Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Hekɛnɔfɔɔ He Miihia Kɛha Shihilɛ ni Yɔɔ Miishɛɛ

Hekɛnɔfɔɔ He Miihia Kɛha Shihilɛ ni Yɔɔ Miishɛɛ

Hekɛnɔfɔɔ He Miihia Kɛha Shihilɛ ni Yɔɔ Miishɛɛ

ASUMƆƆƆ niyenii ni etsɔ ebɔɔ kwrakwra. Esa akɛ mɔ ko ni fɔɔ no yeli lɛ akwɛ eniyeli sui jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Shi nii ni ayeŋ kwraa koni akɛjo niyenii ni etsɔ ebɔɔ yeli naa foi lɛ jeee gbɛ kpakpa ni esa akɛ akɔ. No feemɔ kɛ naagbai babaoo baaba fe nɔ ni ebaatsu he nii. Kɛ́ niyenii bɛ lɛ, mɔ ko mɔ ko nyɛŋ ahi wala mli.

Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, hekɛnɔfɔɔ ni ayɔɔ yɛ mɛi amli ni afiteɔ lɛ lɛ yɛ dɔlɛ. Ekolɛ hekɛnɔfɔɔ ni wɔyɔɔ yɛ mɛi amli ni yaa nɔ efiteɔ lɛ baaha wɔsusu mɛi ni wɔhalaa amɛ akɛ wɔnanemɛi lɛ he jogbaŋŋ. Ni kɛlɛ, wɔhe ni wɔɔtsi kɛaajɛ mɛi ahe kwraa koni wɔkɛjo wɔnine ni aaaha enyɛ shi he oshara lɛ naa foi lɛ jeee enaa tsabaa. Mɛni hewɔ eji nakai? Ejaakɛ kɛ́ wɔbɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ mɛi krokomɛi amli lɛ, ehaŋ wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔná miishɛɛ. Kɛ́ wɔɔhi shi yɛ miishɛɛ mli lɛ, no lɛ wekukpaa ni damɔ hekɛnɔfɔɔ ni yɔɔ wɔkɛ mɛi ateŋ lɛ nɔ lɛ he miihia wɔ.

Wolo ni ji Jugend 2002 lɛ wie akɛ: “Hekɛnɔfɔɔ fata shishijee nibii ni haa anyɛɔ akɛ mɛi krokomɛi gbaa sane daa gbi yɛ gbɛ ni waaa nɔ lɛ ahe.” Adafitswaa wolo ni ji Neue Zürcher Zeitung lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ shweɔ ni ená mɔ ko ni ebaanyɛ ekɛ ehe afɔ̃ enɔ. Hekɛnɔfɔɔ haa bɔ ni shihilɛ yɔɔ ha lɛ yaa hiɛ” aahu akɛ “ehe hiaa kɛha yibaamɔ.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, adafitswaa wolo lɛ tsa nɔ akɛ, kɛ́ hekɛnɔfɔɔ bɛ lɛ, “mɔ ko nyɛŋ akpee shihilɛ naa.”

Akɛni eji hiamɔ nii titri ko kɛha wɔ akɛ wɔkɛ wɔhe aaafɔ̃ mɔ ko nɔ hewɔ lɛ, namɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ enɔ ní wɔnaŋ nine ni aaanyɛ shi lɛ he oshara lɛ eko?

Okɛ Ohiɛ Afɔ̃ Yehowa Nɔ Kɛ Otsui Fɛɛ

Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kɛ otsui fɛɛ.” (Abɛi 3:5) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yaa nɔ ewoɔ wɔ hewalɛ koni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ wɔ-Bɔlɔ, Yehowa Nyɔŋmɔ nɔ.

Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ lɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, ejaakɛ Yehowa Nyɔŋmɔ yɛ krɔŋkrɔŋ. Gbalɔ Yesaia ŋma akɛ: “Krɔŋkrɔŋ, krɔŋkrɔŋ, krɔŋkrɔŋ ji Yehowa.” (Yesaia 6:3) Ani susumɔ ni tsɔɔ krɔŋkrɔŋfeemɔ lɛ haaa oná ehe miishɛɛ? Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ eha oná ehe miishɛɛ, ejaakɛ Yehowa krɔŋkrɔŋfeemɔ lɛ tsɔɔ akɛ ehe tse, esha ko kwraa bɛ ehe, ni abaanyɛ akɛ hiɛ afɔ̃ enɔ kwraa. Enyɛŋ efee mɔ ni yeee anɔkwa loo ewieɔ nibii ni esaaa kɔkɔɔkɔ, ni enyɛŋ efite hekɛnɔfɔɔ ni wɔyɔɔ yɛ emli lɛ.

Agbɛnɛ hu, wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ ejaakɛ eyɛ nyɛmɔ ni ekɛaafĩ mɛi ni sɔmɔɔ lɛ lɛ asɛɛ ni eesumɔ ni efee nakai. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ehewalɛ kpeteŋkpele lɛ haa enyɛɔ efeɔ nii. Ejalɛsaneyeli enilee ni yeɔ emuu lɛ kudɔɔ gbɛ ni etsɔɔ nɔ efeɔ nii lɛ. Ni esuɔmɔ ni nɔ ko bɛ ni kɛ lɛ yeɔ egbɔ lɛ tsirɛɔ lɛ koni efee nii. Bɔfo Yohane ŋma akɛ: “Nyɔŋmɔ lɛ, suɔmɔ ji lɛ.” (1 Yohane 4:8) Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ náa nɔ fɛɛ nɔ ni efeɔ lɛ nɔ hewalɛ. Yehowa krɔŋkrɔŋfeemɔ lɛ kɛ esui krokomɛi ni nɔ kwɔlɔ lɛ haa ebafeɔ Tsɛ ni nɔ bɛ, mɔ ko ni wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ enɔ kwraa. Nɔ ko bɛ, ni mɔ ko kwraa hu bɛ ni abaanyɛ akɛ he afɔ̃ enɔ fe Yehowa.

Okɛ Ohe Afɔ̃ Yehowa Nɔ Koni Oná Miishɛɛ

Yiŋtoo kpakpa kroko hu hewɔ ni esa akɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ Yehowa nɔ lɛ ji akɛ, enuɔ wɔ shishi waa fe bɔ ni mɔ kroko baanyɛ anu wɔ shishi. Ele akɛ wekukpaa ni yɔɔ shweshweeshwe, ni sɛɛ tsɛɔ, ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ, ni yɔɔ mɔ kɛ Bɔlɔ lɛ teŋ lɛ ji adesa fɛɛ adesa hiamɔ nii titri. Mɛi ni yɔɔ wekukpaa ni tamɔ nɛkɛ lɛ nuɔ he akɛ amɛyɛ shweshweeshwe waa. Maŋtsɛ David mu sane naa akɛ: “Gbɔmɔ ni yɔɔ ekãa ni ŋɔɔ ehiɛ efɔ̃ɔ Yehowa nɔ lɛ yɛ miishɛɛ.” (Lala 40:4, NW) Ŋmɛnɛ, mɛi akpekpei abɔ jɛɔ amɛtsui mli fɛɛ amɛjajeɔ David susumɔi lɛ.

Susumɔ nɔkwɛmɔnii komɛi ahe okwɛ. Doris hi Dominican Republic, Germany, Greece, kɛ United States. Ekɛɛ akɛ: “Miyɛ miishɛɛ waa akɛ mikɛ mihe efɔ̃ Yehowa nɔ. Ele bɔ ni efeɔ ni ekwɛɔ mi yɛ helooŋ, mumɔŋ, kɛ henumɔŋ. Eji naanyo ko ni nɔ bɛ ni mɔ ko baanyɛ aná.” Wolfgang, ni ji mla naa ŋaawolɔ lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Eyɛ miishɛɛ akɛ obaanyɛ okɛ ohe afɔ̃ mɔ ko ni yɔɔ ohilɛ-kɛhamɔ ni hi fe fɛɛ lɛ he miishɛɛ lɛ nɔ, mɔ ko ni baanyɛ afee—ni yɛ anɔkwale mli lɛ ebaafee—nɔ ni hi fe fɛɛ kɛha bo lɛ!” Ham ni afɔ́ lɛ yɛ Asia, shi amrɔ nɛɛ eyɛ Europa lɛ wie akɛ: “Miyɛ nɔmimaa akɛ Yehowa yɛ nɔ fɛɛ nɔ nɔ hewalɛ, ni etɔ̃ɔɔ, no hewɔ lɛ miyɛ miishɛɛ akɛ mikɛ mihe efɔ̃ enɔ.”

Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeee wɔ-Bɔlɔ lɛ nɔ pɛ esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ ehe afɔ̃, shi moŋ esa akɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ adesai hu anɔ. No hewɔ lɛ, Yehowa ni ji naanyo ko ni yɔɔ nilee kɛ niiashikpamɔ lɛ woɔ wɔ ŋaa yɛ nɔ̃ gbɔmɛi ni esa akɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ amɛnɔ lɛ he. Kɛ́ wɔkane Biblia lɛ jogbaŋŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkadi eŋaawoo ni kɔɔ sane nɛɛ he lɛ.

Mɛi ni Wɔbaanyɛ Wɔkɛ Wɔhe Afɔ̃ Amɛnɔ

Lalatsɛ lɛ ŋma akɛ: “Nyɛkaŋɔa nyɛhiɛ nyɛfɔ̃a lumɛi loo gbɔmɔ bi ko ní yelikɛbuamɔ ko bɛ edɛŋ lɛ nɔ.” (Lala 146:3) Wiemɔ ni ajɛ mumɔŋ aŋma nɛɛ lɛ yeɔ buaa wɔ koni wɔyɔse akɛ adesai babaoo yɛ ni esaaa akɛ wɔkɛ wɔhe fɔ̃ɔ amɛnɔ. Ehe ehiaaa doo po akɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ mɛi ni akɛ bulɛ ni mli kwɔ haa amɛ akɛ je nɛŋ “lumɛi” lɛ anɔ, tamɔ mɛi ni he esa waa yɛ nilee loo nitsumɔ pɔtɛɛ ko mli lɛ nɛkɛ. Bei pii lɛ amɛgbɛtsɔɔmɔi lɛ lakaa mɔ, ni he ni akɛfɔ̃ɔ “lumɛi” ni tamɔ nɛkɛ lɛ anɔ lɛ baanyɛ aha mɔ nine anyɛ shi yɛ gbɛ ni waaa nɔ.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, esaaa akɛ enɛ haa wɔlaajeɔ hekɛnɔfɔɔ yɛ mɔ fɛɛ mɔ mli. Shi kɛlɛ ehe miihia waa ni wɔhala nii amli beni wɔhalaa mɛi ni wɔkɛ wɔhe baafɔ̃ amɛnɔ lɛ. Mɛɛ taomɔ nii esa akɛ wɔkɛtsu nii? Ekolɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ni jɛ blema Israel lɛ baaye abua wɔ. Beni ehe bahia ni ahala aŋkroaŋkroi ni baatsu gbɛnaa nii ni tsii ahe nii yɛ Israel lɛ, awo Mose ŋaa koni ‘efãmɔ maŋ lɛ fɛɛ mli hii ni yɔɔ hewalɛ, ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei, ní amɛji anɔkwafoi, ní hiɔ hiɛjoomɔ.’ (2 Mose 18:21) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ enɛ mli?

Mɛnɛɛmɛi ji hii ni jie Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ sui komɛi akpo dani ahala amɛ awo hegbɛi ni haa anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ amɛnɔ lɛ mli. Amɛtsɔɔ momo akɛ amɛsheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei; amɛyɛ bulɛ ni sa jogbaŋŋ kɛha Bɔlɔ lɛ, ni amɛsumɔɔɔ ni amɛfeɔ nɔ ko ni esaaa ehiɛ. Eyɛ faŋŋ kɛha mɔ fɛɛ mɔ akɛ hii nɛɛ fee nɔ ni fe fɛɛ ni amɛaanyɛ koni amɛkɛ Nyɔŋmɔ mlai lɛ atsu nii. Amɛhĩ hiɛjoomɔ, ni no tsɔɔ akɛ amɛyɛ jeŋba kpakpa ni haŋ hewalɛ ni amɛná lɛ afite amɛ. Amɛfiteŋ hekɛnɔfɔɔ ni mɛi yɔɔ yɛ amɛmli lɛ koni amɛkɛha nibii ni amɛ diɛŋtsɛ loo amɛwekumɛi loo amɛnanemɛi nyaa he lɛ aya hiɛ.

Ani efeŋ nɔ ni nilee yɔɔ mli kɛha wɔ akɛ wɔkɛ taomɔ nii ni tamɔ nakai nɔŋŋ aaatsu nii ŋmɛnɛ beni wɔhalaa mɛi ni wɔkɛ wɔhe baafɔ̃ amɛnɔ lɛ? Ani wɔle aŋkroaŋkroi komɛi ni amɛjeŋba tsɔɔ akɛ amɛsheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei? Ani amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛkɛ ejeŋba he mlai lɛ baatsu nii? Ani amɛyɛ shifimɔ ni amɛkɛaatsi amɛhe kɛaajɛ nibii ni ejaaa feemɔ he? Ani amɛbaaye anɔkwa koni amɛkɛ shihilɛ ko akatsu nii kɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛsɛɛnamɔ loo bɔni afee ni amɛkɛná nɔ ni amɛtaoɔ? Hɛɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ hii kɛ yei ni jieɔ sui ni tamɔ nɛkɛ kpo lɛ anɔ.

Kaaha Onine ni Nyɛɔ Shi yɛ Bei Komɛi Amli lɛ Miiha Onijiaŋ Miije Wui

Akɛni hekɛnɔfɔɔ námɔ heɔ be babaoo hewɔ lɛ, esa akɛ wɔto wɔtsui shi kɛ́ wɔmiikpɛ wɔyiŋ yɛ mɔ ni wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ enɔ lɛ he lɛ. Nilee gbɛ ni esa akɛ wɔkɔ ji ni wɔkɛ wɔhe afɔ̃ mɔ ko nɔ fiofio. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Ojogbaŋŋ, wɔbaanyɛ wɔkpa mɔ ko subaŋ shi wɔkwɛ yɛ be falɛ ko mli, ni wɔkadi bɔ ni efeɔ enii ehaa yɛ shihilɛi komɛi amli. Ani mɔ lɛ yeɔ anɔkwa yɛ saji bibii amli? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ani ekɛ nibii ni ebamãa lɛ kuɔ sɛɛ kɛbaa bɔ ni ewo shi lɛ, ni kɛ́ eto be lɛ ani eyeɔ nɔ? Kɛ́ nakai ni lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔnu he akɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ enɔ yɛ omanyeyeli mli yɛ saji ni yɔɔ hiɛdɔɔ diɛŋtsɛ amli. Enɛ kɛ shishitoo mla ni ji: “Mɔ ni yeɔ nɔ ko bibioo mli anɔkwa lɛ, eyeɔ babaoo hu mli anɔkwa” lɛ kpãa gbee. (Luka 16:10) Nii amli ni wɔɔhala, kɛ wɔtsui shi ni wɔɔto lɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔkwa wɔnine ni aaanyɛ shi diɛŋtsɛ lɛ.

Shi kɛ́ mɔ ko ha wɔnine nyɛ shi hu? Biblia kaselɔi baakai akɛ Yesu Kristo bɔfoi lɛ ha enine nyɛ shi diɛŋtsɛ yɛ gbi gbɛkɛ ni amɔ lɛ lɛ mli. Yuda Iskariot tsɔɔ esɛɛ gbɛ, ni mɛi krokomɛi kɛ gbeyeishemɔ jo foi. Petro kwa Yesu shii etɛ po. Shi Yesu yoo sɛɛ akɛ Yuda pɛ ji mɔ ni jɛ esuɔmɔ mli efee nakai. Yesu nine ni nyɛ shi yɛ jaramɔ be ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ etsĩii enaa akɛ eeema ehe ni ekɛfɔ̃ɔ bɔfoi 11 ni eshwɛ lɛ anɔ lɛ nɔ mi yɛ otsii fioo ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli. (Mateo 26:45-47, 56, 69-75; 28:16-20) Nakai nɔŋŋ kɛji mɔ ko fite wɔhe ni wɔkɛfɔ̃ɔ enɔ lɛ, wɔbaafee jogbaŋŋ akɛ wɔɔsusu he kɛji akɛ nɔ ni tamɔ hekɛnɔfɔɔ fitemɔ nɛɛ lɛ ji mumɔ ni tsɔɔ akɛ anyɛŋ akɛ he afɔ̃ mɔ lɛ nɔ loo eji heloo lɛ gbɔjɔmɔ ni sɛɛ etsɛɛɛ lɛ he odaseyeli ko.

Ani Anyɛɔ Akɛ He Fɔ̃ɔ Minɔ?

Esa akɛ mɔ ko ni kpɛɔ eyiŋ akɛ ebaahala nii amli yɛ mɔ ni ekɛ ehe baafɔ̃ enɔ lɛ mli lɛ ajɛ anɔkwayeli mli abi lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ: ‘Ani anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ minɔ? Mɛɛ hekɛnɔfɔɔ he taomɔ nii ni sa esa akɛ makpa gbɛ kɛjɛ mi diɛŋtsɛ kɛ mɛi krokomɛi adɛŋ?’

Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɔ ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ enɔ lɛ wieɔ anɔkwale be fɛɛ be. (Efesobii 4:25) Esaaa ewiemɔi ahe koni ekɛsa mɔ ni ekɛwieɔ lɛ hiɛ bɔni afee ni lɛ diɛŋtsɛ ená he sɛɛ. Ni kɛ́ mɔ ko ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ enɔ lɛ wo shi lɛ, efeɔ nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ ehewalɛ mli koni eye eshiwoo lɛ nɔ. (Mateo 5:37) Kɛ́ mɔ ko bɔ eteemɔŋ saji etsɔɔ mɔ ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ enɔ lɛ, ebáa hekɛnɔfɔɔ ni ayɔɔ yɛ emli lɛ yi ni etsĩii tã etsɔɔɔ mɔ ko. Mɔ ko ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ enɔ lɛ yeɔ egbalashihilɛ mli hefatalɔ anɔkwa. Ekwɛɛɛ bɔlɛnamɔ he mfonirii, egbalaaa ejwɛŋmɔ kɛyaaa bɔlɛnamɔ he saji anɔ, ni enyiɛɛɛ hii loo yei asɛɛ. (Mateo 5:27, 28) Mɔ ko ni sa akɛ wɔkɛ wɔhe aaafɔ̃ enɔ lɛ tsuɔ nii dɛŋdɛŋ koni ekɛná lɛ diɛŋtsɛ kɛ eweku lɛ daaŋ ŋmãa, ni ebɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ eeeye mɛi krokomɛi ahe nii. (1 Timoteo 5:8) Ŋmalɛ naa taomɔ nii ni sa ni tamɔ nɛkɛ ni wɔɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli lɛ baaye abua wɔ koni wɔle mɛi ni wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ amɛnɔ. Agbɛnɛ hu, wɔhe ni wɔkɛaakpɛtɛ jeŋba he taomɔ nii nɛɛ nɔŋŋ he lɛ baaye abua wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ koni etsɔ mɔ ni sa, ni mɛi krokomɛi baanyɛ amɛkɛ amɛhe afɔ̃ enɔ.

Ebaafee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ akɛ aaahi shi yɛ jeŋ ko ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ mɔ fɛɛ mɔ nɔ, ní nine ni aaanyɛ shi ni baa kɛjɛɔ hekɛnɔfɔɔ ni ayɔɔ yɛ mɛi amli ni afiteɔ lɛ lɛ mli lɛ efee nɔ ni eho jeeŋmɔ lɛ mli! Ani enɛ ji lamɔ ko kɛkɛ? Ebɛ lɛ nakai yɛ mɛi ni kɛ hiɛdɔɔ susuɔ Biblia mli shiwoi ahe lɛ agbɛfaŋ, ejaakɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ egba “shikpɔŋ hee” ko ni lakamɔ, amalei, kɛ amimyeli fɛɛ bɛ mli, ni ŋkɔmɔyeli, hela, kɛ gbele hu po bɛ mli ni baaba lɛ he sane efɔ̃ shi! (2 Petro 3:13; Lala 37:11, 29; Kpojiemɔ 21:3-5) Ani ebafeŋ nɔ ni sa akɛ oootao gbɛkpamɔ nɛɛ he saji babaoo? Yehowa Odasefoi baaná he miishɛɛ akɛ amɛaatsɔɔ bo enɛ kɛ saji krokomɛi ni he hiaa lɛ ahe saji babaoo.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Kɛ́ wɔbɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ mɛi krokomɛi amli lɛ, ehaŋ wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔná miishɛɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Yehowa ji mɔ titri ni esa akɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ enɔ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 7]

Wekukpaa ni damɔ hekɛnɔfɔɔ ni yɔɔ mɛi ateŋ nɔ lɛ he miihia wɔ fɛɛ