Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mumɔŋ Sanegbaai Tswaa Mɔ Emaa shi

Mumɔŋ Sanegbaai Tswaa Mɔ Emaa shi

Mumɔŋ Sanegbaai Tswaa Mɔ Emaa shi

“Wiemɔ sha ko wiemɔ sha ko akaje nyɛnaa kwraa; shi moŋ wiemɔ ni hi ni ehia, koni eha mɔ nane amɔ shi, ni akɛduro mɛi ni nuɔ lɛ.”—EFESOBII 4:29.

1, 2. (a) Te adesai awiemɔ lɛ jara wa ha tɛŋŋ? (b) Yehowa tsuji sumɔɔ ni amɛkɛ amɛlilɛi lɛ atsu nii yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

“ADESAI awiemɔ ji teemɔŋ sane; eji nikeenii ko ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ, naakpɛɛ nɔ ko.” Nɛkɛ ji bɔ ni wiemɔi komekomei ashishitsɔɔmɔ he nilelɔ Ludwig Koehler ŋma. Ekolɛ, wɔkuɔ wɔhiɛ wɔshwieɔ Nyɔŋmɔ nikeenii ni jara wa nɛɛ nɔ. (Yakobo 1:17) Shi, susumɔ jwetri babaoo ni ŋmɛɛɔ mɔ beni kuumɔ hela haaa suɔlɔ ko anyɛ awie wiemɔi ni mli tse ni anuɔ shishi lɛ he okwɛ. Joan, ni nyɛsɛɛ nɛɛ ewu ye kuumɔ hela lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Wɔná sanegbaa kpakpa ni fee wɔ ekome. Kwɛ bɔ ni mishweɔ wɔsanegbaai lɛ!”

2 Sanegbaai baanyɛ afee nanemɛi ekome, ejaje saneshishinumɔ ni baaa, ewo nijiaŋ ni eje wui lɛ hewalɛ, ewaje hemɔkɛyeli, ni eha shihilɛi ahi kɛya hiɛ—shi ebaaa trukaa kɔkɔɔkɔ. Nilelɔ Maŋtsɛ Salomo wie akɛ: “Mɔ ko yɛ ni wieɔ bambam, tamɔ adumɔɔ klante; shi nilelɔ lilɛi tsáa mɔ.” (Abɛi 12:18) Ákɛ Yehowa tsuji lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔsanegbaai atsá mɔ ni etswa mɔ ema shi, moŋ fe nɔ ni eeeye awui ni efite nii. Wɔmiisumɔ hu ni wɔkɛ wɔlilɛi lɛ atsu nii ni wɔkɛjie Yehowa yi, yɛ wɔmaŋ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli kɛ wɔteemɔŋ sanegbaai amli fɛɛ. Lalatsɛ lɛ lá akɛ: “Nyɔŋmɔ nɔ wɔshwãa wɔfɔ̃ɔ daa nɛɛ, ni ogbɛi lɛ shi wɔɔda kɛaatee naanɔ.”—Lala 44:9.

3, 4. (a) Mɛɛ naagba wɔ fɛɛ wɔkɛkpeɔ yɛ wɔwiemɔ he? (b) Mɛni hewɔ wɔwiemɔ he hiaa lɛ?

3 Bɔfo Yakobo bɔ kɔkɔ akɛ: “Lilɛi lɛ, gbɔmɔ ko gbɔmɔ ko nyɛɛɛ ehe ajɔɔ.” Ekaiɔ wɔ akɛ: “Wɔ fɛɛ wɔtɔ̃ɔ babaoo; kɛ mɔ ko tɔ̃ɔɔ yɛ wiemɔ mli lɛ, lɛ lɛ nuu ni hi kɛwula shi ji lɛ, ni eyɛ hewalɛ akɛ ekɛaawo gbɔmɔtso muu lɛ fɛɛ manyoflɛ.” (Yakobo 3:2, 8) Wɔteŋ mɔ ko mɔ ko yeee emuu. No hewɔ lɛ, yɛ jwɛŋmɔ kpakpa ni wɔhiɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, jeee be fɛɛ be wɔwiemɔ tswaa mɔ emaa shi loo ejieɔ wɔ-Bɔlɔ lɛ yi. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ yɛ nɔ ni wɔkɛɔ lɛ he. Kɛfata he lɛ, Yesu kɛɛ akɛ: “Yakawiemɔ fɛɛ yakawiemɔ ni gbɔmɛi wieɔ lɛ, amɛbaabu he akɔntaa yɛ kojomɔ gbi lɛ nɔ. Shi owiemɔi lɛ amli aaajɛ abuo bem, ni owiemɔi lɛ amli aaajɛ abuo fɔ́.” (Mateo 12:36, 37) Yɛ anɔkwale mli lɛ, anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ baaha wɔbu wɔwiemɔi ahe akɔntaa.

4 Gbɛ kome ni hi fe fɛɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔtsi wɔhe kɛjɛ wiemɔi ni yeɔ mɔ awui lɛ he ji ni wɔná su ni ji mumɔŋ sanegbaai ni wɔkɛ wɔhe aaawo mli. Nikasemɔ nɛɛ baasusu bɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee enɛ wɔha, saji ni wɔbaanyɛ wɔwie he, kɛ sɛɛnamɔi ni wɔbaanyɛ wɔná kɛjɛ wiemɔi ni tswaa mɔ emaa shi lɛ mli lɛ he.

Kwɛmɔ Mfonirifeemɔŋ Tsui lɛ Jogbaŋŋ

5. Tsui lɛ tsuɔ gbɛfaŋnɔ ni he hiaa waa he nii yɛ sanegbaai ni tswaa mɔ emaa shi ni ehaa eyaa hiɛ lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

5 Yɛ be mli ni wɔnáa su ni ji wɔhe ni wɔkɛwoɔ sanegbaai ni tswaa mɔ emaa shi lɛ mli lɛ, esa akɛ klɛŋklɛŋ lɛ wɔyɔse akɛ, wɔwiemɔi jieɔ nɔ ni yɔɔ wɔtsui lɛ mli lɛ kpo. Yesu kɛɛ akɛ: “Nɔ ni eyi tsui obɔ kɛteke nɔ lɛ, no nɔŋŋ naabu wieɔ.” (Mateo 12:34) Yɛ kukufoo mli lɛ, wɔsumɔɔ ni wɔwie nibii ni he hiaa wɔ lɛ he. Belɛ, ehe miihia ni wɔbi wɔhe akɛ: ‘Mɛni misanegbaai jieɔ lɛ kpo yɛ bɔ ni mitsui yɔɔ ha lɛ he? Kɛ́ mikɛ miweku loo nanemɛi heyelilɔi yɛ lɛ, ani misanegbaai lɛ kɔɔ mumɔŋ nibii ahe loo egbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa akaŋshii, atadei, sinii, niyenii, kɛ nibii heei ni mihe, loo nibii komɛi ni he ehiaaa lɛ anɔ tɛ̃ɛ?’ Ekolɛ, wɔshihilɛi kɛ wɔsusumɔi ebakɔ nibii ni baa gbɛhe ni ji enyɔ lɛ he ni wɔleee. Kɛ́ wɔfee tsakemɔi yɛ nibii ni wɔkɛyeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ he lɛ, ebaaha wɔsanegbaai kɛ agbɛnɛ hu wɔshihilɛi aya hiɛ.—Filipibii 1:10.

6. Mɛɛ gbɛfaŋnɔ sane nɔjwɛŋmɔ tsuɔ yɛ wɔsanegbaai amli?

6 Sane nɔjwɛŋmɔ jogbaŋŋ ji gbɛ kroko hu ni wɔkɛaaha nɔ ni wɔkɛɔ lɛ aya hiɛ. Kɛ́ wɔje gbɛ wɔkɛ mɔdɛŋbɔɔ susu mumɔŋ nibii ahe lɛ, wɔbaana akɛ taakɛ eji lɛ wɔkɛ wɔhe baawo mumɔŋ sanegbaai amli. Maŋtsɛ David le nɛkɛ tsakpaa nɛɛ. Elá akɛ: “Ha midaaŋ wiemɔi kɛ mitsui mli jwɛŋmɔi asa ohiɛ, Yehowa.” (Lala 19:15) Ni lalatsɛ Asaf kɛɛ akɛ: “Majwɛŋ [Nyɔŋmɔ] onitsumɔi lɛ fɛɛ he, ni masusu onifeemɔi lɛ ahe.” (Lala 77:13) Taakɛ eji lɛ, tsui kɛ jwɛŋmɔ ni susuɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwalei lɛ ahe jogbaŋŋ lɛ baayi obɔ kɛ yijiemɔ wiemɔi. Yeremia nyɛɛɛ atsĩ ehe naa yɛ nibii ni Yehowa etsɔɔ lɛ lɛ he wiemɔ mli. (Yeremia 20:9) Nakai nɔŋŋ wɔbaafee kɛji wɔsusu mumɔŋ nibii ahe be fɛɛ be.—1 Timoteo 4:15.

7, 8. Mɛɛ saneyitsei hi kɛha sanegbaai ni tswaa mɔ emaa shi?

7 Kɛ́ wɔhiɛ mumɔŋ nifeemɔ gbɛ kpakpa ni afo afɔ̃ shi lɛ mli lɛ, ehaa wɔnáa saneyitsei babaoo kɛha sanegbaai ni tswaa mɔ emaa shi. (Filipibii 3:16) Kpeei bibii, kpeei wuji, asafoŋ kpeei, kɛ woji ni ba nyɛsɛɛ nɛɛ, kɛ daa gbi ŋmalɛ lɛ kɛ emlitsɔɔmɔ ni akala lɛ fɛɛ haa wɔnáa mumɔŋ saji ni jara wa ni wɔbaanyɛ wɔgba mɛi krokomɛi. (Mateo 13:52) Ni kwɛ bɔ ni niiashikpamɔi ni jɛ wɔ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ baanyɛ afee nɔ ni kanyaa mɔ yɛ mumɔŋ ehaa!

8 Maŋtsɛ Salomo ná tsei, kooloi, loofɔji, kɛ looi srɔtoisrɔtoi babaoo ni ena yɛ Israel lɛ he miishɛɛ waa. (1 Maŋtsɛmɛi 4:33) Ená he miishɛɛ akɛ eeewie Nyɔŋmɔ nibɔɔ nitsumɔi lɛ ahe. Wɔbaanyɛ wɔfee nakai nɔŋŋ. Yehowa tsuji sumɔɔ ni amɛgba nibii srɔtoisrɔtoi ahe sane, shi mumɔŋ saji feɔ nɔ ni asumɔɔ be fɛɛ be yɛ gbɔmɛi ni sumɔɔ mumɔŋ nibii lɛ asanegbaai amli.—1 Korintobii 2:13.

“Enɛɛmɛi Anɔ Nyɛjwɛŋa”

9. Mɛɛ ŋaawoo Paulo kɛha Filipibii lɛ?

9 Bɔ fɛɛ bɔ ni saneyitsei lɛ ji ha lɛ, wɔsanegbaai lɛ baatswa mɛi krokomɛi ama shi kɛji edamɔ ŋaa ni bɔfo Paulo wo asafo ni yɔɔ Filipi lɛ nɔ lɛ. Eŋma akɛ: “Nii abɔ ni ji anɔkwa, nii ni sa woo, nii ni ja, nii ni he tse, nii ni adɔɔ he, nii ni yɔɔ gbɛi kpakpa lɛ fɛɛ, kɛ jeŋba kpakpa ko yɛ, kɛ yijiemɔ ko hu yɛ lɛ, enɛɛmɛi anɔ nyɛjwɛŋa!” (Filipibii 4:8) Nibii ni Paulo tsĩ tã lɛ ahe miihia waa akɛ ekɛɛ akɛ, ‘enɛɛmɛi anɔ nyɛjwɛŋa.’ Esa akɛ wɔkɛ wiemɔi nɛɛ awo wɔjwɛŋmɔi kɛ wɔtsuii amli obɔbɔ. No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔsusua bɔ ni nibii kpaanyɔ ni Paulo tsĩ tã lɛ toi ni wɔɔbo lɛ baanyɛ aye abua wɔ yɛ wɔsanegbaai amli lɛ he wɔkwɛa.

10. Wɔsanegbaai baanyɛ akɔ nibii ni ji anɔkwale he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

10 Nii ni ji anɔkwa lɛ kɔɔ nibii babaoo he fe sane ni ji anɔkwale ni jeee amale lɛ he. Etsɔɔ nɔ ko ni ja kɛ nɔ ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ, tamɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwale lɛ nɛkɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔgba mɛi krokomɛi Biblia mli anɔkwalei ní ná wɔnɔ hewalɛ, wiemɔi ní aha ní kanya wɔ, loo Ŋmalɛ mli ŋaawoo ní ye ebua wɔ lɛ, belɛ wɔmiisusu nibii ni ji anɔkwale lɛ he. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, wɔkpooɔ “apasa nilee” ni tsɔɔ yɛ kponɔgbɛ pɛ akɛ eji anɔkwale lɛ. (1 Timoteo 6:20) Ni wɔtsiɔ wɔhe kɛjɛɔ oshekuyeli loo niiashikpamɔi ni yiŋkɔshikɔshifeemɔ yɔɔ he lɛ ahe.

11. Mɛɛ nibii ni sa woo wɔbaanyɛ wɔkɛfata wɔsanegbaai ahe?

11 Nii ni sa woo lɛ kɔɔ saji ni bulɛ yɔɔ he ni he hiaa lɛ ahe, shi ekɔɔɔ saji ni he ehiaaa loo sɛɛnamɔ ko kwraa bɛ he lɛ he. Nɔ ni fata he ji saji ni he hiaa ni kɔɔ wɔ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he, jaramɔ bei ni wɔyɔɔ mli nɛɛ he, kɛ bɔ ni ehe hiaa ni wɔhiɛ jeŋba kpakpa mli lɛ he lɛ. Kɛ́ wɔgba nɛkɛ saji ni he hiaa nɛɛ ahe sane lɛ, wɔwoɔ wɔfaishitswaa akɛ wɔbaaya nɔ ni wɔhiɛ atsɛ̃ yɛ mumɔŋ, wɔhiɛ wɔ emuuyeli mli, ni wɔya nɔ wɔshiɛ sanekpakpa lɛ mli hewalɛ. Eji anɔkwale akɛ, niiashikpamɔi ni ŋɔɔ ni wɔnáa yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli kɛ saji ni ba nyɛsɛɛ nɛɛ ni kaiɔ wɔ akɛ wɔyɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ haa wɔnáa saneyitsei srɔtoisrɔtoi kɛha sanegbaai ni kanyaa mɔ.—Bɔfoi lɛ Asaji 14:27; 2 Timoteo 3:1-5.

12. Yɛ ŋaa ni Paulo wo koni wɔsusu nii ni ja kɛ nii ni he tse lɛ he hewɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ he?

12 Wiemɔ ni ji nii ni ja lɛ tsɔɔ jalɛ nii ni aaafee yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ—etaomɔ nii ni aaashɛ he. Nii ni he tse lɛ hiɛ shishinumɔ ni tsɔɔ hetsemɔ yɛ susumɔ kɛ jeŋba mli. Esaaa akɛ wɔkɛ heguɔgbee wiemɔ, wiemɔi ni he tseee, loo bɔlɛnamɔ he fɛoyelii tsuɔ nii yɛ wɔsanegbaai amli. (Efesobii 5:3; Kolosebii 3:8) Yɛ nitsumɔhe loo skul lɛ, Kristofoi kɛ nilee tsiɔ amɛhe kɛ́ wiemɔi ni tamɔ nɛkɛ bɔi kpojee yɛ sanegbaai amli lɛ.

13. Okɛ sanegbaai ni kɔɔ nii ni adɔɔ he kɛ nii ni yɔɔ gbɛi kpakpa lɛ he nɔkwɛmɔnii aha.

13 Beni Paulo jieɔ yi akɛ asusu nii ni adɔɔ he lɛ he lɛ, no mli lɛ eewie saji ni asumɔɔ kɛ nɔ ni akpɛlɛɔ nɔ loo nɔ ni kanyaa suɔmɔ, moŋ fe nibii ni teeɔ hetsɛ̃, mlila, loo béi ashi lɛ he. Nibii ni yɔɔ gbɛi kpakpa lɛ tsɔɔ saji ni ehe gbɛi loo awieɔ he ekpakpa. Nɔ ni fata nɛkɛ nii ni awieɔ he ekpakpa nɛɛ he ji nyɛmimɛi hii kɛ yei anɔkwafoi ashihilɛi amli saji ní jeɔ kpo be fɛɛ be yɛ Buu-Mɔɔ Awake! woji tɛtrɛbii lɛ amli lɛ. Mɛni hewɔ ogbaaa mɛi krokomɛi osusumɔi yɛ be mli ni okane nɛkɛ saji ni kanyaa hemɔkɛyeli nɛɛ ogbe naa lɛ? Ni kwɛ bɔ ni ewoɔ mɔ ekãa akɛ wɔɔnu nibii ni mɛi krokomɛi enyɛ etsu yɛ mumɔŋ lɛ! Sanegbaai ni tamɔ nɛkɛ baatswa suɔmɔ kɛ ekomefeemɔ ema shi yɛ asafo lɛ mli.

14. (a) Jeŋba kpakpa kpo ni wɔɔjie lɛ biɔ mɛni yɛ wɔdɛŋ? (b) Wɔbaanyɛ wɔkɛ nii ni sa yijiemɔ afata wɔwiemɔi ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

14 Paulo wieɔ nɔ ni kɛɛ “kɛ́ jeŋba kpakpa ko yɛ” lɛ he. Jeŋba kpakpa kɔɔ mlihilɛ loo jeŋba ni nɔ bɛ he. Esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔha Ŋmalɛ naa shishitoo mlai akudɔ wɔlilɛi, ni akɛ, wɔwiemɔ akakpalaŋ kɛmiijɛ nii ni ja, nii ni he tse, kɛ jeŋba kpakpa he. Nii ni sa yijiemɔ tsɔɔ nii ni “asumɔɔ.” Kɛ́ onu wiemɔ ko ni ŋɔɔ loo okadi nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ko yɛ asafo lɛ mli lɛ, wiemɔ he—otsɔɔ mɔ ni ekɔɔ ehe lɛ, kɛ mɛi krokomɛi hu. Bɔfo Paulo fɔɔ enanemɛi jálɔi lɛ ayijiemɔ yɛ amɛsui kpakpai lɛ ahewɔ. (Romabii 16:12; Filipibii 2:19-22; Filemon 4-7) Ni yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔ-Bɔlɔ lɛ ninenaa nitsumɔ lɛ sa yijiemɔ lɛɛlɛŋ. No mli wɔnáa saneyitsei babaoo kɛha sanegbaai ni tswaa mɔ emaa shi lɛ kɛjɛɔ.—Abɛi 6:6-8; 20:12; 26:2.

Okɛ Ohe Awo Sanegbaai ni Tswaa Mɔ Emaa Shi Mli

15. Mɛɛ Ŋmalɛ mli fãmɔ biɔ ni fɔlɔi kɛ amɛbii lɛ aná sanegbaai ni sɛɛnamɔ yɔɔ he?

15 Mose Wolo ni Ji Enumɔ 6:6, 7 kɛɔ akɛ: “Nɛkɛ wiemɔi nɛɛ ni miwoɔo he kita ŋmɛnɛ gbi nɛɛ akã otsui nɔ, ni ojwɛŋ nɔ otsɔɔ obii, ni owie he, beni ota shi yɛ oshia lɛ kɛ beni onyiɛ gbɛ teŋ kɛ beni okã shi kɛ beni ote shi.” Eyɛ faŋŋ akɛ, nɛkɛ fãmɔ nɛɛ biɔ ni fɔlɔi kɛ amɛbii lɛ aná mumɔŋ sanegbaai ni sɛɛnamɔ yɔɔ he.

16, 17. Mɛni Kristofoi fɔlɔi baanyɛ akase kɛjɛ Yehowa kɛ Abraham nɔkwɛmɔnii lɛ amli?

16 Wɔbaanyɛ wɔsusu sanegbaa kakadaŋŋ ni Yesu kɛ eŋwɛi Tsɛ lɛ gba lɛ he beni amɛsusuɔ eshikpɔŋ nɔ nitsumɔ lɛ he lɛ. Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Tsɛ ni tsu mi lɛ, lɛ moŋ ewo mi kita, nɔ ni mikɛɛ kɛ nɔ ni miwie.” (Yohane 12:49; 5 Mose 18:18) Ekolɛ, blematsɛ Abraham kɛ ŋmɛlɛtswai babaoo tsu nii ni ekɛgba bɔ ni Yehowa ejɔɔ amɛ kɛ amɛblematsɛmɛi lɛ he sane etsɔɔ ebi Isak. Eka shi faŋŋ akɛ nɛkɛ sanegbaai nɛɛ ye ebua Yesu kɛ Isak fɛɛ ni amɛkɛ heshibaa tuu amɛhe amɛha Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ.—1 Mose 22:7-9; Mateo 26:39.

17 Sanegbaai ni tswaa mɔ emaa shi he miihia wɔbii lɛ hu. Esa akɛ fɔlɔi ato be yɛ dekã ni amɛbɛ lɛ fɛɛ sɛɛ koni amɛkɛ amɛbii lɛ agba sane. Kɛ́ eeehi lɛ, mɛni hewɔ nyɛtooo gbɛjianɔ koni nyɛye nii kutuu akɛ weku kɛ hooo lɛ shikome daa gbi? Yɛ nɛkɛ niyeli bei nɛɛ amli kɛ esɛɛ lɛ, hegbɛi anaa baagbele kɛha sanegbaai ni tswaa mɔ emaa shi ni he baanyɛ aba sɛɛnamɔ kɛha weku lɛ mumɔŋ hewalɛnamɔ.

18. Okɛ niiashikpamɔ ni tsɔɔ sɛɛnamɔi ni yɔɔ sanegbaa kpakpa ni aaakã fɔlɔi kɛ bii ateŋ lɛ aha.

18 Alejandro, ni ji gbɛgbalɔ ni eye afii ni fa fioo fe afii 20 lɛ kaiɔ yiŋkɔshikɔshifeemɔ ni ená beni eye afii 14 lɛ. Ewie akɛ: “Yɛ nɔnyɛɛ ni miná kɛjɛ skulbii kɛ tsɔɔlɔi adɛŋ hewɔ lɛ, miyiŋ fee mi kɔshikɔshi yɛ shihilɛ mli ni Nyɔŋmɔ yɔɔ kɛ ja ni Biblia lɛ ja lɛ he. Mifɔlɔi fite ŋmɛlɛtswai babaoo ni amɛjɛ tsuishitoo mli amɛkɛ mi susu nii ahe. Nɛkɛ sanegbaai nɛɛ yeee ebuaaa mi koni maye miyiŋkɔshikɔshifeemɔ lɛ nɔ yɛ be ni mli wa nɛɛ mli pɛ kɛkɛ, shi moŋ, koni manyɛ mafee yiŋkpɛɛ kpakpa yɛ mishihilɛ mli hu.” Ni amrɔ nɛɛ hu? Alejandro tsa nɔ akɛ: “Mikã he miyɛ shia. Shi dekã ni wɔbɛ lɛ haa ewaa kɛhaa mi kɛ mitsɛ akɛ wɔɔgba sane. No hewɔ lɛ, wɔyi enyɔ lɛ wɔyeɔ nii kutuu shikome daa otsi yɛ enitsumɔhe lɛ. Mibuɔ nɛkɛ sanegbaai nɛɛ waa diɛŋtsɛ.”

19. Mɛni hewɔ mumɔŋ sanegbaai ahe hiaa wɔ fɛɛ lɛ?

19 Ani wɔbuuu hegbɛi ni wɔnáa ni wɔkɛnáa wɔkɛ wɔnanemɛi heyelilɔi ateŋ mumɔŋ sanegbaai amli ŋɔɔmɔ lɛ hu akɛ ejara wa? Nɛkɛ hegbɛi nɛɛ jieɔ amɛhe kpo yɛ kpeei ashishi, yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, kɛ henaabuamɔi ashishi, kɛ beni wɔfãa gbɛ. Paulo kwɛ gbɛ akɛ ekɛ Kristofoi ni yɔɔ Roma lɛ aaagba sane. Eŋma amɛ akɛ: “Miishwe akɛ mana nyɛ, . . . no ji akɛ, ashɛje mi kɛ nyɛ fɛɛ mii yɛ nyɛteŋ, yɛ hemɔkɛyeli ni yɔɔ mi kɛ nyɛ fɛɛ mli lɛŋ.” (Romabii 1:11, 12) Johannes, ni ji Kristofonyo onukpa lɛ kɛɛ akɛ: “Mumɔŋ saji ni akɛ nanemɛi Kristofoi gbaa lɛ tsuɔ hiamɔ nii ko ni he hiaa waa he nii. Amɛhaa tsui lɛ mii shɛɔ ehe, ni ebaa daa gbi jatsu lɛ shi. Bei pii lɛ, mibiɔ mɛi ni egbɔlɔ lɛ koni amɛgba mi amɛshihilɛi amli saji, kɛ nibii ni ha amɛnyɛ amɛhi shi akɛ anɔkwafoi lɛ. Yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ, mikɛ mɛi babaoo egba sane, ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ eha mi nilee loo sɛɛyoomɔ ko ni eha mishihilɛ etee hiɛ waa.”

20. Kɛ́ wɔkɛ mɔ ko ni sheɔ gbeyei kpe lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee?

20 Kɛ́ otée mumɔŋ sanegbaa ko shi ni ona akɛ etamɔ nɔ ni abooo toi lɛ, no hu? Onijiaŋ akaje wui. Ekolɛ, obaanyɛ oná hegbɛi ni sa babaoo be kroko. Salomo wie akɛ: “Wiemɔ ni awie yɛ be ni sa mli lɛ, etamɔ shika akutui yɛ jwiɛtɛi kpanyai amli.” (Abɛi 25:11) Jiemɔ sane shishinumɔ kpo otsɔɔ mɛi ni sheɔ gbeyei lɛ. “Gbɔmɔ tsuiŋ yiŋtoo tamɔ nu ni mli kwɔ; shi mɔ ni kɔɔ sane sɛɛ, egbalaa kɛjeɔ kpo.” * (Abɛi 20:5) Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, kaaha mɛi krokomɛi asu miitsĩ onaa kɔkɔɔkɔ kɛmiijɛ nibii ni saa otsui he ni ooowie he lɛ he.

Mumɔŋ Sanegbaai Ahe yɛ Sɛɛnamɔ

21, 22. Mɛɛ sɛɛnamɔ wɔnáa kɛjɛɔ wɔhe ni wɔkɛwoɔ mumɔŋ sanegbaai amli lɛ mli?

21 Paulo wo ŋaa akɛ: “Wiemɔ sha ko wiemɔ sha ko akaje nyɛnaa kwraa; shi moŋ wiemɔ ni hi ni ehia, koni eha mɔ nane amɔ shi, ni akɛduro mɛi ni nuɔ lɛ.” (Efesobii 4:29; Romabii 10:10) Ebaabi mɔdɛŋbɔɔ koni akɛkudɔ sanegbaai yɛ gbɛ ni ja nɔ, shi emli nyɔmɔwoo lɛ fa babaoo. Mumɔŋ sanegbaai haa wɔnyɛɔ wɔkɛ mɛi krokomɛi gbaa wɔhemɔkɛyeli lɛ he sane, ni wɔtswaa wɔnyɛmifeemɔ lɛ wɔmaa shi.

22 Belɛ, nyɛhaa wɔkɛ nikeenii ni ji wiemɔ lɛ atsua nii ni wɔkɛwo mɛi krokomɛi hewalɛ ni wɔkɛjie Nyɔŋmɔ yi. Nakai sanegbaai lɛ baafee miishɛjemɔ jɛɛhe kɛha wɔ kɛ hewalɛwoo nɔ̃ kɛha mɛi krokomɛi. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, amɛbaaha Yehowa tsui anya ejaakɛ eboɔ wɔsanegbaai lɛ atoi, ni enáa miishɛɛ kɛji wɔkɛ wɔlilɛi lɛ tsu nii yɛ gbɛ ni ja nɔ. (Lala 139:4; Abɛi 27:11) Kɛ́ wɔsanegbaai ji mumɔŋ nɔ̃ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa hiɛ kpaŋ wɔnɔ. Beni Biblia lɛ wieɔ mɛi ni sɔmɔɔ Yehowa yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ ahe lɛ, ekɛɛ akɛ: “Kɛkɛ ni mɛi ni sheɔ Yehowa gbeyei lɛ kɛ amɛhe wie, ni Yehowa bo toi, ni enu, ni aŋma kaimɔ wolo yɛ ehiɛ aha mɛi ni sheɔ Yehowa gbeyei lɛ, kɛ mɛi ni jwɛŋɔ egbɛi lɛ he lɛ.” (Maleaki 3:16; 3:23) Kwɛ bɔ ni ehe hiaa ni wɔha wɔsanegbaai afee nɔ ni tswaa mɔ emaa shi yɛ mumɔŋ!

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 20 Nubui komɛi ni yɔɔ Israel lɛ amli kwɔlɔ waa diɛŋtsɛ. Yɛ Gibeon lɛ, shitsalɔi ena nubu ko ni mli kwɔlɛ shɛɔ aaafee mitai 25. Eyɛ atrakpoi ni haa mɛi nyɛɔ amɛkpelekeɔ shi kɛyaa shishi bɔni afee ni amɛyayɛ nu lɛ.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni wɔsanegbaai jieɔ lɛ kpo yɛ wɔhe?

• Mɛɛ nibii ni tswaa mɔ emaa shi wɔbaanyɛ wɔwie he?

• Mɛɛ gbɛfaŋnɔ ni he hiaa sanegbaai tsuɔ yɛ weku kɔkrɔɔ lɛ kɛ Kristofoi asafo lɛ mli?

• Mɛɛ sɛɛnamɔi sanegbaai ni tswaa mɔ emaa shi kɛbaa?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 12]

Nɔ ni kɔɔ sanegbaai ni tswaa mɔ emaa shi lɛ he ji . . .

“nii ni ji anɔkwa”

“nii ni sa woo”

“nii ni sa yijiemɔ”

“nii ni yɔɔ gbɛi kpakpa”

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Vidio lɛ sɛɛgbɛ, Stalin: U.S. Army photo; Creator wolo lɛ sɛɛgbɛ, Eagle Nebula: J. Hester and P. Scowen (AZ State Univ.), NASA

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

Niyeli bei haa anáa hegbɛi ni hi jogbaŋŋ koni akɛ he awo mumɔŋ sanegbaai amli