Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Mɛni wiemɔ ni ji eyɛ “wala yɛ lɛ diɛŋtsɛ emli” lɛ tsɔɔ?

Biblia lɛ wieɔ yɛ Yesu Kristo he akɛ eyɛ “wala yɛ lɛ diɛŋtsɛ emli,” ni ewieɔ yɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe akɛ amɛyɛ ‘wala yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmli.’ (Yohane 5:26; 6:53) Shi kɛlɛ, nɛkɛ ŋmalɛi enyɔ nɛɛ ehiɛɛɛ shishinumɔ kome too lɛ nɔŋŋ.

Yesu jaje akɛ: “Bɔ ni tsɛ lɛ yɔɔ wala yɛ lɛ diɛŋtsɛ emli lɛ, nakai nɔŋŋ eha bi lɛ hu akɛ ehi wala [mli] yɛ lɛ diɛŋtsɛ emli.” Dani Yesu baawie wiemɔ ni sa kadimɔ waa nɛɛ, ekɛɛ akɛ: “Lɛɛlɛŋ, lɛɛlɛŋ, miikɛɛ nyɛ akɛ: Mɔ ni nuɔ miwiemɔ ni eheɔ mɔ ni tsu mi lɛ eyeɔ lɛ, eyɛ naanɔ wala . . . Ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba ni eshɛ etã, ni gbohii lɛ aaanu Nyɔŋmɔ bi lɛ gbee, ni mɛi ni nuɔ lɛ ahiɛ aaatsɛ̃.” Yesu miiwie kɛmiikɔ hewalɛ ko ni yɔɔ srɔto ni e-Tsɛ lɛ kɛha lɛ lɛ he yɛ biɛ—ni ji nyɛmɔ ni ekɛaaha adesai aná shidaamɔ kpakpa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. Kɛfata he lɛ, Yesu baanyɛ atee mɛi ni ewɔ yɛ gbele mli lɛ ashi ni eha amɛ wala. Wala ni Yesu ‘diɛŋtsɛ yɔɔ yɛ emli’ lɛ tsɔɔ akɛ aha lɛ nɛkɛ hewalɛi nɛɛ. Taakɛ Tsɛ lɛ ji lɛ, Bi lɛ hu yɛ ‘wala nikeenii lɛ yɛ lɛ diɛŋtsɛ emli,’ taakɛ abaanyɛ atsɔɔ wiemɔ lɛ shishi yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ. (Yohane 5:24-26) Ni esɛɛnyiɛlɔi lɛ hu?

Aaafee afi sɛɛ lɛ, Yesu wie etsɔɔ etoibolɔi lɛ akɛ: “Lɛɛlɛŋ, lɛɛlɛŋ miikɛɛ nyɛ akɛ: Kɛji nyɛyeee gbɔmɔ bi lɛ heloo ni nyɛnuuu elá lɛ, nyɛbɛ wala yɛ nyɛmli. Mɔ ni yeɔ miheloo ni enuɔ milá lɛ, eyɛ naanɔ wala, ni mi lɛ matee lɛ shi yɛ naagbee gbi lɛ nɔ.” (Yohane 6:53, 54) Yesu kɛ wiemɔ ni ji “wala yɛ nyɛmli” lɛ to “naanɔ wala” ni aaaná lɛ he yɛ biɛ. Anaa wiemɔi ni hiɛ wiemɔ he mla kome too lɛ nɔŋŋ akɛ nyɛyɛ “wala yɛ nyɛmli” lɛ yɛ Hela Ŋmalɛi lɛ hei krokomɛi amli. Nɔkwɛmɔnii enyɔ ji, “Nyɛhaa ŋoo ahia nyɛmli” kɛ “amɛná . . . nyɔmɔwoo ní sa yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe.” (Marko 9:50; Romabii 1:27) Yɛ shihilɛi nɛɛ amli lɛ, wiemɔi lɛ etsɔɔɔ hewalɛ ni akɛaaha mɛi krokomɛi ŋoo loo ni akɛwo mɔ fɛɛ mɔ nyɔmɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, etsɔɔ mligbɛ emuuyeli, loo obɔyimɔ. No hewɔ lɛ, nɔ kɛkɛ ni wiemɔ ni ji “wala yɛ nyɛmli” ni akɛtsu nii yɛ Yohane 6:53 lɛ tsɔɔ ji shihilɛ mli emuuyeli diɛŋtsɛ ni aaaná.

Beni Yesu wieɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe akɛ amɛyɛ wala yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmli lɛ, etsĩ eheloo kɛ elá lɛ tã. Sɛɛ mli beni Yesu toɔ Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ shishi lɛ, ewie eheloo kɛ elá lɛ he ekoŋŋ ni efã esɛɛnyiɛlɔi ní akɛ amɛ baabote kpaŋmɔ hee lɛ mli lɛ koni amɛye okadi aboloo lɛ ni amɛnu okadi wein lɛ. Ani enɛ tsɔɔ akɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu, ni kɛ Yehowa Nyɔŋmɔ yɔɔ kpaŋmɔ hee lɛ mli lɛ pɛ boteɔ emuuyeli shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ mli? Dabi. Afi kome sɛɛkɛlɛ kã nifeemɔi enyɔ lɛ ateŋ. Mɛi ni nu Yesu wiemɔi ni aŋma yɛ Yohane 6:53, 54 lɛ leee daa afi gbijurɔyeli ko ni hiɛ okadi nibii ni damɔ shi kɛha Kristo heloo kɛ lá lɛ he nɔ ko.

Taakɛ Yohane yitso 6 lɛ tsɔɔ lɛ, Yesu kɛ eheloo lɛ to mána he klɛŋklɛŋ akɛ: “Nyɛtsɛmɛi lɛ ye mána yɛ ŋa lɛ nɔ ni amɛgboi. Enɛ ji aboloo ni jɛɔ ŋwɛi baa lɛ, koni gbɔmɔ aye ni ekagbo. Miji aboloo ni hiɛ kã ni jɛ ŋwɛi ba lɛ; kɛji mɔ ko ye aboloo nɛɛ eko lɛ, ehiɛ aaakã kɛaatee naanɔ.” Yesu heloo ni elá lɛ fata he lɛ nɔ kwɔ kwraa fe mána diɛŋtsɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Yɛ gbɛ nɔ ákɛ akɛ eheloo lɛ ha yɛ “je lɛ wala hewɔ,” koni anyɛ aná naanɔ wala. * No hewɔ lɛ, wiemɔ ni tsɔɔ “wala yɛ nyɛmli” ni yɔɔ Yohane 6:53 lɛ kɔɔ mɛi fɛɛ ni náa naanɔ wala lɛ ahe—yɛ ŋwɛi loo yɛ shikpɔŋ nɔ.—Yohane 6:48-51.

Mɛɛ be Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ náa wala yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmli, loo amɛboteɔ wala mli emuuyeli mli? Kɛha Maŋtsɛyeli gboshiniyelɔi ni afɔ amɛ mu lɛ, enɛ baa mli yɛ amɛshitee kɛmiiya ŋwɛi shihilɛ mli akɛ mumɔŋ bɔɔ nii ni gboiii lɛ mli. (1 Korintobii 15:52, 53; 1 Yohane 3:2) Yesu “tooi krokomɛi” lɛ baaná wala shihilɛ mli emuuyeli beni e-Afii Akpe Nɔyeli lɛ eba naagbee sɛɛ. No mli lɛ, aka amɛ akwɛ, ni ana akɛ amɛji anɔkwafoi, ni abu amɛ jalɔi kɛha naanɔ wala yɛ shikpɔŋ nɔ Paradeiso lɛ mli.—Yohane 10:16; Kpojiemɔ 20:5, 7-10.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 7 Ehe miihia ni Israelbii lɛ kɛ “futufutu gbɔmɛi babaoo” lɛ fɛɛ aná mána bɔni afee ni amɛhi wala mli yɛ ŋa lɛ nɔ. (2 Mose 12:37, 38; 16:13-18) Nakai nɔŋŋ kɛji akɛ wɔɔhi shi kɛya naanɔ lɛ, esa akɛ Kristofoi fɛɛ, kɛji amɛji mɛi ni afɔ amɛ mu loo jeee nakai lɛ aha ŋwɛi mána lɛ he aba sɛɛnamɔ aha amɛ kɛtsɔ hemɔkɛyeli ni amɛaaná yɛ kpɔmɔ hewalɛ ni Yesu heloo kɛ lá ni akɛha yɛ afɔleshaa mli lɛ yɔɔ lɛ mli.—Kwɛmɔ February 1, 1988 The Watchtower lɛ baafa 30-31.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 31]

Anɔkwa Kristofoi fɛɛ baanyɛ aná ‘wala yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmli’