Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa Jwɛŋɔ Wɔnɔ Be Fɛɛ Be

Yehowa Jwɛŋɔ Wɔnɔ Be Fɛɛ Be

Wala Shihilɛ He Sane

Yehowa Jwɛŋɔ Wɔnɔ Be Fɛɛ Be

TAAKƐ ENELESI MZANGA GBA

Be lɛ ji afi 1972. Oblahii nyɔŋma, ni ji Malawi Oblahii kɛ Oblayei Akpaŋmɔ lɛ mli bii lɛ babote wɔshia lɛ mli, ni amɛmɔ mi, ni amɛgbala mi kɛtee shɛ̃ ŋmɔ ko ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ mli. Amɛyi mi ni amɛshi mi yɛ jɛmɛ, ejaakɛ amɛsusu akɛ amɛgbe mi. Yehowa Odasefoi babaoo ni yɔɔ Malawi lɛ piŋ yɛ tutuamɔi ni naa wa ni tamɔ enɛ lɛ mli. Mɛni hewɔ awa amɛyi? Mɛni ye ebua amɛ ni amɛŋmɛ amɛtsui shi? Ofainɛ ha magba bo miweku lɛ he sane.

AFƆ mi awo weku ko ni sumɔɔ jamɔ mli yɛ December 31, afi 1921 lɛ mli. Mitsɛ ji osɔfo yɛ Church of Central African Presbyterian lɛ mli. Mida yɛ Nkhoma, ni ji maŋ bibioo ko ni bɛŋkɛ Lilongwe, Malawi maŋtiase lɛ mli. Mibatsɔ Emmas Mzanga ŋa beni miye afii 15.

Gbi ko lɛ mitsɛ naanyo ko ni lɛ hu eji osɔfo lɛ basara wɔ. Ekadi akɛ Yehowa Odasefoi bɛŋkɛ wɔshia lɛ ni ebɔ wɔ kɔkɔ koni wɔkɛ amɛ akabɔ. Ekɛɛ wɔ akɛ daimonioi yɛ Odasefoi lɛ amli, ni akɛ kɛji wɔkwɛɛɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ lɛ, daimonioi lɛ baanyɛ amɛhao wɔ hu. Nakai kɔkɔbɔɔ lɛ ha wɔtsui fã waa aahu akɛ wɔfã kɛtee akrowa kroko mli, he ni Emmas ná nitsumɔ yɛ akɛ shwapo nɔkwɛlɔ lɛ. Shi etsɛɛɛ kwraa ni wɔna akɛ wɔshia hee lɛ hu bɛŋkɛ Yehowa Odasefoi!

Shi kɛlɛ, etsɛɛɛ kwraa ni suɔmɔ ni mli kwɔ ni Emmas yɔɔ kɛha Biblia lɛ tsirɛ lɛ ni ekɛ Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome wie. Beni Emmas ená hetooi ni kɔneɔ mɔ yiŋ eha esanebimɔi babaoo lɛ sɛɛ lɛ, ekpɛlɛ koni Odasefoi lɛ kɛ lɛ akase Biblia lɛ. Shishijee lɛ afee Biblia mli nikasemɔ lɛ yɛ shwapo mli ni etsuɔ nii yɛ lɛ, shi yɛ sɛɛ mli lɛ afee daa otsi nikasemɔ lɛ yɛ wɔshia lɛ mli. Mishiɔ shĩa lɛ mli be fɛɛ be ni Yehowa Odasefoi lɛ baaba, ejaakɛ miishe amɛ gbeyei. Kɛlɛ, Emmas tee nɔ ekase Biblia lɛ. Beni eje nikasemɔ lɛ shishi aaafee nyɔji ekpaa sɛɛ lɛ, abaptisi lɛ, yɛ April afi 1951 lɛ mli. Shi kɛlɛ, ekɛɛɛ mi nɔ ko yɛ he ejaakɛ eshe gbeyei akɛ nakai sane lɛ kɛ wɔgbalashihilɛ lɛ baaba naagbee.

Otsii ni Naagbai Yɔɔ Mli

Shi, gbi ko lɛ, minaanyo Ellen Kadzalero kɛɛ mi akɛ abaptisi miwu akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome. Mimli fu waa! Kɛjɛ nakai gbi lɛ nɔ kɛyaa lɛ, mikɛ lɛ ewieee loo ni mahoo nii maha lɛ. Mikpa nu foo kɛ nula too kɛ lɛ hamɔ kɛha ehejuu—nitsumɔ ni taakɛ eji yɛ wɔ kusum naa lɛ abuɔ akɛ eji yoo nitsumɔ lɛ.

Beni Emmas kɛ otsii etɛ eŋmɛ etsui shi yɛ nɛkɛ yiwaa nɛɛ shishi sɛɛ lɛ, ekɛ mlihilɛ kɛɛ mi koni wɔná shitamɔ, kɛkɛ ni ekɛɛ mi nɔ hewɔ ni ekpɛ eyiŋ akɛ ebaatsɔ Odasefonyo lɛ. Ekane ŋmalɛi babaoo tamɔ 1 Korintobii 9:16 lɛ etsɔɔ mi ni egbála mli. Enɛ tsirɛ mi waa ni minu he akɛ ehe miihia ni mi hu mikɛ mihe awo sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. No hewɔ lɛ mikpɛ miyiŋ akɛ mikɛ Yehowa Odasefoi lɛ baabɔi Biblia lɛ kasemɔ. Nakai gbɛkɛ lɛ, mihoo niyenii ko ni ŋɔɔ miha miwu ni misumɔɔ lɛ lɛ ni emii shɛ ehe.

Wɔkɛ Wɔweku lɛ kɛ Nanemɛi Ja Anɔkwale Lɛ

Beni wɔfɔlɔi nu he akɛ wɔkɛ Yehowa Odasefoi miibɔ lɛ, amɛte shi amɛwo wɔ waa. Miweku lɛ ŋma wɔ wolo ni amɛkɛɛ wɔ koni wɔkabasara amɛ dɔŋŋ. Amɛnifeemɔ lɛ ha wɔwerɛ ho wɔhe, shi wɔná hekɛnɔfɔɔ yɛ Yesu shiwoo akɛ wɔbaaná mumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei kɛ tsɛmɛi kɛ nyɛmɛi babaoo lɛ mli.—Mateo 19:29.

Mitee hiɛ oyayaayai yɛ mi-Biblia kasemɔ lɛ mli ni abaptisi mi yɛ August 1951 lɛ mli, yɛ miwu baptisimɔ lɛ sɛɛ nyɔji etɛ kɛ fã pɛ mli. Minu he akɛ esa akɛ mikɛ minaanyo Ellen aja anɔkwale lɛ. Miishɛɛ sane ji akɛ, ekpɛlɛ koni mikɛ lɛ akase Biblia lɛ. Abaptisi Ellen yɛ May afi 1952 mli, ni ebatsɔ mimumɔŋ nyɛmi yoo, ni enɛ ha wɔ naanyobɔɔ lɛ mli bawa. Ŋmɛnɛ, wɔkã he wɔji nanemɛi ni bɛŋkɛ wɔhe fe fɛɛ.

Ahala Emmas yɛ afi 1954 lɛ mli koni eyasara asafoi lɛ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ. Wɔyɛ bii ekpaa momo yɛ nakai beaŋ. Nakai beaŋ lɛ, nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ni yɔɔ weku lɛ kɛ otsi saraa asafo ko, kɛkɛ lɛ ekɛ eŋa kɛ ebii lɛ ehi shia yɛ otsi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli. Shi kɛlɛ, kɛji Emmas miifã gbɛ lɛ, ekwɛɔ koni makwɛ wɔweku Biblia mli nikasemɔ lɛ nɔ. Wɔbɔ mɔdɛŋ koni wɔha wɔ kɛ wɔbii lɛ anikasemɔ lɛ afee nɔ ni ŋɔɔ. Wɔjɛ wɔtsuiŋ hu wɔkɛ nɔmimaa wie suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa kɛ anɔkwale ni yɔɔ e-Wiemɔ lɛ mli lɛ he, ni wɔkɛ wɔhe wo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli akɛ weku. Mumɔŋ tsɔsemɔ nɛɛ waje wɔbii lɛ ahemɔkɛyeli ni esaa amɛ kɛha yiwaa ni wɔkɛbaakpe lɛ.

Jamɔŋ Yiwaa Je Shishi

Malawi batsɔ maŋ ni eye ehe yɛ afi 1964 lɛ mli. Beni kuu ni yeɔ nɔ lɛ mli onukpai lɛ ná amɛle akɛ wɔkɛ wɔhe wooo maŋkwramɔŋ saji amli lɛ, amɛbɔ mɔdɛŋ koni amɛnyɛ wɔnɔ ni wɔhé maŋkwramɔŋ kuu mlinyo tsɔmɔ woji. * Akɛni mikɛ Emmas fɛɛ kpoo akɛ wɔɔhe woji lɛ hewɔ lɛ, Oblahii kɛ Oblayei Akpaŋmɔ lɛ mli bii lɛ kpata wɔ abele ŋmɔ lɛ hiɛ—ni ji he titri ni wɔbaaná niyenii kɛjɛ yɛ afi ni baa lɛ mli lɛ. Beni Oblahii kɛ Oblayei Akpaŋmɔ lɛ mli bii lɛ folɔɔ abele lɛ amɛshwieɔ shi lɛ, belɛ amɛmiilá akɛ: “Mɛi fɛɛ ni kpooɔ akɛ amɛbaahe Kamuzu [Nɔyelɔ Banda] wolo lɛ, fɔtei baaye amɛ abele fɔ lɛ ni nɛkɛ mɛi nɛɛ baawo yara amɛfo.” Kɛlɛ, yɛ niyenii ni ŋmɛɛ wɔ nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔnijiaŋ ejeee wui. Wɔnu Yehowa kwɛmɔ he. Ejɛ suɔmɔ mli ewaje wɔ.—Filipibii 4:12, 13.

Be ko nyɔɔŋteŋ yɛ August afi 1964 mli lɛ, no mli lɛ mikɛ gbekɛbii lɛ pɛ yɔɔ shĩa. Wɔwɔ, shi lala gbɛɛmɔ ko ni jɛ shɔŋŋ lɛ ha mihiɛ tsɛ̃. Gulewamkulu, ni ji akutseiaŋ teemɔŋ kuu ko ni joɔ ni asheɔ amɛ gbeyei ní kwaa amɛfeɔ amɛhe blematsɛmɛi ni egboi lɛ amumɔi ni tutuaa mɛi lɛ ni. Oblahii kɛ Oblayei Akpaŋmɔ lɛ mli bii lɛ etsu Gulewamkulu lɛ koni amɛbatutua wɔ. Mitsĩɛ gbekɛbii lɛ oyayaayai, ni wɔjo foi kɛtee koo lɛ mli dani tutualɔi lɛ baashɛ wɔshia lɛ.

Wɔyɛ wɔteemɔhe lɛ ni wɔna la kpɛmɔ ko. Gulewamkulu lɛ ewo wɔshia ni akɛ jwɛi eha yiteŋ lɛ mli la. Eshã shwɛtɛɛ, kɛ wɔnibii ni wɔyɔɔ lɛ fɛɛ. Be mli ni tutualɔi lɛ shiɔ wɔshia ni eshã shwɛtɛɛ lɛ amɛyaa lɛ, wɔnu ni amɛmiikɛɛ akɛ: “Wɔshɛre la fɛfɛo wɔha nakai Odasefonyo lɛ koni ebahere.” Kwɛ bɔ ni wɔda Yehowa shi akɛ wɔje mli shweshweeshwe! Eji anɔkwale akɛ amɛkpata nibii ni wɔyɔɔ lɛ fɛɛ hiɛ, shi amɛnyɛɛɛ amɛfite wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔkɛ wɔhiɛ baafɔ Yehowa moŋ nɔ fe adesai lɛ.—Lala 118:8.

Wɔná wɔle akɛ Gulewamkulu lɛ kɛ yiwalɛ nifeemɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ eba Yehowa Odasefoi awekui enumɔ krokomɛi ni yɔɔ wɔ akutso lɛ mli lɛ hu anɔ. Kwɛ bɔ ni wɔmii shɛ wɔhe ni wɔda shi wɔha beni nyɛmimɛi ni yɔɔ asafoi ni bɛŋkɛ lɛ amli lɛ baye amɛbua wɔ lɛ! Amɛsaa amɛmamɔ wɔshiai lɛ amɛha wɔ, ni amɛha wɔ niyenii otsii babaoo.

Yiwaa lɛ Mli Bawa

Yɛ September afi 1967 lɛ mli lɛ, ta ko ni afã koni abua Yehowa Odasefoi fɛɛ anaa yɛ nɔnyɛɛ naa lɛ gbɛ eshwã maŋ lɛ mli fɛɛ. Bɔni afee ni amɛnine ashɛ wɔnɔ lɛ, oblahii yiwalɔi ni hiɛ yɔɔ laŋlaŋ—ni ji Oblahii kɛ Oblayei Akpaŋmɔ lɛ kɛ Malawi Young Pioneers lɛ amli bii ni kɛ klantei ewula amɛhe lɛ tao Odasefoi yɛ shia kɛ shia. Kɛji amɛna amɛ lɛ, hii lɛ hɔ̃ɔ maŋkwramɔŋ kuu woji amɛhaa amɛ.

Beni amɛbashɛ wɔshia lɛ, amɛbi kɛji akɛ wɔyɛ kuu wolo lɛ eko. Mikɛɛ akɛ: “Dabi, miheko eko. Miheŋ eko ŋmɛnɛ, ni miheŋ eko wɔ hu.” Kɛkɛ ni amɛmɔ mi kɛ miwu ni amɛkɛ wɔ tee polisifoi anitsumɔhe ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ, ni wɔnaaa gbɛ wɔkɔlɔ nɔ ko kwraa wɔhiɛ wɔdɛŋ. Beni wɔbii bibii lɛ jɛ skul amɛba shia lɛ, amɛnaaa wɔ, ni amɛhao waa. Heniianaa lɛ, Daniel, ni ji wɔbinuu nukpa lɛ ba shia yɛ be fioo ko sɛɛ ni ebaná ele nɔ ni eba lɛ kɛjɛ akutsoŋnyo ko ŋɔɔ. Amrɔ nɔŋŋ kɛkɛ ni ekɛ enyɛmimɛi bibii lɛ yi mli kɛba polisifoi anitsumɔhe lɛ. Amɛbashɛ be mli ni polisifoi lɛ kɛ wɔ woɔ tsɔnei amli koni amɛkɛ wɔ aya Lilongwe lɛ. Gbekɛbii lɛ kɛ wɔ tee.

Aye sane lɛ yɛ Lilongwe polisifoi anitsumɔhe wulu lɛ ni akɛ mlai ni yɔɔ lɛ tsuuu nii yɛ jɛmɛ lɛ. Polisifoi lɛ bi wɔ akɛ, “Ani nyɛbaaya nɔ nyɛfee Yehowa Odasefoi?” Wɔha hetoo akɛ: “Hɛɛ!” eyɛ mli moŋ akɛ nɛkɛ hetoo nɛɛ kɛkɛ tsɔɔ akɛ abaawo wɔ tsuŋ afii kpawo. Yɛ mɛi ni ji “hiɛnyiɛlɔi” yɛ gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ agbɛfaŋ lɛ, awo amɛ tsuŋ afii 14.

Beni wɔye jenamɔ ni niyenii kɛ hejɔɔmɔ bɛ mli lɛ sɛɛ lɛ, polisifoi lɛ kɛ wɔ tee Maula Tsuŋwoohe lɛ. Gboklɛfoi atsũi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ eyi aahu akɛ wɔnaaa he ko po ni wɔbaakã yɛ shikpɔŋ! Gboklɛfoi atsũi ni mli eyimɔ obɔbɔ lɛ eko fɛɛ eko yɛ goga kome pɛ ni ayaa niiasɛɛ awoɔ mli. Niyenii ni ajaa lɛ faaa ni ahooo lɛ jogbaŋŋ. Otsii enyɔ sɛɛ lɛ, onukpai ni kwɛɔ tsuŋwoohe lɛ nɔ lɛ yɔse akɛ wɔji gbɔmɛi ni sumɔɔ toiŋjɔlɛ ni amɛŋmɛ wɔ gbɛ koni wɔhi tsuŋwoohe lɛ kponɔgbɛ kpɔiaŋgbɔlemɔhe lɛ. Akɛni wɔteŋ mɛi babaoo ebua wɔhe naa hewɔ lɛ, wɔnáa hegbɛi daa gbi ni wɔkɛwajeɔ wɔhe ni wɔkɛyeɔ odase jogbaŋŋ wɔtsɔɔ gboklɛfoi krokomɛi lɛ. Nɔ ni fee wɔ naakpɛɛ ji akɛ, beni awo wɔ tsuŋ aaafee nyɔji etɛ sɛɛ lɛ, aŋmɛɛ wɔhe yɛ nɔnyɛɛ ni maji srɔtoi kɛba Malawi nɔyeli lɛ nɔ lɛ hewɔ.

Polisi onukpai lɛ wo wɔ hewalɛ koni wɔku wɔsɛɛ kɛya wɔshiai amli, shi amɛha wɔle hu akɛ atsĩ Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ naa yɛ Malawi. Nɛkɛ naatsĩi nɛɛ je shishi kɛjɛ October 20, afi 1967 kɛbashi August 12, 1993—nɔ ni miihe ashɛ afii 26. Amɛji afii ni mli wawai, kɛlɛ yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, wɔnyɛ wɔhiɛ wɔhe ni wɔkɛwooo maŋ saji amli kwraa lɛ mli.

Agbɔbi Wɔ Tamɔ Agbɔbiɔ Kooloi

Yɛ October afi 1972 mli lɛ, akpɔ ko ni amralo lɛ wo lɛ tée yiwaa hee kroko ni naa wa waa shi. Akpɔ ni awo lɛ fã akɛ ashwie Yehowa Odasefoi fɛɛ kɛjɛ amɛnitsumɔhei, ni ákɛ, ashwie Odasefoi fɛɛ ni yɔɔ akrowai lɛ amli lɛ kɛjɛ amɛshiai amli. Agbɔbi Odasefoi lɛ tamɔ agbɔbiɔ kooloi.

Yɛ nakai beaŋ lɛ, Kristofonyo oblanyo ko ba wɔshia lɛ, ni ekɛ shɛɛ sane ko ni he hiaa baha Emmas akɛ, ‘Oblahii kɛ Oblayei Akpaŋmɔ lɛ miitsɔ ŋaa koni amɛfo oyitso, ni amɛkɛtsotsoro tso nɔ, ni amɛkɛyaha maŋtsɛmɛi lɛ.’ Emmas shi shĩa lɛ oya, shi dani ebaashi lɛ eto gbɛjianɔ eha wɔ koni kɛ ebaahi lɛ wɔnyiɛ esɛɛ amrɔ nɔŋŋ. Mihe fee oya kɛwo gbekɛbii lɛ agbɛ. Beni mishiɔ shĩa lɛ pɛ kɛkɛ ni Oblahii kɛ Oblayei Akpaŋmɔ lɛ mli bii nyɔŋma ba, amɛmiitao Emmas. Amɛbote wɔshia lɛ mli, shi amɛna akɛ Emmas bɛ jɛmɛ. Mlifu naa lɛ, hii lɛ gbala mi kɛtee shɛ̃ ŋmɔ ko ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ mli, ni amɛshimɔ mi ŋtia ni amɛkɛ shɛ̃ tsei yi mi yɛ jɛmɛ. Kɛkɛ ni amɛshi mi ejaakɛ amɛsusu akɛ amɛgbe mi. Beni mihiɛ tserɛ mi sɛɛ lɛ, miwámɔ kɛtee shĩa.

Emmas kɛ ewala wo oshara mli nakai gbɛkɛ lɛ beni duŋ ewo waa ní eku esɛɛ kɛba wɔshia koni ebatao mi lɛ. Beni Emmas na akɛ ayi mi mɔbɔmɔbɔ lɛ, ekɛ enaanyo ko ni yɔɔ tsɔne lɛ fee mi blɛoo ni amɛkɛ mi wo tsɔne lɛ mli. Kɛkɛ ni wɔta mli kɛtee nyɛmi nuu ko shĩa yɛ Lilongwe, ni fiofio lɛ mihe wa mi kɛjɛ tutuamɔ lɛ mli yɛ jɛmɛ, ni Emmas bɔi gbɛjianɔtoo koni ejo foi kɛshi maŋ lɛ mli.

Abobalɔi ni Bɛ He ko ni Amɛbaaya

Wɔbiyoo Dinesi kɛ ewu yɛ tsɔne ko ni woɔ jatsu ni tsiimɔ shɛɔ tɔn enumɔ. Amɛkɛ tsɔne kudɔlɔ ko ni tsutsu ko lɛ eji Malawi Young Pioneer lɛ mlinyo, shi ebatsɔ mɔ ni musuŋ tsɔɔ lɛ yɛ wɔshihilɛ lɛ he lɛ tsu nii. Ekɛ ehe ha akɛ ebaaye ebua wɔ kɛ Odasefoi krokomɛi. Tsɔne kudɔlɔ lɛ kɛ gbɛkɛnaashi srɔtoi holeɔ Odasefoi kɛjɛɔ teemɔhei ni atsɔ hiɛ ato he gbɛjianɔ akɛ ebaahole amɛ kɛjɛ jɛmɛ lɛ. Kɛkɛ lɛ ewo Malawi Young Pioneer atade ni eyɔɔ lɛ, ni ekudɔɔ tsɔne ni ayi lɛ obɔ lɛ kɛtsɔɔ hei srɔtoi ni polisifoi etsĩ gbɛ yɛ lɛ amli. Ekɛ nibii pii shã afɔle koni ekɛye ebua Odasefoi ohai abɔ kɛfo husu lɛ kɛyabote Zambia.

Nyɔji fioo komɛi asɛɛ lɛ, nɔyeli hegbɛi ni yɔɔ Zambia lɛ kɛ wɔ ku sɛɛ kɛtee Malawi; ni kɛlɛ, wɔnyɛɛɛ wɔku sɛɛ kɛya wɔ akrowa lɛ. Aju wɔnibii fɛɛ ni wɔshi yɛ sɛɛ lɛ. Ajie ziŋele ni ha wɔtsũ lɛ yiteŋ lɛ po yɛ nɔ. Akɛni wɔbɛ he ko ni yɔɔ shweshweeshwe ni wɔbaaya hewɔ lɛ, wɔjo foi kɛtee Mozambique ni wɔyahi Mlangeni abobaa nsara lɛ mli afii enyɔ kɛ fã. Shi kɛlɛ, yɛ June afi 1975 mli lɛ, nɔyeli hee ni baye Mozambique nɔ lɛ ha aŋá abobaa nsara lɛ, ni anyɛ wɔnɔ ni wɔku wɔsɛɛ kɛya Malawi, he ni shihilɛ lɛ tsakeko kɛhako Yehowa webii yɛ lɛ. Wɔbɛ nɔ ko ni wɔbaafee, fe akɛ wɔjo foi kɛya Zambia nɔ ni ji shii enyɔ nɔ. Wɔyahi Chigumukire abobaa nsara ni yɔɔ jɛmɛ lɛ mli.

Nyɔji enyɔ sɛɛ lɛ, bɔɔs srɔtoi kɛ asraafoi atsɔnei wuji bamamɔ shi yɛ gbɛjegbɛ wulu lɛ he, ni Zambia asraafoi ohai abɔ ni ewula amɛhe kɛ tawuu nibii babaoo batutua nsara lɛ. Amɛkɛɛ wɔ akɛ amamɔ shiai fɛfɛji aha wɔ, ni ákɛ amɛkɛ tsɔnei eba koni amɛkɛbahole wɔ kɛya jɛmɛ. Wɔle akɛ enɛ jeee anɔkwale. Asraafoi lɛ bɔi gbɔmɛi lɛ ayisɛɛ tsirɛmɔ kɛ tsɔnei wuji lɛ kɛ bɔɔs srɔtoi lɛ amliwoo, ni ŋmiŋmi mɔmɔ mɛi. Asraafoi lɛ bɔi amɛtui ni tswiaa tuŋtɛi pii shikome lɛ tswaa kɛ kɔɔyɔɔ lɛ mliwoo, ni wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei akpei abɔ kɛ gbeyeishemɔ gbɛ amɛshwã.

Yɛ basabasafeemɔ lɛ mli lɛ, atsi Emmas agbee shi ni anaanaa enɔ yɛ oshara naa, shi nyɛmimɛi lɛ ateŋ mɔ kome ye ebua lɛ ni ete shi. Wɔsusu akɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ shishijee nɛ. Abobalɔi lɛ fɛɛ jo foi kɛtee Malawi. Beni wɔyɔɔ Zambia lolo lɛ, wɔyashɛ faa ko naa, ni nyɛmimɛi lɛ to srɛnɛɛ kɛmɔmɔ amɛniji amli bɔni afee ni amɛkɛye amɛbua mɔ fɛɛ mɔ koni efo faa lɛ shweshweeshwe. Shi, Zambia asraafoi babɔle wɔ yɛ faa lɛ afã kroko, ni amɛnyɛ wɔnɔ ni wɔku wɔsɛɛ kɛba Malawi ekoŋŋ.

Beni wɔsaa wɔba Malawi ekoŋŋ lɛ, wɔleee he ni wɔbaaya. Wɔná wɔle akɛ abɔ mɛi kɔkɔ yɛ maŋkwramɔŋ henaabuamɔi ashishi kɛ adafitswaa woji amli koni amɛhiɛ ahi amɛhe nɔ yɛ “mɛi heei” ni baa amɛ akrowai lɛ amli lɛ ahe, mɛi ahe ni awieɔ lɛ ji Yehowa Odasefoi. No hewɔ lɛ wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaaya maŋtiase lɛ mli, he ni ayɔseŋ wɔ taakɛ ebaaji yɛ akrowa lɛ mli lɛ. Wɔná tsũ bibioo ko wɔhai, ni Emmas bɔi asafoi lɛ saramɔ ekoŋŋ yɛ teemɔŋ akɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ.

Asafoŋ Kpeeiyaa

Mɛni ye ebua wɔ ni wɔhi shi akɛ anɔkwafoi? Asafoŋ kpeei! Yɛ Mozambique kɛ Zambia abobaa nsarai lɛ amli lɛ, wɔkɛ heyeli yaa kpeei yɛ Maŋtsɛyeli Asai ni akɛ jwɛi ewo yiteŋ lɛ amli. Henaabuamɔ kɛha kpeei yɛ Malawi lɛ yɛ oshara ni eji nɔ ni wa—ni kɛlɛ sɛɛnamɔ yɛ he be fɛɛ be. Bɔni afee ni akayoo wɔ lɛ, bei pii lɛ wɔfeɔ kpeei lɛ nyɔɔŋteŋ yɛ hei ni etse amɛhe banee. Bɔni afee ni wɔkagbala mɛi ajwɛŋmɔ kɛmiiba wɔhe naabuamɔi lɛ anɔ lɛ, wɔtswaaa wɔdɛŋ, shi moŋ wɔshwishwiaa wɔdɛŋ kɛkɛ koni wɔkɛtsɔɔ hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha wielɔ ko.

Abaptisiɔ mɛi yɛ nyɔɔŋteŋ. Abaptisi wɔbinuu Abiyudi yɛ be ni tamɔ nɛkɛ mli. Beni aha baptisimɔ wiemɔ lɛ agbe naa lɛ, akɛ lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni abaabaptisi amɛ lɛ tsɔ duŋ lɛ mli kɛtee he ko ni ŋmɔtɔ yɔɔ ní atsa bu ko ni mli kwɔɔɔ yɛ lɛ. Jɛmɛ ji he ni abaptisi amɛ yɛ.

Wɔshia Bibioo lɛ Ji Shweshweeshwe Shihilɛhe

Akɛ wɔshia ni yɔɔ Lilongwe lɛ tsu nii akɛ he ko ni yɔɔ shweshweeshwe yɛ nɔyeli lɛ naatsĩi lɛ sɛɛ naagbee afii lɛ amli. Akɛ majemɔ woji kɛ woji ni jɛ Zambia nitsumɔhe nine lɛ baa wɔshia lɛ yɛ teemɔŋ. Nyɛmimɛi hii ni sɔmɔ akɛ tsuji ni taa baisikel ba wɔshia lɛ ni amɛbahole nibii ni jɛ Zambia nitsumɔhe nine lɛ ni amɛkɛ majemɔ nibii lɛ kɛ woji lɛ tee Malawi hei srɔtoi fɛɛ. Buu-Mɔɔ woji tɛtrɛbii ni ajaa lɛ yɛ fɛtɛfɛtɛ ejaakɛ akala yɛ wolo ni akɛkalaa Biblia lɛ nɔ. Enɛ ha tsuji lɛ nyɛ amɛloo woji tɛtrɛbii babaoo ni kɛ akɛto he lɛ etamɔ wolo ni akalaa woji tɛtrɛbii lɛ yɛ nɔ daa lɛ yifalɛ ni amɛbaanyɛ amɛloo lɛ toi enyɔ. Tsuji lɛ ja Buu-Mɔɔ woji tɛtrɛbii ni afee lɛ bibii ní saji ni akaseɔ lɛ pɛ yɔɔ mli lɛ hu. Ewaaa ákɛ akɛ wolo tɛtrɛɛ ni afee lɛ bibioo lɛ aaato atade kotoku mli ejaakɛ eji wolo fɛtɛfɛtɛ kome pɛ.

Tsuji nɛɛ kɛ amɛheyeli kɛ wala wo oshara mli beni amɛtaa baisikel lɛ nɔ kɛtsɔɔ koo lɛ mli, bei komɛi lɛ nyɔɔŋteŋ, kɛ woji ni atsĩ naa lɛ ni akɛwo adekai amli ni ato lɛ kakadaji amamɔ amɛ baisikel lɛ anɔ. Yɛ gbɛ̀i ni polisifoi lɛ etsimɔ kɛ osharai krokomɛi lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛfã gbɛ kilomitai ohai abɔ yɛ kɔɔyɔŋ tsakemɔ srɔtoi fɛɛ mli koni amɛkɛ mumɔŋ niyenii ayaha amɛnyɛmimɛi lɛ. Kwɛ ekãa ni nakai tsuji ni asumɔɔ amɛ lɛ yɔɔ!

Yehowa Jwɛŋɔ Okulafoi Anɔ

Emmas ye kuumɔ hela yɛ December afi 1992 mli beni ehaa wiemɔ yɛ kpokpaa nɔ saramɔ ko mli lɛ. Sɛɛ mli lɛ, enyɛɛɛ ewie dɔŋŋ. Be ko sɛɛ lɛ, eye kuumɔ hela lɛ nɔ ni ji shii enyɔ, ni eha egbɔmɔtso lɛ fã kome gbo. Eyɛ mli akɛ egbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ ni ekpeeɔ naa lɛ wa kɛha lɛ moŋ, shi suɔmɔ sɛɛfimɔ ni wɔnine shɛ nɔ kɛjɛ wɔ asafo lɛ dɛŋ lɛ jie minijiaŋwujee lɛ kɛtee. Minyɛ mikwɛ miwu yɛ shĩa kɛyashi egbo yɛ November afi 1994 mli, beni eye afii 76. Wɔkɛ afii 57 ebote gbalashihilɛ mli, ni Emmas na beni naatsii lɛ ba naagbee lɛ dani egbo. Shi miyeɔ mihefatalɔ anɔkwafo lɛ gbele lɛ he ŋkɔmɔ lolo.

Beni mibatsɔ okulafo lɛ, mishaanuu ŋɔfɔ̃ enɔ akɛ ebaakwɛ mi kɛ eŋa kɛ ebii enumɔ lɛ fɛɛ. Dɔlɛ sane ji akɛ, egbo yɛ August afi 2000 mli beni ehe baye be fioo ko sɛɛ. Te mibiyoo lɛ aaafee tɛŋŋ ená niyenii kɛ wɔɔhe eha wɔ? Shikome ekoŋŋ lɛ mina akɛ Yehowa jwɛŋɔ wɔnɔ ni eji “awusãi atsɛ kɛ okulafoi asaneyelɔ” lɛɛlɛŋ. (Lala 68:6) Yehowa tsɔ etsuji ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ anɔ eha wɔ tsũ hee fɛfɛo. Mɛɛ gbɛ nɔ enɛ tsɔ eba? Beni nyɛmimɛi hii kɛ yei ni yɔɔ wɔ asafo lɛ mli lɛ na wɔshihilɛ ni yɔɔ mɔbɔ lɛ, amɛma tsũ amɛha wɔ yɛ otsii enumɔ pɛ mli! Nyɛmimɛi ni ji gbogbotswalɔi ni jɛ asafoi krokomɛi amli ba amɛbaye amɛbua. Suɔmɔ kɛ mlihilɛ kpo ni Odasefoi nɛɛ fɛɛ jie lɛ kpo lɛ ha wɔhe jɔ̃ wɔhe ejaakɛ shĩa ni amɛma amɛha wɔ lɛ hi fe shiai ni amɛteŋ mɛi pii yɔɔ mli lɛ. Suɔmɔ nɛɛ ni asafo lɛ jie lɛ kpo lɛ ye odase fɛfɛo yɛ wɔ akutso lɛ mli. Kɛ miyawɔ gbɛkɛ lɛ, minuɔ he tamɔ nɔ ni miyɛ Paradeiso mli! Hɛɛ, blɔkii kɛ ŋtayaa ji nɔ ni akɛma wɔshia hee lɛ, shi taakɛ mɛi pii wie he lɛ, eji shĩa ni akɛ suɔmɔ ma lɛɛlɛŋ.—Galatabii 6:10.

Yehowa Kã He Ejwɛŋɔ Wɔnɔ

Eyɛ mli akɛ bei komɛi lɛ minijiaŋ jeɔ wui kwraa moŋ, shi Yehowa efee mi ejurɔ. Mibii nɛɛhu lɛ ateŋ mɛi kpawo yɛ wala mli lolo, ni amrɔ nɛɛ miweku lɛ yifalɛ ji 123. Kwɛ bɔ ni midaa shi akɛ amɛteŋ mɛi pii miisɔmɔ Yehowa yɛ anɔkwayeli mli!

Amrɔ nɛɛ, miye afii 82, ni kɛ́ mikwɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ enyɛ etsu yɛ Malawi lɛ, mimli filiɔ mi. Yɛ nyɛsɛɛ afii ejwɛ lɛ pɛ mli lɛ, mina akɛ Maŋtsɛyeli Asai lɛ etee hiɛ kɛjɛ ekome kɛyashɛ nɔ ni fa fe 600. Amrɔ nɛɛ wɔná nitsumɔhe nine hee hu yɛ Lilongwe, ni wɔnáa mumɔŋ niyenii ni wajeɔ mɔ be fɛɛ be ni naatsĩi bɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ minuɔ he akɛ miná Nyɔŋmɔ shiwoo ni anaa yɛ Yesaia 54:17, he ni amaa nɔ mi ahaa wɔ yɛ akɛ: “Tawuu nii ní asɔ̃ɔ ashiɔo lɛ eko eko nyɛŋ nɔ ko afee” lɛ mlibaa mli niiashikpamɔ. Beni mikɛ afii ni fa fe 50 esɔmɔ Yehowa sɛɛ lɛ, miheɔ miyeɔ akɛ Yehowa jwɛŋɔ wɔnɔ be fɛɛ be yɛ kaa fɛɛ kaa ni ekolɛ wɔkɛkpeɔ lɛ mli.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 16 Kɛha Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Malawi lɛ ayinɔ sane babaoo lɛ, kwɛmɔ 1999 Yearbook of Jehovah’s Witnesses, baafa 149-223, ni Yehowa Odasefoi fee lɛ mli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Abaptisi miwu Emmas yɛ April afi 1951 mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Tsuji ni yɔɔ ekãa akuu

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Shia ni akɛ suɔmɔ ma