Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Bɔni Afee ni Onine Ashɛ Jweremɔ Nɔ̃ lɛ Nɔ lɛ, Okɛ Henɔyeli Atsu Nii!

Bɔni Afee ni Onine Ashɛ Jweremɔ Nɔ̃ lɛ Nɔ lɛ, Okɛ Henɔyeli Atsu Nii!

Bɔni Afee ni Onine Ashɛ Jweremɔ Nɔ̃ lɛ Nɔ lɛ, Okɛ Henɔyeli Atsu Nii!

‘Mɔ fɛɛ mɔ hu ni shiɔ akaŋ kɛ nɔmɔ lɛ, ekɛ henɔyeli tsuɔ nii yɛ nibii fɛɛ mli.’—1 KORINTOBII 9:25.

1. Yɛ Efesobii 4:22-24 lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, mɛi akpekpei abɔ ebo Yehowa toi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

KƐ́ ÁBAPTISI bo akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ, no lɛ oha ale yɛ faŋŋ akɛ oosumɔ ni okɛ ohe awo akaŋshii ko ni ejweremɔ nɔ̃ lɛ ji naanɔ wala lɛ mli. Okpɛlɛ akɛ obaafee Yehowa suɔmɔnaa nii. Dani wɔɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔha Yehowa lɛ, ehe bahia ni wɔteŋ mɛi babaoo afee tsakemɔi ni sa kadimɔ waa diɛŋtsɛ bɔni afee ni wɔhenɔjɔɔmɔ lɛ afee nɔ ni shishinumɔ yɔɔ he, ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ. Wɔnyiɛ bɔfo Paulo ŋaawoo ni ekɛha Kristofoi lɛ asɛɛ akɛ: “Nyɛshɛ nyɛsá jeŋba lɛ naa gbɔmɔ momo ni efite yɛ shishiumɔ sɛɛdii lɛ anaa lɛ nyɛfɔ . . . nyɛwo gbɔmɔ hee ni abɔ yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ yɛ anɔkwa jalɛ kɛ hetsemɔ mli lɛ.” (Efesobii 4:22-24) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, dani wɔɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔha Nyɔŋmɔ lɛ, ehe bahia ni wɔkpoo wɔtsutsu shihilɛ gbɛ ni ekpɛlɛɛɛ nɔ lɛ.

2, 3. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ 1 Korintobii 6:9-12 tsɔɔ akɛ ehe miihia ni afee tsakemɔi srɔtoi enyɔ bɔni afee ni aná Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ lɛ?

2 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ buɔ nibii komɛi ni yɔɔ gbɔmɔ momo lɛ he ni esa akɛ mɛi ni miiba ni amɛbatsɔmɔ Yehowa Odasefoi lɛ ajie yɛ amɛhe amɛshwie lɛ fɔ́ yɛ faŋŋ mli. Paulo tsĩ ekomɛi atã yɛ ewolo ni eŋma kɛyaha Korintobii lɛ mli akɛ: “Ajwamaŋbɔlɔi loo wɔŋjalɔi loo gbala mli kulɔi loo mɛi ni kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛheloo feɔ yakayaka nii loo hii ni kɛ hii feɔ yakayaka nii, loo julɔi loo hiɛjoolɔi loo dãatɔlɔi loo mɛi ajɛlɔi loo amimyelɔi anine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ kwraa.” Kɛkɛ ni etsɔɔ akɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ fee tsakemɔi ni he hiaa yɛ amɛsubaŋ he, ni ekɛfata he akɛ: “Nɛkɛ nyɛteŋ mɛi komɛi yɔɔ sa.” Kadimɔ, yɔɔ sa, jeee yɔɔ.1 Korintobii 6:9-11.

3 Paulo wo ŋaa akɛ ekolɛ tsakemɔi krokomɛi ni aaafee lɛ hu he baahia, ejaakɛ etsa nɔ akɛ: “Miyɛ nibii fɛɛ hegbɛ moŋ, shi kɛlɛ jeee nibii fɛɛ hi.” (1 Korintobii 6:12) No hewɔ lɛ, mɛi babaoo ni sumɔɔ ni amɛtsɔmɔ Yehowa Odasefoi lɛ naa akɛ ehe miihia ni amɛkɛɛ dabi yɛ nibii po ni eyɛ mli akɛ amɛyɛ he hegbɛi moŋ, shi ehiii, loo ehe bɛ sɛɛnamɔ tsɔ̃ lɛ mli. Enɛɛmɛi baanyɛ ahe amɛbe, ni ebaanyɛ ejie amɛjwɛŋmɔ kɛjɛ nibii ni he hiaa babaoo ni amɛaatiu sɛɛ lɛ he.

4. Mɛni ji nɔ ni Kristofoi ni ejɔɔ amɛhe nɔ lɛ kɛ Paulo kpãa gbee yɛ mli?

4 Ajɛɔ suɔmɔ mli ni ajɔ́ɔ he nɔ ahaa Nyɔŋmɔ, shi jeee kɛ mligbigbilimɔ tamɔ nɔ ni ebiɔ afɔleshaa wulu ko. Kristofoi ni ejɔɔ amɛhe nɔ lɛ kɛ Paulo, ní wie sɛɛ mli beni ebatsɔ Kristo sɛɛnyiɛlɔ lɛ akɛ: “[Yesu] ehewɔ ni nii fɛɛ ebɔ mi, ni mibuɔ amɛ akɛ tumo nɔ nii, koni Kristo moŋ afee minɔ” lɛ kpaa gbee. (Filipibii 3:8) Paulo kɛ miishɛɛ kpoo nibii ni he bɛ sɛɛnamɔ tsɔ lɛ bɔni afee ni enyɛ ekpɛlɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛɔ lɛ nɔ.

5. Mɛɛ foidamɔ ko Paulo kɛ ehe wo mli yɛ omanyeyeli mli, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔfee nakai nɔŋŋ?

5 Paulo kɛ henɔyeli tsu nii ni ekɛdá emumɔŋ foidamɔ lɛ, ni naagbee mli lɛ enyɛ ekɛɛ akɛ: “Ta kpakpa lɛ, miwu; foidamɔ lɛ, mida migbe naa; hemɔkɛyeli lɛ, mihiɛ mli tswɛ; nɔ ni eshwɛ ni kã shi ha mi ji jalɛ akekere lɛ, ni Nuŋtsɔ ni ji jalɛ kojolɔ lɛ baaha mi yɛ nakai gbi lɛ nɔ lɛ, ni jeee mikome ebaaha, shi moŋ mɛi bluublu ni sumɔɔ epuemɔ lɛ hu.” (2 Timoteo 4:7, 8) Ani wɔ hu wɔbaanyɛ wɔkɛɛ nɔ ko ni tamɔ nakai gbi ko? Wɔbaanyɛ wɔkɛɛ nakai kɛji akɛ wɔkɛ henɔyeli tsu nii yɛ hemɔkɛyeli mli yɛ wɔ Kristofoi afoidamɔ lɛ mli ni wɔfɔ̃ɔɔ kɛyashi naagbee lɛ.

Henɔyeli ni Akɛaafee Ekpakpa

6. Mɛni ji henɔyeli, ni mɛɛ gbɛ̀i enyɔ esa akɛ wɔtsɔ nɔ ni wɔkɛtsu nii?

6 Hebri kɛ Hela wiemɔi ni atsɔɔ shishi akɛ “henɔyeli” yɛ Biblia lɛ mli lɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ akɛ mɔ ko yɛ hewalɛ loo nyɛmɔ yɛ lɛ diɛŋtsɛ ehe nɔ. Bei pii lɛ, amɛtsɔɔ he naa ni atsĩɔ kɛjɛɔ efɔŋfeemɔ he. Shi eyɛ faŋŋ akɛ, henɔyeli falɛ ko hu he miihia kɛji akɛ wɔkɛ wɔgbɔmɔtsei lɛ baatsu nii ni wɔkɛfee ekpakpa. Adesai ni yeee emuu lɛ abɔɔ su ji ni amɛfee efɔŋ, no hewɔ lɛ, wɔyɛ mpleshii ni bɔ he enyɔ. (Jajelɔ 7:29; 8:11) Beni wɔtsiɔ wɔhe kɛjɛɔ efɔŋfeemɔ he lɛ, esa akɛ wɔkanya wɔhe hu ni wɔfee ekpakpa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔgbɔmɔtso lɛ ní wɔɔkudɔ bɔni afee ni wɔfee ekpakpa lɛ ji gbɛ̀i ni hi fe fɛɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔtsi wɔhe kɛjɛ efɔŋfeemɔ he lɛ ateŋ ekome.

7. (a) Taakɛ David fee lɛ, mɛni he esa akɛ wɔsɔle yɛ? (b) Mɛni he ni wɔɔsusu lɛ baaye abua wɔ koni wɔkɛ henɔyeli atsu nii waa diɛŋtsɛ?

7 Eyɛ faŋŋ akɛ henɔyeli he miihia kɛji akɛ wɔbaatsu wɔhenɔjɔɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ he nii. Ehe miihia ni wɔsɔle taakɛ David fee lɛ: “Nyɔŋmɔ, bɔɔ tsui ni he tse oha mi, ni ofee mumɔ ni fiɔ shi ehee yɛ mimli!” (Lala 51:12) Wɔbaanyɛ wɔjwɛŋ sɛɛnamɔi ni wɔɔná kɛji wɔtsi wɔhe kɛjɛ nibii ni ejaaa yɛ jeŋba gbɛfaŋ loo nifeemɔi ni gbɔjɔɔ mɔ fiofio yɛ gbɔmɔtsoŋ lɛ he lɛ he. Susumɔ nibii ni ehiii ni baanyɛ ajɛ mli kɛba kɛji akɛ atsiii he kɛjɛɛɛ nibii ni tamɔ enɛɛmɛi ahe lɛ he okwɛ: hewalɛnamɔ mli naagbai ní mli wa, wekukpaa ni efite, kɛ kpatu gbele po. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, susumɔ sɛɛnamɔi babaoo ni yɔɔ shihilɛ gbɛ ni Yehowa etsɔɔ ni wɔɔhiɛ mli lɛ he okwɛ. Shi, yɛ anɔkwale mli lɛ, esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa nɔ akɛ wɔtsui lɛ yeɔ kutumpɔo. (Yeremia 17:9) Esa akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaate shi wɔshi mɔdɛŋ ni abaabɔ koni akɛba hiɛdɔɔ ni yɔɔ Yehowa shishitoo mlai lɛ ni wɔɔhiɛ mli lɛ he lɛ shi lɛ.

8. Mɛni diɛŋtsɛ ji nɔ ni niiashikpamɔ tsɔɔ wɔ? Tsɔɔmɔ mli.

8 Wɔteŋ mɛi babaoo le kɛjɛ niiashikpamɔ mli akɛ, bei pii lɛ heloo lɛ ni ekpɛlɛɛɛ lɛ baa ekãa ni yɔɔ mumɔ ni kpɛlɛɔ nɔ lɛ shi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ lɛ he okwɛ. Yehowa náa adesai ni jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ amɛhe woɔ nitsumɔ ni haa wala nɛɛ mli lɛ he miishɛɛ. (Lala 110:3; Mateo 24:14) Kɛha wɔteŋ mɛi babaoo lɛ, kasemɔ ni wɔkase bɔ ni ashiɛɔ yɛ maŋ lɛ bɛ mlɛo. Ebi—ni ekolɛ, eebi lolo—ni wɔye wɔgbɔmɔtso lɛ nɔ, ‘wɔgbala lɛ mai’ ni ‘wɔye lɛ nyɔŋ,’ moŋ fe nɔ ni wɔɔŋmɛ gbɛ koni eha wɔkɔ nifeemɔ gbɛ ni yɔɔ mlɛo.—1 Korintobii 9:16, 27; 1 Tesalonikabii 2:2.

“Yɛ Nibii Fɛɛ Mli”?

9, 10. Mɛni fata ‘henɔyeli ni akɛaatsu nii yɛ nibii fɛɛ mli lɛ’ he?

9 Ŋaa ní Biblia lɛ woɔ wɔ koni wɔkɛ ‘henɔyeli atsu nii yɛ nibii fɛɛ mli lɛ’ tsɔɔ akɛ nibii babaoo he miihia fe wɔmlifu nɔ ni wɔɔye kɛ wɔhe ni wɔɔtsi kɛjɛ jeŋba shara he lɛ kɛkɛ. Ekolɛ, wɔbaanu he akɛ wɔye wɔhe nɔ yɛ nɛkɛ hei nɛɛ, ni kɛ́ nakai ni lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔda shi waa yɛ he. Ni kɛlɛ, shihilɛ mli hei krokomɛi ni ekolɛ henɔyeli ni he hiaa lɛ bɛ faŋŋ tsɔ yɛ mli lɛ hu? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ, wɔyɛ maŋ ko ni kɛ́ akɛaato he lɛ, shihilɛ yɔɔ ogbɔjɔ yɛ mli ni shihilɛ nɔ kwɔ yɛ mli lɛ mli. Ani ebafeŋ nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ wɔɔle bɔ ni wɔɔfee wɔkɛɛ dabi yɛ shikafitemɔ ni he ehiaaa lɛ he? Fɔlɔi baafee jogbaŋŋ akɛ amɛaatsɔɔ amɛbii lɛ ni amɛkahe nɔ fɛɛ nɔ ni amɛnaa, akɛni nɛkɛ nibii nɛɛ yɔɔ, ni eyɔɔ fɛo, loo amɛbaanyɛ amɛhé lɛ hewɔ kɛkɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛji nakai tsɔsemɔ lɛ baamɔ shi lɛ, esa akɛ fɔlɔi lɛ afee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa amɛfɔ̃ shi.—Luka 10:38-42.

10 Ní wɔɔkase bɔ ni wɔɔhi shi beni wɔhiɛɛɛ nɔ ko lɛ baanyɛ awaje wɔhewalɛ. Ebaanyɛ eha hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha heloonaa nibii ni wɔyɔɔ lɛ hu aya hiɛ, ni ebaanyɛ eha wɔna mɛi ni esa akɛ amɛhi shi ni amɛhiɛɛɛ nɔ ko, ni jeee akɛ amɛ amɛhala nakai, shi moŋ yɛ hiamɔ ni ehia amɛ hewɔ lɛ mɔbɔ. Eji anɔkwale akɛ, shihilɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo lɛ kɛ sui ni ale jogbaŋŋ tamɔ “feemɔ ohe ekpakpa” loo “esa akɛ oná nɔ ni hi fe fɛɛ” lɛ kpãaa gbee. Jarayeli he adafitswaa woɔ hewalɛ koni atsu nɔ ni tsui sumɔɔ lɛ he nii amrɔ nɔŋŋ, shi efeɔ nakai yɛ emli jarayeli mli sɛɛnamɔi ahewɔ. Shihilɛ nɛɛ baanyɛ atsĩ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ koni wɔkɛ henɔyeli atsu nii lɛ naa. Wolo tɛtrɛɛ ko ni jɛ Europa shikpɔŋ ko ni eshwere waa mli lɛ kɛɛ nyɛsɛɛ nɛɛ akɛ: “Kɛ́ henumɔi ni asumɔɔɔ mli ní aaahiɛ lɛ kudɔmɔ biɔ mligbɛ mpleshii yɛ mɛi ni yɔɔ ohia futaa shihilɛ ni mli wa waa mli lɛ agbɛfaŋ lɛ, belɛ kwɛ bɔ ni enɛ ji anɔkwale waa yɛ mɛi ni yɔɔ shikpɔji ni yɔɔ nii saŋŋ lɛ mli lɛ agbɛfaŋ!”

11. Mɛni hewɔ kasemɔ ní wɔɔkase bɔ ni wɔɔhi shi wɔha beni wɔhiɛɛɛ nɔ ko lɛ he yɔɔ sɛɛnamɔ lɛ, shi mɛni haa enɛ feɔ nɔ ni wa lɛ?

11 Kɛ́ ewa kɛha wɔ akɛ wɔɔna srɔtofeemɔ ni yɔɔ nɔ ni wɔsumɔɔ kɛ nɔ ni he hiaa wɔ diɛŋtsɛ lɛ teŋ lɛ, no lɛ ekolɛ ebaaye ebua akɛ wɔɔfee nii ni wɔkɛná nɔmimaa akɛ wɔfeee nii ni ejaaa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ wɔmiisumɔ ni wɔtsĩ henumɔ ni haa wɔfiteɔ shika bɔ ni esaaa lɛ naa lɛ, ekolɛ wɔbaasumɔ ni wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔfiliŋ nii loo kɛ wɔmiiye jara lɛ, wɔbaanyɛ wɔhiɛ shika fioo pɛ. Kaimɔ akɛ Paulo kɛɛ akɛ, “ninámɔ kpeteŋkpele” ji “Nyɔŋmɔjamɔ, kɛji mɔ ko mii shɛ enii ahe lɛ.” Emu sane naa akɛ: “Wɔkɛ nɔ ko nɔ ko baaa je nɛŋ, no hewɔ lɛ eyɛ faŋŋ akɛ wɔnyɛŋ wɔkɛ nɔ ko aya hu. Shi kɛ́ wɔyɛ ŋmãa kɛ hehaanii kɛkɛ lɛ, esa akɛ wɔmii ashɛ he.” (1 Timoteo 6:6-8) Ani wɔmii shɛɔ he? Kasemɔ ni wɔɔkase bɔ ni wɔɔhi shi yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ, ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ nibii ni he ehiaaa ni wɔ diɛŋtsɛ wɔkɛ wɔhe aaawo mli lɛ he—ni ekɔɔɔ he eko bɔ ni eji ha lɛ—biɔ hewalɛ kɛ henɔyeli. Shi, eji nikasemɔ ni sa kasemɔ.

12, 13. (a) Mɛɛ gbɛ̀i anɔ Kristofoi akpeei kɔɔ henɔyeli he yɛ? (b) Mɛni ji hei komɛi ni ehe hiaa ni wɔná henɔyeli yɛ he lɛ?

12 Kristofoi akpeei, kpeei bibii, kɛ kpeei wuji ni wɔɔya lɛ hu tsɔɔ henɔyeli pɔtɛɛ ko kpojiemɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nakai su lɛ he miihia bɔni afee ni wɔkaha wɔjwɛŋmɔ miikpa shi beni kpee lɛ yaa nɔ lɛ. (Abɛi 1:5) Ekolɛ ebaabi henɔyeli koni wɔkagba mɛi krokomɛi anaa kɛtsɔ mɛi ni tara wɔmasɛi lɛ ni wɔkɛ amɛ ewieŋ ablɛbi shi moŋ ni wɔbo wielɔ lɛ toi jogbaŋŋ lɛ nɔ. Wɔbe ni wɔɔtsake bɔni afee ni wɔnyɛ wɔyashɛ yɛ be naa lɛ hu baanyɛ abi henɔyeli. Kɛfata he lɛ, henɔyeli he baanyɛ ahia koni wɔkɛto be ni wɔkɛsaa wɔhe kɛha kpeei ni no sɛɛ lɛ wɔkɛ wɔhe awo mli.

13 Henɔyeli ni wɔkɛtsuɔ nii yɛ nibii bibii amli lɛ woɔ nyɛmɔ ni wɔyɔɔ ni wɔkɛaafee nakai yɛ nibii wuji amli lɛ mli hewalɛ. (Luka 16:10) No hewɔ lɛ, kwɛ bɔ ni ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔtsɔse wɔhe koni wɔkane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ Biblia kasemɔ woji daa, ni wɔkase ni wɔjwɛŋ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ nɔ! Kwɛ bɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ wɔɔtsɔse wɔhe yɛ nibii ni kɔɔ nitsumɔi ni esaaa, naanyobɔi, sui, kɛ aŋkroaŋkroi ajeŋbai ahe lɛ amli, loo ni wɔtsɔse wɔhe ni wɔkakpɛlɛ nifeemɔi ni haŋ wɔná be ni hi kɛha Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ anɔ! Yehowa sɔɔmɔ lɛ ni wɔkɛ wɔhe aaawo mli be fɛɛ be lɛ ji hebuu kpakpa kɛmiishi nibii ni baanyɛ agbala wɔ kɛjɛ Yehowa jeŋ fɛɛ asafo lɛ mumɔŋ paradeiso lɛ he.

Nyɛtsɔmɔa Mɛi ni Edara Jogbaŋŋ Kɛtsɔ Henɔyeli Nɔ

14. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ esa akɛ gbekɛbii atsɔ amɛkase henɔyeli? (b) Mɛɛ sɛɛnamɔi baanyɛ aba kɛji gbekɛbii kase nakai nikasemɔ lɛ mra yɛ shihilɛ mli lɛ?

14 Ale akɛ fufɔoo ni kpaako afɔ lɛ lɛ bɛ henɔyeli. Wolo bibioo ko ni mɛi ni le gbekɛbii asubaŋ jogbaŋŋ lɛ ŋma lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Henɔyeli baaa trukaa loo kpatu. Fɔlɔi agbɛtsɔɔmɔ kɛ yelikɛbuamɔ he hiaa fufɔbii kɛ gbekɛbii bibii koni amɛkɛje henɔyeli kasemɔ shishi. . . . Yɛ be mli ni fɔlɔi lɛ kudɔɔ nifeemɔ lɛ, henɔyeli faa yɛ amɛ skulyaa afii lɛ fɛɛ mli.” Nikasemɔ ko ni afee yɛ gbekɛbii ni eye afii ejwɛ lɛ ahe lɛ jie lɛ kpo akɛ mɛi ni amɛkase henɔyeli falɛ ko kɛ nitsumɔ lɛ “daa ni bei pii lɛ amɛfeɔ gbekɛbii ni baa amɛjeŋ jogbaŋŋ, mɛi ni ale waa, mɛi ni kpɛlɛɔ nitsumɔi heei anɔ, mɛi ni yɔɔ hekɛnɔfɔɔ, kɛ gbekɛbii ni eye afii 13 kɛyaa ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ amɛnɔ.” Mɛi ni ejeko shishi amɛbɔiko enɛ kasemɔ lɛ “ahe nyɛɔ efeɔ shoo bei babaoo, ni etsɛɛɛ ni amɛnijiaŋ jeɔ wui ni amɛjieɔ kuɛŋtimɔ kpo. Amɛŋmɛɛɔ amɛhe yɛ nɔnyɛɛ mli ni amɛjoɔ shihilɛi ni wa lɛ anaa foi.” Eyɛ faŋŋ akɛ, bɔni afee ni gbekɛ ko abatsɔ onukpa ni baa ejeŋ jogbaŋŋ lɛ, esa akɛ ekase henɔyeli.

15. Mɛni henɔyeli ni abɛ lɛ tsɔɔ, ni mɛɛ oti ni atsɔɔ yɛ Biblia lɛ mli ekɛ lɛ kpãaa gbee?

15 Nakai nɔŋŋ kɛji wɔmiisumɔ ni wɔbatsɔmɔ Kristofoi ni edara jogbaŋŋ lɛ, esa akɛ wɔjie henɔyeli kpo. Kɛ́ wɔbɛ eko lɛ, etsɔɔ akɛ wɔkã he wɔji mumɔŋ abifabii lolo. Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ koni yɛ ‘jwɛŋmɔ gbɛfaŋ lɛ, wɔfee wɔhe mɛi ni edara jogbaŋŋ.’ (1 Korintobii 14:20) Oti ni ma wɔhiɛ ji ni “wɔɔshɛ Nyɔŋmɔ bi lɛ nɔ hemɔkɛyeli kɛ ehe nilee ekomefeemɔ lɛ he ni wɔfee nuu ni eye emuu yɛ Kristo dalɛ muu lɛ susumɔ naa.” Mɛni hewɔ? “Koni wɔkakã he wɔfee abifabii ni tsɔɔmɔ kɔɔyɔɔ fɛɛ tsɔɔmɔ kɔɔyɔɔ hosoɔ amɛ, ni ekpalaa amɛ kɛyaa kɛbaa yɛ gbɔmɛi aŋaa fɔŋ too mli, yɛ shishiumɔ ŋaa lɛ mli kutumpɔo naa.” (Efesobii 4:13, 14) Eyɛ faŋŋ akɛ, henɔyeli ni wɔɔkase ekɛ nitsumɔ lɛ he miihia waa kɛha wɔmumɔŋ shidaamɔ.

Henɔyeli ní Aaaná

16. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa kɛ yelikɛbuamɔ haa yɛ?

16 Bɔni afee ni wɔná henɔyeli lɛ, ehe miihia ni wɔná Nyɔŋmɔ yelikɛbuamɔ, ni eko yɛ. Taakɛ ashwishwɛ ko ni yeɔ emuu ji lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔ he ni ehe hiaa ni wɔ diɛŋtsɛ wɔfee tsakemɔi yɛ, ni ewoɔ wɔ ŋaa yɛ gbɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔfee nakai lɛ he. (Yakobo 1:22-25) Nyɛmifeemɔ kuu ni yɔɔ suɔmɔ lɛ efee klalo akɛ amɛkɛ yelikɛbuamɔ hu baaha. Kristofoi onukpai jieɔ niiashishinumɔ kpo yɛ be mli ni amɛkɛ yelikɛbuamɔ haa aŋkroaŋkroi lɛ. Yehowa diɛŋtsɛ kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ haa yaka kɛji wɔbi yɛ sɔlemɔ mli. (Luka 11:13; Romabii 8:26) No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔkɛ nikeenii nɛɛ atsua nii yɛ miishɛɛ mli. Ŋaawoi ni yɔɔ baafa 21 lɛ mli lɛ baanyɛ aye abua.

17. Mɛɛ hewalɛwoo Abɛi 24:16 lɛ kɛhaa wɔ?

17 Kwɛ bɔ ni ehaa wɔmii shɛɔ wɔhe akɛ wɔɔle akɛ Yehowa buɔ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ lɛ akɛ nɔ ni jara wa beni wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔsa ehiɛ lɛ! Esa akɛ enɛ akanya wɔ koni wɔya nɔ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔná henɔyeli babaoo. Ekɔɔɔ he eko shii abɔ ni wɔnane aaatɔ̃tɔ lɛ, esaaa akɛ wɔŋmɛɛɔ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ lɛ he kɔkɔɔkɔ. “Jalɔ gbeeɔ shi shii kpawo ni eteɔ shi ekoŋŋ.” (Abɛi 24:16) Be fɛɛ be ni wɔbaaye omanye lɛ, wɔnáa nɔ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔná wɔhe miishɛɛ. Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa hu akɛ Yehowa náa wɔhe miishɛɛ. Odasefonyo ko kɛɛ akɛ dani ebaajɔɔ ewala nɔ eha Yehowa lɛ, be fɛɛ be ni ebaaye omanye yɛ be mli ni etsiɔ ehe kɛjɛɔ tawa shɛremɔ he otsi lɛ, ekɛ nɔ ko ni he yɔɔ sɛɛnamɔ ni ekɛ shika ni henɔyeli ye ebua lɛ ni ebaa yi lɛ heɔ lɛ woɔ ehe nyɔmɔ.

18. (a) Mɛni ji nɔ ni fata henɔyeli he ta ni wɔwuɔ lɛ he? (b) Mɛɛ nɔmimaa Yehowa kɛhaa?

18 Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, esa akɛ wɔkai akɛ henɔyeli kɔɔ jwɛŋmɔ lɛ kɛ henumɔi lɛ ahe. Wɔbaanyɛ wɔna enɛ kɛjɛ Yesu wiemɔi nɛɛ amli akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni kwɛɔ yoo ni ehe feɔ lɛ akɔnɔ lɛ, ekɛ lɛ efite gbala momo yɛ etsui mli.” (Mateo 5:28; Yakobo 1:14, 15) Mɔ ni ekase ejwɛŋmɔ kɛ ehenumɔi akudɔmɔ lɛ baana akɛ ewaaa akɛ eeekudɔ egbɔmɔtso muu lɛ fɛɛ. No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔwajea wɔfaishitswaa akɛ jeee efɔŋfeemɔ pɛ he kɛkɛ wɔbaatsi wɔhe kɛjɛ, shi moŋ wɔbaatsi wɔhe kɛjɛ ehesusumɔ hu he. Kɛ́ susumɔi gbohii te shi yɛ omli lɛ, jiemɔ amɛ oya. Wɔbaanyɛ wɔjo kaa naa foi kɛji wɔkɛ sɔlemɔ kwɛ Yesu. (1 Timoteo 6:11; 2 Timoteo 2:22; Hebribii 4:15, 16) Beni wɔfeɔ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔnyɛ lɛ, belɛ wɔmiinyiɛ ŋaawoo ni yɔɔ Lala 55:23 lɛ sɛɛ akɛ: “Shɛ ojatsu lɛ ofɔ̃ Yehowa nɔ, ni lɛ eeehiɛ omli; eŋmɛŋ gbɛ gbi ko gbi ko ni jalɔ adidã.”

Ani Okaiɔ?

• Mɛɛ gbɛ̀i enyɔ nɔ esa akɛ wɔkɛ henɔyeli atsu nii?

• Ní akɛ ‘henɔyeli aaatsu nii yɛ nibii fɛɛ mli’ lɛ tsɔɔ mɛni?

• Mɛɛ ŋaawoi ni anyɛɔ atsuɔ he nii yɛ henɔyeli namɔ he oyɔse jogbaŋŋ yɛ wɔnikasemɔ lɛ mli?

• Nɛgbɛ henɔyeli jeɔ shishi yɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Bɔ ni Aaafee Awaje Henɔyeli

• Ná yɛ nibii bibii po amli

• Jwɛŋmɔ emli sɛɛnamɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ kɛ wɔsɛɛ lɛ nɔ

• Okɛ nibii ni Nyɔŋmɔ woɔ he hewalɛ lɛ aye nɔ ni eguɔ lɛ najiaŋ

• Tsi ohe kɛjɛ susumɔi ni esaaa he amrɔ nɔŋŋ

• Okɛ susumɔi ni tswaa mɔ emaa shi yɛ mumɔŋ awo ojwɛŋmɔ mli obɔ

• Kpɛlɛmɔ yelikɛbuamɔ ni nanemɛi Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ baanyɛ amɛkɛha lɛ nɔ

• Tsi ohe kɛjɛ shihilɛi ni baanyɛ aka bo lɛ he

• Sɔlemɔ obi Nyɔŋmɔ dɛŋ yelikɛbuamɔ yɛ kaa bei amli

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18, 19]

Henɔyeli tsirɛɔ wɔ koni wɔfee ekpakpa