Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyɛkɛ Henɔyeli Afataa Nyɛnilee lɛ He

Nyɛkɛ Henɔyeli Afataa Nyɛnilee lɛ He

Nyɛkɛ Henɔyeli Afataa Nyɛnilee lɛ He

“Nyɛkɛ . . . henɔyeli afataa nyɛnilee lɛ he.”—2 PETRO 1:5-8, NW.

1. Mɛni ni anyɛɛɛ afee kɛ adesai anaagbai babaoo baa lɛ?

YƐ TA ko ni afã kɛshi tsofai fɔji kɛ nitsumɔ lɛ mli lɛ, awo oblahii kɛ oblayei ni yɔɔ United States lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛkɛa akɛ dabi.” Kwɛ bɔ ni nibii baahi aha kɛji akɛ mɛi fɛɛ kpooo tsofai fɔji kɛ nitsumɔ pɛ, shi moŋ amɛkpoo daanumɔ shɛii, shihilɛ gbɛ ni nilee bɛ mli loo jeŋba shara nifeemɔi, nitsumɔ mli nifeemɔi ni etsɔɔɔ anɔkwayeli, kɛ “heloo lɛ sɛɛdii” hu lɛ! (Romabii 13:14) Shi kɛlɛ, namɔ baanyɛ akɛɛ akɛ dabi kɛɛmɔ yɛ mlɛo be fɛɛ be?

2. (a) Mɛɛ Biblia mli nɔkwɛmɔnii yɔɔ ni tsɔɔ akɛ dabi kɛɛmɔ ni wa lɛ jeee nɔ̃ hee? (b) Mɛni esa akɛ nɔkwɛmɔnii nɛɛ awo wɔ hewalɛ ni wɔfee?

2 Akɛni ewa kɛha adesai fɛɛ ni yeee emuu lɛ akɛ amɛaajie henɔyeli kpo hewɔ lɛ, esa akɛ wɔná he miishɛɛ akɛ wɔɔkase bɔ ni wɔɔfee ni wɔye wɔfatɔɔi komɛi anɔ lɛ he nii. Biblia lɛ gbaa wɔ mɛi ni hi shi yɛ blema ni bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaasɔmɔ Nyɔŋmɔ, shi ewa kɛha amɛ akɛ amɛaakɛɛ dabi yɛ bei komɛi amli lɛ ahe sane. Kaimɔ David kɛ esha ni efee ni ji gbala ni ekɛ Batsheba fite lɛ. Eha amɛbi ni aŋɔ lɛ hɔ́ yɛ gbalafitemɔ lɛ mli lɛ kɛ Batsheba wu lɛ gboi, mɛi ni amɛ fɛɛ amɛyeee fɔ́ lɛ. (2 Samuel 11:1-27; 12:15-18) Aloo susumɔ bɔfo Paulo, mɔ ni gba mli kpoo akɛ: “Ejaakɛ ekpakpa ni misumɔɔ lɛ mifeee; shi efɔŋ ni misumɔɔɔ lɛ, no moŋ mifeɔ” lɛ he okwɛ. (Romabii 7:19) Ani onijiaŋ jeɔ wui nakai bei komɛi? Paulo tsa nɔ akɛ: “Ejaakɛ mimligbɛ gbɔmɔ lɛ mii shɛɔ yɛ Nyɔŋmɔ mla lɛ he; shi minaa mla kroko yɛ mihenii lɛ amli ni kɛ mijwɛŋmɔ mla lɛ wuɔ ta ni eŋɔɔ mi nom ehaa esha mla lɛ ni yɔɔ mihenii lɛ amli lɛ. Gbɔmɔ ni nii yɔɔ mɔbɔ ji mi; namɔ aaajie mi kɛaajɛ nɛkɛ gbele gbɔmɔtso nɛɛ dɛŋ?” (Romabii 7:22-24) Esa akɛ Biblia mli nɔkwɛmɔnii lɛ awo wɔfaishitswaa akɛ wɔkpaŋ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ koni wɔná henɔyeli babaoo lɛ kɔkɔɔkɔ lɛ mli hewalɛ.

Henɔyeli, Nii ni Esa akɛ Akase

3. Tsɔɔmɔ nɔ hewɔ ni wɔnyɛŋ wɔkpa gbɛ akɛ henɔyeli kpojiemɔ baafee nɔ ni yɔɔ mlɛo lɛ mli.

3 Atsĩ henɔyeli, ni ji nyɛmɔ ni akɛkɛɔ dabi lɛ tã afata hemɔkɛyeli, nuufeemɔ, nilee, tsuishitoo, Nyɔŋmɔjamɔ mli hetuu-kɛhamɔ, nyɛmimɛi ahedɔɔ kɛ suɔmɔ he yɛ 2 Petro 1:5-7 (NW). Akɛ sui kpakpai nɛɛ ateŋ eko eko kwraa fɔɔɔ mɔ ko. Esa akɛ aná. Ebiɔ faishitswaa kɛ mɔdɛŋbɔɔ koni ajie lɛ kpo babaoo. No hewɔ lɛ ani esa akɛ wɔkpa gbɛ akɛ henɔyeli kpojiemɔ baafee nɔ ni efeemɔ waaa fe ekrokomɛi lɛ?

4. Mɛni hewɔ mɛi babaoo nuɔ he akɛ amɛbɛ naagba ko kwraa yɛ henɔyeli he lɛ, shi mɛni he okadi enɛ feɔ?

4 Yɛ anɔkwale mli lɛ, ekolɛ mɛi akpekpei abɔ baanu he akɛ amɛbɛ naagba ko yɛ henɔyeli he. Amɛhiɔ shi bɔ ni amɛsumɔɔ, ni kɛ amɛle jio amɛleee jio lɛ, amɛhiɔ shi yɛ nɔ ni amɛheloo ni yeee emuu lɛ kɛɔ amɛ lɛ naa, ni amɛsusuuu nɔ ni baajɛ mli aba—amɛ diɛŋtsɛ kɛ mɛi krokomɛi anɔ lɛ he. (Yuda 10) Nyɛmɔ kɛ suɔmɔ ni akɛaakɛɛ dabi ni abɛ lɛ ebafee faŋŋ waa ŋmɛnɛ fe bei fɛɛ ni eho. Eji okadi ni tsɔɔ akɛ wɔyɛ “naagbee gbii lɛ” ní Paulo wie he beni egba akɛ: “Jaramɔ bei baaba. Ejaakɛ gbɔmɛi aaatsɔmɔ hesuɔlɔi, shika suɔlɔi, shwãlɔi, hewolɔi, musubɔlɔi, . . . mɛi ni nyɛɛɛ amɛkɔnɔ nɔ amɛye” lɛ mli lɛɛlɛŋ.—2 Timoteo 3:1-3.

5. Mɛni hewɔ Yehowa Odasefoi yɔɔ sane ni kɔɔ henɔyeli he lɛ he miishɛɛ lɛ, ni mɛɛ ŋaawoo he hiaa lolo?

5 Yehowa Odasefoi le naagba ni hiamɔ ni yɔɔ henɔyeli namɔ he lɛ kɛbaa lɛ jogbaŋŋ. Taakɛ Paulo ji lɛ, amɛhiɛ yɛ mpleshii ni yɔɔ shwe ni amɛshweɔ ni amɛsa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ mli kɛtsɔ shi ni amɛaahi yɛ emlai anaa lɛ kɛ gbɛ ni ekolɛ amɛheloo ni yeee emuu lɛ baawo amɛ hewalɛ ni amɛkɔ lɛ teŋ lɛ nɔ. Enɛ hewɔ ni amɛyɔɔ bɔ ni amɛaafee ni amɛye kunim yɛ mpleshii nɛɛ mli lɛ he miishɛɛ kɛjɛ jeeŋmɔ lɛ. Yɛ afi 1916 mli tɔ̃ɔ lɛ, wolo tɛtrɛɛ ni okaneɔ amrɔ nɛɛ mli nɔ̃ ni je kpo yɛ nakai beaŋ lɛ ateŋ ekome wie “gbɛ kpakpa ni esa akɛ wɔkɔ koni wɔkɛye wɔhe nɔ, wɔsusumɔi anɔ, wɔwiemɔi anɔ, kɛ wɔjeŋba nɔ” lɛ he. Ewo ŋaa ni akɛ Filipibii 4:8 lɛ ato jwɛŋmɔ mli. Eyɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ kɛ ŋaawoo ni yɔɔ nakai ŋmalɛ lɛ mli lɛ ha aaafee afii 2,000 ni eho nɛ, ni ekolɛ ewa akɛ akɛaatsu nii bianɛ fe be mli ni akɛha lɛ loo yɛ afi 1916 lɛ mli moŋ, shi ehe miihia lolo. Shi kɛlɛ, Kristofoi bɔɔ mɔdɛŋ waa koni amɛkwa je lɛŋ akɔnɔi lɛ, ni amɛhiɛ yɛ amɛhe nɔ akɛ kɛtsɔ nakai feemɔ nɔ lɛ, amɛmiifee amɛ-Bɔlɔ lɛ suɔmɔnaa nii.

6. Mɛni hewɔ wɔbɛ yiŋtoo ko ni wɔɔdamɔ nɔ ni wɔnijiaŋ aje wui beni wɔwoɔ henɔyeli lɛ?

6 Atsĩ henɔyeli tã kɛfata “mumɔ [krɔŋkrɔŋ] lɛ yibii” lɛ ahe yɛ Galatabii 5:22, 23 (NW). Kɛ́ wɔjie su nɛɛ kpo kɛfata “suɔmɔ, miishɛɛ, hejɔlɛ, tsuishitoo, mlihilɛ, ejurɔfeemɔ, hemɔkɛyeli, [kɛ] mlijɔlɛ” he lɛ, no lɛ wɔbaaná he sɛɛ kpele diɛŋtsɛ. Taakɛ Petro tsɔɔ mli lɛ, no feemɔ haŋ wɔfee “hejɔ̃lɔi aloo mɛi ni wooo yibii” yɛ sɔɔmɔ ni wɔkɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ mli. (2 Petro 1:8) Shi esaaa akɛ wɔnijiaŋ jeɔ wui loo wɔbuɔ wɔhe akɛ wɔhiii kɛji akɛ wɔnyɛɛɛ wɔjie sui nɛɛ akpo nɔtonɔto kɛ babaoo bɔ ni kulɛ wɔtaoɔ akɛ wɔfee lɛ. Ekolɛ oyɔse akɛ nikaselɔ ko leɔ nii oya fe nikaselɔ kroko yɛ skul. Aloo nitsulɔ ko leɔ nitsumɔ hee ko oya fe enanemɛi nitsulɔi lɛ yɛ nitsumɔ lɛ mli. Nakai nɔŋŋ mɛi komɛi kaseɔ bɔ ni afeɔ ajieɔ Kristofoi asui akpo oya fe mɛi krokomɛi. Nɔ ni he hiaa ji ni wɔya nɔ wɔná Nyɔŋmɔ jamɔ sui yɛ gbɛ ni fe fɛɛ ni wɔbaanyɛ lɛ nɔ. Wɔbaanyɛ wɔfee enɛ kɛji akɛ wɔkɛ yelikɛbuamɔ ni Yehowa kɛhaa kɛtsɔ e-Wiemɔ lɛ kɛ asafo lɛ nɔ lɛ tsu nii kɛmɔ shi lɛ. Oyai ni wɔyeɔ kɛtsuɔ oti ni wɔkɛma wɔhiɛ lɛ he nii lɛ he ehiaaa tamɔ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ waa koni wɔya nɔ wɔya hiɛ lɛ.

7. Mɛni tsɔɔ akɛ henɔyeli he hiaa?

7 Eyɛ mli akɛ atsĩ henɔyeli tã akɛ sui ni mumɔ lɛ woɔ lɛ naagbee nɔ̃ moŋ, shi yɛ anɔkwale mli lɛ ejeee nɔ ni baa shi fe ekrokomɛi lɛ. Etamɔɔɔ nakai kwraa. Esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ kɛji wɔyɛ henɔyeli diɛŋtsɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkwa “heloo lɛ nitsumɔi lɛ” fɛɛ. Shi kɛlɛ, adesai ni yeee emuu lɛ sumɔɔ akɛ amɛaaŋmɛɛ amɛhe amɛha nibii komɛi tamɔ “heloo lɛ nitsumɔi lɛ . . . , ajwamaŋbɔɔ, muji nitsumɔ, nyenyeŋtswibɔɔ, wɔŋjamɔ, sũu, nyɛɛ, béi, awuŋayelii, mlilawoi, bolɔmɔi, atuatsemɔi, mligbalamɔi.” (Galatabii 5:19, 20) No hewɔ lɛ esa akɛ wɔya nɔ be fɛɛ be ni wɔshi mple, ni wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaajie sui gbohii kɛjɛ wɔtsui kɛ wɔjwɛŋmɔ fɛɛ mli.

Efeemɔ Wa Waa Kɛha Mɛi Komɛi

8. Mɛɛ nibii haa ewaa waa diɛŋtsɛ kɛhaa mɛi komɛi akɛ amɛaajie henɔyeli kpo lɛ?

8 Ewa waa kɛha Kristofoi komɛi akɛ amɛaajie henɔyeli kpo fe bɔ ni ewa kɛha mɛi krokomɛi. Mɛni hewɔ? Fɔlɔi atsɔsemɔ loo blema niiashikpamɔi baanyɛ afee nɔ ni kɛ shihilɛ nɛɛ baa. Kɛ́ etamɔ nɔ ni henɔyeli namɔ kɛ ekɛ nitsumɔ jeee naagba ko kɛha wɔ lɛ, no lɛ eji nɔ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔná miishɛɛ. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ esa akɛ wɔjie musuŋtsɔlɛ kɛ saneshishinumɔ kpo wɔtsɔɔ yɛ be mli ni wɔkɛ mɛi ni ewa waa kɛha amɛ akɛ amɛaajie henɔyeli kpo lɛ yeɔ lɛ, kɛ́ henɔyeli ni amɛbɛ po lɛ miiha wɔ naagbai komɛi. Yɛ emuu ni wɔyeee lɛ hewɔ lɛ, wɔteŋ namɔ yɔɔ yiŋtoo ko ni eeedamɔ nɔ ebu ehe jalɔ?—Romabii 3:23; Efesobii 4:2.

9. Mɛɛ fatɔɔi mɛi komɛi yɔɔ, ni mɛɛ be abaaye fatɔɔi nɛɛ anɔ kwraa?

9 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Ekolɛ wɔle akɛ nanemɛi Kristofoi komɛi ni ekpa tawa loo tsofai ni “akɛjieɔ hiɛtserɛ” lɛ kɛ nitsumɔ lɛ aaashwe nibii nɛɛ waa bei komɛi. Aloo ewaa kɛhaa mɛi komɛi akɛ amɛaaba bɔ ni amɛyeɔ nii loo amɛnuɔ dãai amɛhaa lɛ shi. Mɛi komɛi yɛ naagba yɛ amɛlilɛi lɛ kudɔmɔ mli, ni no hewɔ lɛ amɛfɔɔ tɔmɔ yɛ wiemɔ mli. Fatɔɔi nɛɛ ahe nitsumɔ biɔ ni abɔ mɔdɛŋ waa yɛ henɔyeli ni aaaná lɛ mli. Mɛni hewɔ? Yakobo 3:2 kpɛlɛɔ nɔ yɛ faŋŋ mli akɛ: “Wɔ fɛɛ wɔtɔ̃ɔ babaoo; kɛ mɔ ko tɔ̃ɔɔ yɛ wiemɔ mli lɛ, lɛ lɛ nuu ni hi kɛwula shi ji lɛ, ni eyɛ hewalɛ akɛ ekɛaawo gbɔmɔtso muu lɛ fɛɛ manyoflɛ.” Kɛfata he lɛ, mɛi komɛi nuɔ he waa akɛ amɛshwɛ asɔ. Aloo ekolɛ ebaawa kɛha amɛ akɛ amɛaaye amɛmlifu nɔ. Ekolɛ enɛɛmɛi loo fatɔɔi ni tamɔ enɛɛmɛi ahe nii ni aaakase koni atsu he nii yɛ omanyeyeli mli lɛ baahe be. Eyɛ mli akɛ wɔbaanyɛ wɔná nɔyaa ni sa kadimɔ amrɔ nɛɛ moŋ, shi kɛ́ wɔye emuu pɛ dani abaajie akɔnɔi gbohii lɛ kɛya kwraa. Dani nakai be lɛ aaashɛ lɛ, mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ koni wɔjie henɔyeli kpo lɛ baaye abua wɔ koni wɔkɛ wɔhe akayawo esha shihilɛ gbɛ lɛ mli ekoŋŋ. Nyɛhaa wɔyea wɔbuaa wɔhe koni wɔnijiaŋ akaje wui beni mpleshii lɛ yaa nɔ lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 14:21, 22.

10. (a) Mɛni hewɔ henɔyeli kpojiemɔ yɛ bɔlɛnamɔ he saji amli lɛ wa waa diɛŋtsɛ kɛha mɛi komɛi lɛ? (b) Mɛɛ tsakemɔ kpele ko nyɛmi nuu ko fee? (Kwɛmɔ akrabatsa ni yɔɔ baafa 16 lɛ.)

10 He kroko ni ewa kɛha mɛi komɛi akɛ amɛaajie henɔyeli kpo yɛ ji yɛ bɔlɛnamɔ he saji amli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, adesai ateŋ bɔlɛnamɔ fata bɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ bɔ wɔ lɛ he. Shi, ebafee jaramɔ be kɛha mɛi komɛi akɛ amɛaaha bɔlɛnamɔ ahi egbɛhe ni sa ni kɛ Nyɔŋmɔ mlai kpaa gbee lɛ mli. Ekolɛ bɔlɛnamɔŋ kanyamɔ ni naa wa waa diɛŋtsɛ ni amɛyɔɔ lɛ baaha amɛnaagba lɛ mli awa. Wɔyɛ jeŋ ko ni eye bɔlɛnamɔ he sɛkɛ ni teeɔ akɔnɔi ashi yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ lɛ mli. Enɛ baanyɛ ekɛ naagba babaoo aba Kristofoi ni miisumɔ ni amɛhi shi akɛ oshijafoi—kɛ hooo kwraa lɛ yɛ be ko mli—bɔni afee ni amɛsɔmɔ Nyɔŋmɔ ni gbalashihilɛ gbaaa amɛjwɛŋmɔ naa lɛ anɔ. (1 Korintobii 7:32, 33, 37, 38) Shi yɛ Ŋmalɛ naa famɔ akɛ “gbalashihilɛ hi fe nɔ ni akɔnɔ aaahao” lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, ekolɛ amɛbaakpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaabote gbalashihilɛ mli, ni yɛ anɔkwale mli lɛ enɛ sa woo. Nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛbaabote gbalashihilɛ mli “yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli,” taakɛ Ŋmalɛi lɛ woɔ he ŋaa lɛ. (1 Korintobii 7:9, 39) Wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa akɛ Yehowa náa suɔmɔ ni amɛyɔɔ akɛ amɛkɛ ejalɛ shishitoo mlai lɛ aaatsu nii lɛ he miishɛɛ. Amɛnanemɛi Kristofoi lɛ náa he miishɛɛ akɛ amɛkɛ anɔkwa jálɔi nɛɛ ni yɔɔ jeŋba he tɛi ni nɔ kwɔlɔ ni amɛyeɔ anɔkwa lɛ aaabɔ.

11. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔye wɔbua nyɛmi nuu loo nyɛmi yoo ko ni miitao abote gbalashihilɛ mli, shi enyɛko efee nakai lɛ?

11 Ni kɛ́ anáaa gbalashihilɛ mli hefatalɔ ni sa hu? Feemɔ nijiaŋwujee ni baanyɛ eba mɔ ko ni miishwe koni ebote gbalashihilɛ mli shi enyɛko efee nakai lɛ nɔ lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli okwɛ! Ekolɛ ebaana ní enanemɛi miibote gbalashihilɛ mli ni amɛmiiná miishɛɛ falɛ ko, yɛ be mli ni ekã he eetao hefatalɔ ni sa lolo. Kɛha mɛi komɛi ni yɔɔ nakai shihilɛ lɛ mli lɛ, ekolɛ fɔmɔ nii kɛ shwɛmɔ kɛyashiɔ mɔ he baa lɛ he su ni he tseee lɛ baatsɔ naagba ni yaa nɔ be fɛɛ be. Yɛ fɛɛ mli lɛ, esaaa akɛ Kristofonyo ko wieɔ wiemɔ ko ni esusuuu he ni ekɛje mɔ ko ni miibɔ mɔdɛŋ ni ehiɛ hetsemɔ mli lɛ nijiaŋ wui. Wɔbaanyɛ wɔje mɛi komɛi anijiaŋ wui ni wɔleee, kɛji akɛ wɔwie wiemɔi ni asusuuu he tamɔ, “Mɛɛ be obaabote gbalashihilɛ mli?” Ekolɛ wɔbaawie enɛ ni wɔhiɛɛɛ jwɛŋmɔ fɔŋ ko yɛ he, shi kwɛ bɔ ni ebaahi jogbaŋŋ kɛha wɔ akɛ wɔɔjie henɔyeli kpo yɛ wɔlilɛi lɛ kudɔmɔ mli! (Lala 39:2) Esa akɛ wɔkɛ miishɛɛ babaoo ajie mɛi ni yɔɔ wɔteŋ ni miiya nɔ amɛmiihiɛ amɛhetsemɔ lɛ mli beni amɛji oshijafoi lɛ ayi waa. Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔɔkɛɛ nɔ ko ni ekolɛ ejeɔ mɔ nijiaŋ wui lɛ, wɔbaanyɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔfee mɛi ni woɔ mɔ hewalɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔkɛ aŋkroaŋkroi ni ji oshijafoi lɛ afata he beni wɔfɔ̃ɔ mɛi ni edara akuu fioo ko nine kɛha niyeli loo Kristofoi anaanyobɔɔ kpakpa mli ŋɔɔmɔ námɔ lɛ.

Henɔyeli yɛ Gbalashihilɛ Mli

12. Mɛni hewɔ henɔyeli falɛ ko he miihia mɛi po ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ?

12 Gbalashihilɛ mlibotemɔ diɛŋtsɛ ejieee henɔyeli ni he hiaa yɛ bɔlɛnamɔ he saji amli lɛ kɛyaaa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wu kɛ ŋa teŋ bɔlɛnamɔ mli hiamɔ nii baanyɛ afee nɔ ni yɔɔ srɔto waa diɛŋtsɛ. Aloo ekolɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔ ko gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ baaha adebɔɔ naa bɔlɛnamɔ afee nɔ ni wa loo nɔ ni anyɛŋ afee. Ekolɛ blema niiashikpamɔi komɛi baaha ewa kɛha gbalashihilɛ mli hefatalɔ ko akɛ eeebo ŋmalɛ naa famɔ akɛ: “Ha wu lɛ afee eŋa gbɛnaa nii eha lɛ, ni ŋa lɛ hu afee nakai nɔŋŋ aha ewu” lɛ toi. Yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, ehe baahia ni hefatalɔ kroko lɛ aná henɔyeli babaoo. Shi amɛ fɛɛ amɛbaanyɛ amɛkɛ Paulo ŋaawoo ni suɔmɔ yɔɔ mli ni ekɛha Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ awo amɛjwɛŋmɔŋ akɛ: “Nyɛkɛ nyɛhe akakamaa nyɛhe, akɛ ja nyɛyi enyɔ lɛ fɛɛ nyɛkpɛlɛ akɛ nyɛaafee nakai, kɛyashi be ko, koni nyɛná dekã ni nyɛkɛye buada ní nyɛsɔle; ni nyɛfee ekome ekoŋŋ, koni satan akatsɔ̃ nyɛnaa yɛ nyɛhe nɔ ní nyɛnyɛɛɛ nyɛye hewɔ.”—1 Korintobii 7:3, 5.

13. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛye kɛbua mɛi ni miibɔ mɔdɛŋ koni amɛjie henɔyeli kpo lɛ?

13 Kwɛ miishɛɛ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ aná kɛji akɛ amɛ fɛɛ amɛkase bɔ ni ajieɔ henɔyeli ni sa kpo yɛ wekukpaa ni yɔɔ gbagbalii waa diɛŋtsɛ nɛɛ mli lɛ. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, esa akɛ amɛnu nanemɛi jálɔi ni miibɔ mɔdɛŋ lolo koni amɛjie henɔyeli kpo yɛ shihilɛ ni tamɔ nakai mli lɛ shishi. Esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ wɔɔsɔle wɔbi Yehowa koni eha wɔmumɔŋ nyɛmimɛi lɛ sɛɛyoomɔ, hewalɛ, kɛ faishitswaa ni amɛkɛya nɔ yɛ mple ni amɛshiɔ koni amɛjie henɔyeli kpo, ni amɛkɔ gbɛ̀i ni amɛkɛye akɔnɔi gbohii anɔ lɛ mli.—Filipibii 4:6, 7.

Nyɛyaa Nɔ Nyɛyea Nyɛbuaa Nyɛhe

14. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ wɔnanemɛi Kristofoi lɛ aye yɛ musuŋtsɔlɛ kɛ saneshishinumɔ mli lɛ?

14 Yɛ bei komɛi amli lɛ, ekolɛ ebaawa kɛha wɔ akɛ wɔɔnu nanemɛi Kristofoi ni ewa kɛha amɛ akɛ amɛaajie henɔyeli kpo yɛ shihilɛi ni wɔbɛ naagba ko kwraa yɛ mli lɛ ashishi. Shi esoro adesai fɛɛ abɔɔsu. Ewaaa kwraa akɛ henumɔ aaaye mɛi komɛi anɔ; shi ebɛ lɛ nakai yɛ mɛi krokomɛi agbɛfaŋ. Kɛ akɛaato he lɛ ewaaa kɛha mɛi komɛi akɛ amɛaaye amɛhe nɔ, ni henɔyeli jeee naagba wulu ko kɛha amɛ. Shi ewa waa kɛha mɛi krokomɛi. Shi kaimɔ akɛ, mɔ ko ni miibɔ mɔdɛŋ lɛ jeee mɔ fɔŋ. Saneshishinumɔ kɛ musuŋtsɔlɛ kpo ni wɔɔjie lɛ he miihia wɔnanemɛi Kristofoi lɛ. Wɔ diɛŋtsɛ hu wɔnáa miishɛɛ kɛ́ wɔtee nɔ wɔjie mlihilɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi ni miibɔ mɔdɛŋ lolo koni amɛya amɛhiɛ yɛ henɔyeli kpojiemɔ mli lɛ. Wɔbaanyɛ wɔna enɛ yɛ Yesu wiemɔi ni aŋma yɛ Mateo 5:7 lɛ mli.

15. Mɛni hewɔ wiemɔi ni yɔɔ Lala 130:3 lɛ ji miishɛjemɔ nɔ̃ yɛ sane ni kɔɔ henɔyeli he lɛ mli lɛ?

15 Esaaa akɛ wɔkojoɔ naanyo Kristofonyo ko ni ekolɛ eyajieee Kristofoi asu kpo yɛ be ko mli lɛ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. Kwɛ bɔ ni eji hewalɛwoo nɔ̃ akɛ wɔɔle akɛ kɛfata be ni ekolɛ wɔnyɛɛɛ wɔjie henɔyeli kpo ni Yehowa naa lɛ he lɛ, enaa shii abɔ hu ni wɔjieɔ lɛ kpo lɛ, kɛ́ wɔnanemɛi Kristofoi enaaa enɛɛmɛi fɛɛ po. Eyɛ miishɛɛ waa diɛŋtsɛ akɛ wɔɔha Lala 130:3 lɛ mli wiemɔi lɛ ahi wɔjwɛŋmɔŋ akɛ: “Kɛji bo, Yehowa, okɛɛ ooodi nishaianii asɛɛ lɛ, kulɛ, Nuŋtsɔ, namɔ po aaanyɛ shi adamɔ?”

16, 17. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ Galatabii 6:2, 5 atsu nii kɛkɔ henɔyeli he yɛ? (b) Mɛni ni nyiɛ sɛɛ wɔbaasusu he yɛ henɔyeli he?

16 Kɛ́ wɔɔsa Yehowa hiɛ lɛ, esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ aná henɔyeli, shi wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ baaye abua wɔ. Eyɛ mli akɛ esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ atere lɛ diɛŋtsɛ esɔ̃ he jatsu moŋ, shi kɛlɛ awoɔ wɔ hewalɛ koni wɔye wɔbua wɔhe kɛdamɔ wɔfatɔɔi anaa. (Galatabii 6:2, 5) Wɔhiɛ baanyɛ asɔ fɔlɔ, gbalashihilɛ mli hefatalɔ, loo naanyo ni tsĩɔ wɔ gbɛ koni wɔkaya hei ni esaaa akɛ wɔyaa, ni wɔkakwɛ nibii ni esaaa akɛ wɔkwɛɔ, loo ni wɔkafee nibii ni esaaa akɛ wɔfeɔ lɛ. Eeye kɛmiibua wɔ koni wɔjie henɔyeli, ni ji nyɛmɔ ni akɛkɛɔ dabi ni atsuɔ he nii lɛ kpo!

17 Ekolɛ Kristofoi babaoo miitsu nɔ ni wɔsusu he yɛ henɔyeli he kɛbashi biɛ nɛɛ lɛ he nii, shi ekolɛ amɛbaanu he akɛ amɛbaanyɛ amɛya amɛhiɛ babaoo lolo. Amɛbaasumɔ ni amɛjie henɔyeli babaoo kpo kɛyashɛ he ni amɛsusuɔ akɛ akpaa adesai ni yeee emuu lɛ agbɛ akɛ amɛfee kɛyashi lɛ. Ani onuɔ he nakai? Belɛ, mɛni obaanyɛ ofee ni okɛná Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii lɛ mli fã nɛɛ eko? Ni mɛɛ gbɛ nɔ no feemɔ baaye abua bo koni onyɛ otsu wɔsɛɛ be mli otii ni okɛma ohiɛ akɛ Kristofonyo lɛ he nii? Nyɛhaa wɔkwɛa no yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

Ani Okaiɔ?

Mɛni Hewɔ Henɔyeli . . .

• ní Kristofoi aaaná lɛ he hiaa lɛ?

• wa waa kɛha mɛi komɛi lɛ?

• he hiaa yɛ gbalashihilɛ mli lɛ?

• ji su ko ni wɔbaanyɛ wɔye wɔbua wɔhe ni wɔná lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Ekase Bɔ ni Akɛɔ Dabi

Ahé Yehowa Odasefonyo ko ni yɔɔ Germany lɛ yɛ nitsumɔ ko mli akɛ mɔ ni kwɛɔ adafitswai tsɔji amli nifeemɔi anɔ. Nɔ ni fata enitsumɔ lɛ he ji ni ekwɛ bɔ ni tɛlivishiŋ kɛ redio nɔ nifeemɔi aaashɛ 30 yaa nɔ ehaa lɛ nɔ. Kɛ́ tɛlivishiŋ kɛ redio nɔ nifeemɔi lɛ eko futu ekroko lɛ, ehe bahiaa ni ekwɛ nifeemɔ lɛ ni ebo toi jogbaŋŋ koni enyɛ ena naagba lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Etamɔ nɔ ni tɛlivishiŋ kɛ redio nɔ nifeemɔi lɛ fɔɔ futumɔ yɛ be ni ehiii mli, be tuuntu ni aajie yiwalɛ kɛ bɔlɛnamɔ he nibii lɛ. Etamɔ nɔ ni nibii gbohii lɛ hiɔ mijwɛŋmɔ mli gbii abɔ, ni bei komɛi lɛ otsii abɔ, ni efeɔ tamɔ nɔ ni akala awo mi ansɔ lɛ mli.” Ekpɛlɛ nɔ akɛ enɛ ná hewalɛ gbonyo yɛ emumɔŋ shihilɛ lɛ nɔ: “Mibatsɔ mɔ ko ni mli fuɔ oyayaayai, no hewɔ lɛ yiwalɛ nifeemɔi ahe mfonirii lɛ ha ebawa kɛha mi akɛ mikɛ henɔyeli aaatsu nii. Bɔlɛnamɔ he mfonirii lɛ ha béi ba mi kɛ miŋa teŋ. Ebatsɔ ta ni miwuɔ be fɛɛ be. Bɔni afee ni nibii nɛɛ akaná minɔ hewalɛ lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ matao nitsumɔ hee, kɛ́ nyɔmɔwoo lɛ faaa po. Etsɛɛɛ ni miná eko. Nɔ ni mishweɔ koni mafee lɛ ba mli.”

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 15]

Nilee ni wɔnáa kɛjɛɔ Biblia kasemɔ mli lɛ haa wɔjieɔ henɔyeli kpo