Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Obaanyɛ Ohe Oye akɛ Shikpɔŋ lɛ Baatsɔ Paradeiso

Obaanyɛ Ohe Oye akɛ Shikpɔŋ lɛ Baatsɔ Paradeiso

Obaanyɛ Ohe Oye akɛ Shikpɔŋ lɛ Baatsɔ Paradeiso

YƐ YINƆSANE bei fɛɛ mli lɛ, adesai akpekpei abɔ ehe eye akɛ be ko baashɛ ni amɛbaashi shikpɔŋ lɛ nɔ kɛya ŋwɛi wɔsɛɛ ko. Mɛi komɛi enu he akɛ ejeee wɔ-Bɔlɔ lɛ yiŋtoo kwraa akɛ shikpɔŋ lɛ afee wɔshihilɛhe kɛya naanɔ. Hekwalɔi yɛ susumɔi ni mli wa waa fe enɛ po. Kɛha amɛteŋ mɛi babaoo lɛ, shikpɔŋ lɛ kɛ heloonaa nibii fɛɛ ni yɔɔ lɛ ji nibii fɔji—ni ji nibii ni tsĩɔ anɔkwa mumɔŋ shihilɛ diɛŋtsɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli ní aaaná kɛ bɛŋkɛmɔ ni abɛŋkɛɔ Nyɔŋmɔ kpaakpa lɛ naa lɛ.

Ekolɛ mɛi ni ná susumɔi ni awie he kɛtsɔ hiɛ lɛ leee nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛɔ yɛ sane ni kɔɔ paradeiso shikpɔŋ he lɛ he nɔ ko aloo amɛje gbɛ amɛku amɛhiɛ amɛshwie nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi babaoo ejieee miishɛɛ kpo ŋmɛnɛ yɛ nibii ni kɔɔ sane nɛɛ he ni Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ lɛ kanya gbɔmɛi ni amɛŋmala amɛshwie shi yɛ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli lɛ amli ni amɛaapɛi lɛ he. (2 Timoteo 3:16, 17) Shi ani ejeee nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ aaahe Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ aye fe nɔ ni aaakpɛlɛ adesai awiemɔi ni aka yiŋ awie lɛ anɔ? (Romabii 3:4) Yɛ anɔkwale mli lɛ, ehe miihia ni wɔfee nakai akɛni Biblia lɛ bɔɔ wɔ kɔkɔ akɛ bɔɔ nɔ̃ fɔŋ ko ni he wa ni anaaa lɛ lɛ eshwila mɛi yɛ mumɔŋ, ni amrɔ nɛɛ ‘eeshishiu jeŋ muu lɛ fɛɛ’ lɛ hewɔ.—Kpojiemɔ 12:9; 2 Korintobii 4:4.

Mɛni Hewɔ Mɛi Ayiŋ Efutu Amɛ Lɛ?

Susumɔi ni kɛ amɛhe kpãaa gbee ni ayɔɔ yɛ susuma lɛ he lɛ eha mɛi ayiŋ efutu amɛ yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ he. Mɛi pii heɔ amɛyeɔ akɛ wɔyɛ susuma ko ni gbooo—nɔ ko ni etse ehe kɛjɛ adesa gbɔmɔtso lɛ he, ní hiɔ shi yɛ gbele sɛɛ. Mɛi krokomɛi hu heɔ amɛyeɔ akɛ susuma lɛ yɛ shihilɛ mli dani abɔ adesa gbɔmɔtso lɛ. Taakɛ wolo ko ni akɛtaoɔ saji amli lɛ tsɔɔ mli lɛ, Hela jeŋ nilelɔ Plato nu he akɛ, “atsĩ” susuma lɛ “naa awo gbɔmɔtso lɛ mli akɛ toigbalamɔ nɔ̃ yɛ eshai ni efee be mli ni eyɔɔ ŋwɛi lɛ hewɔ.” Nakai nɔŋŋ Origen, ni eji Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔ ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 300 lɛ mli lɛ kɛɛ akɛ, “susumai fee esha [yɛ ŋwɛi] dani akɛ amɛ wo gbɔmɔtsei amli” ni “awo amɛ tsuŋ [yɛ gbɔmɔtso ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ mli] akɛ amɛhe eshai lɛ ahe toigbalamɔ nɔ̃.” Ni mɛi akpekpei abɔ heɔ amɛyeɔ akɛ shikpɔŋ lɛ ji kaa-kɛ-kwɛmɔ he ko kɛkɛ yɛ adesai agbɛfãa kɛmiiya ŋwɛi lɛ mli.

Agbɛnɛ hu ayɛ susumɔi babaoo yɛ nɔ ni baa susuma lɛ nɔ kɛ́ gbɔmɔ gbo lɛ he. Taakɛ wolo ni ji History of Western Philosophy lɛ tsɔɔ mli lɛ, Mizraimbii ná susumɔ akɛ “mɛi ni egboi lɛ asusumai yaa jeŋ ko ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ shishi lɛ mli.” Sɛɛ mli lɛ, jeŋ nilelɔi je ŋwane akɛ gbohii lɛ asusumai lɛ eyaaa jeŋ ko ni ewo duŋ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ shishi lɛ mli, shi yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛkwɔɔ kɛyaa ŋwɛi mumɔŋ shihilɛhe ko ni kwɔ. Atsɔɔ mli akɛ, Hela jeŋ nilelɔ Socrates he eye akɛ, kɛji akɛ mɔ ko gbo lɛ, susuma lɛ “jeɔ emli kɛyaa kpokpaa [ko] ni anaaa lɛ mli . . . ni eyafataa nyɔŋmɔi lɛ ahe yɛ jɛmɛ kɛyeɔ ewala shihilɛ be ni eshwɛ lɛ.”

Mɛni Ji Nɔ ni Biblia lɛ Kɛɔ?

He ko he ko bɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ, ni ji Biblia lɛ mli ni tsɔɔ akɛ adesai yɛ susuma ko ni gbooo. Bo diɛŋtsɛ kanemɔ sane ni yɔɔ 1 Mose 2:7 lɛ. Ekɛɔ akɛ: “Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ shikpɔŋ sũ shɔ̃ gbɔmɔ, ni emu wala mumɔ ewo egugɔ mli, ni gbɔmɔ tsɔ wala susuma.” Sane nɛɛ mli kã shi faŋŋ ni ejeee nɔ ko ni anyɛŋ anu shishi. Beni Nyɔŋmɔ bɔ klɛŋklɛŋ gbɔmɔ, ni ji Adam lɛ, E-kɛ nɔ ko ni bɛ gbɔmɔtso wooo emli. Dabi, ejaakɛ Biblia lɛ kɛɔ akɛ “gbɔmɔ tsɔ wala susuma.” Susuma ko bɛ gbɔmɔ lɛ mli. Adam ji susuma.

Beni Yehowa bɔ shikpɔŋ lɛ kɛ adesai aweku lɛ, etooo eyiŋ kɔkɔɔkɔ akɛ adesa agbo. Nyɔŋmɔ yiŋtoo ji akɛ adesai ahi shi yɛ shikpɔŋ nɔ yɛ Paradeiso shihilɛi amli. Adam gbo yɛ Nyɔŋmɔ mla lɛ nɔ toi ni egbo lɛ hewɔ. (1 Mose 2:8, 15-17; 3:1-6; Yesaia 45:18) Beni klɛŋklɛŋ gbɔmɔ lɛ gbo lɛ, ani etee mumɔŋ shihilɛhe ko? Dabi! Lɛ—Adam, ni eji susuma lɛ—ku sɛɛ kɛtee sũ ni wala bɛ mli ni ajie lɛ kɛjɛ mli lɛ mli ekoŋŋ.—1 Mose 3:17-19.

Wɔ fɛɛ wɔná esha kɛ gbele akɛ gboshinii kɛjɛ wɔblematsɛ Adam ŋɔɔ. (Romabii 5:12) Nɛkɛ gbele nɛɛ ji wala ni sɛɛ efo, taakɛ bɔ ni eba lɛ yɛ Adam gbɛfaŋ lɛ pɛpɛɛpɛ. (Lala 146:3, 4) Anɔkwale sane ji akɛ, Biblia mli woji 66 lɛ ateŋ eko kwraa kɛ wiemɔi ni ji “wala ni sɛɛ efooo” loo “naanɔ wala” lɛ etooo wiemɔ ni ji “susuma” lɛ he. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Ŋmalɛi lɛ wieɔ yɛ faŋŋ mli akɛ susuma—ni ji gbɔmɔ lɛ—gboɔ. Susuma lɛ gboɔ.—Jajelɔ 9:5, 10; Ezekiel 18:4.

Ani Heloonaa Nibii Diɛŋtsɛ Ji Efɔŋ?

Ni susumɔ ní ayɔɔ akɛ heloonaa nibii, ni shikpɔŋ lɛ fata he lɛ ji efɔŋ lɛ hu? Mɛi ni kɛ amɛhe kpɛtɛɔ Manichaeism, ni ji jamɔ kuu ko ni aŋkro ko ni atsɛɔ lɛ Mani lɛ to shishi yɛ Persia yɛ klɛŋklɛŋ afii 300 Ŋ.B. lɛ he lɛ ná susumɔ ni tamɔ nɛkɛ. The New Encyclopædia Britannica lɛ kɛɔ akɛ: “Piŋmɔi ni yɔɔ adesai ashihilɛ mli lɛ hewɔ jɛ ni ato Manichaeism shishi.” Mani he eye akɛ, adesa ni aaaji lɛ ji “nɔ ko ni yɔɔ srɔto, nɔ ko ni anyɛŋ naa akpee, ni eji efɔŋ diɛŋtsɛ.” Ehe eye hu akɛ, gbɛ pɛ ni abaanyɛ atsɔ nɔ aje nɛkɛ “piŋmɔ” nɛɛ mli ji ni susuma lɛ aje gbɔmɔtso lɛ mli, eshi shikpɔŋ lɛ nɔ, koni enine ashɛ mumɔŋ shihilɛ nɔ yɛ mumɔŋ jeŋ ko mli.

Nɔ ni tamɔɔɔ enɛ lɛ, Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ, yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, “nibii fɛɛ ni efee” beni ebɔ shikpɔŋ lɛ kɛ adesai lɛ ‘hi naakpa.’ (1 Mose 1:31) Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, gbɛtsii nii ko bɛ adesai kɛ Nyɔŋmɔ teŋ. Adam kɛ Hawa ná amɛkɛ Yehowa teŋ wekukpaa ni yɔɔ gbagbalii mli ŋɔɔmɔ, taakɛ bɔ ni adesa ni eye emuu ni ji Yesu Kristo ná ekɛ eŋwɛi Tsɛ lɛ teŋ wekukpaa ni yɔɔ gbagbalii mli ŋɔɔmɔ lɛ.—Mateo 3:17.

Eji wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi, ni ji Adam kɛ Hawa efeee esha kulɛ, amɛbaaná amɛkɛ Yehowa Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa ni yɔɔ gbagbalii kɛya naanɔ yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ. Amɛje shihilɛ shishi yɛ Paradeiso, ejaakɛ Ŋmalɛi lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Yehowa Nyɔŋmɔ fee trom yɛ Eden yɛ bokagbɛ, ni eŋɔ gbɔmɔ ni eshɔ̃ lɛ eto jɛi.” (1 Mose 2:8) Nakai paradeiso abɔɔ lɛ mli ji he ni abɔ Hawa yɛ lɛ. Eji Adam kɛ Hawa efeee esha kulɛ, amɛkɛ amɛshwiei ni eye emuu lɛ fɛɛ baafee ekome kɛtsu nii yɛ miishɛɛ mli kɛyashi shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ baatsɔ paradeiso. (1 Mose 2:21; 3:23, 24) Kulɛ Paradeiso shikpɔŋ lɛ baatsɔ adesai ashihilɛhe kɛya naanɔ.

Mɛni Hewɔ Mɛi Komɛi Yaa Ŋwɛi?

Ekolɛ obaakɛɛ akɛ, ‘shi, Biblia lɛ wieɔ mɛi komɛi ni baaya ŋwɛi ahe, aloo jeee nakai?’ Hɛɛ. Beni Adam fee esha sɛɛ lɛ, Yehowa to eyiŋ akɛ ebaato ŋwɛi Maŋtsɛyeli ko ema shi, nɔ̃ mli ni Adam shwiei lɛ ateŋ mɛi komɛi baafata Yesu Kristo he ‘akɛ maŋtsɛmɛi kɛye shikpɔŋ lɛ nɔ.’ (Kpojiemɔ 5:10; Romabii 8:17) Ebaabi ni atee amɛ shi kɛya shihilɛ ni gbele bɛ mli lɛ mli yɛ ŋwɛi. Amɛyibɔ fɛɛ ji 144,000, ni amɛteŋ klɛŋklɛŋbii ji Yesu klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli kaselɔi anɔkwafoi lɛ.—Luka 12:32; 1 Korintobii 15:42-44; Kpojiemɔ 14:1-5.

Shi kɛlɛ, ejeee Nyɔŋmɔ shishijee yiŋtoo akɛ adesai, ni ji jalɔi ashi shikpɔŋ nɔ kɛya ŋwɛi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Mɔ ko ekwɔko kɛyako ŋwɛi, akɛ ja mɔ ni jɛ ŋwɛi kpeleke shi lɛ, gbɔmɔ bi lɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ.” (Yohane 3:13) Nyɔŋmɔ tsɔ “gbɔmɔ bi lɛ,” ni ji Yesu Kristo nɔ ni E-kɛ kpɔmɔnɔ ni baaha mɛi ni baaná Yesu afɔleshaa lɛ mli hemɔkɛyeli lɛ aná naanɔ wala lɛ ha. (Romabii 5:8) Shi nɛgbɛ ji he ni adesai akpekpei abɔ nɛɛ baahi shi kɛya naanɔ yɛ?

Nyɔŋmɔ Shishijee Yiŋtoo lɛ Baaba Mli

Eyɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ to eyiŋ akɛ ebaahala mɛi komɛi kɛjɛ adesai aweku lɛ mli koni amɛyasɔmɔ akɛ Yesu Kristo hefatalɔi nɔyelɔi yɛ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ mli moŋ, shi no etsɔɔɔ akɛ mɛi kpakpai fɛɛ yaa ŋwɛi. Yehowa bɔ shikpɔŋ lɛ koni etsɔ Paradeiso shihilɛhe kɛha adesai aweku lɛ. Etsɛŋ kwraa ni Nyɔŋmɔ baaha nakai shishijee yiŋtoo lɛ aba mli.—Mateo 6:9, 10.

Yɛ Yesu Kristo kɛ eŋwɛi hefatalɔi nɔyelɔi lɛ anɔyeli lɛ shishi lɛ, toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ baahi shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ. (Lala 37:9-11) Abaatee mɛi ni yɔɔ Nyɔŋmɔ kaimɔ mli lɛ ashi ni amɛbaaná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ni eye emuu mli ŋɔɔmɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 24:15) Kɛtsɔ anɔkwa ni adesai ni feɔ toiboo lɛ baaye Nyɔŋmɔ lɛ nɔ lɛ, amɛnine baashɛ nɔ ni wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ laaje—ni ji naanɔ wala yɛ adesa emuuyeli mli yɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso mli lɛ nɔ.—Kpojiemɔ 21:3, 4.

Yehowa Nyɔŋmɔ tsuɔ eyiŋtoi ahe nii be fɛɛ be. Kɛtsɔ egbalɔ Yesaia nɔ lɛ, ejaje akɛ: “Tamɔ bɔ ni nugbɔnɛmɔ kɛ snoo jɛɔ ŋwɛi shwieɔ shi, ní ekuuu esɛɛ kɛyaaa jɛi dɔŋŋ, akɛ ja eha shikpɔŋ lɛ nu, ní eha eba nii ní ewo yibii, ní ekɛ dumɔ nii eha nidulɔ ní ekɛ niyenii hu eha mɔ ni yeɔ lɛ: nakai miwiemɔi ni jɛɔ midaaŋ lɛ hu aaafee: ekuŋ esɛɛ kɛbaŋ miŋɔɔ efolo, shi moŋ eeefee nɔ ni sa mihiɛ lɛ, ni eeeha nɔ ni mitsu lɛ yɛ hewɔ lɛ aya nɔ!”—Yesaia 55:10, 11.

Wɔnaa bɔ ni shihilɛ yɛ Paradeiso shikpɔŋ nɔ lɛ baatamɔ aha yɛ Biblia mli wolo ni ji Yesaia lɛ mli. Mɛi ni baahi Paradeiso lɛ mli lɛ ateŋ mɔ ko ekɛɛŋ akɛ, “Migbɔjɔ!” (Yesaia 33:24) Kooloi woŋ adesai ahe gbeyei. (Yesaia 11:6-9) Gbɔmɛi baamamɔ shiai fɛfɛji ni amɛbaahi mli, ni amɛbaadũ nii ni amɛbaaye emli nii kɛyashi amɛaatɔrɔ. (Yesaia 65:21-25) Kɛfata he lɛ, Nyɔŋmɔ ‘aaami gbele kɛaatee naanɔ; ni Nuŋtsɔ Yehowa aaatsumɔ hiɛaŋ fɛɛ yaafonui.’—Yesaia 25:8.

Etsɛŋ ni adesai toibolɔi baahi shi yɛ nɛkɛ jɔɔmɔ shihilɛi nɛɛ amli. ‘Amɛbaaye amɛhe kɛjɛ fitemɔ nyɔŋyeli lɛ mli kɛya Nyɔŋmɔ bii lɛ anunyam heyeli lɛ mli.’ (Romabii 8:21) Kwɛ miishɛɛ ni eeeji akɛ aaahi shi kɛya naanɔ yɛ Paradeiso shikpɔŋ ni awo he shi lɛ nɔ! (Luka 23:43) Obaanyɛ oná jɛmɛ shihilɛ lɛ mli gbɛfaŋnɔ kɛji ofee onii yɛ Ŋmalɛi lɛ amli anɔkwa nileei anaa ni ojie hemɔkɛyeli kpo yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Yesu Kristo mli. Ni obaanyɛ oná nɔmimaa akɛ nilee yɛ mli akɛ abaahe aye akɛ shikpɔŋ lɛ baatsɔ paradeiso.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Abɔ Adam kɛ Hawa koni amɛhi shi kɛya naanɔ yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 7]

Yɛ Paradeiso shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ . . .

amɛaamamɔ shiai

amɛaafee weintromii

Yehowa baajɔɔ amɛ

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 4 lɛ Jɛ]

U.S. Fish & Wildlife Service, Washington, D.C./NASA