Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shiɛmɔ Koni Okɛfee Kaselɔi

Shiɛmɔ Koni Okɛfee Kaselɔi

Shiɛmɔ Koni Okɛfee Kaselɔi

“Shi beni Akwila kɛ Priskila nu [Apolo] ehe lɛ amɛŋɔ lɛ kɛba amɛŋɔɔ, ni amɛtsɔɔ lɛ Nyɔŋmɔ gbɛ lɛ fitsofitso.”—BƆFOI LƐ ASAJI 18:26.

1. Eyɛ mli akɛ Apolo ‘yɛ ekãa yɛ mumɔ mli’ moŋ, shi mɛni he hiaa lɛ?

AKWILA kɛ Priskila, ni ji Kristofoi gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ na Apolo ni miihã wiemɔ yɛ kpeehe ko ni yɔɔ Efeso maŋtiase lɛ mli lɛ. Apolo naatselɛ kɛ wiemɔ kɛ hewalɛ ni ekɛtsɔɔ mɔ yiŋ lɛ ha etoibolɔi lɛ gbala amɛjwɛŋmɔ kɛba enɔ waa. ‘Eyɛ ekãa yɛ mumɔ mli,’ ni “etsɔ̃ɔ Yesu he nii fitsofitso.” Shi eka shi faŋŋ akɛ “Yohane baptisimɔ lɛ kɛkɛ” Apolo ‘le.’ Nɔ ni Apolo shiɛ yɛ Kristo he lɛ ji anɔkwale, shi efaaa. Naagba lɛ ji akɛ enilee lɛ yeko emuu. Ehe miihia ni Apolo aha nilee ni eyɔɔ yɛ gbɛfaŋnɔ ni Yesu Kristo tsuɔ yɛ Yehowa yiŋtoi ahe nitsumɔ mli lɛ he lɛ aya hiɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 18:24-26.

2. Mɛɛ nitsumɔ ko ni wa Akwila kɛ Priskila kpɛlɛ nɔ?

2 Akwila kɛ Priskila shashaooo shi kwraa ni amɛkɛ amɛhe hã koni amɛye amɛbua Apolo koni ebatsɔ mɔ ni baanyɛ aye “nii fiaa” ni Kristo kɛɛ lɛ nɔ. (Mateo 28:19, 20) Nɔ ni aŋma afɔ̃ shi lɛ kɛɔ akɛ amɛŋɔ Apolo “kɛba amɛŋɔɔ, ni amɛtsɔɔ lɛ Nyɔŋmɔ gbɛ lɛ fitsofitso.” Shi kɛlɛ, Apolo he anɔkwa saji komɛi yɛ ni baaha Kristofoi komɛi ashashao shi akɛ amɛaatsɔɔ lɛ nii. Mɛɛ anɔkwa saji ni? Ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ mɔdɛŋ ni Akwila kɛ Priskila bɔ koni amɛkɛ Apolo asusu Ŋmalɛi lɛ ahe lɛ mli? Mɛɛ gbɛ nɔ yinɔsane nɛɛ mlitĩi baaye abua wɔ koni wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛya Biblia mli nikasemɔi ashishijee nɔ?

Gbalamɔ Ojwɛŋmɔ Kɛya Mɛi Anɔ

3. Mɛni hewɔ shihilɛ mli ni Apolo jɛ lɛ etsĩii Akwila kɛ Priskila naa akɛ amɛaatsɔɔ lɛ nii lɛ?

3 Akɛni Apolo ji Yudanyo hewɔ lɛ, ekolɛ atsɔse lɛ yɛ maŋtiase ni ji Aleksandria lɛ mli. No mli lɛ Aleksandria ji Mizraim maŋtiase, kɛ he ko ni nikasemɔhe wulu ko ni ehe gbɛi yɛ wojiatoohe wulu ko ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hewɔ lɛ yɔɔ. Yudafoi babaoo kɛ woloŋlelɔi hu yɛ maŋtiase lɛ mli. No hewɔ ni afee Hebri Ŋmalɛi lɛ ni atsɔɔ shishi kɛtee Hela mli, ni atsɛɔ lɛ akɛ Septuagint lɛ yɛ jɛmɛ lɛ. Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ Apolo ‘le Ŋmalɛi lɛ amli jogbaŋŋ’! Priskila kɛ Akwila ji buufeelɔi. Ani Apolo naatselɛ lɛ ha amɛnu he akɛ amɛnyɛŋ amɛye amɛbua lɛ? Dabi. Amɛjɛ suɔmɔ mli amɛsusu gbɔmɔ lɛ he, ehiamɔ nibii, kɛ bɔ ni amɛbaanyɛ amɛye amɛbua lɛ lɛ he.

4. Nɛgbɛ Apolo nine shɛ yelikɛbuamɔ ni he hiaa lɛ lɛ nɔ yɛ, ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

4 Yɛ Apolo naatselɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, nitsɔɔmɔ he miihia lɛ. Yelikɛbuamɔ ni he hiaa lɛ lɛ bɛ nikasemɔhe wulu ko mli, shi moŋ eyɛ nanemɛi heyelilɔi ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ ateŋ. Etsɛŋ ni Apolo baaná saji otii ni baaha ená Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo kɛha yiwalaheremɔ lɛ he shishinumɔ ni ja kɛmɔ shi kwraa lɛ he sɛɛ. Akwila kɛ Priskila ‘ŋɔ lɛ kɛba amɛŋɔɔ, ni amɛtsɔɔ lɛ Nyɔŋmɔ gbɛ lɛ fitsofitso.’

5. Mɛni obaanyɛ owie yɛ Akwila kɛ Priskila mumɔŋ shidaamɔ he?

5 Akwila kɛ Priskila yɛ hewalɛ yɛ mumɔŋ, ni amɛnane emɔ shi jogbaŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli. Eeenyɛ efee akɛ, ‘daa nɛɛ amɛsaa amɛhe amɛto, koni amɛná hetoo amɛha mɔ fɛɛ mɔ ni biɔ amɛ hiɛnɔkamɔ ní yɔɔ amɛmli lɛ shishi lɛ,’ kɛ́ mɔ lɛ ji niiatsɛ, ohiafo, nilelɔ, loo nyɔ́ŋ. (1 Petro 3:15) Akwila kɛ eŋa lɛ nyɛ ‘amɛja anɔkwale wiemɔ lɛ mli pɛpɛɛpɛ.’ (2 Timoteo 2:15) Eka shi faŋŋ akɛ amɛji mɛi ni kɛ hiɛdɔɔ kaseɔ Ŋmalɛi lɛ. Nitsɔɔmɔ ni damɔ ‘Nyɔŋmɔ wiemɔ ni hiɛ kã ni yɔɔ hewalɛ’ lɛ nɔ lɛ ta Apolo tsui mli waa, ni ená etsui nɔ hewalɛ.—Hebribii 4:12.

6. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Apolo hiɛ sɔ yelikɛbuamɔ ni enine shɛ nɔ lɛ?

6 Apolo hiɛ sɔ etsɔɔlɔi lɛ anɔkwɛmɔnɔ lɛ, ni ehe basa waa diɛŋtsɛ yɛ kaselɔi afeemɔ mli. Ekɛ enilee lɛ tsu nii jogbaŋŋ yɛ sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ mli, titri lɛ yɛ Yudafoi ateŋ. Apolo he ba sɛɛnamɔ waa diɛŋtsɛ yɛ Yudafoi lɛ ayiŋtsɔmɔ yɛ Kristo he lɛ mli. ‘Akɛni eyɛ hewalɛ yɛ Ŋmalɛi lɛ amli’ hewɔ lɛ, enyɛ ema nɔ mi kɛha amɛ akɛ gbalɔi lɛ fɛɛ kpá Kristo lɛ baa lɛ gbɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 18:24) Sane ni aŋma afɔ̃ shi lɛ kɛfata he akɛ, sɛɛ mli lɛ Apolo tee Akaia, ni ‘eye ebua mɛi ni etsɔ Nyɔŋmɔ duromɔ lɛ nɔ ehe eye lɛ babaoo. Ejaakɛ ekɛ hewalɛ ku Yudafoi lɛ anaa ni ekɛ Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ amɛ faŋŋ akɛ Yesu ji Kristo lɛ’ yɛ jɛmɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 18:27, 28.

Kasemɔ Nii Kɛjɛ Tsɔɔlɔi Krokomɛi Anɔkwɛmɔnii Amli

7. Priskila kɛ Akwila batsɔmɔ tsɔɔlɔi ni he esa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

7 Te eba lɛ tɛŋŋ ni Priskila kɛ Akwila batsɔmɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he tsɔɔlɔi ni he esa lɛ? Yɛ mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ yɛ teemɔŋ nikasemɔ kɛ kpeeiyaa sɛɛ lɛ, ekolɛ naanyobɔɔ ni yɔɔ gbagbalii ni amɛkɛ bɔfo Paulo bɔ lɛ ye ebua amɛ waa. Paulo kɛ nyɔji 18 hi Akwila kɛ Priskila shia ni yɔɔ Korinto lɛ mli. Amɛfee ekome kɛtsu nii yɛ buufeemɔ kɛ buusaamɔ mli. (Bɔfoi lɛ Asaji 18:2, 3) Susumɔ Ŋmalɛ naa saji ni mli kwɔlɔ ni ekolɛ amɛgba lɛ he okwɛ. Ni kwɛ bɔ ni naanyo ni tamɔ nɛkɛ ni amɛkɛ Paulo bɔ lɛ ha amɛmumɔŋ shidaamɔ tee hiɛ eha! Abɛi 13:20 lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni kɛ nilelɔi nyiɛɔ lɛ, eeetsɔ nilelɔ.” Naanyobɔɔ kpakpa ná hewalɛ kpakpa yɛ amɛmumɔŋ sui lɛ anɔ.—1 Korintobii 15:33.

8. Mɛni Akwila kɛ Priskila kase beni amɛkwɛɔ bɔ ni Paulo tsɔɔ nii ehaa yɛ eshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?

8 Beni Akwila kɛ Priskila kwɛ bɔ ni Paulo tsɔɔ nii akɛ Maŋtsɛyeli jajelɔ lɛ, amɛna akɛ eji tsɔɔlɔ ni he esa jogbaŋŋ. Sane ni aŋma afɔ̃ shi yɛ Bɔfoi lɛ Asaji lɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ “daa hejɔɔmɔ gbi nɔ lɛ,” Paulo ‘yawieɔ etsɔɔ mɛi yɛ kpeehe ni yɔɔ Korinto lɛ, ni etsɔɔ Yudafoi kɛ Helabii ayiŋ.’ Sɛɛ mli beni Sila kɛ Timoteo bafata Paulo he lɛ, ‘ekɛ ehe wo Wiemɔ lɛ jajemɔ mli vii, ni eye odase veveeve etsɔɔ Yudafoi lɛ akɛ Yesu ji Kristo lɛ.’ Beni kpeehe lɛ mli bii lɛ nyaaa Paulo wiemɔ lɛ he tsɔ̃ lɛ, Akwila kɛ Priskila yɔse akɛ eshi jɛmɛ ni eyatsu eshiɛmɔ nitsumɔ lɛ yɛ he ko ni hi waa, yɛ tsu ko ni tsa kpeehe lɛ nɔ lɛ mli. Paulo nyɛ eye ebua Krispo, ni ji “kpeehe lɛ onukpa” lɛ yɛ jɛmɛ ni ebatsɔ kaselɔ. Ekolɛ Akwila kɛ Priskila yɔse akɛ nakai mɔ lɛ ni afee lɛ kaselɔ lɛ ná hewalɛ kpele yɛ shikpɔŋkuku lɛ nɔ, ni eha ewo yibii. Sane ni aŋma afɔ̃ shi lɛ tsɔɔ akɛ: “Krispo . . . kɛ ewe muu lɛ fɛɛ hé Nuŋtsɔ lɛ ye, ni Korintobii lɛ ateŋ mɛi pii hu ni nu lɛ, amɛhé amɛye, ni abaptisi amɛ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 18:4-8.

9. Te Priskila kɛ Akwila fee amɛnii yɛ Paulo nɔkwɛmɔnɔ lɛ he amɛha tɛŋŋ?

9 Maŋtsɛyeli jajelɔi krokomɛi tamɔ Akwila kɛ Priskila kase nɔkwɛmɔnɔ ni Paulo fee yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ. Bɔfo lɛ wo Kristofoi krokomɛi hewalɛ akɛ: “Nyɛkasea mi, taakɛ bɔ ni mi hu mikaseɔ Kristo lɛ.” (1 Korintobii 11:1) Yɛ Paulo nɔkwɛmɔnɔ lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, Priskila kɛ Akwila ye amɛbua Apolo koni enu Kristofoi atsɔɔmɔi lɛ shishi fitsofitso. Ni lɛ hu eye ebua mɛi krokomɛi. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Akwila kɛ Priskila ye amɛbua ni afee mɛi kaselɔi yɛ Roma, Korinto, kɛ Efeso.—Bɔfoi lɛ Asaji 18:1, 2, 18, 19; Romabii 16:3-5.

10. Mɛni okase yɛ Bɔfoi lɛ Asaji yitso 18 lɛ mli ni baaye abua bo yɛ kaselɔ feemɔ nitsumɔ lɛ mli?

10 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Bɔfoi lɛ Asaji yitso 18 lɛ ni wɔsusu he lɛ mli? Ojogbaŋŋ, taakɛ bɔ ni ekolɛ Priskila kɛ Akwila kase nii kɛjɛ Paulo ŋɔɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔha nyɛmɔ ni wɔkɛfeɔ kaselɔi lɛ aya hiɛ kɛtsɔ nɔkwɛmɔnii ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he tsɔɔlɔi kpakpai lɛ feɔ lɛ ni wɔɔkase lɛ nɔ. Wɔbaanyɛ wɔkɛ mɛi ni kɛ amɛhe “woɔ wiemɔ lɛ jajemɔ mli vii” ni “amɛmiiye odase veveeve” kɛmiitsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ abɔ naanyo. (Bɔfoi lɛ Asaji 18:5, Kingdom Interlinear Translation) Wɔbaanyɛ wɔkadi bɔ ni amɛkɛ nitsɔɔmɔ hesaai ni tsɔɔ mɔ yiŋ tsuɔ nii koni amɛkɛshɛ mɛi atsui he lɛ. Hesaai ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔfee kaselɔi. Kɛ́ wɔkɛ mɔ ko miikase Biblia lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi lɛ koni efɔ̃ eweku lɛ mli bii loo ekutsoŋbii krokomɛi anine koni amɛbafata he yɛ nikasemɔ lɛ mli. Aloo wɔbaanyɛ wɔbi lɛ koni etsɔɔ wɔ mɛi krokomɛi ni wɔbaanyɛ wɔkɛ amɛ ato Biblia mli nikasemɔ he gbɛjianɔ.—Bɔfoi lɛ Asaji 18:6-8.

Feemɔ Nii ni Baaha Oná Hegbɛi ni Okɛfee Kaselɔi

11. Nɛgbɛ abaanyɛ aná kaselɔi heei yɛ?

11 Paulo kɛ enanemɛi Kristofoi lɛ shiɛ yɛ shia kɛ shia, yɛ jara nɔ, kɛ beni amɛfãa gbɛ—yɛ anɔkwale mli lɛ yɛ he fɛɛ he, ni amɛkɛbɔ mɔdɛŋ koni amɛfee kaselɔi. Ákɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nitsulɔ ni yɔɔ ekãa ni miitao koni efee kaselɔi lɛ, ani obaanyɛ olɛɛ oshiɛmɔ nitsumɔi lɛ amli? Ani obaanyɛ okɛ hegbɛi ni naa gbeleɔ lɛ atsu nii jogbaŋŋ ni okɛtao mɛi ni sa koni oshiɛ oha amɛ? Mɛɛ gbɛ̀i komɛi wɔnanemɛi sanekpakpa shiɛlɔi lɛ etsɔ nɔ amɛná kaselɔi? Klɛŋklɛŋ lɛ, nyɛhaa wɔpɛia tɛlifoŋ nɔ odaseyeli nitsumɔ lɛ mli wɔkwɛa.

12-14. Gbaa bo diɛŋtsɛ oniiashikpamɔ loo nɔ ni onaa yɛ kukuji nɛɛ amli lɛ eko ni okɛtsɔɔ sɛɛnamɔi ni yɔɔ tɛlifoŋ nɔ odaseyeli he lɛ mli.

12 Beni Kristofonyo yoo ko ni wɔbaatsɛ lɛ akɛ Maria lɛ shiɛɔ yɛ shia kɛ shia yɛ Brazil lɛ, eha oblayoo ko ni yɔɔ shia agbo ko ni tsũi babaoo yɔɔ mli lɛ dɛhiɛmɔ wolo ko. Beni Maria kɛ saneyitso ni yɔɔ dɛhiɛmɔ wolo lɛ hiɛ lɛ kpáa wiemɔ lɛ hiɛ lɛ, ebi akɛ, “Ani obaasumɔ ni ole Biblia lɛ mli saji babaoo?” Yoo lɛ ha hetoo akɛ: “Hɛɛ masumɔ. Shi naagba lɛ ji akɛ tsɔɔlɔ ji mi, ni nitsɔɔmɔ lɛ heɔ mibe fɛɛ.” Maria gbála mli kɛha lɛ akɛ amɛbaanyɛ amɛsusu Biblia mli saneyitsei ahe yɛ tɛlifoŋ lɛ nɔ. Yoo lɛ kɛ etɛlifoŋ nɔmba ha Maria, ni yɛ nakai gbi lɛ gbɛkɛ lɛ nɔŋŋ lɛ, ekɛ Mɛni Nyɔŋmɔ Taoɔ yɛ Wɔdɛŋ? wolo bibioo lɛ je nikasemɔ shishi yɛ tɛlifoŋ lɛ nɔ. *

13 Beni be-fɛɛ sɔɔlɔ ko ni yɔɔ Ethiopia lɛ yeɔ odase yɛ tɛlifoŋ nɔ lɛ, etsui fã beni enu bolɔmɔ he yɛ nuu ni ekɛwieɔ lɛ shia lɛ mli lɛ. Nuu lɛ bi lɛ koni etswa lɛ sɛɛ mli. Beni etswa lɛ lɛ, nuu lɛ kpa lɛ fai ni ekɛɛ akɛ mra mli beni etswa lɛ, no mli lɛ béi ko ni naa wa waa miiya nɔ yɛ ekɛ eŋa teŋ. Nyɛmi yoo lɛ kɛ wiemɔ nɛɛ tsu nii akɛ hegbɛ ni ená ni ekɛaawie gbɛtsɔɔmɔ ni nilee yɔɔ mli ni Biblia lɛ kɛhaa ni akɛtsuɔ weku mli naagbai ahe nii lɛ he. Ekɛɛ lɛ akɛ wolo ni gbɛi ji Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Weku Miishɛɛ Baa, ní Yehowa Odasefoi fee lɛ eye ebua wekui babaoo. Beni nyɛmi yoo lɛ kɛ wolo lɛ ha nuu lɛ sɛɛ gbii fioo lɛ, nyɛmi yoo lɛ tswa lɛ ekoŋŋ. Nuu lɛ bo akɛ: “Wolo nɛɛ ebáa migbalashihilɛ lɛ yi!” Yɛ anɔkwale mli lɛ, etsɛ́ weku kpee bɔni afee ni ekɛ amɛ agba saji otii kpakpai ni ekane kɛjɛ wolo lɛ mli lɛ he sane. Akɛ nuu lɛ je Biblia mli nikasemɔ shishi, ni etsɛɛɛ ni ebɔi Kristofoi akpeei yaa daa.

14 Maŋtsɛyeli jajelɔ ko ni yɔɔ Denmark ni je Biblia mli nikasemɔ shishi kɛtsɔ tɛlifoŋ nɔ odaseyeli nɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Sɔɔmɔ nitsumɔ nɔkwɛlɔ lɛ wo mi hewalɛ koni mikɛ mihe awo tɛlifoŋ nɔ odaseyeli lɛ mli. Shishijee lɛ mishashao shi fioo, ni mikɛɛ akɛ: ‘Ejeee nɔ ko ni minyãa he.’ Shi gbi ko lɛ miná ekãa ni mibɔi klɛŋklɛŋ shiatsɛ lɛ tswaa. Sonja here nɔ, ni beni wɔgba sane kuku ko wɔgbe naa lɛ, ekpɛlɛ nɔ akɛ mibaha lɛ Biblia kasemɔ wolo ko. Wɔsusu adebɔɔ sane lɛ he gbɛkɛ ko, ni ekɛɛ akɛ eesumɔ ni ekane Life—How Did It Get Here? By Evolution or by Creation wolo lɛ. * Mikɛɛ lɛ akɛ ebaafee nɔ ni hi kɛ́ wɔbaanyɛ wɔkpe hiɛ kɛ hiɛ koni wɔsusu sane lɛ he. Ekpɛlɛ nɔ. Beni mitee lɛ, Sonja efee klalo kɛha nikasemɔ lɛ, ni kɛjɛ no sɛɛ kɛbaa nɛɛ lɛ wɔkaseɔ nii daa otsi.” Wɔnyɛmi yoo Kristofonyo lɛ mu naa akɛ: “Mikɛ afii babaoo esɔle koni maná Biblia mli nikasemɔ, shi mikpaaa gbɛ akɛ maná eko kɛtsɔ tɛlifoŋ nɔ odaseyeli nɔ.”

15, 16. Mɛɛ niiashikpamɔi obaanyɛ ogba ní okɛtsɔɔ sɛɛnamɔ ni yɔɔ hiɛ ni aaaha ehi he nɔ yɛ gbɛ̀i ni akɛjeɔ Biblia mli nikasemɔi ashishi lɛ he lɛ mli?

15 Mɛi babaoo ni kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni akɛha akɛ aye mɛi odase yɛ he fɛɛ he ni amɛyɔɔ lɛ tsuɔ nii lɛ miiye omanye. Kristofonyo yoo ko ni yɔɔ United States lɛ kɛ elɔle yama tsɔne ko ni maŋbii kɛfãa gbɛ lɛ masɛi yɛ tsɔnei amaamɔhe ko. Beni yoo ko ni yɔɔ tsɔne lɛ mli lɛ na lɛ lɛ, nyɛmi yoo lɛ bɔi bɔ ni wɔ-Biblia tsɔsemɔ nitsumɔ lɛ yɔɔ ha lɛ mlitsɔɔmɔ kɛ lɛ hamɔ. Yoo lɛ bo toi, eje kpo kɛjɛ tsɔne lɛ mli ni ebatá nyɛmi yoo lɛ lɔle lɛ mli. Ekɛɛ akɛ: “Eŋɔɔ minaa waa akɛ owa ni okɛ mi wie. Be saŋŋ nɛ ni minine shɛɛɛ nyɛ-Biblia kasemɔ woji lɛ eko kwraa nɔ. Kɛfata he lɛ, miisumɔ ni makase Biblia lɛ ekoŋŋ. Ani obaasumɔ ni okɛ mi akase nii?” No hewɔ lɛ wɔnyɛmi yoo lɛ fee nii ni baaha ená hegbɛ ni sa koni ekɛshiɛ sanekpakpa lɛ.

16 Nyɛmi yoo ko ni yɔɔ United States lɛ ná niiashikpamɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ lɛ beni etee shia ko ni akwɛɔ helatsɛmɛi yɛ mli lɛ: Eyana onukpa ko ni kwɛɔ nitsumɔi komɛi anɔ yɛ jɛmɛ lɛ ni ekɛɛ lɛ akɛ ebaasumɔ ni ekɛ ehe aha koni etsu mɛi ni yɔɔ tsũi lɛ amli lɛ amumɔŋ hiamɔ nii ahe nii. Wɔnyɛmi yoo lɛ kɛfata he akɛ ebaasumɔ ni ekɛ mɛi fɛɛ ni baasumɔ ni amɛba lɛ afee Biblia mli nikasemɔ ni aheee nɔ ko daa otsi. Nɔkwɛlɔ lɛ ŋmɛ lɛ gbɛ koni eya mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ atsũi srɔtoi lɛ amli. Etsɛɛɛ ni ekɛ mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ mɛi ni naa shɛɔ 26 bɔi Biblia mli nikasemɔ feemɔ shii etɛ yɛ otsi mli, ni amɛteŋ mɔ kome nyɛɔ ebaa kpeei daa.

17. Bei pii lɛ mɛɛ gbɛ ko feɔ nɔ ni mɔɔ shi yɛ Biblia mli nikasemɔi ashishijee mli?

17 Kɛha Maŋtsɛyeli jajelɔi komɛi lɛ, kɛɛmɔ ni akɛɔ mɛi tɛ̃ɛ ákɛ akɛ amɛ baafee Biblia mli nikasemɔ lɛ woɔ yibii kpakpai. Leebi ko lɛ, asafo ko kɛ emli shiɛlɔi 105 bɔ mɔdɛŋ jogbaŋŋ koni amɛkɛ shiatsɛmɛi fɛɛ ni amɛkɛbaakpe lɛ ato Biblia mli nikasemɔ he gbɛjianɔ. Shiɛlɔi 86 kɛ amɛhe wo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni beni amɛkɛ ŋmɛlɛtswai enyɔ etsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ lɛ, amɛna akɛ kɛ hooo lɛ amɛje Biblia mli nikasemɔi heei 15 shishi.

Yaa Nɔ Otao Mɛi ni Sa

18, 19. Mɛɛ gbɛtsɔɔmɔ ko ni he hiaa ni Yesu kɛha esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli, ni no hewɔ lɛ mɛni esa akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaafee?

18 Ákɛ Maŋtsɛyeli jajelɔ lɛ, ekolɛ obaasumɔ ni oka gbɛtsɔɔmɔi ni atsĩ tã yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ okwɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, beni osusuɔ gbɛ̀i srɔtoi ni akɛyeɔ odase lɛ ahe lɛ, ebaafee nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ ooosusu kusumii ni yɔɔ he ni oyɔɔ lɛ ahe. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, nyɛhaa wɔhaa Yesu gbɛtsɔɔmɔ ni ekɛha akɛ wɔtao mɛi ni sa lɛ ni wɔye wɔbua aŋkroaŋkroi nɛɛ ni amɛtsɔmɔ kaselɔi lɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli.—Mateo 10:11; 28:19.

19 Eba akɛ ‘wɔbaaja anɔkwale wiemɔ lɛ mli pɛpɛɛpɛ,’ ni wɔkɛtsu nakai yiŋtoo lɛ he nii. Wɔbaanyɛ wɔfee nakai kɛtsɔ yiŋtsɔmɔ ni damɔ Ŋmalɛi lɛ anɔ diɛŋtsɛ ni wɔkɛaatsu nii lɛ nɔ. Enɛ baaye abua wɔ koni wɔshɛ mɛi ni boɔ toi lɛ atsuii ahe koni etsirɛ amɛ ni amɛtsu he nii. Yɛ be mli ni wɔsɔleɔ wɔhaa Yehowa ni wɔkɛ wɔhe fɔ̃ɔ enɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔye wɔbua mɛi komɛi koni amɛbatsɔmɔ Yesu Kristo kaselɔi. Ni kwɛ bɔ ni nitsumɔ nɛɛ haa mɔ tsui nyɔɔ emli ehaa! No hewɔ lɛ, nyɛhaa ‘wɔbɔa mɔdɛŋ ni wɔkɛ wɔhe adamɔ Nyɔŋmɔ hiɛ akɛ mɛi ni sa,’ ni wɔwo Yehowa hiɛ nyam be fɛɛ be akɛ Maŋtsɛyeli jajelɔi ni yɔɔ ekãa ní shiɛɔ kɛ yiŋtoo akɛ amɛaafee kaselɔi.—2 Timoteo 2:15.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 12 Mɛi ni fee ji Yehowa Odasefoi.

^ kk. 14 Mɛi ni fee ji Yehowa Odasefoi.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni hewɔ ehe bahia ni atsɔɔ Apolo Nyɔŋmɔ gbɛ lɛ fitsofitso lɛ?

• Akwila kɛ Priskila kase nii kɛjɛ bɔfo Paulo ŋɔɔ yɛ mɛɛ gbɛ̀i anɔ?

• Mɛni okase yɛ kaselɔ feemɔ nitsumɔ lɛ he yɛ Bɔfoi lɛ Asaji yitso 18 lɛ mli?

• Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ ofee nii ni baaha oná hegbɛi ni okɛfee kaselɔi?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Priskila kɛ Akwila ‘tsɔɔ’ Apolo “Nyɔŋmɔ gbɛ lɛ fitsofitso”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

Apolo he basa waa yɛ kaselɔi afeemɔ mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Paulo shiɛ yɛ he fɛɛ he ni etee

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 23]

Feemɔ nii ni baaha oná hegbɛi ni okɛshiɛ