Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Tsui Shi ni Atoɔ yɛ Kaai Amli lɛ Kɛ Yijiemɔ Bahaa Yehowa

Tsui Shi ni Atoɔ yɛ Kaai Amli lɛ Kɛ Yijiemɔ Bahaa Yehowa

Tsui Shi ni Atoɔ yɛ Kaai Amli lɛ Kɛ Yijiemɔ Bahaa Yehowa

“Kɛ́ ekpakpa nyɛfee ni nyɛna he amanehulu ni nyɛto nyɛtsui shi yɛ mli lɛ, no ji duromɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.”—1 PETRO 2:20.

1. Akɛni anɔkwa Kristofoi susuɔ amɛhenɔjɔɔmɔ lɛ ni amɛaahi shi yɛ naa lɛ he hewɔ lɛ, mɛɛ sanebimɔ esa akɛ asusu he?

KRISTOFOI ejɔɔ amɛhe nɔ amɛha Yehowa ni amɛmiisumɔ ni amɛfee esuɔmɔnaa nii. Bɔni afee ni amɛhi shi yɛ amɛhenɔjɔɔmɔ lɛ naa lɛ, amɛfeɔ bɔ fɛɛ bɔ ni amɛaanyɛ koni amɛnyiɛ amɛ-Nɔkwɛmɔnɔ, Yesu Kristo nanemaahei lɛ asɛɛ, ni amɛye anɔkwale lɛ he odase. (Mateo 16:24; Yohane 18:37; 1 Petro 2:21) Shi, Yesu kɛ anɔkwafoi krokomɛi kɛ amɛwala ha ni amɛgboi akɛ lá odasefoi kɛha amɛhemɔkɛyeli lɛ. Ani enɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ Kristofoi fɛɛ akpa gbɛ akɛ amɛbaagboi kɛha amɛhemɔkɛyeli lɛ?

2. Te Kristofoi buɔ kaai kɛ amanehulu amɛhaa tɛŋŋ?

2 Ákɛ Kristofoi lɛ, awoɔ wɔ hewalɛ koni wɔye anɔkwa kɛyashi gbele mli, jeee doo akɛ wɔgboi kɛha wɔhemɔkɛyeli lɛ. (2 Timoteo 4:7; Kpojiemɔ 2:10) Enɛ tsɔɔ akɛ, yɛ be mli ni wɔfee klalo akɛ wɔkɛ amanehulu baakpe—ni kɛ́ ehe bahia lɛ, wɔgboi po—kɛha wɔhemɔkɛyeli lɛ, wɔshweee nakai feemɔ. Wɔnyaaa amanehulu he, ni wɔnáaa miishɛɛ ko kɛjɛɛɛ piŋmɔ loo hiɛshishwiemɔ mli. Shi akɛni esa akɛ akpa kaai kɛ yiwaa gbɛ hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔsusu bɔ ni wɔbaafee wɔnii wɔha kɛ́ wɔyaje nakai shihilɛ mli lɛ he jogbaŋŋ.

Anɔkwayeli yɛ Kaa Mli

3. Mɛɛ Biblia mli nɔkwɛmɔnii ni tsɔɔ bɔ ni adamɔɔ yiwaa naa ahaa lɛ obaanyɛ ogba? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “Bɔ ni Amɛdamɔ Yiwaa Naa Amɛha” ni yɔɔ baafa ni nyiɛ sɛɛ lɛ.)

3 Wɔnaa saji babaoo ni tsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ tsuji ni hi shi yɛ blema lɛ fee amɛnii amɛha beni amɛkɛ shihilɛi ni woɔ mɔ wala he gbeyei lɛ kpe lɛ yɛ Biblia lɛ mli. Gbɛ̀i srɔtoi anɔ ni amɛtsɔ amɛtsu he nii lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ haa Kristofoi ŋmɛnɛ, kɛ́ eba akɛ amɛkɛ naagbai ni tamɔ nɛkɛ aaakpe. Susumɔ saji ni yɔɔ akrabatsa ni ji “Bɔ ni Amɛdamɔ Yiwaa Naa Amɛha” lɛ he, ni okwɛ nɔ ni obaanyɛ okase kɛjɛ mli.

4. Mɛni abaanyɛ awie yɛ gbɛ ni Yesu kɛ tsuji anɔkwafoi krokomɛi fee amɛnii amɛha beni amɛkɛ kaai kpe lɛ he?

4 Eyɛ mli akɛ Yesu kɛ Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi krokomɛi lɛ tsu yiwaa he nii yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ yɛ shihilɛ mli ni amɛyaje lɛ hewɔ moŋ, shi eka shi faŋŋ akɛ amɛkɛ amɛwala wooo oshara mli bɔ ni esaaa. Kɛ́ amɛyaje oshara shihilɛi amli lɛ, amɛfeɔ ekãa shi kɛlɛ amɛkɛ hiɛtɛɛ tsuɔ nii. (Mateo 10:16, 23) Oti ni ma amɛhiɛ ji ni amɛha shiɛmɔ nitsumɔ lɛ aya hiɛ ni amɛhiɛ amɛ emuuyeli kɛha Yehowa lɛ mli. Bɔ ni amɛfee amɛnii amɛha yɛ shihilɛi srɔtoi amli lɛ feɔ nɔkwɛmɔnii kɛhaa Kristofoi ni kɛ kaai kɛ yiwaa kpeɔ ŋmɛnɛ lɛ.

5. Mɛɛ yiwaa ba yɛ Malawi yɛ afi 1960 afii lɛ amli, ni te Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ fee amɛnii amɛha tɛŋŋ?

5 Yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ, bei pii lɛ Yehowa webii yajeɔ shihilɛi ni mli wawai kɛ ohia mli yɛ tai, shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ni aguɔ, loo yiwaa diɛŋtsɛ hewɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ afi 1960 afii lɛ amli lɛ, awa Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Malawi lɛ ayi waa diɛŋtsɛ. Akpata amɛ-Maŋtsɛyeli Asai, shiai, niyenii, kɛ amɛnitsumɔi—kɛ hooo lɛ amɛ nɔ fɛɛ nɔ—hiɛ. Ayi amɛ ni amɛna nɔ̃ yɛ nifeemɔi krokomɛi ni haoɔ mɔ waa mli. Te nyɛmimɛi lɛ fee amɛnii amɛha tɛŋŋ? Ehe bahia ni mɛi akpei abɔ ashi amɛkrowai lɛ. Amɛteŋ mɛi babaoo yaba abo yɛ kooi amli, yɛ be mli ni mɛi krokomɛi yahi Mozambique ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ be fioo ko akɛ abobalɔi. Eyɛ mli akɛ anɔkwafoi babaoo gboi moŋ, shi mɛi krokomɛi hala akɛ amɛaashi he ni oshara lɛ yɔɔ lɛ, ni eka shi faŋŋ akɛ eji nilee gbɛ ni esa akɛ amɛkɔ yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ mli. Nyɛmimɛi lɛ kɛ nakai feemɔ kase nɔkwɛmɔnii ni Yesu kɛ Paulo fee amɛfɔ̃ shi lɛ.

6. Yɛ yiwaa ni naa wa waa lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛni Odasefoi ni yɔɔ Malawi lɛ kwaaa?

6 Eyɛ mli akɛ ehe bahia ni nyɛmimɛi ni yɔɔ Malawi lɛ ajo foi loo amɛyatee amɛhe moŋ, shi amɛtao teokrase gbɛtsɔɔmɔ ni amɛkɛtsu nii, ni amɛtsu amɛ-Kristofoi anitsumɔi lɛ waa yɛ teemɔŋ bɔ ni amɛaanyɛ. Mɛni jɛ mli kɛba? Aná Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni fa fe fɛɛ ni ji 18,519 beni eshwɛ fioo ni abaagu nitsumɔ lɛ yɛ afi 1967 lɛ. Eyɛ mli akɛ akã he agu nitsumɔ lɛ, ni mɛi babaoo ejo foi kɛtee Mozambique moŋ, shi abɔ shiɛlɔi ayifalɛ hee ni ji 23,398 he amaniɛ yɛ afi 1972. Kɛ́ aja mli lɛ, amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ nɔ ni fe ŋmɛlɛtswai 16 tsuɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he nii daa nyɔŋ nɔ. Eka shi faŋŋ akɛ amɛnifeemɔi lɛ kɛ yijiemɔ baha Yehowa, ni Yehowa fĩ nakai nyɛmimɛi anɔkwafoi lɛ asɛɛ yɛ nakai be ni mli wa waa diɛŋtsɛ lɛ mli. *

7, 8. Mɛɛ yiŋtoi ahewɔ mɛi komɛi halaa akɛ amɛshiŋ amɛmaŋ, yɛ be mli ni eyɛ mli moŋ akɛ shitee-kɛ-woo miiha aaná naagbai lɛ?

7 Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, yɛ maji ni shitee-kɛ-woo miiha aaná naagbai lɛ amli lɛ, ekolɛ nyɛmimɛi komɛi baakpɛ amɛyiŋ akɛ amɛshiŋ, eyɛ mli moŋ akɛ amɛbaanyɛ amɛfee nakai. Jɛmɛ ni amɛbaashi lɛ baanyɛ atsu naagbai komɛi ahe nii, shi ekolɛ ekɛ naagbai krokomɛi baaba. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ani amɛbaanyɛ amɛhiɛ sharamɔ ni amɛkɛ Kristofoi anyɛmifeemɔ lɛ sharaa lɛ mli ni amɛtseŋ amɛhe yɛ mumɔŋ? Ani amɛbaanyɛ amɛhiɛ amɛmumɔŋ gbɛjianɔtoo lɛ mli beni amɛbɔɔ mɔdɛŋ koni amɛje shihilɛ shishi ekoŋŋ yɛ maŋ ni ekolɛ eyɔɔ nii babaoo loo nɔ ni haa hegbɛi kɛha heloonaa nibii babaoo námɔ lɛ mli lɛ?—1 Timoteo 6:9.

8 Mɛi krokomɛi halaa akɛ amɛshiŋ kɛyaŋ he kroko, ejaakɛ amɛsusuɔ amɛnyɛmimɛi lɛ amumɔŋ hilɛ-kɛhamɔ he. Amɛhalaa akɛ amɛbaahi shi ni amɛkpee shihilɛ lɛ naa bɔni afee ni amɛya nɔ amɛshiɛ yɛ amɛmaŋ shikpɔŋkuku lɛ mli ni amɛtsɔmɔ hewalɛwoo jɛɛhe kɛha amɛnanemɛi jálɔi lɛ. (Filipibii 1:14) Kɛtsɔ yiŋkpɛɛ ni tamɔ nɛkɛ feemɔ nɔ lɛ, mɛi komɛi enyɛ amɛná gbɛfaŋnɔ yɛ mla naa kunimyelii ni aná yɛ amɛmaji lɛ amli lɛ mli. *

9. Mɛɛ nibii esa akɛ mɔ ko asusu he kɛji akɛ eekpɛ eyiŋ akɛ ebaahi shi loo ebaashi yɛ yiwaa hewɔ lɛ?

9 Eka shi faŋŋ akɛ ákɛ abaahi shi loo abaashi lɛ—ji mɔ diɛŋtsɛ yiŋkpɛɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ wɔfee yiŋkpɛɛ nɛɛ beni wɔkɛ sɔlemɔ ebi Yehowa gbɛtsɔɔmɔ sɛɛ pɛ. Shi yɛ gbɛ ni ekolɛ wɔbaakɔ́ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, esa akɛ wɔha bɔfo Paulo wiemɔi nɛɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli, akɛ: “Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baabu lɛ diɛŋtsɛ ehe akɔntaa eha Nyɔŋmɔ.” (Romabii 14:12) Taakɛ wɔkadi kɛtsɔ hiɛ lɛ, nɔ ni Yehowa taoɔ ji ni etsuji fɛɛ aye lɛ anɔkwa be fɛɛ be yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli. Etsuji lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛ kaai kɛ yiwaa miikpe ŋmɛnɛ; ekolɛ mɛi krokomɛi kɛ eko baakpe wɔsɛɛ. Abaaka mɔ fɛɛ mɔ yɛ gbɛ ko nɔ kɛ̃, ni mɔ ko akakpa gbɛ akɛ eko baŋ enɔ. (Yohane 15:19, 20) Ákɛ tsuji ni wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔha Yehowa lɛ, wɔnyɛŋ wɔjo jeŋ muu fɛɛ sane ni kɔɔ Yehowa gbɛi lɛ hetsemɔ kɛ jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni eji lɛ bembuu lɛ he lɛ naa foi.—Ezekiel 38:23; Mateo 6:9, 10.

“Nyɛkaŋɔa Efɔŋ Nyɛtoa Mɔ ko Mɔ ko Efɔŋ Najiaŋ”

10. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ ni he hiaa Yesu kɛ bɔfoi lɛ fee amɛfɔ̃ shi amɛha wɔ yɛ nɔnyɛɛ kɛ shitee-kɛ-woo ni adamɔɔ naa lɛ mli?

10 Shishitoo mla kroko hu ni he hiaa ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ gbɛ ni Yesu kɛ bɔfoi lɛ fee amɛnii amɛha yɛ nɔnyɛɛ shishi lɛ ji ni wɔkafee mɛi ni waa wɔ yi lɛ efɔŋ kɛto najiaŋ kɔkɔɔkɔ. He ko he ko bɛ Biblia lɛ mli ni tsɔɔ akɛ Yesu loo esɛɛnyiɛlɔi lɛ tsɔmɔ amɛhe shitee-kɛ-wolɔi akuu ko loo amɛfee yiwalɛ nibii koni amɛkɛte shi amɛwo mɛi ni waa amɛ yi lɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, bɔfo Paulo wo Kristofoi ŋaa akɛ: “Nyɛkaŋɔa efɔŋ nyɛtoa mɔ ko mɔ ko efɔŋ najiaŋ . . . Suɔlɔi, nyɛkatɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛhe owele, shi moŋ nyɛŋmɛa mlifu lɛ gbɛ; ejaakɛ aŋma akɛ: ‘Minɔ̃ ji oweletɔɔ, ni mato najiaŋ, Nuŋtsɔ lɛ kɛɛ.’” Kɛfata he lɛ, “kaaha efɔŋ miiye onɔ kunim, shi moŋ okɛ ekpakpafeemɔ aye efɔŋ nɔ kunim.”—Romabii 12:17-21; Lala 37:1-4; Abɛi 20:22.

11. Mɛni yinɔsaneŋmalɔ ko kɛɛ yɛ su ni mra be mli Kristofoi lɛ jie lɛ kpo yɛ Nɔyeli lɛ he lɛ he?

11 Mra be mli Kristofoi lɛ bo nakai ŋaawoo lɛ toi. Yinɔsaneŋmalɔ Cecil J. Cadoux tsɔɔ su ni Kristofoi lɛ jie lɛ kpo yɛ Nɔyeli lɛ he yɛ afi 30 Ŋ.B.-70 Ŋ.B. bei lɛ amli lɛ yɛ ewolo ni ji The Early Church and the World lɛ mli. Eŋma akɛ: “Wɔbɛ odaseyeli ko ni yɔɔ tɛ̃ɛ ni tsɔɔ akɛ Kristofoi ni hi shi yɛ be nɛɛ mli lɛ bɔ mɔdɛŋ be ko koni amɛkɛ basabasafeemɔ ate shi amɛwo yiwaa lɛ. Nɔ ni fe fɛɛ ni amɛfee ji, amɛwie amɛshi amɛnɔyelɔi lɛ nyanyaanya loo ni amɛkɛ foi ni amɛjeɔ lɛ aha amɛnijiaŋ aje wui. Shi kɛlɛ, bɔ ni Kristofoi feɔ amɛnii amɛhaa yɛ yiwaa he bei pii lɛ jeee nifeemɔ ko ni kãa teŋ kɛkɛ, shi amɛkɛ shiŋŋfeemɔ kpooɔ nɔyeli lɛ famɔi ni amɛnuɔ he akɛ eteɔ shi ewoɔ toiboo ni aaafee aha Kristo lɛ.”

12. Mɛni hewɔ ehi akɛ aaaŋmɛ tsui shi yɛ nɔnaa mli fe nɔ ni aaatɔ owele lɛ?

12 Ani nɔ ni tamɔ heshibaa gbɛ nɛɛ lɛ ji nilee gbɛ ni fe fɛɛ? Ani ebaŋ lɛ akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni aaafee enii yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ baafee mɔ ko ni ewaaa akɛ mɛi ni ekpɛ amɛyiŋ akɛ amɛaabule amɛshishi lɛ anine aaashɛ enɔ? Ani ebafeŋ nilee gbɛ akɛ mɔ ko aaafã lɛ diɛŋtsɛ ehe? Yɛ adesai asusumɔ naa lɛ, ebaafee tamɔ nɔ ni nakai sane lɛ ji. Shi ákɛ Yehowa tsuji lɛ, wɔyɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ ni akɛtsuɔ nii yɛ saji fɛɛ mli lɛ ji gbɛ ni hi jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Wɔhaa Petro wiemɔi lɛ hiɔ wɔjwɛŋmɔ mli akɛ: “Kɛ́ ekpakpa nyɛfee ni nyɛna he amanehulu ni nyɛto nyɛtsui shi yɛ mli lɛ, no ji duromɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.” (1 Petro 2:20) Wɔyɛ nɔmimaa akɛ Yehowa le shihilɛ lɛ jogbaŋŋ, ni eŋmɛŋ gbɛ ni nibii aya nɔ daa kɛya naanɔ. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná nɔmimaa yɛ enɛ he lɛ? Yehowa jaje etsɔɔ ewebii ni yɔɔ nomŋɔɔ mli yɛ Babilon lɛ akɛ: ‘Mɔ ni taa nyɛhe lɛ eeta mihiŋmɛiŋ ajaŋmalatɛ he.’ (Zakaria 2:12) Bei enyiɛ mɔ ko baaŋmɛ gbɛ ni ata ehiŋmɛiŋ ajaŋmalatɛ he? Yehowa kɛ heyeli baaba yɛ be ni sa mli. Yiŋkɔshikɔshifeemɔ ko kwraa bɛ enɛ he.—2 Tesalonikabii 1:5-8.

13. Mɛni hewɔ Yesu jɛ heshibaa mli eŋmɛ gbɛ ni henyɛlɔi lɛ mɔ lɛ lɛ?

13 Wɔbaanyɛ wɔkwɛ Yesu akɛ wɔnɔkwɛmɔnɔ yɛ enɛ feemɔ mli. Jeee akɛ enyɛɛɛ efã lɛ diɛŋtsɛ ehe hewɔ ni eŋmɛ ehenyɛlɔi lɛ agbɛ ni amɛmɔ lɛ yɛ Getsemane abɔɔ lɛ mli lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “[Nyɛsusuɔ] akɛ minyɛŋ mitsɛ fai makpa ni amrɔ nɛɛ nɔŋŋ eeeha mi ŋwɛibɔfoi fe asafoi nyɔŋma kɛ enyɔ? Shi no lɛ te aaafee tɛŋŋ ní ŋmalɛi lɛ aaaba mli, akɛ ja afee nɛkɛ nɔŋŋ?” (Mateo 26:53, 54) Yehowa suɔmɔnaa nii ni aaaba mli lɛ ji nɔ ni he hiaa waa kɛha Yesu, kɛ́ ebi po ni ena nɔ̃ yɛ he. Eyɛ hekɛnɔfɔɔ kwraa yɛ David lala ni ji gbalɛ wiemɔi lɛ amli akɛ: “Oshiŋ misusuma ohaŋ gbohiiaje, ohaŋ omɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ana laajemɔbu lɛ.” (Lala 16:10) Bɔfo Paulo wie Yesu he yɛ afii komɛi asɛɛ akɛ: “Nyamɔ ni ka ehiɛ lɛ hewɔ lɛ emia ehiɛ yɛ sɛŋmɔtso lɛ he amanehulu lɛ mli, ni ebuuu hiɛgbele lɛ, ni ekɛyata shi yɛ Nyɔŋmɔ maŋtsɛsɛi lɛ ninejurɔ nɔ lɛ.”—Hebribii 12:2.

Miishɛɛ ni Anáa yɛ Yehowa Gbɛi Hetsemɔ Mli

14. Mɛni ji miishɛɛ ni ha Yesu ŋmɛ etsui shi yɛ ekaai lɛ fɛɛ mli lɛ?

14 Mɛni ji miishɛɛ ni ha Yesu ŋmɛ etsui shi yɛ kaa ni naa wa waa ni abaanyɛ asusu he lɛ mli lɛ? Yɛ Yehowa tsuji lɛ fɛɛ ateŋ lɛ, Yesu, ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔ Bi lɛ ji mɔ titri ni Satan kɛ ehiɛ eka lɛ. No hewɔ lɛ emuuyeli mli ni Yesu baahiɛ yɛ kaa mli lɛ baafee hetoo ni sa kɛha Satan ahorabɔɔ ni ekɛshiɔ Yehowa lɛ. (Abɛi 27:11) Ani obaanyɛ ofee miishɛɛ kɛ tsuiwoo ni ekolɛ Yesu ná beni atee lɛ shi lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli? Kwɛ bɔ ni ebaaná miishɛɛ eha beni eyɔse akɛ, ákɛ nuu ni eye emuu lɛ, enyɛ etsu gbɛfaŋnɔ ni akɛha lɛ akɛ etsu yɛ Yehowa jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛyeli lɛ bembuu kɛ E-gbɛi lɛ hetsemɔ mli lɛ! Agbɛnɛ hu, ŋwanejee ko bɛ he akɛ ‘Nyɔŋmɔ ninejurɔ nɔ’ ni Yesu “tá” lɛ ji hegbɛ kpele kɛ miishɛɛ jɛɛhe kpele kɛha lɛ.—Lala 110:1, 2; 1 Timoteo 6:15, 16.

15, 16. Mɛɛ yiwaa ni naa wa waa Odasefoi lɛ ŋmɛ amɛtsui shi yɛ mli yɛ Sachsenhausen, ni mɛni ha amɛná hewalɛ ni amɛkɛfee nakai?

15 Eji miishɛɛ nɔ̃ hu kɛha Kristofoi akɛ amɛaaná gbɛfaŋnɔ yɛ Yehowa gbɛi lɛ hetsemɔ mli kɛtsɔ amɛtsui shi ni amɛŋmɛɔ yɛ kaai kɛ yiwaa mli lɛ nɔ, yɛ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛnyiɛmɔ mli. Enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ni sa ji niiashikpamɔ ni Odasefoi ni na nɔ̃ yɛ Sachsenhausen yiwalɛ ŋsara lɛ mli ni amɛje gbele nyiɛmɔ ni anyiɛ yɛ Jeŋ Ta II lɛ naagbee gbɛ lɛ mli shweshweeshwe lɛ ná lɛ. Yɛ nyiɛmɔ lɛ mli lɛ, hela, loo hɔmɔ loo niseniianii ni ehiii ni SS ni ji Hitler hebulɔi lɛ kɛba gboklɛfoi lɛ anɔ lɛ ha amɛteŋ mɛi akpei abɔ gboi. Ekome ni Odasefoi lɛ ni amɛ fɛɛ amɛyibɔ ji 230 lɛ fɛɛ fee jogbaŋŋ kɛmɔ shi, ni amɛkɛ amɛwala wo oshara mli kɛye amɛbua amɛhe lɛ ha amɛ fɛɛ amɛyi ná wala.

16 Mɛni ha Odasefoi nɛɛ hewalɛ ni amɛkɛŋmɛ amɛtsui shi yɛ yiwaa ni naa wa waa nɛɛ mli lɛ? Beni amɛyashɛ he ni yɔɔ shweshweeshwe lɛ nɔŋŋ ni amɛtsɔɔ miishɛɛ ni amɛná kɛ shidaa kɛha Yehowa yɛ wolo ko ni yitso ji “Yiŋkpɛɛ ni Yehowa odasefoi 230 ni jɛ maji ekpaa mli ni amɛbua amɛhe naa yɛ koo ko ni bɛŋkɛ Schwerin ni yɔɔ Mecklenburg lɛ fee lɛ” mli. Amɛŋma yɛ mli akɛ: “Kaa be kakadaŋŋ ebaho, ni kɛ́ aaawie he lɛ ajie mɛi ni abáa amɛyi lɛ kɛjɛ la flɔnɔɔ mli, ni lasu tete po ejeee fu yɛ amɛhe. (Kwɛmɔ Daniel 3:27.) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, hewalɛ ni jɛ Yehowa ŋɔɔ lɛ eyi amɛ obɔ̃ ni amɛkɛ miishɛɛ miimɛ famɔi heei kɛmiijɛ Maŋtsɛ lɛ ŋɔɔ koni amɛha Teokrase nibii aya hiɛ.” *

17. Mɛɛ kaai srɔtoi Nyɔŋmɔ webii kɛkpeɔ amrɔ nɛɛ?

17 Taakɛ nakai anɔkwafoi 230 lɛ ji lɛ, wɔ hu ekolɛ aka wɔhemɔkɛyeli lɛ, eyɛ mli moŋ akɛ wɔnáko ‘wɔgbee hiɛ kɛyashi lájee mli.’ (Hebribii 12:4) Shi kaa baa yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ. Ebaanyɛ efee hefɛoyeli ni jɛ klasbii aŋɔɔ, loo tipɛŋfoi anɔnyɛɛ koni akɛ he awo jeŋba shara loo nibii fɔji krokomɛi amli. Kɛfata he lɛ, ofaishitswaa akɛ obaahi lá, obaabote gbalashihilɛ mli yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli pɛ, loo otsɔse gbekɛbii yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli yɛ shia ni mli egbála mli lɛ baanyɛ ekɛ nɔnyɛɛi kɛ kaai ni naa wa aba yɛ bei komɛi amli.—Bɔfoi lɛ Asaji 15:29; 1 Korintobii 7:39; Efesobii 6:4; 1 Petro 3:1, 2.

18. Mɛɛ nɔmimaa wɔyɔɔ ni tsɔɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔŋmɛ wɔtsui shi yɛ kaa ni naa wa fe fɛɛ po mli?

18 Shi kaa fɛɛ kaa ni ekolɛ ebaaba wɔnɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔle akɛ Yehowa kɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ ni wɔkɛyeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ hewɔ ni wɔnaa nɔ̃ lɛ, ni wɔbuɔ no feemɔ akɛ eji hegbɛ kɛ miishɛɛ nɔ̃ kpele ko. Wɔnáa hewalɛ kɛjɛɔ Petro hewalɛwoo wiemɔ lɛ mli akɛ: “Kɛ́ Kristo gbɛi ahewɔ ajɛɔ nyɛ lɛ, ajɔɔ nyɛ, ejaakɛ anunyam mumɔ kɛ Nyɔŋmɔ Mumɔ lɛ jɔɔ ehe yɛ nyɛnɔ.” (1 Petro 4:14) Wɔnáa hewalɛ kɛjɛɔ Yehowa mumɔ lɛ hewalɛ mli, ni wɔkɛŋmɛɔ wɔtsui shi yɛ kaai ni naa wa fe fɛɛ lɛ po mli, ni wɔkɛ fɛɛ woɔ ehiɛ nyam ni wɔkɛjieɔ eyi.—2 Korintobii 4:7; Efesobii 3:16; Filipibii 4:13.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 6 Nibii ni tee nɔ yɛ afi 1960 afii lɛ amli lɛ ji yiwaa ni naa wa kɛ nɔ ni kpataa mɔ wala hiɛ ni tsara nɔ kɛba aahu nɔ ni miihe ashɛ afii 30, ní ehe bahia ni Odasefoi ni yɔɔ Malawi lɛ aŋmɛ amɛtsui shi yɛ mli lɛ ashishijee ko kɛkɛ. Kɛha ehe saji ni yɔɔ fitsofitso lɛ, kwɛmɔ 1999 Yearbook of Jehovah’s Witnesses, baafa 171-212.

^ kk. 8 Kwɛmɔ sane ni ji “Saneyelihe Wulu ni Fe Fɛɛ Fi Anɔkwa Jamɔ Sɛɛ yɛ ‘Ararat Shikpɔŋ lɛ’ Nɔ” ni je kpo yɛ April 1, 2003 Buu-Mɔɔ lɛ baafa 11-14 lɛ.

^ kk. 16 Kɛha yiŋkpɛɛ nɛɛ mli saji fɛɛ lɛ, kwɛmɔ 1974 Yearbook of Jehovah’s Witnesses, baafa 208-209. Abaanyɛ ana mɔ ko ni yi ná wala yɛ gbele nyiɛmɔ lɛ mli lɛ daaŋ saji yɛ January 1, 1998 Buu-Mɔɔ lɛ baafa 25-29.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Te Kristofoi buɔ nɔnaa kɛ yiwaa amɛhaa tɛŋŋ?

• Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ bɔ ni Yesu kɛ anɔkwafoi krokomɛi fee amɛnii amɛha beni amɛyaje kaa mli lɛ mli?

• Mɛni hewɔ nilee yɔɔ najiaŋ ni wɔtoŋ beni awaa wɔ yi lɛ mli lɛ?

• Mɛɛ miishɛɛ ha Yesu ŋmɛ etsui shi yɛ ekaai lɛ amli, ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ enɛ mli?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 15]

Bɔ ni Amɛdamɔ Yiwaa Naa Amɛha

• Dani Herode asraafoi lɛ aaabashɛ Betlehem koni amɛgbe gbekɛbii hii fɛɛ ni eye afii enyɔ kɛ mɛi ni yeko nakai lɛ, Yosef kɛ Maria wó abifao Yesu ni amɛkɛ lɛ jo foi kɛtee Mizraim yɛ ŋwɛibɔfo ko gbɛtsɔɔmɔ naa.—Mateo 2:13-16.

• Yɛ bei babaoo mli yɛ Yesu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ehenyɛlɔi lɛ tao ni amɛgbe lɛ yɛ edaseyeli ni mli wa lɛ hewɔ. Yesu jo amɛnaa foi yɛ shihilɛ lɛ eko fɛɛ eko mli.—Mateo 21:45, 46; Luka 4:28-30; Yohane 8:57-59.

• Beni asraafoi kɛ tsuji ba Getsemane abɔɔ lɛ mli koni amɛbamɔ Yesu lɛ, lɛ diɛŋtsɛ ejie ehe shi faŋŋ etsɔɔ amɛ, ni ekɛɛ amɛ shii enyɔ sɔŋŋ akɛ: “Mi nɛ.” Etsĩ esɛɛnyiɛlɔi lɛ anaa po koni amɛkafã ehe, ni eha asafo lɛ mɔ lɛ kɛtee.—Yohane 18:3-12.

• Amɔ Petro kɛ mɛi krokomɛi yɛ Yerusalem, ni ayi amɛ ni afã amɛ ni amɛkawie Yesu he dɔŋŋ. Shi beni aŋmɛɛ amɛhe lɛ “amɛtee . . . Ni amɛfɔ̃ɔɔ nitsɔɔmɔ kɛ Yesu Kristo shiɛmɔ yɛ sɔlemɔwe lɛ kɛ shiai be fɛɛ be.”—Bɔfoi lɛ Asaji 5:40-42.

• Beni Saulo, ni sɛɛ mli lɛ ebatsɔ bɔfo Paulo lɛ ná le akɛ Yudafoi ni yɔɔ Damasko lɛ etee eyinɔ apam akɛ amɛbaakpata ehiɛ lɛ, nyɛmimɛi lɛ kɛ lɛ wo kafu mli nyɔɔŋ, ni amɛshĩ lɛ kɛtsɔ gbogbo lɛ nɔ kɛyayi shi, ni ejo foi.—Bɔfoi lɛ Asaji 9:22-25.

• Afii komɛi asɛɛ lɛ, Paulo kpɛ eyiŋ akɛ ekɛ esane lɛ baaha Kaisare yeli, eyɛ mli akɛ Amralo Festo kɛ Maŋtsɛ Agripa enaaa “nɔ ko ni sa gbele loo tsuŋwoo” yɛ ehe moŋ.—Bɔfoi lɛ Asaji 25:10-12, 24-27; 26:30-32.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 16]

Eyɛ mli akɛ yiwaa ni naa wa waa lɛ nyɛ amɛnɔ ni amɛjo foi moŋ, shi Odasefoi anɔkwafoi akpei abɔ ni yɔɔ Malawi lɛ kɛ miishɛɛ tsu Maŋtsɛyeli sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he nii

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 17]

Miishɛɛ ni jɛɔ Yehowa gbɛi hetsemɔ mli baa lɛ báa anɔkwafoi nɛɛ ayi yɛ Nazi gbele nyiɛmɔ lɛ kɛ yiwalɛ ŋsarai lɛ mli

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Gbele nyiɛmɔ: KZ-Gedenkstätte Dachau, courtesy of the USHMM Photo Archives

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]

Kaai kɛ nɔnyɛɛi baanyɛ aba yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ