Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Oblahii kɛ Oblayei, Nyɛnyiɛa Bɔ ni Sa Yehowa Hiɛ

Oblahii kɛ Oblayei, Nyɛnyiɛa Bɔ ni Sa Yehowa Hiɛ

Oblahii kɛ Oblayei, Nyɛnyiɛa Bɔ ni Sa Yehowa Hiɛ

EHE bahia ni Kristofoi oblahii kɛ oblayei komɛi ashi amɛwekui kɛ asafoi ni amɛyɔɔ mli lɛ amli be kukuoo ko. Amɛteŋ mɛi komɛi efee nakai bɔni afee ni amɛkɛlɛɛ amɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Ehe bahia ni mɛi krokomɛi ashi amɛshiai yɛ amɛhe ni amɛkɛwooo je nɛŋ saji amli lɛ hewɔ. (Yesaia 2:4; Yohane 17:16) Yɛ shikpɔji komɛi anɔ lɛ, “Kaisare” ewo oblahii kɛ oblayei ni hiɛ amɛ emuuyeli lɛ mli lɛ atsuŋ loo ní amɛtsu maŋ nitsumɔ. *Marko 12:17; Tito 3:1, 2.

Yɛ be mli ni nɛkɛ oblahii kɛ oblayei nɛɛ yɔɔ tsuŋwoo mli yɛ amɛhe ni amɛkɛwooo maŋ saji amli lɛ hewɔ lɛ, ekolɛ amɛkɛ gbekɛbii fɔji baahi tsuŋwoohe lɛ be kpalaŋŋ. Shia ni ashiɔ yɛ yiŋtoi krokomɛi ahewɔ lɛ hu enyɛ oblahii kɛ oblayei anɔ koni amɛtsu nii yɛ shihilɛ ni esaaa mli. Te nɛkɛ Kristofoi oblahii kɛ oblayei loo mɛi krokomɛi ni anyɛ amɛnɔ awo shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ aaafee tɛŋŋ amɛkpee nɔnyɛɛ kɛ nibii ni akpaa gbɛ yɛ amɛdɛŋ ní amɛkɛkpeɔ lɛ naa yɛ omanyeyeli mli be mli ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ koni ‘amɛnyiɛ bɔ ni sa Nyɔŋmɔ hiɛ’ lɛ? (1 Tesalonikabii 2:12) Te amɛfɔlɔi aaafee tɛŋŋ amɛye amɛbua amɛ kɛsaa amɛhe kɛha shihilɛ fɛɛ shihilɛ ni ehiii ni baanyɛ aba lɛ?—Abɛi 22:3.

Kaai Titrii Komɛi

Tákis ni eye afii 21, ni anyɛ enɔ koni eye nyɔji 37 yɛ he ko ni kɛ shia jɛkɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Mifɔlɔi ahebuu kwɛmɔ kɛ asafoŋ onukpai hu ni le mi jogbaŋŋ lɛ asuɔmɔ kwɛmɔ ni minine shɛɛɛ nɔ lɛ ji nɔ ko ni wa ni woɔ mɔ he gbeyei.” * Ekɛfata he akɛ: “Bei komɛi lɛ, minuɔ he akɛ minyɛɛɛ mafã mihe kwraa.” Ehe bahia ni Pétros ni eye afii 20 lɛ ashi shia nɔ ni fe afii enyɔ. Ekpɛlɛ nɔ akɛ: “Enɛ ji klɛŋklɛŋ kwraa yɛ miwala shihilɛ mli ni ehe bahia ni mi diɛŋtsɛ makpɛ miyiŋ yɛ hiɛtserɛjiemɔ kɛ naanyobɔɔ he, ni jeee be fɛɛ be nibii ni mihala lɛ fee nɔ ni nilee yɔɔ mli.” Kɛkɛ ni ewie akɛ: “Bei komɛi lɛ sɔ̃ ni tsii ni heyeli babaoo kɛbaa lɛ haoɔ mi.” Tássos, ni eji Kristofonyo onukpa ko ni kɛ Kristofoi oblahii kɛ oblayei ni eyaje shihilɛi ni tamɔ enɛɛmɛi amli lɛ sharaa be fɛɛ be lɛ wie akɛ: “Wiemɔ sha, atuatsemɔ, kɛ basabasafeemɔ su ní tipɛŋfoi ni heee yeee lɛ jieɔ lɛ kpo lɛ baanyɛ aná hewalɛ yɛ oblahii kɛ oblayei ni hiɛ bɛ amɛhe nɔ ni amɛbɛ hebuu ko lɛ anɔ.”

Ehe miihia ni Kristofoi oblahii kɛ oblayei ni tamɔ nɛkɛ ni amɛhiɔ shi ni amɛtsuɔ nii yɛ gbɔmɛi ni bɛ bulɛ kɛha Biblia mli shishitoo mlai lɛ ateŋ lɛ abu amɛhe kɛjɛ kaa ni akaa amɛ ni amɛkase amɛtipɛŋfoi lɛ ajeŋba shara kɛ gbɛ̀i ni kɛ ŋmalɛ lɛ kpãaa gbee lɛ he. (Lala 1:1; 26:4; 119:9) Ekolɛ teemɔŋ nikasemɔ he gbɛjianɔtoo kpakpa, kpeeiyaa, kɛ shiɛmɔyaa baafee nɔ ni wa. (Filipibii 3:16) Ekolɛ mumɔŋ otii ni okɛaamamɔ ohiɛ ni otsu he nii lɛ hu efeŋ mlɛo.

Eka shi faŋŋ akɛ Kristofoi oblahii kɛ oblayei anɔkwafoi miisumɔ ni amɛkɛ amɛjeŋba kɛ wiemɔ asa Yehowa hiɛ. Amɛkɛ anɔkwayeli bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛbo amɛŋwɛi Tsɛ lɛ ninefɔ̃ɔ ni yɔɔ miishɛɛ lɛ toi akɛ: “Mibi, feemɔ ohe nilelɔ, ní oha mitsui anyɔ mimli, ní maná hetoo maha mɔ ni bɔɔ mi ahora lɛ.” (Abɛi 27:11) Amɛyɔseɔ akɛ amɛhesaamɔ kɛ subaŋ ni amɛjieɔ lɛ kpo lɛ náa susumɔ ni mɛi krokomɛi hiɛ yɛ Yehowa kɛ ewebii ahe lɛ nɔ hewalɛ.—1 Petro 2:12.

Nɔ ni sa yijiemɔ ji akɛ, oblahii kɛ oblayei ni tamɔ nɛkɛ lɛ ateŋ mɛi babaoo feɔ bɔ fɛɛ bɔ ni amɛaanyɛ koni amɛtamɔ amɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli nyɛmimɛi ní bɔfo Paulo sɔle yɛ amɛhe akɛ: ‘Nyɛnyiɛa bɔ ni sa Nuŋtsɔ lɛ ni asa ehiɛ kwraa, ni nyɛwo yibii yɛ nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa mli yɛ tsuishiŋmɛɛ kɛ jwɛŋmɔ ni sɛɛ tsɛɔ fɛɛ mli.’ (Kolosebii 1:9-11) Biblia lɛ kɛ nɔkwɛmɔnii babaoo ni kɔɔ oblahii kɛ oblayei Nyɔŋmɔ gbeyeishelɔi ni nyiɛ bɔ ni sa Nyɔŋmɔ hiɛ yɛ shihilɛ ko ni amɛleee, yiwalɛ shihilɛ, kɛ yɛ wɔŋjamɔ shihilɛ mli lɛ he haa.—Filipibii 2:15.

‘Yehowa Kɛ Yosef Yɛ’

Beni Yosef, ni ji Yakob kɛ Rahel binuu ni amɛsumɔɔ lɛ waa lɛ edako kwraa lɛ, eyaje he ko shɔŋŋ ni kɛ etsɛ ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ hebuu teŋ jɛkɛ. Ahɔ̃ɔ lɛ koni eyaye nyɔŋ yɛ Mizraim. Yosef fee nɔkwɛmɔnɔ ni hi jogbaŋŋ efɔ̃ shi akɛ mɔ ni tsuɔ nii waa, mɔ ni akɛ he fɔ̃ɔ enɔ, kɛ oblanyo ni yɔɔ jeŋba kpakpa. Yɛ sɔɔmɔ ni Yosef sɔmɔɔ Potifar—ni ji mɔ ko ni ejeee Yehowa jálɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ—ekɛ mɔdɛŋbɔɔ kɛ hiɛdɔɔ tsu egbɛnaa nii lɛ ahe nii, aahu akɛ yɛ naagbee mli lɛ enuŋtsɔ lɛ kɛ shia lɛ mli nibii fɛɛ anɔkwɛmɔ wo edɛŋ. (1 Mose 39:2-6) Yosef hiɛ emuuyeli ni eyɔɔ kɛha Yehowa lɛ mli, ni beni enɛ ha awo lɛ tsuŋ lɛ, emuuu sane naa akɛ: “Mɛɛ sɛɛnamɔ yɔɔ emuuyeli mlihiɛmɔ he?” Ejie sui kpakpai akpo yɛ tsuŋwoo mli po, ni etsɛɛɛ ni ebɔi nibii babaoo ahe nitsumɔ yɛ tsuŋwoohe lɛ nɔkwɛmɔ mli. (1 Mose 39:17-22) Nyɔŋmɔ jɔɔ lɛ, ni taakɛ aŋma yɛ 1 Mose 39:23 lɛ, “Yehowa kɛ [Yosef, NW] yɛ.”

Kwɛ bɔ ni kulɛ ebaafee mlɛo kɛha Yosef ni etse ehe kɛjɛ eweku ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ ahe lɛ akɛ eeeha ejeŋba atamɔ wɔŋjalɔi ni ebɔle ehe lɛ anɔ lɛ, ní ekase Mizraim jeŋba shara shihilɛ gbɛ lɛ! Yɛ no najiaŋ lɛ, ekpɛtɛ shishitoo mlai ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ ahe ni ehiɛ eshidaamɔ ni he tse lɛ mli yɛ kaai ni mli wa fe fɛɛ ni ekɛkpe lɛ fɛɛ sɛɛ. Beni Potifar ŋa lɛ wo lɛ hewalɛ shii abɔ koni ekɛ lɛ abawɔ lɛ, ekɛ ekãa ha hetoo akɛ: “Te aaafee tɛŋŋ ni mafee efɔŋ kpeteŋkpele ni tamɔ nɛkɛ nɛɛ, ni mafee esha mashi Nyɔŋmɔŋ?”—1 Mose 39:7-9.

Ŋmɛnɛ, ehe miihia ni Odasefoi oblahii kɛ oblayei afee toiboo amɛha Biblia mli kɔkɔbɔi ni kɔɔ naanyobɔɔ fɔŋ, hiɛtserɛjiemɔ ni jeŋba shara yɔɔ mli, bɔlɛnamɔ he mfonirii, kɛ lalai ni fiteɔ mɔ lɛ he. Amɛyɔseɔ akɛ “Yehowa hiŋmɛii yɛ he fɛɛ he, ni ekwɛɔ mɛi fɔji kɛ mɛi kpakpai fɛɛ.”—Abɛi 15:3.

Mose Kpoo “Esha Mli Ŋɔɔmɔ” Lɛ

Mose da yɛ wɔŋjamɔ kɛ miishɛɛnamɔ sɛɛdii shihilɛ ni yɔɔ Farao shia lɛ mli lɛ mli. Biblia lɛ wie yɛ ehe akɛ: “Hemɔkɛyeli Mose diɛŋtsɛ kɛkpa yɛ enɔ, . . . akɛ akatsɛ lɛ Farao biyoo lɛ bi, eesumɔ moŋ akɛ ekɛ Nyɔŋmɔ maŋ lɛ ana amanehulu, fe nɔ ni eeeye esha mli ŋɔɔmɔ be fioo ko lɛ.”—Hebribii 11:24, 25.

Sɛɛnamɔi komɛi baanyɛ ajɛ je lɛ ni akɛaabɔ naanyo lɛ mli aba, shi be kukuoo ko pɛ ebaahi shi. Kɛ́ etsɛ aahu lɛ, ebaahi shi yɛ be fioo pɛ ni eshwɛ kɛha je nɛɛ lɛ mli. (1 Yohane 2:15-17) Ani ebafeŋ nɔ ni hi akɛ wɔɔkase Mose nɔkwɛmɔnɔ lɛ? Biblia lɛ kɛɔ akɛ “emɔ mɔ ni anaaa lɛ lɛ mli tamɔ nɔ ni eena lɛ.” (Hebribii 11:27) Eha ejwɛŋmɔ hi eblematsɛmɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ amumɔŋ gboshinii lɛ anɔ. Eha Yehowa yiŋtoo fee eyiŋtoo yɛ shihilɛ mli, ni ekɛfee oti ni ma ehiɛ akɛ ebaafee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii.—2 Mose 2:11; Bɔfoi lɛ Asaji 7:23, 25.

Beni oblahii kɛ oblayei ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ eyaje shihilɛ ko ni ehiii ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ bɛ mli lɛ mli lɛ, amɛbaanyɛ amɛwaje amɛkɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ kɛtsɔ teemɔŋ nikasemɔ nɔ, koni amɛle “mɔ ni anaaa lɛ lɛ” jogbaŋŋ. Kristofoi anitsumɔi ahe gbɛjianɔtoo muu lɛ fɛɛ, ni nɔ ni fata he ji kpeeiyaa daa kɛ shiɛmɔyaa lɛ, baaye abua nɛkɛ oblahii kɛ oblayei nɛɛ koni amɛha amɛjwɛŋmɔ ahi mumɔŋ nibii anɔ. (Lala 63:7; 77:13) Esa akɛ amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛná hemɔkɛyeli kɛ hiɛnɔkamɔ ni mli wa tamɔ Mose nɔ lɛ. Esa akɛ amɛbɔ mɔdɛŋ koni amɛha amɛjwɛŋmɔ kɛ nifeemɔi ahi Yehowa nɔ, ni amɛná miishɛɛ akɛ amɛji enaanyo.

Ekɛ Elilɛi Jie Nyɔŋmɔ Yi

Mɔ kroko hu ni fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa be mli ni eshi shia lɛ ji Israelnyo gbekɛ yoo fioo ni Siriabii lɛ mɔ lɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbalɔ Elisha gbii lɛ amli lɛ. Ebatsɔ Siria tatsɛnukpa Naeman ni yeɔ kpiti lɛ ŋa lɛ tsulɔ yoo. Gbekɛ yoo nɛɛ kɛɛ ewula lɛ akɛ: “Miná ni minuŋtsɔ yaje gbalɔ ní yɔɔ Samaria lɛ ŋɔɔ kulɛ, eeetsá ekpiti nɛɛ eha lɛ kwa!” Yɛ odase ni eye lɛ hewɔ lɛ, Naeman tee Elisha ŋɔɔ yɛ Israel ni atsa ekpiti lɛ aha lɛ. Kɛfata he lɛ, Naeman batsɔ Yehowa jálɔ.—2 Maŋtsɛmɛi 5:1-3, 13-19.

Gbekɛ yoo nɛɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ maa bɔ ni ehe hiaa ni oblahii kɛ oblayei kɛ amɛlilɛi atsu nii yɛ gbɛ ni kɛ woo bahaa Nyɔŋmɔ nɔ kɛji amɛkɛ amɛfɔlɔi ateŋ jɛkɛ po lɛ nɔ mi. Eji nakai gbekɛ yoo lɛ kɛ “yakayaka wiemɔ” loo ‘fɛoyeli ni esaaa’ fɔɔ nitsumɔ kulɛ, ani ebaanyɛ ekɛ elilɛi atsu nii yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ taakɛ efee beni hegbɛ lɛ ba lɛ? (Efesobii 5:4; Abɛi 15:2) Níkos, ni ji oblanyo ko ni eye kɛjɛ afii 20 kɛyaa ni awo lɛ tsuŋ yɛ ehe ni ekɛwooo maŋ saji amli hewɔ lɛ kaiɔ akɛ: “Beni mikɛ nyɛmimɛi oblahii krokomɛi yɔɔ tsuŋwoohe ko ni nitsumɔ titri ni mɛi ni awo amɛ tsuŋ lɛ tsuɔ ji okwaayeli lɛ mli lɛ, ní wɔtse wɔhe kɛjɛ wɔfɔlɔi kɛ asafoŋ nɔyeli hegbɛ shishi lɛ, miyɔse akɛ wɔwiemɔ efite. Eka shi faŋŋ akɛ ekɛ yijiemɔ ebahaaa Yehowa.” Miishɛɛ sane ji akɛ aye abua Níkos kɛ mɛi krokomɛi koni amɛbo Paulo ŋaawoo ni kɔɔ sane nɛɛ he lɛ toi, akɛ: “Shi ajwamaŋbɔɔ kɛ nyaŋemɔ nitsumɔ fɛɛ aloo hiɛjoomɔ lɛ akatsĩ tã tete yɛ nyɛteŋ, taakɛ bɔ ni sa mɛi krɔŋkrɔŋi” lɛ.—Efesobii 5:3.

Yehowa Tsɔ Mɔ ni Yɔɔ Diɛŋtsɛ Kɛha Amɛ

Daniel nanemɛi Hebribii etɛ lɛ aniiashikpamɔ yɛ blema Babilon lɛ yeɔ anɔkwale ni shishitoo mla ni Yesu wie he lɛ ji lɛ he odase akɛ, anɔkwayeli yɛ nɔ ko bibioo mli lɛ haa ayeɔ nibii babaoo mli anɔkwa. (Luka 16:10) Beni amɛkɛ naagba ni kɔɔ niyenii ni Mose Mla lɛ egu eyeli lɛ he lɛ he kaa kpe lɛ, kulɛ amɛbaanyɛ amɛsusu nii ahe ni amɛjie amɛnaa akɛ amɛji nomii yɛ maŋsɛɛ shikpɔŋ nɔ, ni no hewɔ lɛ nɔ ko kwraa bɛ ni amɛbaafee yɛ sane lɛ he. Shi kwɛ bɔ ni amɛnine shɛ jɔɔmɔ nɔ akɛni amɛkɛ hiɛdɔɔ susu nɔ ni tamɔ nɔ ko bibioo lɛ he lɛ hewɔ! Amɛbafee mɛi ni yɔɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kɛ nilelɔi fe nomii krokomɛi lɛ fɛɛ ni tee nɔ amɛye maŋtsɛ lɛ niyenii ni ŋɔɔ lɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ anɔkwayeli yɛ nɛkɛ nibii bibii nɛɛ amli lɛ waje amɛ waa, no hewɔ lɛ beni amɛkɛ kaa ni naa wa ni ji shi ni aaakoto aha wɔŋjamɔ amaga lɛ kpe lɛ, amɛkpoo akɛ amɛaaŋmɛɛ saji ahe kɛsaa.—Daniel 1:3-21; 3:1-30.

Yehowa tsɔ mɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ kɛha nɛkɛ oblahii etɛ nɛɛ. Yɛ gbɛ ni ebakã amɛ kɛ amɛshia kɛ Nyɔŋmɔ jamɔhe lɛ teŋ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛaahi shi ákɛ mɛi ni je lɛŋ muji ko bɛ amɛhe. (2 Petro 3:14) Amɛkɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ jara wa kɛha amɛ aahu akɛ amɛmiisumɔ ni amɛkɛ amɛwala ashã afɔle yɛ he.

Yehowa Kwaŋ Bo

Shishinumɔ yɛ he akɛ ekolɛ beni oblahii kɛ oblayei kɛ mɛi ni amɛsumɔɔ ni amɛyɔɔ hekɛnɔfɔɔ yɛ amɛmli lɛ bɛ he kome lɛ, amɛbaanu he akɛ amɛbɛ shweshweeshwe, amɛbɛ nɔmimaa yɛ nɔ ni esa akɛ amɛfee he, ni amɛtsui baafã. Shi kɛlɛ, amɛbaanyɛ amɛkpee amɛkaai lɛ anaa kɛ hekɛnɔfɔɔ kwraa akɛ ‘Yehowa kwaŋ amɛ.’ (Lala 94:14) Kɛji akɛ oblahii kɛ oblayei ni tamɔ nɛkɛ lɛ ‘na amanehulu yɛ jalɛ hewɔ lɛ,’ Yehowa baaye abua amɛ ni amɛya nɔ amɛnyiɛ yɛ “jalɛ gbɛ lɛ” nɔ.—1 Petro 3:14; Abɛi 8:20.

Yehowa tee nɔ ewaje Yosef, Mose, Israel tsulɔ yoo lɛ, kɛ Hebribii oblahii anɔkwafoi etɛ lɛ, ni ejɔɔ amɛ babaoo diɛŋtsɛ. Ŋmɛnɛ, ekɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, e-Wiemɔ lɛ, kɛ egbɛjianɔtoo lɛ miitsu nii koni ekɛwaje mɛi ni ‘wuɔ hemɔkɛyeli he ta kpakpa lɛ,’ ni ekɛ nyɔmɔwoo ni ji “naanɔ wala” ema amɛhiɛ. (1 Timoteo 6:11, 12) Eji anɔkwale akɛ, abaanyɛ anyiɛ bɔ ni sa Yehowa hiɛ, ni nilee yɛ mli akɛ aaafee nakai.—Abɛi 23:15, 19.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 2 Kwɛmɔ May 1, 1996 Buu-Mɔɔ lɛ baafa 18-20.

^ kk. 5 Atsake gbɛi lɛ ekomɛi.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 25]

FƆLƆI—NYƐSAA NYƐBII LƐ NYƐTOA!

“Bɔ ni gãimlibii yɔɔ yɛ ekãalɔ dɛŋ lɛ, nakai oblahiiaŋ bihii yɔɔ.” (Lala 127:4) Gãimlibi ko nyɛŋ ayatsu he ni akɛma hiɛ akɛ eyatsu lɛ trukaa. Esa ákɛ akɛ hesaa atsɛ̃. Nakai nɔŋŋ gbekɛbii lɛ ebafeŋ mɛi ni esaa amɛhe akɛ amɛaakpee shihilɛ diɛŋtsɛ ni akɛkpeɔ yɛ he ko ni ayahiɔ ni kɛ shia teŋ jɛkɛ lɛ naa ní fɔlɔi agbɛtsɔɔmɔ kpakpa fataaa he.—Abɛi 22:6.

Oblahii kɛ oblayei feɔ amɛnii yɛ kanyamɔ ko naa loo amɛŋmɛɛɔ amɛhe amɛhaa “oblahiiaŋ sɛɛdii lɛ.” (2 Timoteo 2:22) Biblia lɛ bɔɔ kɔkɔ akɛ: “Tso kɛ kãmɔ hãa mɔ leɔ nii; shi gbekɛ ni akpoo ejeŋ afɔ̃ enɔ lɛ, ewoɔ enyɛ hiɛgbele.” (Abɛi 29:15) Kɛji akɛ afooo husui awooo sui ni ajieɔ lɛ kpo yɛ oblahiiaŋ loo oblayeiaŋ lɛ he lɛ, ehaa gbekɛ lɛ bafeɔ mɔ ko ni esako ehe kɛhako nibii ni shihilɛ ni yɔɔ he ko ni kɛ shia teŋ jɛkɛ lɛ biɔ kɛ nɔnyɛɛi ni yɔɔ mli lɛ.

Esa akɛ fɔlɔi Kristofoi atsɔ gbɛ ni hi ni mli ka shi faŋŋ nɔ ni amɛtsɔɔ amɛbii lɛ naagbai, nɔnyɛɛi, kɛ nibii diɛŋtsɛ ni yɔɔ shihilɛ mli yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli. Yɛ be mli ni amɛkpaaa efɔŋ gbɛ loo amɛnijiaŋ ejeee wui lɛ, amɛbaanyɛ amɛtsɔɔ shihilɛi ni miishɛɛ bɛ mli ni ekolɛ oblanyo loo oblayoo ko kɛbaakpe kɛji ehe bahia ni eshi shia kɛyahi he ko lɛ mli. Nɛkɛ tsɔsemɔ nɛɛ, ní nilee ni Nyɔŋmɔ kɛhaa fata he lɛ baaha “mɛi ni nako jwɛŋmɔ lɛ ahiɛtɛɛ, kɛ oblanyo hu nilee kɛ jwɛŋmɔ.”—Abɛi 1:4.

Fɔlɔi ni duɔ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ sui kpakpai kɛ jeŋba he shishitoo mlai lɛ amɛwoɔ amɛbii lɛ atsuii amli lɛ haa amɛnyɛɔ amɛkpeeɔ shihilɛ mli naagbai lɛ anaa yɛ omanyeyeli mli. Weku Biblia mli nikasemɔ ni amɛaafee daa, sanegbaa yɛ faŋŋ mli, kɛ anɔkwa miishɛɛ ni amɛaaná yɛ amɛbii lɛ ahilɛ-kɛhamɔ he lɛ baanyɛ aha srɔtofeemɔ aba omanyeyeli kɛ omanye ni ayeee teŋ. Esa akɛ fɔlɔi kɛ tsɔsemɔ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli aha yɛ gbɛ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ nɔ, ni kɛlɛ eji nilee kɛ gbɛ kpakpa, ni amɛkɛsaa amɛbii lɛ koni amɛfee nii amɛ diɛŋtsɛ wɔsɛɛ ko yɛ shihilɛ mli. Fɔlɔi baanyɛ atsɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛnɔkwɛmɔnɔ nɔ amɛtsɔɔ amɛbii lɛ akɛ abaanyɛ ahi je lɛ mli shi afeee mɛi ni jɛ je lɛ mli.—Yohane 17:15, 16.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Ehe bahia ni Kristofoi oblahii kɛ oblayei komɛi ashi amɛshiai

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 24]

Oblahii kɛ oblayei baanyɛ akase Yosef kɛtsɔ kaa ni amɛaakpoo koni amɛhi shi yɛ jeŋba hetsemɔ mli lɛ nɔ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 26]

Kasemɔ Israelnyo tsulɔ yoo lɛ, mɔ ni kɛ elilɛi tsu nii ni ekɛ anunyam baha Yehowa lɛ