yɛ wɔnaagbee gbɛfãa lɛ mli kɛyaa he ko ni hi kwraa fe blema Shiwoo Shikpɔŋ—Nyɔŋmɔ jalɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ.

19. Heshibaa kɛ wɔfatɔɔi yɛ tsakpaa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

19 Nyɔŋmɔ ni wɔkɛaanyiɛ yɛ heshibaa mli lɛ yeɔ ebuaa wɔ ní wɔná jwɛŋmɔ ni ja yɛ wɔshihilɛi ahe. Nakai eji ejaakɛ nɔ ni fata heshibaa kpo ni wɔɔjie lɛ he ji ní wɔɔyɔse wɔfatɔɔi. Ekolɛ afii ni etee hiɛ loo gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ni baa shi baanyɛ aba nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ shi. Shi kɛlɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni wɔɔha enɛ aje wɔnijiaŋ wui lɛ, esa akɛ wɔkai akɛ Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ wɔ mɔdɛŋbɔɔi kɛ afɔleshaai lɛ anɔ yɛ ‘bɔ ni wɔyɔɔ lɛ naa, jeee bɔ ni wɔbɛ lɛ naa.’ (2 Korintobii 8:12) Eji anɔkwale akɛ, Yehowa miikpa wɔ gbɛ akɛ wɔbaasɔmɔ lɛ kɛ wɔsusuma muu fɛɛ, ni wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔnyɛ yɛ bɔ ni wɔshihilɛ baaŋmɛ wɔ gbɛ lɛ naa. (Kolosebii 3:23) Kɛ́ wɔkɛ mɔdɛŋbɔɔ kɛ ekãa fee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔnyɛ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli lɛ, ejɔɔ wɔ babaoo.—Abɛi 10:22.

Su ní Akɛmɛɔ Kɛ Jɔɔmɔi Baa

20. Mɛni ní wɔɔle lɛ esa akɛ eye ebua wɔ ni wɔjie su ni akɛmɛɔ kpo taakɛ Mika fee lɛ?

20 Yehowa dɛŋ jɔɔmɔi ni wɔnáa lɛ tsirɛɔ wɔ koni wɔkase su ni Mika ná lɛ eko. Ejaje akɛ: “Mamɛ miyiwalaheremɔ Nyɔŋmɔ lɛ.” (Mika 7:7) Mɛɛ gbɛ nɔ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ kɔɔ Nyɔŋmɔ ni wɔkɛaanyiɛ yɛ heshibaa mli lɛ he yɛ? Su ní akɛmɛɔ ni wɔɔná, loo tsuishitoo yeɔ ebuaa wɔ ni wɔyeɔ wɔhe kɛjɛɔ nijiaŋwujee he ni wɔɔnu akɛ Yehowa gbi lɛ bako lolo lɛ he. (Abɛi 13:12) Eji anɔkwale akɛ wɔ fɛɛ wɔshweɔ ni jeŋ fɔŋ nɛɛ aba naagbee. Shi kɛlɛ, yɛ otsi fɛɛ otsi mli lɛ, gbɔmɛi akpei abɔ jeɔ shishi amɛkɛ Nyɔŋmɔ nyiɛɔ. Le ni wɔnáa wɔleɔ enɛ lɛ haa wɔnáa yiŋtoo kpakpa ni wɔɔdamɔ nɔ wɔjie su ni akɛmɛɔ kpo. Odasefonyo ko ni esɔmɔ afii babaoo lɛ wie yɛ enɛ he akɛ: “Kɛ́ mikwɛ nɔ ni fa fe afii 55 ni mikɛ mihe ewo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, mináa nɔmimaa akɛ nɔ ko nɔ ko eŋmɛko mi yɛ mɛ ni mimɛɔ Yehowa lɛ mli. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, miye mihe kɛjɛ piŋmɔi babaoo mli.” Ani oná niiashikpamɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ?

21, 22. Mika 7:14 lɛ miiná emlibaa yɛ wɔgbii nɛɛ amli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

21 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Yehowa ni wɔkɛnyiɛɔ lɛ he baa sɛɛnamɔ kɛhaa wɔ. Taakɛ wɔkaneɔ yɛ Mika 7:14 lɛ, Mika kɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ to tooi ni yɔɔ shweshweeshwe yɛ amɛtookwɛlɔ masɛi lɛ he. Ŋmɛnɛ, yɛ nɛkɛ gbalɛ nɛɛ mlibaa yɛ gbɛ ni lɛɛ nɔ lɛ, mumɔŋ Israel shwɛɛnii kɛ agbɛnɛ “tooi krokomɛi” lɛ náa shweshweeshwe shihilɛ yɛ amɛ-Tookwɛlɔ, ni ji Yehowa ni amɛkɛ amɛhe fɔ̃ɔ enɔ lɛ mli. ‘Amɛkome too’ amɛhiɔ shi ‘yɛ kooŋ—yɛ yelitsei ateŋ,’ ni amɛtsi amɛhe kɛjɛ jeŋ ni haomɔ kɛ naagba yaa nɔ efaa yɛ mli lɛ he yɛ mumɔŋ.—Yohane 10:16; 5 Mose 33:28; Yeremia 49:31; Galatabii 6:16.

22 Yehowa webii miishwere, taakɛ Mika 7:14 lɛ gba efɔ̃ shi hu lɛ. Beni Mika wieɔ Nyɔŋmɔ tooi, loo ewebii lɛ ahe lɛ, ekɛɛ akɛ: “Ha ni alɛ̀ amɛ yɛ Bashan kɛ Gilgal.” Taakɛ bɔ ni tooi ni yɔɔ Bashan kɛ Gilgal lɛ ye jwɛifɔ ni amɛshwere lɛ, nakai Nyɔŋmɔ webii lɛ shwereɔ yɛ mumɔŋ ŋmɛnɛ—ni ji jɔɔmɔ kroko ni yɔɔ kɛha mɛi ni kɛ Nyɔŋmɔ nyiɛɔ yɛ heshibaa mli lɛ.—4 Mose 32:1; 5 Mose 32:14.

23. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Mika 7:18, 19 lɛ hesusumɔ mli?

23 Mika 7:18, 19 lɛ, gbalɔ lɛ ma Yehowa shwelɛ akɛ ekɛ mɛi ni etsake amɛtsui lɛ ahe baake amɛ lɛ nɔ mi. Kuku 18 lɛ kɛɔ akɛ, Yehowa “ŋɔɔ nɔ̃ sha efaa” ni ‘ekuɔ ehiɛ efɔ̃ɔ mlatɔ̃mɔ nɔ.’ Taakɛ kuku 19 lɛ tsɔɔ lɛ, ‘eeeshɛrɛ wɔhe eshai lɛ fɛɛ eshwie ŋshɔ bu kwɔŋkwɔŋ lɛ mli.’ Mɛni ji nikasemɔ kome ni wɔkaseɔ kɛjɛɔ enɛ mli? Wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe kɛji wɔkaseɔ Yehowa yɛ enɛ gbɛfaŋ. Ani wɔŋɔɔ eshai ni ekolɛ mɛi krokomɛi feɔ amɛshiɔ wɔ lɛ wɔkeɔ? Kɛ́ nakai mɛi lɛ tsake amɛtsui ni amɛtao ni amɛjaje shihilɛ lɛ, no lɛ wɔbaasumɔ ni wɔkase Yehowa yɛ wɔsuɔmɔ mli ni wɔɔjɛ koni wɔkɛ sane ake kwraa lɛ mli.

24. Mika gbalɛ lɛ he eba sɛɛnamɔ kɛha bo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

24 Mika gbalɛ nɛɛ hesusumɔ lɛ he eba sɛɛnamɔ kɛha wɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Ekai wɔ akɛ Yehowa kɛ anɔkwa hiɛnɔkamɔ haa mɛi ni tsiɔ amɛbɛŋkɛɔ lɛ lɛ. (Mika 2:1-13) Éwo wɔ hewalɛ ni wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔnyɛ koni wɔha anɔkwa jamɔ ashwere bɔni afee ni wɔnyɛ wɔnyiɛ Nyɔŋmɔ gbɛi amli kɛya naanɔ. (Mika 4:1-4) Ni ema nɔ mi eha wɔ akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni wɔshihilɛ ji ha lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsu Yehowa taomɔ nii lɛ ahe nii. Hɛɛ, Mika gbalɛ lɛ woɔ wɔ hewalɛ diɛŋtsɛ koni wɔnyiɛ yɛ Yehowa gbɛi amli.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Taakɛ Mika 6:8 lɛ tsɔɔ lɛ, mɛni Yehowa taoɔ yɛ wɔdɛŋ?

• Mɛni he hiaa koni wɔnyɛ ‘wɔjie jalɛsaneyeli kpo’?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtsɔɔ yɛ akɛ ‘wɔsumɔɔ ejurɔfeemɔ’?

• Mɛni fata ‘Nyɔŋmɔ ni wɔkɛ lɛ aaanyiɛ yɛ heshibaa mli’ lɛ he?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 21]

Yɛ yiwalɛ shihilɛi ni yɔɔ Mika gbii lɛ amli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ehi shi yɛ Yehowa taomɔ nii lɛ anaa. Bo hu obaanyɛ ofee nakai nɔŋŋ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Jiemɔ jalɛsaneyeli kpo kɛtsɔ gbɔmɛi ni jɛ shihilɛi srɔtoi fɛɛ amli ni oooye amɛ odase lɛ nɔ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 23]

Tsɔɔmɔ akɛ osumɔɔ ejurɔfeemɔ kɛtsɔ mɛi krokomɛi ahiamɔ nii ni oootsu he nii lɛ nɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Feemɔ nɔ fɛɛ nɔ ni ooonyɛ be mli ni ojɛɔ heshibaa mli oyɔseɔ he ni onyɛmɔi yashɛɔ lɛ