Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Okɛ Ohiɛ Afɔ̃ Yehowa Nɔ

Okɛ Ohiɛ Afɔ̃ Yehowa Nɔ

Okɛ Ohiɛ Afɔ̃ Yehowa Nɔ

“Bo, Nuŋtsɔ Yehowa, ji mihiɛnɔkamɔ, bo onɔ mikɛ mihiɛ fɔ̃ kɛjɛ miblahiiaŋ.”—LALA 71:5.

1. Mɛɛ kaa oblanyo fioo tookwɛlɔ David kɛkpe?

NUU lɛ kwɔ fe ninetalɔi nɛɛhu. Belɛ ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ Israel asraafoi ni tee ta lɛ fɛɛ she gbeyei akɛ amɛkɛ lɛ aaakpe! Filistinyo oblaŋ Goliat tee nɔ ebɔ Israel asraafoi lɛ ahora daa leebi kɛ gbɛkɛ, otsii babaoo, ni eetswa amɛ mpoa koni amɛkɛ nuu ni he wa aba ni ekɛ lɛ abawu. Yɛ naagbee lɛ, oblanyo fioo ko, ni ejeee asraafonyo kpɛlɛ akɛ ekɛ lɛ baakpe. David, ni ji oblanyo tookwɛlɔ lɛ bafee bibioo kwraa yɛ ehenyɛlɔ lɛ hiɛ. Ejaakɛ ekolɛ emlitsiimɔ shɛɛɛ Goliat tawuu nii lɛ kɛ nii ni ekɛwula ehe lɛ tsiimɔ! Kɛlɛ, oblanyo fioo lɛ kɛ oblaŋ lɛ kpe hiɛ kɛ hiɛ, ni ebatsɔ ekãafeemɔ he okadi ni hiɔ shi daa.—1 Samuel 17:1-51.

2, 3. (a) Mɛni hewɔ David nyɛ ekɛ Goliat kpe yɛ hekɛnɔfɔɔ mli nakai lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ̀i enyɔ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ koni wɔha Yehowa afee mɔ ni wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ enɔ wɔbaasusu he?

2 Mɛni ha David ná ekãa ni tamɔ nɛkɛ? Susumɔ wiemɔi komɛi ni eka shi faŋŋ akɛ David ŋmala yɛ sɛɛ mli beni eda lɛ ahe okwɛ, beni ekɛɛ: “Bo, Nuŋtsɔ Yehowa, ji mihiɛnɔkamɔ, bo onɔ mikɛ mihiɛ fɔ̃ kɛjɛ miblahiiaŋ.” (Lala 71:5) Hɛɛ, ákɛ oblanyo fioo lɛ, David kɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ kwraa. Ekɛ Goliat kpe ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Bo lɛ ooba minɔ kɛ klante kɛ akpɔlɔ kɛ tsɛŋ; shi mi lɛ miiba onɔ yɛ Yehowa Zebaot ni ji Israel tai ni obɔ amɛ ahora lɛ a-Nyɔŋmɔ lɛ gbɛi amli!” (1 Samuel 17:45) Yɛ be mli ni Goliat kɛ ehe fɔ̃ ehewalɛ babaoo lɛ kɛ etawuu nii lɛ anɔ lɛ, David kɛ ehe fɔ̃ Yehowa nɔ. Akɛni jeŋ muu fɛɛ Nuŋtsɔ Maŋtsɛ lɛ yɔɔ emasɛi hewɔ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ David ashe gbɔmɔ folo ko kɛkɛ gbeyei yɛ bɔ ni eda ha kɛ bɔ ni ekɛ tawuu nii ewula ehe jogbaŋŋ eha lɛ fɛɛ sɛɛ?

3 Yɛ be mli ni okaneɔ David he sane lɛ, ani onaa ohe akɛ oná ni kulɛ ohekɛnɔfɔɔ ni oyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ mli wa nakai? Ebaanyɛ efee akɛ nakai wɔteŋ mɛi pii nuɔ he. No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔpɛia gbɛ̀i enyɔ komɛi ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ koni wɔha Yehowa afee mɔ ni wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ enɔ lɛ mli wɔkwɛa. Klɛŋklɛŋ lɛ, ehe miihia ni wɔye gbɛtsii nii ni baatsĩ nɛkɛ hekɛnɔfɔɔ nɛɛ naa lɛ nɔ kunim ni wɔhiɛ hekɛnɔfɔɔ lɛ mli. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, ehe miihia ni wɔkase nɔ ni hekɛnɔfɔɔ yɛ Yehowa mli tsɔɔ diɛŋtsɛ lɛ he nii.

Gbɛtsii Nii ko Kɛha Yehowa Mli Hekɛnɔfɔɔ Námɔ lɛ nɔ Kunimyeli

4, 5. Mɛni hewɔ ewa kɛha gbɔmɛi akɛ amɛaaná hekɛnɔfɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli lɛ?

4 Mɛni tsĩɔ gbɔmɛi anaa kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ mli hekɛnɔfɔɔ ni amɛaaná lɛ he? Yɛ bei babaoo mli lɛ, mɛi komɛi ayiŋ futuɔ amɛ yɛ nɔ hewɔ ni nibii fɔji baa lɛ ahe. Atsɔɔ mɛi pii akɛ Nyɔŋmɔ ji mɔ ni kɛ piŋmɔ baa. Kɛji akɛ oshara ko ba lɛ, osɔfoi kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ “ŋɔ” nakai gbɔmɛi lɛ koni amɛkɛ lɛ ayahi shi yɛ ŋwɛi. Agbɛnɛ hu, jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi babaoo tsɔɔ akɛ, Nyɔŋmɔ ejɛ jeeŋmɔ beebe etsɔɔ nɔ fɛɛ nɔ ni baaba—ní oshara fɛɛ oshara kɛ yiwalɛ nifeemɔ—ní yaa nɔ yɛ je nɛŋ lɛ fata he. Ebaawa ákɛ aaaná hekɛnɔfɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ ni bɛ henumɔ ni tamɔ nɛkɛ mli. Satan ni shwilaa mɛi ni heee yeee lɛ ajwɛŋmɔi lɛ he miitswa shi koni eha “daimonioi atsɔɔmɔi” nɛɛ fɛɛ ashwere.—1 Timoteo 4:1; 2 Korintobii 4:4.

5 Satan miisumɔ ni gbɔmɛi alaaje hekɛnɔfɔɔ ni amɛyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ. Nakai Nyɔŋmɔ henyɛlɔ lɛ sumɔɔɔ ni wɔleɔ nɔ pɔtɛɛ ni kɛ adesai apiŋmɔ baa lɛ. Ni kɛji akɛ wɔkase Ŋmalɛ naa yiŋtoi ahewɔ ni piŋmɔ baa lɛ, Satan baasumɔ ni wɔhiɛ akpa nomɛi anɔ. No hewɔ lɛ, ehi kɛha wɔ akɛ yɛ be kɛ bei amli lɛ wɔtĩ yiŋtoi titrii etɛ hewɔ ni piŋmɔ yɔɔ je lɛ mli lɛ mli. Yɛ nakai feemɔ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔtse wɔtsuii wɔŋmɛ wɔmli akɛ jeee Yehowa ji mɔ ni haomɔi ni wɔkɛkpeɔ yɛ shihilɛ mli lɛ jɛ.—Filipibii 1:9, 10.

6. Te 1 Petro 5:8 tsɔɔ yiŋtoo kome ni haa adesai piŋɔ lɛ mli eha tɛŋŋ?

6 Yiŋtoo kome ni yɔɔ adesai apiŋmɔ sɛɛ ji akɛ, Satan miisumɔ ni efite emuuyeli mli ni Yehowa webii anɔkwafoi lɛ hiɛ lɛ. Eka Hiob emuuyeli lɛ fitemɔ. Satan yeee omanye, shi eŋmɛko he. Ákɛ je nɛŋ nɔyelɔ lɛ, eetao ni ‘emi’ Yehowa tsuji anɔkwafoi lɛ. (1 Petro 5:8) Ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ fata he! Satan miisumɔ ni wɔkpa Yehowa sɔɔmɔ. No hewɔ lɛ, bei pii lɛ etéeɔ yiwaa shi. Eyɛ mli akɛ piŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ waa mɔ he moŋ, shi wɔyɛ yiŋtoo kpakpa ni wɔɔdamɔ nɔ wɔŋmɛ wɔtsui shi yɛ mli. Kɛtsɔ nakai feemɔ nɔ lɛ, wɔyeɔ wɔbuaa ni anaa Satan akɛ amalelɔ, ni wɔhaa Yehowa náa miishɛɛ. (Hiob 2:4; Abɛi 27:11) Yɛ be mli ni Yehowa wajeɔ wɔ ni wɔŋmɛɔ wɔtsui shi yɛ yiwaa mli lɛ, ehaa hekɛnɔfɔɔ ni wɔyɔɔ yɛ emli lɛ daa.—Lala 9:10, 11.

7. Galatabii 6:7 lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔyɔseɔ mɛɛ yiŋtoo ni kɛ piŋmɔ baa?

7 Anaa yiŋtoo ni ji enyɔ hewɔ ni piŋmɔ baa lɛ yɛ nɛkɛ shishitoo mla nɛɛ mli akɛ: “Nɔ̃ pɛ ní gbɔmɔ dũɔ lɛ, no nɔŋŋ ebaakpa hu.” (Galatabii 6:7) Yɛ bei komɛi amli lɛ gbɔmɛi dũɔ nii kɛtsɔɔ nibii gbohii ni amɛhalaa lɛ anɔ, ni amɛkpaa piŋmɔ falɛ ko yɛ enɛ hewɔ. Amɛbaasumɔ ni amɛkudɔ tsɔne yɛ gbɛ ni ehiii nɔ, ni oshara jɛɔ enɛ mli kɛbaa. Mɛi pii sumɔɔ zigaret shɛremɔ, ni ekɛ tsuihela kɛ flufla mli kansa bahaa amɛ. Mɛi ni sumɔɔ akɛ amɛkɛ amɛhe baawo bɔlɛnamɔ jeŋba shara mli lɛ náa weku tsakpaai ni fiteɔ, bulɛ ni ayɔɔ ni laajeɔ, bɔlɛnamɔ mli tsɛŋemɔ helai, kɛ hɔŋɔɔ ni asumɔɔɔ lɛ amli amanehulu. Ekolɛ gbɔmɛi baasumɔ ni amɛshwa Nyɔŋmɔ yɛ piŋmɔ nɛɛ hewɔ, shi amɛ diɛŋtsɛ amɛyiŋkpɛi lɛ amli amanehulu amɛnaa lɛ.—Abɛi 19:3.

8. Taakɛ Jajelɔ 9:11 tsɔɔ lɛ, mɛni hewɔ gbɔmɛi piŋɔ lɛ?

8 Átsɔɔ yiŋtoo ni ji etɛ ni kɛ piŋmɔ baa lɛ yɛ Jajelɔ 9:11 (NW) lɛ akɛ: “Misaa mina yɛ hulu shishi, akɛ jeee he oyai atsɛmɛi anɔ ji foidamɔ, ni jeee ekãalɔi hu anɔ ji ta, ni asaŋ jeee nilelɔi anɔ ji aboloo, ni asaŋ jeee sanesɛɛkɔlɔi anɔ ji nii, ni asaŋ jeee ŋaalɔi anɔ ji hiɛnyam; ejaakɛ be kɛ nibii ni aleee ni baa trukaa ninaa amɛ fɛɛ.” Yɛ bei komɛi amli lɛ, gbɔmɛi yajeɔ hei ni ehiii yɛ bei ni ehiii mli. Bɔ fɛɛ bɔ ni wɔnyɛmɔi loo gbɔjɔmɔi ji ha lɛ, piŋmɔ kɛ gbele baanyɛ aba wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ nɔ trukaa be fɛɛ be. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Yesu gbii lɛ amli lɛ, Yerusalem mɔɔ ko ku ni egbe gbɔmɛi 18. Yesu tsɔɔ akɛ enɛ jeee eshai ni amɛtsɔ hiɛ amɛfee lɛ ahe toigbalamɔ ni Nyɔŋmɔ kɛmiiba amɛnɔ. (Luka 13:4) Dabi, esaaa akɛ ashwaa Yehowa yɛ piŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ he.

9. Mɛni ji nɔ ni mɛi pii nuuu shishi yɛ piŋmɔ ni yaa nɔ lɛ he?

9 Nibii komɛi ni kɛ piŋmɔi baa lɛ shishi ni wɔɔnu lɛ he miihia. Shi kɛlɛ, sane lɛ fã ko yɛ ni ewa kɛha mɛi pii akɛ amɛaanu shishi. No ji enɛ: Mɛni hewɔ Yehowa Nyɔŋmɔ ŋmɛɔ piŋmɔ gbɛ?

Mɛni Hewɔ Yehowa Ŋmɛɔ Piŋmɔ Gbɛ?

10, 11. (a) Taakɛ Romabii 8:19-22 tsɔɔ lɛ, mɛni ba “bɔɔ nii lɛ fɛɛ” anɔ? (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔle mɔ ni ba bɔɔ nii lɛ ashi ewo yakayakanii ashishi lɛ?

10 Wolo ni bɔfo Paulo ŋma eyaha Romabii lɛ mli sane ko tsɔɔ sane ni he hiaa nɛɛ mli faŋŋ. Paulo ŋma akɛ: “Bɔɔ nii lɛ agbɛkwɛmɔ kpɛ̃kpɛ̃ɛkpɛ̃ lɛ miimɛ Nyɔŋmɔ bii lɛ akpojiemɔ lɛ. Ejaakɛ aŋɔ bɔɔ nii lɛ awo yakayakanii ashishi, jeee amɛ diɛŋtsɛ amɛsuɔmɔ naa, shi moŋ yɛ mɔ ni ba amɛ shi lɛ hewɔ, yɛ nɔhiɛkamɔ mli; akɛ bɔɔ nii lɛ diɛŋtsɛ hu baaye amɛhe kɛjɛ fitemɔ nyɔŋyeli lɛ mli kɛya Nyɔŋmɔ bii lɛ anunyam heyeli lɛ mli. Ejaakɛ wɔle akɛ bɔɔ nii lɛ fɛɛ kɛ wɔ dɔmɔɔ ŋtsɔi ni amɛkɛ wɔ kɔ̃mɔɔ kɛbashi ŋmɛnɛŋmɛnɛ.”—Romabii 8:19-22.

11 Bɔni afee ni wɔnu kukuji nɛɛ ashishi lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ, ehe miihia ni wɔna sanebimɔi titrii komɛi anaa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Namɔ ba bɔɔ nii lɛ ashi ewo yakayakanii ashishi lɛ? Mɛi komɛi kɛɛ Satan; mɛi krokomɛi kɛɛ Adam. Shi amɛteŋ mɔ ko nyɛŋ aba bɔɔ nii lɛ ashi nɛkɛ. Mɛni hewɔ amɛnyɛŋ? Ejaakɛ mɔ ni baa bɔɔ nii lɛ ashi lɛ feɔ nakai “yɛ nɔhiɛkamɔ mli.” Hɛɛ, ekɛ hiɛnɔkamɔ haa akɛ, yɛ naagbee lɛ, anɔkwafoi lɛ “baaye amɛhe kɛjɛ fitemɔ nyɔŋyeli lɛ mli.” Adam loo Satan nyɛŋ ni amɛkɛ hiɛnɔkamɔ ni tamɔ nɛkɛ aha. Yehowa pɛ baanyɛ. Belɛ eyɛ faŋŋ akɛ, lɛ ji mɔ ni ba bɔɔ nii lɛ ashi ewo yakayakanii ashishi lɛ.

12. Mɛɛ yiŋfutumɔ ete shi yɛ nɔ ni “bɔɔ nii lɛ fɛɛ” tsɔɔ diɛŋtsɛ lɛ he, ni mɛɛ gbɛ ekolɛ abaanyɛ atsɔ nɔ aha sanebimɔ nɛɛ hetoo?

12 Shi mɛni ji “bɔɔ nii lɛ fɛɛ” ni awieɔ he yɛ kuku nɛɛ mli lɛ? Mɛi komɛi kɛɔ akɛ “bɔɔ nii lɛ fɛɛ” damɔ shi kɛha adebɔɔ je lɛ fɛɛ, ni kooloi kɛ kwɛ̃ɛnii fata he. Shi ani kooloi kɛ kwɛ̃ɛnii yɛ hiɛnɔkamɔ ko akɛ amɛnine baashɛ “Nyɔŋmɔ bii lɛ anunyam heyeli” lɛ nɔ? Dabi. (2 Petro 2:12) Belɛ “bɔɔ nii lɛ fɛɛ” lɛ baanyɛ akɔ adesai pɛ he. Enɛ ji bɔɔ nii ni esha kɛ gbele ba amɛnɔ yɛ Eden atuatsemɔ lɛ hewɔ, ní hiɛnɔkamɔ he miihia amɛ waa lɛ.—Romabii 5:12.

13. Mɛni atua ni atse yɛ Eden lɛ fee adesai?

13 Mɛni diɛŋtsɛ nakai atuatsemɔ lɛ kɛba adesai anɔ? Paulo kɛ wiemɔ kome tsɔɔ nɔ ni jɛ mli ba lɛ mli: yakayakanii. * Taakɛ wolo ko ni akɛtaoɔ saji amli lɛ tsɔɔ mli lɛ, nɛkɛ wiemɔ nɛɛ tsɔɔ “yakayakanii ni nɔ ko ji akɛni enyɛɛɛ etsu yiŋtoo hewɔ ni afee lɛ he nii hewɔ.” Abɔ adesai koni amɛhi shi kɛya naanɔ, ni amɛtsu nii kutuu akɛ weku ni yeɔ emuu ni efee ekome ni amɛsaa paradeiso shikpɔŋ lɛ nɔ. Nɔ ni tamɔɔɔ enɛ lɛ, amɛhiɔ shi yɛ be kuku, ní bei pii lɛ, piŋmɔ kɛ nijiaŋwujee eyi lɛ obɔ lɛ mli. Taakɛ Hiob wie he lɛ, “gbɔmɔ ni yoo fɔ́ lɛ yɔɔ nɛɛ, kukuoo kɛkɛ ji egbii lɛ, ni emli eyi tɔ́ kɛ haomɔ sɔŋŋ.” (Hiob 14:1) Yakayakanii diɛŋtsɛ nɛ!

14, 15. (a) Mɛɛ jalɛsaneyeli he odaseyeli wɔnaa yɛ fɔbuu kojomɔ ni Yehowa kɛba adesai anɔ lɛ mli? (b) Mɛni hewɔ Paulo kɛɛ akɛ aba bɔɔ nii lɛ shi awo yakayakanii ashishi shi “jeee amɛ diɛŋtsɛ amɛsuɔmɔ naa” lɛ?

14 Agbɛnɛ wɔshɛ sanebimɔ titri lɛ nɔ: Mɛni hewɔ “shikpɔŋ fɛɛ nɔ kojolɔ lɛ” ba adesai ashi ewo piŋmɔ kɛ nijiaŋwujee shihilɛ nɛɛ mli lɛ? (1 Mose 18:25) Ani eja gbɛ akɛ efee nakai? Ojogbaŋŋ, kaimɔ nɔ ni wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ fee lɛ. Akɛni amɛtse atua amɛshi Nyɔŋmɔ hewɔ lɛ, amɛyafata Satan, ni tswa jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni Yehowa ji lɛ mpoa babaoo lɛ he. Amɛtsɔ amɛnifeemɔi anɔ amɛfi nɔ ni akɛɔ akɛ ebaahi kɛha gbɔmɔ kwraa kɛ́ Yehowa bɛ mli, ní eye ehe nɔ yɛ mumɔŋ bɔɔ nɔ atuatselɔ ko kudɔmɔ shishi lɛ sɛɛ. No hewɔ lɛ, fɔbuu kojomɔ ni Yehowa kɛba amɛnɔ lɛ tsɔɔ akɛ, ekɛ nɔ ni amɛbi lɛ miiha amɛ. Eŋmɛ gbɔmɔ gbɛ koni eye lɛ diɛŋtsɛ ehe nɔ yɛ Satan hewalɛ shishi. Bɔ ni shihilɛ lɛ ebafee hewɔ lɛ, mɛɛ yiŋkpɛɛ baanyɛ afee nɔ ni ja babaoo fe yakayakanii ashishi ni eeeba adesai ewo, shi yɛ hiɛnɔkamɔ mli lɛ?

15 Shi, enɛ jeee bɔɔ nii lɛ ‘diɛŋtsɛ suɔmɔnaa nii.’ Afɔ wɔ akɛ nyɔji aha esha kɛ fitemɔ, ni wɔbɛ nɔ ni wɔbaahala yɛ sane lɛ mli. Shi Yehowa jɛ emɔbɔnalɛ mli eŋmɛ Adam kɛ Hawa gbɛ koni amɛhi shi be ko koni amɛwo shwiei. Eyɛ mli ákɛ akɛ wɔ, ni ji amɛseshibii lɛ ewo esha kɛ gbele yakayakanii ashishi moŋ, shi wɔyɛ hegbɛ ni wɔkɛaafee nɔ ni Adam kɛ Hawa nyɛɛɛ afee lɛ. Wɔbaanyɛ wɔbo Yehowa toi ni wɔkase akɛ enɔyeli lɛ jalɛ nɔ ni, ni eyeɔ emuu, yɛ be mli ni adesa nɔyeli ni Yehowa he bɛ mli lɛ kɛ piŋmɔ, nijiaŋwujee, kɛ yakayakanii pɛ baa. (Yeremia 10:23; Kpojiemɔ 4:11) Ni kɛfata he lɛ, Satan hewalɛ lɛ fiteɔ sane lɛ kwraa. Adesa yinɔsane yeɔ nɛkɛ anɔkwalei nɛɛ ahe odase.—Jajelɔ 8:9.

16. (a) Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ jeee Yehowa ji mɔ ni piŋmɔ ni wɔnaa yɛ je lɛŋ ŋmɛnɛ lɛ jɛ lɛ? (b) Mɛɛ hiɛnɔkamɔ Yehowa ejɛ suɔmɔ mli ekɛha gbɔmɛi anɔkwafoi?

16 Eyɛ faŋŋ akɛ, Yehowa yɛ yiŋtoi ni ja ni ha ekɛ adesai wo yakayakanii ashishi lɛ. Shi ani no tsɔɔ akɛ Yehowa ji mɔ ni haa yakayakanii kɛ piŋmɔ ni baa wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ nɔ ŋmɛnɛ lɛ baa? Ojogbaŋŋ, susumɔ kojolɔ ko ni buɔ efɔŋfeelɔ ko fɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ he okwɛ. Ekolɛ mɔ ni ábu lɛ fɔ lɛ baana amanehulu waa yɛ be mli ni eyɔɔ etsuŋwoo lɛ mli lɛ, shi ani ebaanyɛ eshwa kojolɔ lɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ lɛ ji mɔ ni eha enaa amanehulu lɛ? Dabi kwraa! Kɛfata he lɛ, Yehowa jeee mɔ ni kɛ nɔ fɔŋ feemɔ baa. Yakobo 1:13 kɛɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ lɛ akaaa lɛ yɛ nifɔji agbɛfaŋ, ni lɛ diɛŋtsɛ hu ekaaa mɔ ko.” Nyɛhaa wɔkaia hu akɛ, Yehowa kɛ fɔbuu nɛɛ ha “yɛ nɔhiɛkamɔ mli.” Ejɛ suɔmɔ mli eto gbɛjianɔ kɛha Adam kɛ Hawa shwiei anɔkwafoi lɛ koni amɛna yakayakanii lɛ anaagbee, ni amɛnya yɛ “Nyɔŋmɔ bii lɛ anunyam heyeli” lɛ mli. Ehe ebahiaŋ ni adesai anɔkwafoi ahao kwraa dɔŋŋ akɛ ekolɛ bɔɔ nii lɛ fɛɛ baagbee yakayakanii kɛ piŋmɔ mli ekoŋŋ yɛ naanɔi fɛɛ mli. No mli lɛ, bɔ ni Yehowa tsuɔ saji ahe nii yɛ jalɛ mli lɛ eto bɔ ni enɔyeli lɛ ja ha lɛ ema shi momo kɛha bei fɛɛ.—Yesaia 25:8.

17. Te esa akɛ yiŋtoi ahewɔ ni piŋmɔ yɔɔ je lɛŋ ŋmɛnɛ lɛ he susumɔ lɛ asa wɔhe aha tɛŋŋ?

17 Yɛ be mli ni wɔsusuɔ yiŋtoi ni yɔɔ adesai apiŋmɔ sɛɛ nɛɛ ahe lɛ, ani wɔnaa nɔ ko ni wɔɔdamɔ nɔ wɔkɛ efɔŋfeemɔ ni yaa nɔ lɛ he shwamɔ afɔ̃ Yehowa nɔ, aloo ni wɔɔlaaje wɔ hekɛnɔfɔɔ ni wɔyɔɔ yɛ emli lɛ? Nɔ ni tamɔɔɔ nakai kwraa lɛ, nikasemɔ ni tamɔ nɛkɛ haa wɔnáa nɔ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔkpɛlɛ Mose wiemɔi nɛɛ anɔ, akɛ: “Tɛsaa ji lɛ, ni enitsumɔi hi pɛ; ejaakɛ egbɛ̀i fɛɛ jalɛ ni. Anɔkwa Mawu ji lɛ, nɔ̃ sha bɛ lɛ; jalɔ ji lɛ ni esa pɛ.” (5 Mose 32:4) Yɛ be mli ni wɔjwɛŋɔ nɛkɛ saji nɛɛ ahe lɛ, nyɛhaa wɔsusua amɛ shishinumɔi ahe be fɛɛ be yɛ bei kɛ bei amli. Yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, kɛji akɛ wɔkɛ kaai kpe lɛ, wɔbaate shi wɔwo mɔdɛŋ ni Satan bɔɔ koni etɛo yiŋkɔshikɔshifeemɔ ewo wɔjwɛŋmɔi amli lɛ. Shi, nifeemɔ ni ji enyɔ ni atsi tã kɛjɛ shishijee lɛ hu? Mɛni he ni akɛfɔ̃ɔ Yehowa nɔ lɛ tsɔɔ?

Nɔ ni Hiɛ ni Akɛfɔ̃ɔ Yehowa Nɔ lɛ Tsɔɔ

18, 19. Mɛɛ wiemɔi Biblia lɛ kɛtsuɔ nii koni ekɛwo wɔ hewalɛ ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ, shi yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ, mɛɛ susumɔi ni ejaaa mɛi komɛi hiɛ?

18 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ wɔ hewalɛ akɛ: “Okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kɛ otsui fɛɛ, ni okɛ ohe akakpasa bo diɛŋtsɛ ojwɛŋmɔ; kaimɔ lɛ yɛ ogbɛ̀i fɛɛ mli, ni lɛ eeejaje otempɔŋi lɛ!” (Abɛi 3:5, 6) Wiemɔi ni ŋɔɔ ni shɛjeɔ mɔ mii nɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɔ ko bɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ mli ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ enɔ babaoo fe wɔŋwɛi Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, ewaaa akɛ aaakane nakai wiemɔi lɛ yɛ Abɛi awolo lɛ mli fe nɔ ni aaatsu he nii.

19 Mɛi pii hiɛ susumɔi ni ejaaa yɛ nɔ ni Yehowa ni akɛ hiɛ fɔ̃ɔ enɔ lɛ tsɔɔ lɛ he. Mɛi komɛi susuɔ nɛkɛ hekɛnɔfɔɔ nɛɛ he akɛ eji henumɔ ko kɛkɛ, miishɛɛ henumɔ ko ni esa akɛ ete shi trukaa yɛ tsui mli. Etamɔ nɔ ni mɛi krokomɛi heɔ yeɔ akɛ Nyɔŋmɔ ni akɛ hiɛ fɔ̃ɔ enɔ lɛ tsɔɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔkpa lɛ gbɛ akɛ ebaabu wɔhe kɛjɛ shihilɛi ni mli wawai fɛɛ amli, ni ená tsabaa kɛha wɔ naagba fɛɛ naagba, ni eha daa gbi shihilɛ mli kaai atsɔ bɔ ni wɔkpaa gbɛ lɛ pɛpɛɛpɛ—ni eba amrɔ nɔŋŋ hu! Shi nɛkɛ susumɔi nɛɛ ejaaa. Hekɛnɔfɔɔ tsɔɔ babaoo fe henumɔ ko kɛkɛ, ni ejeee nii ni nyɛŋ aba mli. Yɛ mɛi ni edara lɛ agbɛfaŋ lɛ, hekɛnɔfɔɔ tsɔɔ yiŋkpɛi ni ajeɔ gbɛ afeɔ, ni ásusu he jogbaŋŋ.

20, 21. Ákɛ akɛ hiɛ aaafɔ Yehowa nɔ lɛ tsɔɔ mɛni? Feemɔ he mfoniri.

20 Kadimɔ nɔ ni Abɛi 3:5 lɛ kɛɔ lɛ ekoŋŋ. Ekɛ hiɛ ni akɛfɔ̃ɔ Yehowa nɔ lɛ toɔ wɔhe ni wɔkɛkpasaa wɔ diɛŋtsɛ wɔjwɛŋmɔ lɛ he, ni tsɔɔ akɛ wɔnyɛŋ wɔfee enyɔ lɛ fɛɛ. Ani no tsɔɔ akɛ aŋmɛɛɛ wɔ gbɛ ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔŋ nyɛmɔi atsu nii? Dabi, ejaakɛ Yehowa ni kɛ nakai nyɛmɔi lɛ ha wɔ lɛ miikpa gbɛ ni wɔkɛtsu nii ni wɔkɛsɔmɔ lɛ. (Romabii 12:1) Shi mɛni wɔkpasaa, loo wɔkɛ wɔhe fɔ̃ɔ nɔ lɛ? Kɛji akɛ wɔjwɛŋmɔ nyɛɛɛ ni ekɛ Yehowa nɔ̃ akpa gbee lɛ, ani wɔkpɛlɛɔ enilee nɔ yɛ nɔ ni eji hewɔ—ákɛ enɔ kwɔ kwraa fe wɔnɔ̃ lɛ? (Yesaia 55:8, 9) Yehowa ni wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ enɔ lɛ tsɔɔ ejwɛŋmɔ lɛ ni wɔɔha ekudɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔnɔ̃ lɛ.

21 Kɛ́ wɔɔfee he mfoniri lɛ: Susumɔ gbekɛ bibioo ko ni ta kar ko sɛɛ, ni efɔlɔi tara hiɛ lɛ he okwɛ. Etsɛ lɛ miikudɔ kar lɛ. Kɛji akɛ shihilɛi ni mli wawai te shi yɛ gbɛfãa lɛ mli—aleee gbɛ ni ja ni esa akɛ atsɔ nɔ aloo ekolɛ naagba yɛ kɔɔyɔŋ tsakemɔ, loo gbɛjegbɛ lɛ diɛŋtsɛ nɔ lɛ mli lɛ—te gbekɛ ni feɔ toiboo ni eyɔɔ hekɛnɔfɔɔ yɛ efɔlɔi amli lɛ feɔ enii ehaa tɛŋŋ? Ani ejɛɔ sɛɛgbɛ sɛi lɛ nɔ ebolɔɔ ni eetsɔɔ gbɛ̀i ni esa akɛ atsɔ nɔ, ni eetsɔɔ etsɛ lɛ bɔ ni ekudɔ kar lɛ eha? Ani ebiɔ sane yɛ efɔlɔi ayiŋkpɛi ahe, aloo kɛji akɛ akai lɛ akɛ ekɛ sɛi lɛ mlifĩi nii lɛ afĩ emli ni eta shi lɛ, eteɔ shi ewoɔ enɛ? Dabi, ekɛ ehiɛ fɔ̃ɔ efɔlɔi lɛ anɔ koni amɛtsu saji ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahe nii, eyɛ mli akɛ amɛyeee emuu moŋ. Yehowa ji Tsɛ ni yeɔ emuu. Ani esaaa akɛ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ enɔ kwraa, titri lɛ beni wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai kpeɔ lɛ?—Yesaia 30:21.

22, 23. (a) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔfee nakai? (b) Mɛni abaasusu he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

22 Shi kɛlɛ, Abɛi 3:6 lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ ‘wɔkai Yehowa yɛ wɔgbɛ̀i fɛɛ mli,’ shi jeee yɛ be mli ni wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai ekpe pɛ. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔyiŋ ni wɔkpɛɔ daa gbi lɛ atsɔɔ akɛ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ. Kɛji akɛ naagbai te shi lɛ, esaaa akɛ wɔhaoɔ, wɔtsui fãa, loo wɔteɔ shi wɔwoɔ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ ni kɔɔ gbɛ ni hi fe fɛɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔtsu saji ahe nii lɛ he lɛ. Ehe miihia ni wɔbu kaai akɛ hegbɛi ni wɔkɛaafi jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni Yehowa ji lɛ sɛɛ, ni wɔkɛye wɔbua ni ana Satan akɛ amalelɔ, koni wɔná toiboo kɛ sui kpakpai krokomɛi ni saa Yehowa hiɛ.—Hebribii 5:7, 8.

23 Wɔbaanyɛ wɔjie wɔhe ni wɔkɛfɔɔ Yehowa nɔ lɛ kpo ni gbɛtsii nii ni baawo wɔhe gbeyei lɛ kɔɔɔ he eko. Wɔfeɔ nakai yɛ wɔsɔlemɔi amli, kɛ gbɛ ni wɔkɛ wɔhe fɔ̃ɔ Yehowa Wiemɔ lɛ kɛ egbɛjianɔtoo lɛ nɔ kɛha gbɛtsɔɔmɔ lɛ nɔ. Shi titri lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔjie hekɛnɔfɔɔ ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ kpo, kɛ́ wɔkɛ naagbai ni teɔ shi yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ je nɛɛ mli lɛ kpe? Wɔnikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baatsu nakai sane lɛ he nii.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 13 Hela wiemɔ ni Paulo kɛtsu nii kɛha “yakayakanii” lɛ nɔŋŋ ji nɔ ni akɛtsu nii yɛ Hela Septuagint lɛ mli, ni akɛtsɔɔ wiemɔ ni Salomo kɛtsu nii shii abɔ yɛ Jajelɔ wolo lɛ mli lɛ mli, tamɔ wiemɔ ni ji ‘fɛɛ lɛ yakayakanii ni!’ lɛ.—Jajelɔ 1:2, 14; 2:11, 17; 3:19; 12:8.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ David tsɔɔ yɛ akɛ ekɛ ehiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ?

• Mɛni ji nibii etɛ ni kɛ adesai apiŋmɔ baa ŋmɛnɛ, ni mɛni hewɔ ehi akɛ wɔɔsusu he yɛ be kɛ bei amli lɛ?

• Mɛɛ fɔbuu kojomɔ Yehowa jaje eshwie adesai anɔ, ni mɛni hewɔ eji fɔbuu ni ja lɛ?

• Ákɛ akɛ hiɛ aaafɔ Yehowa nɔ lɛ tsɔɔ mɛni?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 8]

David kɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Yesu tsɔɔ akɛ mɔɔ ko ni ku egbee shi yɛ Yerusalem lɛ jɛɛɛ Yehowa