Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kristofoi Yei Anɔkwafoi—Nyɔŋmɔ Jálɔi ni

Kristofoi Yei Anɔkwafoi—Nyɔŋmɔ Jálɔi ni

Kristofoi Yei Anɔkwafoi—Nyɔŋmɔ Jálɔi ni

Jara wa

“Hiɛnyam lɛ lakamɔ ni, ni hefɛo hu lɛ yakayaka nɔ̃ ni; shi yoo ni sheɔ Yehowa gbeyei lɛ, aaakafo lɛ!”—ABƐI 31:30.

1. Kɛ́ akɛ bɔ ni Yehowa buɔ hefɛo ehaa lɛ to je lɛ nɔ lɛ he lɛ, te anaa tɛŋŋ?

JE LƐ buɔ bɔ ni anaa mɔ ahaa yɛ kponɔgbɛ lɛ akɛ nɔ ni he hiaa waa diɛŋtsɛ, titri lɛ yɛ nɔ ni kɔɔ yei ahe. Shi, nɔ titri ni Yehowa yɔɔ he miishɛɛ ji mligbɛ gbɔmɔ lɛ, ni baanyɛ afee nɔ ni yɔɔ fɛo waa beni mɔ lɛ daa yɛ afii amli lɛ. (Abɛi 16:31) No hewɔ lɛ, Biblia lɛ woɔ yei aŋaa akɛ: “Nyɛkɛ yigbɔɔ kɛ shikawoo kɛ atadewoo akafee nyɛhewulamɔ, shi moŋ nyɛtsuiiaŋ gbɔmɔ ni aŋɔtee lɛ, yɛ mumɔ ni he jɔ ni yɔɔ kpoo lɛ nibii ni fiteee lɛ amli, no ji nɔ ni jara wa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.”—1 Petro 3:3, 4.

2, 3. Yei ye amɛbua ni sanekpakpa lɛ tee hiɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni te agba enɛ he sane afɔ̃ shi aha tɛŋŋ?

2 Yei babaoo ni atsĩ amɛ tã yɛ Biblia lɛ mli lɛ jie mumɔ ni sa yijiemɔ ni tamɔ nɛkɛ kpo. Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, mɛnɛɛmɛi ateŋ mɛi komɛi ná hegbɛ ni amɛsɔmɔ Yesu kɛ ebɔfoi lɛ. (Luka 8:1-3) Sɛɛ mli lɛ, Kristofoi yei batsɔmɔ sanekpakpa jajelɔi ni yɔɔ ekãa; mɛi krokomɛi hu kɛ sɛɛfimɔ kpele ha Kristofoi hii ni nyiɛ hiɛ lɛ, ní bɔfo Paulo fata he; ni mɛi komɛi hu jie gbɔfeemɔ ni sa kadimɔ waa kpo, ni amɛkɛ amɛshiai po ha ni akɛfee asafoŋ kpeei.

3 Agba anɔkwale ni eji akɛ, Yehowa kɛ yei baatsu nii yɛ gbɛ ni da nɔ kɛtsu eyiŋtoo he nii lɛ afɔ̃ shi yɛ Ŋmalɛi lɛ amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yoel 3:1, 2 gba akɛ hii kɛ yei, gbekɛbii kɛ onukpai fɛɛ anine baashɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ, ni amɛbaafata he kɛgbɛ Maŋtsɛyeli sanekpakpa lɛ amɛshwã. Nakai gbalɛ lɛ bɔi emlibaa yɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B. (Bɔfoi lɛ Asaji 2:1-4, 16-18) Akɛ naakpɛɛ nikeenii, tamɔ gbalɛ nikeenii ha yei ní akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi komɛi. (Bɔfoi lɛ Asaji 21:8, 9) Nyɛmimɛi yei anɔkwafoi, ni ji mumɔŋ asraafoi babaoo nɛɛ lɛ kɛ ekãa ni amɛyɔɔ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ ye amɛbua ni akɛgbɛ Kristojamɔ ashwã oyayaayai yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, aaafee afi 60 Ŋ.B. lɛ, bɔfo Paulo ŋma akɛ ‘ashiɛ’ sanekpakpa lɛ “atsɔɔ bɔɔ nii fɛɛ ní yɔɔ ŋwɛi shishi lɛ.”—Kolosebii 1:23.

Ajie Amɛyi yɛ Ekãa, Hiɛdɔɔ, kɛ Gbɔfeemɔ Su ni Amɛyɔɔ lɛ Hewɔ

4. Mɛni hewɔ Paulo yɔɔ yiŋtoo kpakpa ni eeedamɔ nɔ ejie yei babaoo ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi asafo lɛ mli lɛ ayi lɛ?

4 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bɔfo Paulo hiɛ sɔ sɔɔmɔ nitsumɔ ni titri lɛ, yei komɛi tsu lɛ—taakɛ bɔ ni Kristofoi nɔkwɛlɔi buɔ sɔɔmɔ nitsumɔ ni yei ni yɔɔ ekãa lɛ tsuɔ ŋmɛnɛ lɛ akɛ ejara wa lɛ nɔŋŋ. Yei ni Paulo tsĩ amɛgbɛi atã lɛ ateŋ mɛi komɛi ji “Trifaina kɛ Trifosa ni bɔɔ mɔdɛŋ yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli lɛ,” kɛ “Persi mɔ ni asumɔɔ ni etsu nii pii yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli lɛ.” (Romabii 16:12) Paulo ŋma akɛ, Evodia kɛ Sintika “kɛ [lɛ] pele sanekpakpa lɛ he.” (Filipibii 4:2, 3) Priskila, kɛ ewu Akwila hu kɛ Paulo sɔmɔ. Lɛ kɛ Akwila po “kɛ amɛhe wo gbele mli” yɛ Paulo hewɔ, ni enɛ tsirɛ Paulo ni eŋma akɛ: “Jeee mi kɛkɛ midaa amɛ shi, shi moŋ jeŋmaji lɛ amli asafoi lɛ fɛɛ hu daa amɛ shi lɛ.”—Romabii 16:3, 4; Bɔfoi lɛ Asaji 18:2.

5, 6. Mɛɛ gbɛ̀i anɔ Priskila fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa efɔ̃ shi eha nyɛmimɛi yei ŋmɛnɛ?

5 Mɛni ha Priskila ná ekãa kɛ hewalɛ lɛ? Anaa nɔ ni ha efee nakai lɛ yɛ Bɔfoi lɛ Asaji 18:24-26 lɛ mli, he ni wɔkaneɔ yɛ akɛ efi ewu lɛ sɛɛ ni amɛye amɛbua Apolo ni he esa kɛ wiemɔ lɛ, koni ele anɔkwale ni ajie lɛ kpo lɛ jogbaŋŋ lɛ. Belɛ, eyɛ faŋŋ akɛ, Priskila kɛ hiɛdɔɔ kaseɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ bɔfoi lɛ atsɔɔmɔ lɛ. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, ebaná sui kpakpai ni ha ebafee mɔ ni jara wa kɛha Nyɔŋmɔ kɛ ewu lɛ, kɛ mra be mli asafo lɛ mlinyo ni he yɔɔ sɛɛnamɔ. Nakai nɔŋŋ nyɛmimɛi yei Kristofoi babaoo ni tsuɔ nii waa ŋmɛnɛ, ni amɛkɛ ekãa kaseɔ Biblia lɛ ni agbɛnɛ hu amɛyeɔ mumɔŋ niyenii ni Yehowa kɛhaa kɛtsɔ “tsulɔ nukpa anɔkwafo” lɛ nɔ lɛ hu ajara wa.—Luka 12:42.

6 Akwila kɛ Priskila ji gbɔfeelɔi ni ekaaa. Paulo kɛ amɛ hi amɛshia beni ekɛ amɛ tsuɔ amɛ buuloo nitsumɔ lɛ yɛ Korinto lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 18:1-3) Beni gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ fã kɛtee Efeso kɛ sɛɛ mli lɛ Roma lɛ, amɛtee nɔ amɛjie Kristofoi agbɔfeemɔ kpo, ni amɛkɛ amɛshia po ha koni akɛfee asafoŋ kpeei. (Bɔfoi lɛ Asaji 18:18, 19; 1 Korintobii 16:8, 19) Nimfa kɛ Maria, ni ji Yohane Marko nyɛ lɛ hu kɛ amɛshiai ha koni akɛfee asafoŋ kpeei.—Bɔfoi lɛ Asaji 12:12; Kolosebii 4:15.

Nii ni Sɛɛnamɔ Yɔɔ He Ŋmɛnɛ

7, 8. Mɛɛ saji ni kɔɔ sɔɔmɔ krɔŋŋ he ní sa yijiemɔ aŋmala ashwie shi yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Kristofoi yei ahe, ni mɛni he nɔmimaa amɛbaanyɛ amɛná?

7 Taakɛ eji yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, Kristofoi yei anɔkwafoi tsuɔ gbɛfaŋnɔ ni he hiaa waa he nii yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ he nitsumɔ mli, titri lɛ yɛ sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ mli. Mɛɛ gbɛi kpakpa nyɛmimɛi yei nɛɛ efee eha amɛhe nɛkɛ! Susumɔ Gwen, ní kɛ nɔ ni fe afii 50 sɔmɔ Yehowa yɛ anɔkwayeli mli kɛyashi egbele mli yɛ afi 2002 lɛ mli lɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ he okwɛ. Ewu kɛɛ akɛ: “Ekãa ni Gwen yɔɔ akɛ sanekpakpa jajelɔ lɛ ji nɔ ko ni shwɛ fioo ni mɔ fɛɛ mɔ ale yɛ wɔmaŋ lɛ mli. Yɛ esusumɔ naa lɛ, adesa fɛɛ adesa nine baanyɛ ashɛ Yehowa suɔmɔ kɛ eshiwoi lɛ anɔ. Anɔkwa ni eyeɔ Nyɔŋmɔ, egbɛjianɔtoo lɛ, kɛ wɔweku lɛ—kɛfata hewalɛwoo ni suɔmɔ yɔɔ mli ni ekɛhãa be mli ni wɔnijiaŋ eje wui lɛ he lɛ—ebafee yelikɛbuamɔ nɔ̃ kpele kɛha mi kɛ wɔbii lɛ yɛ wɔshihilɛ be ni yɔɔ miishɛɛ ni nyɔmɔwoo yɔɔ mli lɛ fɛɛ mli. Wɔhiɛ tseɔ lɛ waa diɛŋtsɛ.” Gwen kɛ ewu lɛ hi shi afii 61.

8 Kristofoi yei akpei nyɔŋmai abɔ, ni ji oshijafoi kɛ mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ miisɔmɔ akɛ sɔɔlɔi gbɛgbalɔi kɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi, ni amɛyɛ shihilɛ mli hiamɔ nii ni amɛyɔɔ lɛ he miishɛɛ yɛ be mli ni amɛgbɛɔ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ amɛshwãa yɛ shikpɔŋkukuji ni yɔɔ maŋtiasei ni mli yɔɔ hoo mli kɛyashi kpokpai ni yɔɔ hei ni amɛtse amɛhe banee lɛ amli. (Bɔfoi lɛ Asaji 1:8) Mɛi babaoo etsi shia ni amɛaaná loo bii ni amɛaafɔ lɛ amɛfɔ̃ afã bɔni afee ni amɛsɔmɔ Yehowa babaoo kɛmɔ shi. Mɛi krokomɛi yɛ ni kɛ anɔkwayeli fiɔ amɛwumɛi ní miisɔmɔ akɛ nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi lɛ asɛɛ, yɛ be mli ni nyɛmimɛi yei akpei abɔ miisɔmɔ yɛ Betel shiai ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ amli. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, nɛkɛ yei ni kɛ amɛhe shãa afɔle nɛɛ fata “jeŋmaji lɛ fɛɛ anii ni jara wa lɛ” ní kɛ anunyam woɔ Yehowa shia lɛ obɔ lɛ ahe.—Hagai 2:7.

9, 10. Weku mli bii komɛi etsɔɔ hiɛsɔɔ ni amɛyɔɔ kɛha nɔkwɛmɔnɔ fɛfɛo ni Kristofoi ŋamɛi kɛ nyɛmɛi efee efɔ̃ shi lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

9 Eji anɔkwale akɛ, Kristofoi yei babaoo yɛ weku mli gbɛnaa nii ni esa akɛ amɛtsu he nii; ni kɛlɛ, amɛkɛ Maŋtsɛyeli nibii lɛ yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe. (Mateo 6:33) Nyɛmi yoo gbɛgbalɔ ko ni ji oshija lɛ ŋma akɛ: “Minyɛ hemɔkɛyeli ni gbugbãaa kɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ tsu gbɛfaŋnɔ ko ni he hiaa waa he nii yɛ daa gbɛgbalɔ ni mibatsɔ lɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, eji migbɛgbamɔ hefatalɔi ni fe fɛɛ lɛ ateŋ mɔ kome.” Wu ko wie yɛ eŋa, ni ji nyɛ ni hiɛ biyei enumɔ ni edara lɛ ahe akɛ: “Be fɛɛ be nɛɛ, wɔshia lɛ yɛ falefale ni emli tse. Bonnie haaa emli afee haŋtsii kɛ basabasa, no hewɔ lɛ, wɔweku lɛ nyɛ egbala ejwɛŋmɔ ema mumɔŋ nibii asɛɛtiumɔ nɔ. Yelikɛbuamɔ ni ekɛha yɛ wɔshika he gbɛjianɔtoo mli lɛ ha minyɛ mikɛ afii 32 tsu be-fã nitsumɔ, ni eha miná hegbɛ ni mitu be babaoo kɛha wɔweku lɛ kɛ mumɔŋ nibii. Miŋa tsɔɔ gbekɛbii lɛ hu sɛɛnamɔ ni yɔɔ mɔdɛŋbɔɔ ni akɛaatsu nii waa lɛ he. Esa akɛ majie eyi waa.” Ŋmɛnɛ, wu nɛɛ kɛ eŋa lɛ fɛɛ miisɔmɔ yɛ Yehowa Odasefoi ajeŋ muu fɛɛ nitsumɔhe yitso lɛ.

10 Wu ko ŋma yɛ eŋa, ni ji nyɛ ni hiɛ bii ni edara lɛ he akɛ: “Sui ni misumɔɔ fe fɛɛ yɛ Susan he ji suɔmɔ ni mli wa ni eyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɛi, kɛ agbɛnɛ hu esaneshishinumɔ, mɔbɔnalɛ, kɛ anɔkwayeli lɛ. Enuɔ he be fɛɛ be akɛ Yehowa sa nɔ ni fe fɛɛ ni wɔbaanyɛ wɔkɛha Lɛ lɛ—shishitoo mla ko ni lɛ diɛŋtsɛ ekɛtsuɔ nii akɛ Nyɔŋmɔ tsulɔ kɛ awo fɛɛ lɛ.” Kɛtsɔ eŋa lɛ yelikɛbuamɔ nɔ lɛ, nɛkɛ wu nɛɛ enyɛ ekpɛlɛ mumɔŋ hegbɛi babaoo nɔ, ni nɔ ni fata he ji sɔɔmɔ akɛ onukpa, gbɛgbalɔ, kpokpaa nɔkwɛlɔ sɛɛmɔ, kɛ Hospital Liaison Committee lɛ mlinyo. Kwɛ bɔ ni yei nɛɛ ajara wa kɛha amɛwumɛi, nanemɛi Kristofoi, kɛ mɔ ni fe fɛɛ lɛ, Yehowa!—Abɛi 31:28, 30.

Yei ni Jara Wa ni Bɛ Wumɛi

11. (a) Yehowa etsɔɔ akɛ esusuɔ yei anɔkwafoi, titri lɛ yei okulafoi ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Kristofoi yei okulafoi kɛ nyɛmimɛi yei anɔkwafoi krokomɛi ni bɛ wumɛi lɛ baanyɛ aná nɔmimaa yɛ mɛni he?

11 Bei pii lɛ Yehowa tsɔɔ akɛ esusuɔ okulafoi ahilɛ-kɛhamɔ he. (5 Mose 27:19; Lala 68:6; Yesaia 10:1, 2) Etsakeko. Jeee akɛ ekã he eyɛ yei okulafoi pɛ kɛkɛ ahe miishɛɛ waa, shi moŋ eyɛ nyɛmɛi ni ji fɔlɔi komekome-tsɛmɛi kɛ agbɛnɛ hu yei ni ehala oshija shihilɛ loo mɛi ni nako Kristofoi wumɛi ni sa lɛ hu ahe miishɛɛ. (Maleaki 3:6; Yakobo 1:27) Kɛ́ ofata mɛi ni sɔmɔɔ Yehowa yɛ anɔkwayeli mli ni amɛbɛ Kristofonyo hefatalɔ ko ni yeɔ ebuaa amɛ lɛ ahe lɛ, no lɛ obaanyɛ oná nɔmimaa akɛ ojara wa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.

12. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ nyɛmimɛi yei Kristofoi komɛi tsɔɔ akɛ amɛyeɔ Yehowa anɔkwa yɛ? (b) Mɛɛ henumɔi wɔnyɛmimɛi yei lɛ ateŋ mɛi komɛi kpeeɔ naa?

12 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ wɔnyɛmimɛi yei Kristofoi ni boteko gbalashihilɛ mli akɛni amɛkɛ anɔkwayeli boɔ Yehowa ŋaawoo akɛ amɛbote gbalashihilɛ mli “yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli” lɛ toi lɛ hewɔ lɛ ahe okwɛ. (1 Korintobii 7:39; Abɛi 3:1) Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ maa nɔ mi ehaa amɛ akɛ: “[Yehowa] kɛ mɔ ko ni yeɔ anɔkwa lɛ baaye yɛ anɔkwayeli mli.” (2 Samuel 22:26, NW) Ni kɛlɛ, kɛha amɛteŋ mɛi babaoo lɛ, oshijayeli mli ni aaahiɛ lɛ ji kaa. Nyɛmi yoo ko kɛɛ akɛ: “Mitswa mifai shi akɛ mabote gbalashihilɛ mli yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli, shi mifo shii abɔ yɛ be mli ni minaa ni minanemɛi lɛ kɛ Kristofoi hii kpakpai boteɔ gbalashihilɛ mli ni mi lɛ mikã he miji oshija lɛ.” Nyɛmi yoo kroko hu kɛɛ: “Mikɛ afii 25 esɔmɔ Yehowa. Mitswa mifai shi akɛ maya nɔ maye lɛ anɔkwa, shi bei pii lɛ, shoofeemɔ henumɔi haa miwerɛ hoɔ mihe.” Ekɛfata he akɛ: “Hewalɛwoo he miihia nyɛmimɛi yei ni tamɔ mi lɛ.” Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔye wɔbua anɔkwafoi ni tamɔ nɛkɛ?

13. (a) Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ nɔkwɛmɔnɔ ni mɛi ni yasara Yefta biyoo lɛ fee amɛfɔ̃ shi lɛ mli? (b) Mɛɛ gbɛ̀i krokomɛi wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔsusuɔ nyɛmimɛi yei oshijafoi ni yɔɔ wɔ asafo lɛ mli lɛ ahe?

13 Wɔnaa gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ lɛ yɛ blema nɔkwɛmɔnɔ ko mli. Beni Yefta biyoo lɛ ŋmɛɛ hegbɛ ni eyɔɔ akɛ eeená wu lɛ he lɛ, gbɔmɛi lɛ na akɛ eeshã afɔle ko. Mɛni afee koni akɛwo lɛ hewalɛ? “Daa afi lɛ Israel oblayei lɛ yaa amɛyakafoɔ Yefta, Gileadnyo lɛ, biyoo lɛ gbii ejwɛ yɛ afi mli.” (Kojolɔi 11:30-40; wɔma efã ko nɔ mi.) Nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔjɛ wɔtsuiŋ wɔjie nyɛmimɛi yei oshijafoi ni kɛ anɔkwayeli boɔ Nyɔŋmɔ mla lɛ toi lɛ ayi. * Mɛni ji gbɛ kroko ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔjie mɔ he susumɔ kpo? Yɛ wɔsɔlemɔi amli lɛ, esa akɛ wɔkpa Yehowa fai koni eye ebua nɛkɛ nyɛmimɛi yei anɔkwafoi ni asumɔɔ amɛ nɛɛ koni amɛya nɔ amɛye anɔkwa yɛ amɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Esa akɛ ama nɔ mi aha amɛ akɛ Yehowa kɛ Kristofoi asafo muu lɛ fɛɛ sumɔɔ amɛ waa ni amɛhiɛ sɔɔ amɛ waa diɛŋtsɛ.—Lala 37:28.

Bɔ ni Fɔlɔi Komekome-Tsɛmɛi Feɔ Amɛyeɔ Omanye

14, 15. (a) Mɛni hewɔ esa akɛ Kristofoi nyɛmɛi, ni ji fɔlɔi komekome-tsɛmɛi lɛ abi Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ lɛ? (b) Fɔlɔi komekome-tsɛmɛi baanyɛ afee nii ni ekɛ amɛsɔlemɔi lɛ akpã gbee yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

14 Kristofoi yei ni ji fɔlɔi komekome-tsɛmɛi hu kɛ kaai babaoo kpeɔ. Shi, amɛbaanyɛ amɛya Yehowa ŋɔɔ koni eye ebua amɛ ni amɛkɛ tsɔsemɔ ni kɛ Biblia mli shishitoo mlai kpãa gbee lɛ atsɔse amɛbii lɛ. Eji anɔkwale akɛ, kɛ́ oji fɔlɔ mɔ kome mɔ lɛ, onyɛŋ otsu nyɛ kɛ tsɛ fɛɛ gbɛnaa nii lɛ ahe nii yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli. Shi, Yehowa baaye abua bo koni otsu ogbɛnaa nii babaoo lɛ he nii kɛji obo otsɛ lɛ yɛ hemɔkɛyeli mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Ŋɔɔ lɛ akɛ ohiɛ baagi ko ni tsii ni nibii ni akɛhooɔ nii eyi mli obɔ lɛ kɛmiiya otsu mli yɛ ŋwɛitsu nsɔdoi babaoo ko mli. Ani obaabɔ mɔdɛŋ ni okɛtsɔ atrakpoi lɛ anɔ kɛ́ tsɔne ni holeɔ mɛi kɛyaa ŋwɛitsu nɔ lɛ bɛŋkɛ? Dabi kwraa! Nakai nɔŋŋ kaabɔ mɔdɛŋ akɛ okome oootere henumɔŋ jatsui ni tsii lɛ yɛ be mli ni obaanyɛ obi ni Yehowa aye abua bo. Yɛ anɔkwale mli lɛ, efɔ̃ɔ bo nine koni obo otsɛ lɛ. Lala 68:20 kɛɔ akɛ: “Ajie [Yehowa, NW] yi! Daa nɛɛ etereɔ wɔjatsui lɛ ehaa wɔ.” (Wɔma efã ko nɔ mi.) Nakai nɔŋŋ 1 Petro 5:7 fɔ̃ɔ bo nine koni oshɛ onaagbai lɛ fɛɛ ofɔ̃ Yehowa nɔ, ‘ejaakɛ lɛ ejwɛŋɔ onɔ.’ No hewɔ lɛ, kɛji naagbai kɛ yeyeeyefeemɔi nyɛ onɔ lɛ, jiemɔ jatsu lɛ ofɔ̃ oŋwɛi Tsɛ lɛ nɔ, ní ofee enɛ ni ‘okafɔ̃ɔ.’—1 Tesalonikabii 5:17; Lala 18:7; 55:23.

15 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ nyɛ ji bo lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ osusuɔ hewalɛ ni obii lɛ atipɛŋfoi lɛ baanyɛ aná yɛ amɛnɔ yɛ skul loo emuuyeli he kaai ni ekolɛ amɛkɛaakpe lɛ he. (1 Korintobii 15:33) Enɛɛmɛi ji nibii ahesusumɔ ni ja. Shi amɛji saji hu ni biɔ sɔlemɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛni hewɔ okɛ obii lɛ sɔleee yɛ nibii nɛɛ ahe dani amɛshi kɛya skul, ekolɛ, beni asusu daa gbi ŋmalɛ lɛ he kutuu sɛɛ lɛ? Sɔlemɔi ni jɛ tsuiŋ, ni kɔɔ nɔ ko pɔtɛɛ he lɛ baanyɛ aná gbekɛbii ajwɛŋmɔi anɔ hewalɛ waa. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, onáa Yehowa dɛŋ jɔɔmɔ kɛji okɛ tsuishitoo bɔ mɔdɛŋ ni odu e-Wiemɔ lɛ owo obii lɛ atsui mli. (5 Mose 6:6, 7; Abɛi 22:6) Kaimɔ akɛ, “[Yehowa] hiŋmɛii kã jalɔi ahe, ni eboɔ amɛfaikpamɔ toi.”—1 Petro 3:12; Filipibii 4:6, 7.

16, 17. (a) Mɛni binuu ko kɛɛ yɛ suɔmɔ ni enyɛ jie lɛ kpo lɛ he? (b) Bɔ ni nyɛ lɛ kwɛɔ nii yɛ mumɔŋ lɛ sa ebii lɛ ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

16 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ Olivia, ni ji nyɛ ni hiɛ bii ekpaa lɛ he okwɛ. Ewu ni heee yeee lɛ kpoo weku lɛ beni efɔ enakutsoŋbi lɛ nɔŋŋ sɛɛ, shi ejɛ esuɔmɔ mli eŋɔ gbɛnaa nii lɛ ni ekɛtsɔse ebii lɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛ̀i anɔ. No mli lɛ, Olivia binuu Darren, ni amrɔ nɛɛ eye afii 31 ni eesɔmɔ akɛ Kristofonyo onukpa kɛ gbɛgbalɔ lɛ eye aaafee afii 5. Kɛfata Olivia yeyeeyefeemɔi lɛ ahe lɛ, Darren ná gbɔmɔtsoŋ naagba ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ni kã he eegba enaa. Beni Darren susuɔ egbekɛbiiashi be lɛ he lɛ, eŋma akɛ: “Mikaiɔ lolo ni mita mihelatsamɔ saatso lɛ nɔ ni mikɛ hehiamɔ miimɛ Awo. Etaa mimasɛi ni ekaneɔ Biblia lɛ ehaa mi daa gbi. Kɛkɛ lɛ, ela Maŋtsɛyeli lala ni ji ‘Wɔmiida Bo Shi, Yehowa.’ * No ji Maŋtsɛyeli lala ni misumɔɔ waa kɛbashi ŋmɛnɛ.”

17 Hekɛnɔfɔɔ kɛ suɔmɔ ni Olivia yɔɔ kɛha Yehowa lɛ ye ebua lɛ ni eye omanye akɛ nyɛ mɔ kome mɔ. (Abɛi 3:5, 6) Su kpakpa ni ehiɛ lɛ je kpo yɛ otii ni ekɛmamɔ ebii lɛ ahiɛ lɛ mli. Darren kɛɛ akɛ: “Awo woɔ wɔ hewalɛ be fɛɛ be koni wɔtiu be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ sɛɛ. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, mi kɛ minyɛmimɛi yei enumɔ lɛ ateŋ mɛi ejwɛ kɛ wɔhe wo be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli. Ni kɛlɛ, Awo eshwãaa kɔkɔɔkɔ yɛ nibii nɛɛ ahe etsɔɔɔ mɛi krokomɛi. Mibɔɔ mɔdɛŋ waa koni makase esui kpakpai nɛɛ.” Eji anɔkwale akɛ, jeee gbekɛbii fɛɛ daraa ni amɛbasɔmɔɔ Nyɔŋmɔ taakɛ Olivia bii lɛ fee lɛ. Shi kɛ́ nyɛ ko fee nɔ fɛɛ nɔ ni eeenyɛ koni ehi shi yɛ Biblia mli shishitoo mlai anaa lɛ, ebaanyɛ ená nɔmimaa yɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ kɛ yelikɛbuamɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ he.—Lala 32:8.

18. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ Yehowa gbɛjianɔtoo ni ji Kristofoi asafo lɛ ní ekɛha lɛ?

18 Nine shɛɔ Nyɔŋmɔ yelikɛbuamɔ babaoo nɔ kɛtsɔ Kristofoi asafo lɛ kɛ emli mumɔŋ niyenii he gbɛjianɔtoo ni baa daa, emli Kristofoi anyɛmifeemɔ lɛ, kɛ emli ‘gbɔmɛi ateŋ nikeenii’ ni edara yɛ mumɔŋ lɛ nɔ. (Efesobii 4:8) Onukpai ni yeɔ anɔkwa lɛ tsuɔ nii waa koni amɛkɛtswa mɛi fɛɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ amɛma shi, ni amɛgbalaa amɛjwɛŋmɔ kɛyaa “awusãi kɛ okulafoi yɛ amɛmanehulu lɛ mli” lɛ ahiamɔ nii lɛ anɔ titri. (Yakobo 1:27) No hewɔ lɛ, okɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ abɔ gbagbalii, kaatse ohe banee kɔkɔɔkɔ.—Abɛi 18:1; Romabii 14:7.

Bɔ ni Asumɔɔ Heshibaa Ahaa

19. Mɛni hewɔ ŋa heshibaa etsɔɔɔ akɛ ebaa shi lɛ, ni mɛɛ Biblia mli nɔkwɛmɔnɔ fiɔ enɛ sɛɛ?

19 Yehowa bɔ yoo lɛ akɛ nuu lɛ yelikɛbualɔ. (1 Mose 2:18) No hewɔ lɛ, ŋa lɛ heshibaa kɛha ewu lɛ etsɔɔɔ yɛ gbɛ ko gbɛ ko nɔ akɛ ebaa shi. Yɛ no najiaŋ lɛ, enɛ woɔ yoo lɛ hiɛ nyam, ni ehaa ekɛ nikeenii kɛ ŋaa babaoo ni eyɔɔ lɛ tsuɔ nii yɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ kɛ gbeekpamɔ naa. Abɛi yitso 31 wieɔ nitsumɔi srɔtoi ni yoo kpakpa ni yɔɔ blema Israel lɛ tsuɔ lɛ he. Eye ebua mɛi ni ehia amɛ lɛ, efee weintromii, ni ehé shikpɔŋ. Hɛɛ, “ewu tsui kãa enɔ, ni sɛɛnamɔ ebɔŋ lɛ.”—Kuku 11, 16, 20.

20. (a) Te esa akɛ Kristofonyo yoo abu nyɛmɔi loo nikeenii ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ lɛ eha tɛŋŋ? (b) Mɛɛ sui kpakpai Ester jie lɛ kpo, ni Yehowa nyɛ ekɛ lɛ tsu nii yɛ no hewɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

20 Yoo ni baa ehe shi, ni esheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ kɛ hiɛnyamtaomɔ wooo ehe nɔ, loo ekɛ ewu eshiii akaŋ. (Abɛi 16:18) Ediii nibii ni baaha emii ashɛ ehe lɛ asɛɛ, titri lɛ kɛtsɔ heloonaa nibii ni eeedi sɛɛ lɛ nɔ, shi moŋ ekɛ Nyɔŋmɔ nikeenii ni eyɔɔ lɛ tsuɔ nii, titri lɛ koni esɔmɔ mɛi krokomɛi—eweku, nanemɛi Kristofoi, akutsoŋbii, kɛ mɔ ni fe fɛɛ lɛ, Yehowa. (Galatabii 6:10; Tito 2:3-5) Susumɔ Biblia mli nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ Maŋnyɛ Ester he lɛ he okwɛ. Eyɛ mli akɛ ehe yɛ fɛo moŋ, shi ehe jɔ ni ebaa ehe shi. (Ester 2:13, 15) Ákɛ mɔ ni tamɔɔɔ maŋtsɛ lɛ tsutsu ŋa, ni ji Washti lɛ, beni ebote gbalashihilɛ mli lɛ, ejie bulɛ ni mli kwɔ kpo etsɔɔ ewu, ni ji Maŋtsɛ Ahashwerosh. (Ester 1:10-12; 2:16, 17) Ester jɛ bulɛ mli hu ni ebo etsɛkwɛ̃ bi nukpa, Mordekai toi yɛ saji ni he hiaa amli—be mli ni ebatsɔ maŋnyɛ lɛ po sɛɛ. Shi ejeee feetɔ! Ekɛ ekãa kpa Haman, ni ji nuu ko ni yɔɔ hewalɛ ni yi wa ní to ŋaa koni ekpata Yudafoi lɛ ahiɛ lɛ he mama. Yehowa kɛ Ester tsu nii yɛ gbɛ ni da nɔ ni ekɛbaa ewebii lɛ ayi.—Ester 3:8-4:17; 7:1-10; 9:13.

21. Kristofonyo yoo baanyɛ afee mɔ ni jara wa waa diɛŋtsɛ yɛ Yehowa hiɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

21 Eyɛ faŋŋ akɛ, yei ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei ejie amɛ hetuu-kɛ-hamɔ ni mli wa waa kɛha Yehowa kɛ ejamɔ lɛ kpo yɛ blema kɛ ŋmɛnɛ. No hewɔ lɛ, yei ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ ajara wa yɛ Yehowa hiɛ. Nyɛmimɛi yei Kristofoi, nyɛŋmɛa gbɛ ni Yehowa atsɔ emumɔ lɛ nɔ ni etsake nyɛ fiofio efee “nɔ ni” asumɔɔ waa diɛŋtsɛ, nɔ ni “asaa lɛ aha nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa.” (2 Timoteo 2:21; Romabii 12:2) Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ yɛ nakai jálɔi ni jara wa lɛ ahe akɛ: “Nyɛŋɔa eninenaa nitsumɔ nii lɛ eko nyɛhaa lɛ, ni enitsumɔi lɛ ajie eyi yɛ koii lɛ ashi.” (Abɛi 31:31) Eba akɛ, enɛ baafee anɔkwale yɛ nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ he.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 13 Yɛ nɔ ni kɔɔ bɔ ni wɔɔfee ni wɔkɛ yijiemɔ ni tamɔ nakai aha lɛ he lɛ, kwɛmɔ March 15, 2002 Buu-Mɔɔ lɛ baafa 26-28.

^ kk. 16 Lala 212 ni yɔɔ Sing Praises to Jehovah, ni Yehowa Odasefoi fee lɛ mli.

Ani Okaiɔ?

• Klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi yei komɛi tsɔɔ akɛ amɛjara wa yɛ Yehowa hiɛ yɛ ŋmɛɛ gbɛ nɔ?

• Nyɛmimɛi yei babaoo ni yɔɔ wɔbe nɛɛ mli lɛ eha amɛjara ewa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Mɛɛ gbɛ̀i anɔ Yehowa yeɔ ebuaa nyɛmɛi ni ji fɔlɔi komekome-tsɛmɛi kɛ nyɛmimɛi yei krokomɛi ni bɛ wumɛi lɛ yɛ?

• Yoo baanyɛ ajie bulɛ ni jɛ etsuiŋ kɛha yitsoyeli he gbɛjianɔtoo lɛ kpo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 17]

NƆKWƐMƆNII KƐHA NII ANƆJWƐŊMƆ

Ani obaasumɔ ni osusu yei anɔkwafoi krokomɛi ni atsĩ amɛtã yɛ Biblia lɛ mli lɛ anɔkwɛmɔnii lɛ ahe? Kɛ́ nakai ni lɛ, ofainɛ kanemɔ ŋmalɛi ni atsɛ yɛ shishigbɛ nɛɛ. Beni osusuɔ aŋkroaŋkroi ni atsĩ amɛtã lɛ ahe lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni oyoo shishitoo mlai ni obaanyɛ okɛtsu nii yɛ gbɛ ni da nɔ yɛ oshihilɛ mli.—Romabii 15:4.

Sara: 1 Mose 12:1, 5; 13:18a; 21:9-12; 1 Petro 3:5, 6.

Israel yei ni nine kpɔɔ: 2 Mose 35:5, 22, 25, 26; 36:3-7; Luka 21:1-4.

Debora: Kojolɔi 4:1–5:31.

Rut: Rut 1:4, 5, 16, 17; 2:2, 3, 11-13; 4:15.

Shunamyoo lɛ: 2 Maŋtsɛmɛi 4:8-37.

Kanaan yoo lɛ: Mateo 15:22-28.

Marta kɛ Maria: Marko 14:3-9; Luka 10:38-42; Yohane 11:17-29; 12:1-8.

Tabita: Bɔfoi lɛ Asaji 9:36-41.

Filipo biyei ejwɛ lɛ: Bɔfoi lɛ Asaji 21:9.

Foibe: Romabii 16:1, 2.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Ani ojieɔ nyɛmimɛi yei ni boteko gbalashihilɛ mli ní kɛ anɔkwayeli boɔ Nyɔŋmɔ mla toi lɛ ayi?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Mɛɛ nibii pɔtɛɛi abaanyɛ atsĩ tã yɛ sɔlemɔ mli dani gbekɛbii lɛ ashi kɛya skul?