Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa Tsɔɔ Mi Nii Kɛjɛ Miblahiiaŋ

Yehowa Tsɔɔ Mi Nii Kɛjɛ Miblahiiaŋ

Wala Shihilɛ He Sane

Yehowa Tsɔɔ Mi Nii Kɛjɛ Miblahiiaŋ

TAAKƐ RICHARD ABRAHAMSON GBA

“Nyɔŋmɔ, otsɔɔ mi nii kɛjɛ miblahiiaŋ, ni miijaje onaakpɛɛ nitsumɔi lɛ kɛbashi ŋmɛnɛ.” Ha matsɔɔ nɔ hewɔ ni nɛkɛ wiemɔi ni yɔɔ Lala 71:17 nɛɛ yɔɔ shishinumɔ krɛdɛɛ ko kɛha mi lɛ mli.

YƐ AFI 1924 mli lɛ, Biblia Kaselɔi, taakɛ atsɛɔ Yehowa Odasefoi yɛ nakai be lɛ mli lɛ ba minyɛ, Fannie Abrahamson ŋɔɔ. No mli lɛ miye afi pɛ. Kɛ́ atsɔɔ Awo Biblia mli anɔkwalei lɛ, eyaa ekutsoŋbii lɛ aŋɔɔ amrɔ nɔŋŋ ni eyagbaa amɛ nibii ni ekase lɛ, ni etsɔɔ mi kɛ minyɛmi nuu onukpa kɛ minyɛmi yoo onukpa lɛ hu. Dani mabɔi nikanemɔ lɛ, no mli lɛ eye ebua mi ni mikase ŋmalɛi ni kɔɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ mli jɔɔmɔi lɛ ahe lɛ babaoo miwo miyitsoŋ.

Yɛ afi 1920 lɛ naagbee afii lɛ amli lɛ, no mli lɛ yei kɛ gbekɛbii fioo ko pɛ yɔɔ wɔ Biblia Kaselɔi akuu ni yɔɔ La Grande, yɛ Oregon, U.S.A. maŋ ni afɔ mi yɛ mli ni atsɔse mi yɛ mli lɛ mli. Eyɛ mli akɛ wɔyɛ he ko ni etse ehe banee moŋ, shi shikome loo shii enyɔ yɛ daa afi mli lɛ, sɔɔlɔi gbɛfalɔi ni no mli lɛ atsɛɔ amɛ Nyɔŋmɔ jálɔi gbɛfalɔi lɛ basaraa wɔ. Nɛkɛ mɛi nɛɛ haa wiemɔi ni woɔ mɔ hewalɛ, amɛfataa wɔhe yɛ shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni amɛkɛ mlihilɛ jieɔ miishɛɛ kpo yɛ gbekɛbii ahe. Suɔlɔi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi ji Shield Toutjian, Gene Orrell, kɛ John Booth.

Mɔ ko mɔ ko nyɛɛɛ ajɛ wɔkuu lɛ mli aya kpee ni afee yɛ afi 1931 yɛ Columbus, Ohio, he ni Biblia Kaselɔi lɛ ŋɔ gbɛi ni ji Yehowa Odasefoi lɛ yɛ lɛ eko. Shi companies, taakɛ atsɛɔ asafoi lɛ yɛ nakai be lɛ mli lɛ, kɛ kui ni etse amɛhe banee ni nyɛɛɛ aya kpee lɛ eko lɛ bua amɛhe naa yɛ hei ni amɛyɔɔ lɛ yɛ nakai nyɔŋ, ni ji August lɛ nɔ bɔni afee ni amɛkpɛ amɛyiŋ kɛkpɛlɛ gbɛi lɛ nɔ. Wɔkuu fioo ni yɔɔ La Grande lɛ fee nakai. Kɛkɛ ni yɛ ta ni afã yɛ afi 1933 lɛ mli koni akɛja wolo bibioo ni ji The Crisis lɛ mli lɛ, mikase Biblia mli shiɛmɔ wiemɔ ko miwo miyitsoŋ, ni ebafee nɔ ni ji klɛŋklɛŋ kwraa ni mikome too miye odase yɛ shĩa kɛ shĩa.

Yɛ afi 1930 afii lɛ amli lɛ, no mli lɛ wɔnitsumɔ lɛ he shitee-kɛ-woo lɛ miiya hiɛ. Bɔni afee ni anyɛ akpee enɛ naa lɛ, ajara companies (asafoi) lɛ amli awo nɔ ni atsɛ amɛ akɛ divisions (kui) amli, ni amɛfeɔ kpeei bibii, ni amɛkɛ amɛhe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ ni atsɛ lɛ akɛ divisional campaigns (shiɛmɔ he tafãa yɛ kui amli) lɛ mli shikome loo shii enyɔ daa afi. Yɛ nɛkɛ kpeei nɛɛ ashishi lɛ, atsɔɔ wɔ gbɛ̀i srɔtoi ni wɔɔtsɔ nɔ wɔshiɛ, ni atsɔɔ wɔ bɔ ni wɔkɛ polisifoi ni kɛ naagba baa wɔnitsumɔ lɛ nɔ lɛ aaaye yɛ bulɛ naa aha. Akɛni bei pii lɛ amɔmɔɔ Odasefoi kɛyaa polisifonyo kojolɔ ŋɔɔ aloo maŋ saneyelihe hewɔ lɛ, wɔtĩɔ saji ni yɔɔ tsɔsemɔ wolo ni atsɛɔ lɛ Order of Trial lɛ mli lɛ amli. Enɛ ye ebua wɔ koni wɔkpee shitee-kɛ-woo naa.

Mra Be Mli Shweremɔ yɛ Biblia Mli Anɔkwale Mli

Mitee hiɛ yɛ Biblia mli anɔkwalei ahe hiɛsɔɔ kɛ hiɛnɔkamɔ ni damɔ Biblia lɛ nɔ, ni ji shihilɛ kɛmiiya naanɔ yɛ shikpɔŋ nɔ yɛ Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli shishi lɛ mli. Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, amaaa baptisimɔ nɔ mi tsɔ̃ ahaaa mɛi ni bɛ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛkɛ Kristo baaye maŋtsɛ yɛ ŋwɛi lɛ. (Kpojiemɔ 5:10; 14:1, 3) Kɛlɛ, akɛɛ mi akɛ kɛji mitswa mifai shi akɛ mafee Yehowa suɔmɔnaa nii lɛ, no lɛ ebaafee nɔ ni ja jogbaŋŋ akɛ abaabaptisi mi. Mifee nakai yɛ August, afi 1933 mli.

Beni miye afii 12 lɛ, mitsɔɔlɔ lɛ susu akɛ mibɔɔ wiemɔ yɛ mɛi ahiɛ lɛ he mɔdɛŋ, no hewɔ lɛ ewo Awo hewalɛ koni eto gbɛjianɔ ní eha maná tsɔsemɔ lolo yɛ enɛ mli. Awo susu akɛ ekolɛ enɛ baaye ebua mi koni masɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ. No hewɔ lɛ, ewo minikasemɔi lɛ ahe nyɔmɔ kɛtsɔ mitsɔɔlɔ lɛ atadei ahe ni efɔ afi kome lɛ nɔ. Tsɔsemɔ lɛ ye ebua mishiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Beni miye afii 14 lɛ, tswetsweetswe kɛ ehe atridii mɔ mi, ni no ha mifo skul mli nɔ ni fe afi.

Yɛ afi 1939 lɛ, be fɛɛ sɔɔlɔ ko ni atsɛɔ lɛ Warren Henschel lɛ bahi akutso mli he ni wɔyɔɔ lɛ. * Yɛ mumɔŋ shishinumɔ naa lɛ, ebatsɔ minyɛmi nuu onukpa, ni ekɛ mi tsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ gbii muu fɛɛ. Etsɛɛɛ ni eye ebua mi ni mibɔi gbɛhamɔ be mli gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ, ni ji be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he nɔ ko ni akɛ be kukuoo tsuɔ lɛ. Yɛ nakai afi lɛ latsaa be lɛ mli lɛ, ato wɔkuu lɛ he gbɛjianɔ ni ebatsɔ company (asafo). Ahala Warren akɛ company servant (asafo nɔkwɛlɔ) ni ahala mi akɛ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ nɔkwɛlɔ. Beni Warren shi kɛtee Betel, ni ji Yehowa Odasefoi ajeŋ muu fɛɛ nitsumɔhe yitso ni yɔɔ Brooklyn, New York, koni eyasɔmɔ yɛ jɛmɛ lɛ, mibatsɔ asafo nɔkwɛlɔ.

Be Fɛɛ Sɔɔmɔ Nitsumɔ lɛ Shishijee

Gbɛnaa nii babaoo ni fata sɔɔmɔ akɛ asafo nɔkwɛlɔ lɛ he lɛ hu waje shwelɛ ni miyɔɔ akɛ mikɛ mihe aaawo be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ni mifee nakai beni miye afii 17, ní migbe nɔtsamɔ skul ni he afii etɛ lɛ naa sɛɛ. Ataa ekpɛlɛɛɛ wɔjamɔ mli hemɔkɛyelii lɛ anɔ, shi etsu weku lɛ hiamɔ nii ahe nii jogbaŋŋ, ni eji nuu ko ni sumɔɔ koni ekɛ shishitoo mlai ni nɔ kwɔlɔ atsu nii. Eesumɔ akɛ maya kɔleji. Shi kɛlɛ, ewie akɛ shii abɔ ni mikwɛɛɛ gbɛ akɛ eha mi wɔɔhe kɛ niyenii lɛ, manyɛ mafee nɔ fɛɛ nɔ ni mihalaa akɛ mafee. No hewɔ lɛ, mibɔi gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ yɛ September 1, afi 1940.

Beni mashi shĩa lɛ, minyɛ ha mikane Abɛi 3:5, 6 ni kɛɔ akɛ: “Okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kɛ otsui fɛɛ, ni okɛ ohe akakpasa bo diɛŋtsɛ ojwɛŋmɔ; kaimɔ lɛ yɛ ogbɛ̀i fɛɛ mli, ni lɛ eeejaje otempɔŋi lɛ!” Yɛ anɔkwale mli lɛ, mihe ni mikɛfɔ̃ɔ Yehowa nɔ be fɛɛ be lɛ ebafee yelikɛbuamɔ kpele kɛha mi.

Etsɛɛɛ ni miyafata Joe kɛ Margaret Hart he yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ Washington State kooyi-teŋgbɛ. Nibii srɔtoi yɛ shikpɔŋkuku lɛ mli—tsinai alɛɛhei wuji, tooi alɛɛhei wuji, shikpɔji komɛi ni Indiabii pɛ yɔɔ nɔ kɛ agbɛnɛ hu maji kɛ akrowai bibii babaoo. Yɛ afi 1941 agbiɛnaa be mli lɛ, ahala mi akɛ asafo nɔkwɛlɔ yɛ asafo ni yɔɔ Wenatchee, Washington lɛ mli.

Yɛ kpeei ni wɔfee yɛ Walla Walla, Washington lɛ ateŋ ekome shishi lɛ, misɔmɔ akɛ mɔ ni kwɛɔ shitaramɔ nɔ, ni mihere mɛi ni baa asa lɛ nɔ lɛ atuu. Mina akɛ nyɛmi nuu fioo ko kɛ tɔlɛ miibɔ mɔdɛŋ ni eha tsɔne ni awieɔ awoɔ mli lɛ atsu nii, shi eyeee omanye. No hewɔ lɛ, mibi lɛ koni ebatsu minitsumɔ lɛ bɔni afee ni matsu enɔ lɛ maha lɛ. Beni kpokpaa nɔ sɔɔlɔ, Albert Hoffman, ku esɛɛ eba ni ebana akɛ mishi minitsumɔ lɛ, ekɛ naanyobɔɔ kɛ hiɛ ŋmɔlɔŋmɔlɔ su gbála hiamɔ ni yɔɔ nitsumɔ ni akɛwo mɔ ko dɛŋ lɛ he ni eeekpɛtɛ kɛyashi abaaha lɛ ekroko lɛ mli etsɔɔ mi. Mikaiɔ eŋaawoo lɛ kɛbashi ŋmɛnɛ.

Yɛ August, afi 1941 lɛ, Yehowa Odasefoi to kpee wulu ko he gbɛjianɔ yɛ St. Louis, Missouri. Joe kɛ Margaret Hart hà amɛlɔle ni ajie sɛɛ lɛ nɔ ni amɛkɛ sɛii kakadaji mamɔ mli. Wɔteŋ mɛi nɛɛhu, ni ji gbɛgbalɔi ta nakai lɔle ni ajie sɛɛ lɛ mli kɛfã gbɛ ni jɛkɛmɔ ji kilomitai 2,400 kɛtee St. Louis lɛ. Gbɛfãa lɛ hé nɔ ni miihe ashɛ otsii enyɔ yaa kɛ baa. Polisifoi tsɔɔ mɛi ayibɔ ni fa fe fɛɛ ni ba kpee lɛ shishi lɛ akɛ mɛi 115,000. Eyɛ mli akɛ mɛi ni ba lɛ ayibɔ baanyɛ afee nɔ ni shɛɛɛ nakai moŋ, shi yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛyi fa fe Odasefoi ni miihe ashɛ 65,000 ni yɔɔ United States yɛ nakai be lɛ mli lɛ. Kpee lɛ bafee nɔ ni tswaa mɔ emaa shi waa diɛŋtsɛ yɛ mumɔŋ.

Sɔɔmɔ yɛ Brooklyn Betel

Beni miku misɛɛ kɛtee Wenatchee sɛɛ lɛ, minine shɛ wolo ko nɔ akɛ mibasɔmɔ yɛ Brooklyn Betel. Beni miyashɛ jɛmɛ yɛ October 27, afi 1941 lɛ, akɛ mi tee Nathan H. Knorr, ni eji woji akalamɔ nitsumɔhe nɔkwɛlɔ lɛ ɔfis. Ejɛ mlihilɛ mli egbála bɔ ni Betel shihilɛ yɔɔ ha lɛ mli etsɔɔ mi ni ema nɔ mi akɛ, Yehowa ni aaakpɛtɛ ehe gbagbalii lɛ he miihia kɛha omanyeyeli yɛ jɛmɛ shihilɛ mli. Kɛkɛ ni akɛ mi tee Woji Amajemɔ Nitsumɔhe lɛ, ni nitsumɔ ni mitsuɔ ji adekai ni akɛ woji woɔ mli kɛmajeɔ lɛ ni mikɛ kpãai balaa he.

Yɛ January 8, afi 1942 lɛ, Joseph Rutherford, ni no mli lɛ eji mɔ ni nyiɛɔ Yehowa Odasefoi ahiɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ gbo. Yɛ gbii enumɔ sɛɛ lɛ, Asafo lɛ nɔkwɛlɔi lɛ hala Nyɛminuu Knorr koni eye esɛɛ. Beni W. E. Van Amburgh, ni kɛ afii babaoo esɔmɔ akɛ Asafo lɛ woloŋmalɔ kɛ shikatolɔ lɛ tswaa enɛ he adafi ehaa Betel weku lɛ, ekɛɛ akɛ: “Mikaiɔ beni C. T. Russell gbo [yɛ afi 1916] ni J. F. Rutherford baye esɛɛ lɛ. Nuŋtsɔ lɛ tee nɔ ekudɔ E-nitsumɔ lɛ ni E-ha eshwere. Akɛni Nuŋtsɔ lɛ nitsumɔ ni, ni ejeee gbɔmɔ ko nɔ hewɔ lɛ, miyɛ gbɛkpamɔ ni mli wa akɛ nitsumɔ lɛ baaya hiɛ amrɔ nɛɛ ni Nathan H. Knorr ebatsɔ sɛinɔtalɔ lɛ.”

Yɛ February, afi 1942 lɛ, atswa adafi akɛ abaaje “Teokrase Sɔɔmɔ Tsɔsemɔ ni Yaa Hiɛ” lɛ shishi. Ato he gbɛjianɔ koni akɛtsɔse mɛi ni yɔɔ Betel lɛ bɔni afee ni amɛya amɛhiɛ yɛ nyɛmɔi ni amɛyɔɔ yɛ Biblia mli saji amlitaomɔ kɛ saji lɛ ahe gbɛjianɔtoo jogbaŋŋ lɛ mli, ni amɛnyɛ amɛkɛha yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ. Akɛni mra be mli tsɔsemɔ ni miná yɛ wiemɔ yɛ mɛi ahiɛ lɛ mli lɛ ye ebua mi hewɔ lɛ, minyɛ mitee hiɛ oyayaayai yɛ tsɔsemɔ gbɛjianɔtoo lɛ mli.

Etsɛɛɛ ni aha miyatsu nii yɛ Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Sɔɔmɔ Nitsumɔ Nɔ, ní kwɛɔ Odasefoi ni yɔɔ United States lɛ asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ. Yɛ nakai afi lɛ naagbee gbɛ lɛ, akpɛ yiŋ koni asaa ato gbɛjianɔ aha sɔɔlɔi koni amɛyasara Odasefoi asafoi. Sɛɛ mli lɛ, abatsɛ sɔɔlɔi gbɛfalɔi, ni no mli lɛ atsɛɔ amɛ nyɛmimɛi asɔɔlɔi lɛ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔi. Yɛ afi 1942 latsaa be lɛ mli lɛ, ato nikasemɔ ko he gbɛjianɔ yɛ Betel koni akɛtsɔse nyɛmimɛi hii kɛha nɛkɛ sɔɔmɔ nitsumɔ henɔ nɛɛ, ni miná hegbɛ akɛ mafata mɛi ni atsɔseɔ amɛ lɛ ahe. Mikaiɔ titri akɛ Nyɛminuu Knorr, ni eji tsɔɔlɔi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ ma nɛkɛ sane oti nɛɛ nɔ mi eha wɔ akɛ: “Kaabɔ mɔdɛŋ akɛ obaasa gbɔmɛi ahiɛ. Yɛ naagbee lɛ osaŋ mɔ ko mɔ ko hiɛ. Feemɔ nɔ ni sa Yehowa hiɛ, ni obaasa mɛi fɛɛ ni sumɔɔ Yehowa lɛ ahiɛ.”

Aje gbɛfãa nitsumɔ lɛ shishi yɛ October afi 1942 mli. Wɔteaŋ mɛi komɛi ni yɔɔ Betel lɛ kɛ wɔhe wo mli yɛ otsii lɛ ekomɛi anaagbee mli, ni wɔyasaraa asafoi ni yɔɔ New York City ni amɛ jɛkɛmɔ shɛɔ kilomitai 400 lɛ. Wɔkwɛɔ asafo lɛ shiɛmɔ nitsumɔ kɛ kpeeibaa he saji ni aŋmala ashwie shi lɛ amli, ni wɔkɛ mɛi ni tsuɔ asafo lɛ mli gbɛnaa nii ahe nii lɛ feɔ kpee, ni wɔhaa wiemɔ kome loo enyɔ, ni wɔkɛ Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ tsuɔ nii yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli.

Yɛ afi 1944 lɛ, mifata mɛi ni jɛ Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Sɔɔmɔ Nitsumɔ Nɔ ni akɛ amɛ wo gbɛfãa nitsumɔ lɛ mli nyɔji ekpaa ni yasɔmɔ yɛ Delaware, Maryland, Pennsylvania, kɛ Virginia lɛ ahe. Sɛɛ mli lɛ, mikɛ nyɔji fioo yasara asafoi ni yɔɔ Connecticut, Massachusetts, kɛ Rhode Island lɛ mli lɛ. Beni miku sɛɛ kɛtee Betel lɛ, mikɛ be fã tsu nii yɛ Nyɛminuu Knorr kɛ ewoloŋmalɔ Milton Henschel ɔfis lɛ, he ni mibale bɔ ni wɔnitsumɔ lɛ yɔɔ ha yɛ jeŋ muu fɛɛ lɛ yɛ lɛ. Mikɛ be fã hu tsu nii yɛ Shikatoo Nitsumɔhe lɛ yɛ W. E. Van Amburgh kɛ esɛɛyelɔ, Grant Suiter nɔkwɛmɔ shishi. Kɛkɛ ni yɛ afi 1946 lɛ, ahala mi koni mikwɛ ɔfis babaoo ni yɔɔ Betel lɛ ateŋ ekomɛi anɔ.

Tsakemɔi Wuji yɛ Mishihilɛ Mli

Beni misɔmɔɔ asafoi yɛ afi 1945 mli lɛ, mibale Julia Charnauskas yɛ Providence, Rhode Island. Yɛ afi 1947 teŋgbɛ lɛ, wɔsusu gbalashihilɛ mlibotemɔ he. Misumɔɔ Betel sɔɔmɔ waa diɛŋtsɛ, shi kɛlɛ, yɛ nakai be lɛ mli lɛ, gbɛjianɔtoo ko bɛ akɛ akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔ baaba jɛmɛ ni ebasɔmɔ. No hewɔ lɛ, yɛ January afi 1948 lɛ, mishi Betel, ni mikɛ Julia (Julie) bote gbalashihilɛ mli. Mibɔi be fã nitsumɔ yɛ shwapo wulu ko mli yɛ Providence, ni wɔ fɛɛ wɔbɔi gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ.

Afɔ̃ nine atsɛ mi yɛ September afi 1949 lɛ mli koni miyatsu kpokpaa nitsumɔ yɛ Wisconsin kooyi-anaigbɛ. Ebaafee tsakemɔ agbo kɛha mi kɛ Julie akɛ wɔɔshiɛ, titri lɛ yɛ maji bibii kɛ akrowai ni afeɔ bɔta kɛ tsiisi babaoo yɛ mli lɛ amli. Fɛ̃ibei lɛ asɛɛ tsɛɔ ni enaa wa, ni eyeɔ otsii babaoo ni kɔɔyɔŋ jɔlɛ lɛ kã he eji degree Celsius 18 ni baa shi fe zɛro, kɛ snoo nɛmɔ babaoo. Wɔbɛ lɔle. Kɛlɛ, be fɛɛ be lɛ mɔ ko holeɔ wɔ kɛyaa asafo ni wɔbaaya wɔyasara lɛ mli.

Beni mije kpokpaa nitsumɔ lɛ shishi etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, wɔfee kpokpaa nɔ kpee ko. Mikaiɔ akɛ, mikwɛ jogbaŋŋ akɛ atsu nɔ fɛɛ nɔ he nii, ni no ha ŋmiŋmi fioo ko mɔmɔ mɛi komɛi. No hewɔ lɛ, kpokpaa wulu nɔkwɛlɔ, Nicholas Kovalak jɛ mlihilɛ mli egbála mli etsɔɔ mi akɛ, nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ yɛ gbɛ̀i anɔ ni amɛtsɔɔ amɛfeɔ amɛnibii, ni no ji nɔ ni amɛle jogbaŋŋ, ni ákɛ, ehe ehiaaa ni mabɔ mɔdɛŋ ni maha afee nɔ fɛɛ nɔ doo. Nakai ŋaawoo lɛ eye ebua mi yɛ nitsumɔi babaoo ahe nitsumɔ mli kɛbashi ŋmɛnɛ.

Yɛ afi 1950 mli lɛ, aha mi be kukuoo nitsumɔ ko—koni mikwɛ wɔɔhei ni aaaha mɛi ni ba wɔkpee wuji babaoo ni afee yɛ Yankee Stadium yɛ New York City lɛ ateŋ klɛŋklɛŋ nɔ lɛ nɔ. Kpee lɛ fee miishɛɛ nɔ kɛjɛ shishijee aahu kɛyashi naagbee, ni mɛi ni ba kpee lɛ jɛ maji 67 mli kɛ mɛi ayibɔ ni fa fe fɛɛ ni ji 123,707! Yɛ kpee lɛ sɛɛ lɛ, mi kɛ Julie je wɔgbɛfãa nitsumɔ lɛ shishi ekoŋŋ. Wɔmii shɛ wɔhe babaoo yɛ kpokpaa nitsumɔ lɛ mli. Ni kɛlɛ, wɔnu he akɛ esa akɛ wɔya nɔ wɔkɛ wɔhe aha be fɛɛ be. No hewɔ lɛ, daa afi lɛ, wɔŋmaa gbɛbimɔ wolo kɛha Betel sɔɔmɔ kɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hu. Yɛ afi 1952 lɛ, wɔmii shɛ wɔhe beni wɔnine shɛ ninefɔ̃ɔ nɔ akɛ wɔba Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul klas ni ji 20 lɛ, he ni wɔyaná tsɔsemɔ kɛha maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ yɛ lɛ.

Sɔɔmɔ yɛ Maŋsɛɛ

Beni wɔgbe skul lɛ naa yɛ afi 1953 mli lɛ, aha wɔ nitsumɔ yɛ Britain, he ni miyasɔmɔ yɛ kpokpaa wulu nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ England wuoyigbɛ lɛ. Yɛ nɔ ni shɛɛɛ afi ni mi kɛ Julie ná he miishɛɛ babaoo yɛ nitsumɔ nɛɛ mli sɛɛ lɛ, wɔnaa kpɛ wɔhe yɛ nitsumɔ ni wɔnine shɛ nɔ koni wɔshi kɛya Denmark lɛ he. Ehe bahia ni aná nɔkwɛlɔ hee ni ekwɛ Denmark nitsumɔhe nine lɛ nɔ. Akɛni he ni miyɔɔ lɛ bɛŋkɛ jɛmɛ, ni miná tsɔsemɔ kɛha nitsumɔ ni tamɔ nakai yɛ Brooklyn hewɔ lɛ, atsu mi kɛtee koni miyaye mibua. Wɔta lɛlɛ mli kɛfo faa kɛtee Netherlands, ni wɔwó oketeke kɛjɛ jɛmɛ kɛtee Copenhagen, Denmark. Wɔyashɛ jɛmɛ August 9, afi 1954.

Naagbai ni ehe bahia ni atsu he nii lɛ ateŋ ekome ji akɛ, mɛi fioo komɛi ni yɔɔ nɔkwɛmɔ gbɛhei amli lɛ kpoo akɛ amɛaakpɛlɛ gbɛtsɔɔmɔi ni jɛ nitsumɔhe yitso ni yɔɔ Brooklyn lɛ anɔ. Kɛfata he lɛ, mɛi ejwɛ ni tsɔɔ wɔwoji lɛ ashishi kɛyaa Denmark wiemɔ mli lɛ ateŋ mɛi etɛ shi Betel ni yɛ naagbee lɛ amɛkɛ Yehowa Odasefoi kpa bɔɔ. Shi Yehowa bo wɔsɔlemɔi lɛ atoi. Gbɛgbalɔi enyɔ, Jørgen kɛ Anna Larsen, ni kɛ be fã tsuɔ wiemɔi ashishitsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ kɛ amɛhe ha kwraa. No hewɔ lɛ, atsɔɔ wɔwoji tɛtrɛbii lɛ ashishi kɛtee Denmark wiemɔ mli ni ashiii emli eko. Jørgen kɛ Anna Larsen kã he amɛyɛ Betel yɛ Denmark, ni Jørgen ji Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ sɛinɔtalɔ.

Nyɛminuu Knorr be kɛ bei amli saramɔi lɛ bafee hewalɛwoo jɛɛhe diɛŋtsɛ yɛ nakai mra be mli afii lɛ amli. Eŋɔɔ be ni etaa shi ni ekɛ wɔ gbaa sane, ni egbaa niiashikpamɔi ni tsɔɔ bɔ ni abaanyɛ akɛ niiashishinumɔ atsu naagbai ahe nii aha. Yɛ esaramɔ be lɛ eko mli yɛ afi 1955 lɛ, akpɛ yiŋ akɛ esa akɛ wɔma nitsumɔhe nine hee kɛ woji akalamɔhei bɔni afee ni wɔnyɛ wɔfee woji tɛtrɛbii wɔha Denmarkbii lɛ. Ahe shikpɔŋ yɛ Copenhagen kooyigbɛ maŋ bibioo ko mli, ni beni afi 1957 latsaa be lɛ shɛ lɛ, wɔfã kɛtee tsu hee ni ama lɛ mli. Harry Johnson ni kɛ eŋa Karin ba Denmark etsɛko beni amɛgbe Gilead klas ni ji 26 lɛ naa lɛ ye ebua ni akɛto wɔwoji akalamɔhe lɛ he gbɛjianɔ ni akɛbɔi nitsumɔ.

Wɔha wɔgbɛjianɔtoo kɛha kpeei wuji afeemɔ yɛ Denmark lɛ tee hiɛ, ni niiashikpamɔi ni miná be mli ni mitsuɔ nii yɛ kpeei ashishi yɛ United States lɛ ye ebua. Yɛ afi 1961 lɛ, mɛi jɛ maji ni fa fe 30 mli ba majimaji ateŋ kpee wulu ni wɔfee yɛ Copenhagen lɛ shishi. Mɛi ayibɔ ni fa fe fɛɛ ni ba lɛ ji 33,513. Yɛ afi 1969 lɛ, wɔfee kpee ko ni da fe kpeei fɛɛ ni afee yɛ Scandinavia lɛ, ni mɛi ni fa fe fɛɛ ni ba lɛ ayibɔ ji 42,073!

Yɛ afi 1963 lɛ, afɔ̃ mi nine koni miba Gilead klas ni ji 38 lɛ. Enɛ ji nyɔji nyɔŋma nikasemɔ ko ni ato he gbɛjianɔ kɛha nitsumɔhe nine nɔkwɛlɔi lɛ atsɔsemɔ titri. Ebafee miishɛɛ nɔ̃ akɛ mikɛ Brooklyn Betel weku lɛ aaahi shi ekoŋŋ, ní maná mɛi ni kɛ afii babaoo etsu nitsumɔhe yitso lɛ gbɛjianɔtoi ahe nii lɛ aniiashikpamɔi lɛ he sɛɛ.

Yɛ tsɔsemɔ nɛɛ sɛɛ lɛ, miku sɛɛ kɛtee Denmark koni miyatsa gbɛnaa nii ahe nitsumɔ nɔ yɛ jɛmɛ. Kɛfata he lɛ, miná hegbɛ akɛ masɔmɔ akɛ shikpɔŋ wulu nɔkwɛlɔ, ni miyasaraa nitsumɔhe niji ni yɔɔ Europa anaigbɛ kɛ kooyigbɛ lɛ, koni miwo nitsulɔi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hewalɛ, ni miye mibua amɛ koni amɛtsu amɛgbɛnaa nii lɛ ahe nii. Yɛ nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ lɛ, mitsu nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ yɛ Afrika Anaigbɛ kɛ Caribbean maji lɛ amli.

Yɛ afi 1970 naagbee afii lɛ amli lɛ, nyɛmimɛi ni yɔɔ Denmark lɛ bɔi he ko ni abaanyɛ ama tsu agbo yɛ bɔni afee ni akɛha wiemɔi ashishitsɔɔmɔ kɛ woji akalamɔ nitsumɔ lɛ aya hiɛ lɛ taomɔ. Aná shikpɔŋ ko ni hi ni kɛ Copenhagen anaigbɛ jɛkɛmɔ miihe ashɛ kilomitai 60. Mifata mɛi krokomɛi ahe kɛtsu nii kɛto tsu hee nɛɛ maa lɛ he gbɛjianɔ, ni mi kɛ Julie kpa be ni wɔbaafata Betel weku lɛ he kɛhi amɛshĩa hee lɛ mli lɛ gbɛ. Kɛlɛ, nibii eyabaaa lɛ nakai.

Wɔku Sɛɛ Kɛtee Brooklyn

Yɛ November, afi 1980 mli lɛ, afɔ̃ mi kɛ Julie nine koni wɔbasɔmɔ yɛ Betel yɛ Brooklyn, ni wɔyashɛ jɛmɛ yɛ January, afi 1981 mli. No mli lɛ, eshwɛ fioo ni wɔbaaye afii 60, ni beni wɔkɛ nɔ ni miihe ashɛ wɔwala shihilɛ be fã efata suɔlɔi nyɛmimɛi hii kɛ yei ni yɔɔ Denmark lɛ ahe kɛsɔmɔ sɛɛ lɛ, ebafee nɔ ni wa waa akɛ wɔɔku sɛɛ kɛya United States. Kɛlɛ, wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ emaaa he ni wɔsumɔɔ ni wɔhi shi yɛ lɛ nɔ, shi moŋ wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaasusu wɔnitsumɔi heei lɛ ahe titri kɛ nɔ̃ kaa fɛɛ kaa ni ekɛbaaba lɛ he.

Wɔyashɛ Brooklyn ni wɔkɛ wɔnibii tee he ni wɔbaahi lɛ. Aha Julie nitsumɔ yɛ shika he akɔntaabuu nitsumɔhe lɛ, ni etsu nitsumɔ ni tamɔ nɔ ni etsu yɛ Denmark lɛ. Aha mi nitsumɔ yɛ Woji Aŋmalamɔ Nitsumɔhe lɛ koni maye mabua kɛha wɔwoji afeemɔ he gbɛjianɔtoo. Afi 1980 afii lɛ bafee tsakemɔ be yɛ wɔnitsumɔi lɛ amli yɛ Brooklyn, be mli ni wɔfoŋ kɛjɛ taipraita kɛ sumui ni akpɛ́ niŋmaa okadii awo nɔ ni akɛkalaa woji lɛ kɛ nitsumɔ nɔ kɛtee kɔmpiuta kɛ nikalamɔ tsɔji anɔ lɛ. No mli lɛ, mileee nɔ ko nɔ ko yɛ kɔmpiuta he, shi mile nibii ahe gbɛjianɔtoo kɛ bɔ ni akɛ mɛi tsuɔ nii ahaa lɛ he nɔ ko.

No sɛɛ etsɛɛɛ ni ehe bahia ni aha Nitɛŋmɔ Nitsumɔhe lɛ he gbɛjianɔtoi aya hiɛ beni wɔbɔi woji akalamɔ tsɔne ni kɛ kɔlai srɔtoi fɛɛ kalaa nii kɛ mfonirii ni akɛtsɔɔ sane naa kɛ mfonirii diɛŋtsɛ lɛ kɛ nitsumɔ lɛ. Eyɛ mli akɛ mibɛ niiashikpamɔ ko kwraa akɛ nitɛŋlɔ moŋ, shi manyɛ maye mabua kɛha nibii agbɛjianɔtoo. No hewɔ lɛ, miná hegbɛ akɛ makwɛ nakai nitsumɔhe lɛ nɔ afii nɛɛhu.

Yɛ afi 1992 lɛ, aha miyaye mibua Nɔyeli Kuu lɛ Woji Akalamɔ Ajinafoi Akuu lɛ, ni ajie mi kɛtee Shikatoo Nitsumɔhe lɛ. Biɛ ji he ni mikã he misɔmɔɔ lolo yɛ Yehowa Odasefoi ashika he nitsumɔi amli lɛ yɛ.

Sɔɔmɔ Kɛjɛ Miblahiiaŋ Kɛbashi Amrɔ Nɛɛ

Yehowa ejɛ tsuishitoo mli etsɔɔ mi nii kɛtsɔ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ, kɛ nyɛmimɛi ni yeɔ ebuaa ni yɔɔ egbɛjianɔtoo ni nɔ bɛ lɛ mli lɛ anɔ kɛjɛ miblahiiaŋ afii lɛ shishijee mli kɛ afii 70 ni mikɛjɔɔ mihe nɔ kɛsɔmɔ lɛ mli. Miná be ni fa fe afii 63 ni mikɛhi be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he miishɛɛ, ni mikɛ miŋa Julie anɔkwafo lɛ kɛ nɔ ni fe afii 55 ená miishɛɛ yɛ nakai afii lɛ amli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, minuɔ he akɛ Yehowa ejɔɔ mi waa diɛŋtsɛ.

Yɛ afi 1940 lɛ mli tɔ̃ɔ, beni mishi shĩa ni mikɛ mihe wo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, mitsɛ ye miyiŋkpɛɛ lɛ he fɛo ni ekɛɛ akɛ: “Mibinuu, kɛji oshi shĩa ni oyafee nɛkɛ nii nɛɛ, kaasusu akɛ obaasha foi kɛba miŋɔɔ kɛha yelikɛbuamɔ ko.” Yɛ afii ni eho lɛ amli fɛɛ lɛ, ehe ebahiako akɛ mafee nakai. Yehowa ejɛ mlihilɛ mli eduro mi mihiamɔ nii, bei pii lɛ kɛtsɔ nanemɛi Kristofoi ni yeɔ ebuaa mi lɛ nɔ. Sɛɛ mli lɛ, mitsɛ baná bulɛ kɛha wɔnitsumɔ lɛ, ni etee hiɛ yɛ Biblia mli anɔkwale lɛ kasemɔ po mli dani egbo yɛ afi 1972 mli. Awo, ni yɔɔ ŋwɛi shihilɛ he hiɛnɔkamɔ lɛ tee nɔ esɔmɔ Yehowa yɛ anɔkwayeli mli kɛyashi egbele mli yɛ afi 1985, beni eye afii 102 lɛ.

Eyɛ mli akɛ naagbai teɔ shi yɛ be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli moŋ, shi mi kɛ Julie susuuu he gbi ko gbi ko akɛ wɔɔshi wɔnitsumɔ lɛ mli. Yehowa yeɔ ebuaa wɔ be fɛɛ be yɛ wɔfaishitswaa nɛɛ mli. Yɛ be mli ni mifɔlɔi bɔi gbɔlɔmɔ ni yelikɛbuamɔ he bahia amɛ po lɛ, minyɛmi yoo Victoria Marlin kɛ ehe bawo mli, ni ejɛ mlihilɛ mli ekwɛ amɛ. Wɔhiɛ sɔɔ eyelikɛbuamɔ lɛ jogbaŋŋ, nɔ ni eye ebua wɔ ni eha wɔtee nɔ wɔhi be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ.

Julie kɛ anɔkwayeli efĩ misɛɛ yɛ wɔnitsumɔi lɛ fɛɛ amli, ni ebuɔ enɛ akɛ eji lɛ diɛŋtsɛ ehenɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa lɛ fã. Ni eyɛ mli akɛ amrɔ nɛɛ miye afii 80 ni mikɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he naagbai komɛi miikpe moŋ, shi minuɔ he akɛ Yehowa ejɔɔ mi babaoo diɛŋtsɛ. Mináa hewalɛwoo babaoo kɛjɛɔ lalatsɛ lɛ dɛŋ, mɔ ni beni ejaje akɛ Nyɔŋmɔ etsɔɔ lɛ nii kɛjɛ eblahiiaŋ lɛ sɛɛ lɛ, ekpa fai akɛ, ‘Kɛ migbɔ tete lɛ, Naa-Nyɔŋmɔ, kaakwa mi, kɛyashi beyinɔ ni majaje onineshiwalɛ lɛ matsɔɔ yinɔbii ni baa yɛ sɛɛ lɛ.’—Lala 71:17, 18.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 12 Warren ji Milton Henschel ni sɔmɔ afii babaoo akɛ Yehowa Odasefoi a-Nɔyeli Kuu lɛ mlinyo lɛ nyɛmi nukpa.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

Mi kɛ Awo yɛ afi 1940, beni mibɔi gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Mi kɛ nanemɛi gbɛgbalɔi Joe kɛ Margaret Hart

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Yɛ wɔkpeemɔ gbi lɛ nɔ yɛ January, afi 1948

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Mi kɛ nanemɛi Gilead klasbii yɛ afi 1953. Kɛjɛ abɛkugbɛ kɛmiiya ninejurɔgbɛ: Don kɛ Virginia Ward, Geertruida Stegenga, Julie kɛ mi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Mi kɛ Frederick W. Franz kɛ Nathan H. Knorr yɛ Copenhagen, Denmark, afi 1961

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Mi kɛ Julie ŋmɛnɛ