Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ye Obua Mɛi Krokomɛi Koni Amɛkpɛlɛ Maŋtsɛyeli Shɛɛ Sane lɛ Nɔ

Ye Obua Mɛi Krokomɛi Koni Amɛkpɛlɛ Maŋtsɛyeli Shɛɛ Sane lɛ Nɔ

Ye Obua Mɛi Krokomɛi Koni Amɛkpɛlɛ Maŋtsɛyeli Shɛɛ Sane lɛ Nɔ

“Agripa kɛɛ Paulo akɛ: Shwɛ fioo ni oha miyiŋ atsɔ ni matsɔ Kristofonyo.”—Bɔfoi Lɛ Asaji 26:28.

1, 2. Mɛni hewɔ bɔfo Paulo yapue yɛ Nɔyelɔ Festo kɛ Maŋtsɛ Herode Agripa II lɛ hiɛ lɛ?

MAŊTSƐ HERODE AGRIPA II kɛ enyɛmi yoo Berniikee yasara Roma Nɔyelɔ Porkio Festo yɛ Kaisarea yɛ afi 58 Ŋ.B. Yɛ ninefɔ̃ɔ ni Nɔyelɔ Festo kɛha amɛ lɛ naa lɛ, ‘amɛwula kiŋkãa kɛba, ni amɛkɛ asafoiatsɛmɛi nukpai kɛ maŋ lɛŋ gbɔmɛi agboi lɛ babote sanetoiboohe lɛ.’ Yɛ Festo famɔ naa lɛ, akɛ Kristofonyo bɔfo Paulo badamɔ amɛhiɛ. Te ebalɛ tɛŋŋ ni Yesu Kristo sɛɛnyiɛlɔ nɛɛ yaje Nɔyelɔ Festo kojomɔ sɛi lɛ hiɛ lɛ?—Bɔfoi lɛ Asaji 25:13-23.

2 Nɔ ni Festo kɛɛ egbɔi lɛ haa nakai sanebimɔ lɛ hetoo. Ekɛɛ akɛ: “Maŋtsɛ Agripa, kɛ nyɛ mɛi fɛɛ ni nyɛkɛ wɔ yɔɔ biɛ, nyɛmiina nuu nɛɛ ni Yudafoi asafo muu lɛ fɛɛ bakpa mi fai yɛ Yerusalem kɛ biɛ fɛɛ ni amɛbolɔ amɛwo mi, akɛ esaaa akɛ ehiɔ jeŋ dɔŋŋ lɛ. Shi mi lɛ, mina akɛ efeko nɔ ko ni sa gbele, ni akɛni lɛ diɛŋtsɛ hu etu esane lɛ ewo Kaisare dɛŋ hewɔ lɛ, mikpɛ mli ákɛ akɛ lɛ ayahã lɛ. Shi mibɛ sane krɛdɛɛ ko ni kulɛ maŋma maha nuŋtsɔ lɛ, no hewɔ hu ni mikɛ lɛ ba nyɛhiɛ nɛɛ, ni titri lɛ bo maŋtsɛ Agripa ohiɛ, bɔni afee ni kɛji atao sane lɛ mli lɛ, maná nɔ ko maŋma. Shi efeɔ mi akɛ ejaaa akɛ aŋɔɔ gboklɛfonyo ko amajeɔ ni atsɔɔɔ nɔ ni akɛɛ efee.”—Bɔfoi lɛ Asaji 25:24-27.

3. Mɛni hewɔ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi yafolɔ Paulo naa lɛ?

3 Festo wiemɔi lɛ tsɔɔ ákɛ akɛ amalei folɔ Paulo naa akɛ eji maŋjwalɔ—mlatɔmɔ ko ni akɛ gbele gbalaa mɔ toi yɛ he lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 25:11) Shi kɛlɛ, Paulo efeko efɔŋ ko. Awuŋa ni jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni yɔɔ Yerusalem lɛ yeɔ lɛ hewɔ ni amɛyafolɔ enaa lɛ. Amɛte shi amɛwo Paulo nitsumɔ akɛ Maŋtsɛyeli jajelɔ lɛ, ni mɛi krokomɛi ni eye ebua amɛ ni amɛbatsɔmɔ Yesu Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ ha amɛmli fu waa. Asraafoi babaoo ni miibu Paulo he lɛ kɛ lɛ jɛ Yerusalem kɛtee ŋshɔnaa maŋ ni ji Kaisarea, ni ji Roma asraafoi anitsumɔhe yitso lɛ mli, he ni ekɛ esane lɛ ha Kaisare yeli yɛ lɛ. Abaajɛ jɛmɛ ni akɛ lɛ aya Roma.

4. Mɛɛ naakpɛɛ wiemɔ ko Maŋtsɛ Agripa wie?

4 Feemɔ Paulo ni damɔ kuu ko, ni Roma Maŋtsɛyeli lɛ mli maŋ ko ni he hiaa lɛ nɔ nɔyelɔ fata he lɛ hiɛ yɛ maŋtsɛwe lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli okwɛ. Maŋtsɛ Agripa tsɔ ehe eha Paulo ni ekɛɛ akɛ: “Aŋmɛo gbɛ akɛ okɔlɔ ogbee.” Beni Paulo wieɔ lɛ, nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ tee nɔ. Nɔ ni Paulo wieɔ lɛ bɔi maŋtsɛ lɛ nɔ hewalɛnamɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Maŋtsɛ Agripa kɛɛ akɛ: “Shwɛ fioo ni oha miyiŋ atsɔ ni matsɔ Kristofonyo.”—Bɔfoi lɛ Asaji 26:1-28.

5. Mɛni hewɔ wiemɔi ni Paulo kɛ Agripa wie lɛ mɔ shi jogbaŋŋ lɛ?

5 Bo lɛ susumɔ he okwɛ! Yɛ hesaa ni Paulo kɛjie enaa lɛ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli hewalɛ ni gbuɔ nii lɛ ná nɔyelɔ ko nɔ hewalɛ. (Hebribii 4:12) Mɛni ha Paulo naajiemɔ lɛ mɔ shi jogbaŋŋ lɛ? Ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Paulo ŋɔɔ ni baanyɛ aye abua wɔ yɛ wɔ kaselɔ feemɔ nitsumɔ lɛ mli? Kɛ́ wɔsusu enaajiemɔ lɛ he lɛ, saji otii enyɔ jeɔ kpo faŋŋ yɛ mli: (1) Paulo wiemɔ lɛ tsɔɔ mɔ yiŋ. (2) Ekɛ nilee ni eyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ tsu nii kɛ hesaa, tamɔ bɔ ni ŋaalɔ ni he esa kɛ dɛŋdade tsuɔ nii jogbaŋŋ lɛ.

Okɛ Yiŋtsɔmɔ He Ŋaa lɛ Atsu Nii

6, 7. (a) Taakɛ akɛtsu nii yɛ Biblia lɛ mli lɛ, mɛni ji “yiŋtsɔmɔ” shishi? (b) Mɛɛ gbɛfaŋnɔ yiŋtsɔmɔ tsuɔ yɛ mɛi krokomɛi ni ayeɔ abuaa amɛ koni amɛkpɛlɛ Biblia mli tsɔɔmɔ ko nɔ lɛ mli?

6 Akɛ Hela wiemɔi kɛha yiŋtsɔmɔ lɛ tsu nii shii abɔ kɛkɔ Paulo he yɛ Bɔfoi lɛ Asaji awolo lɛ mli. Te enɛ kɔɔ wɔ kaselɔ feemɔ nitsumɔ lɛ he ehaa tɛŋŋ?

7 Vine Expository Dictionary of New Testament Words lɛ tsɔɔ mli akɛ, yɛ wiemɔ diɛŋtsɛ ni akɛŋma Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ mli lɛ, “yiŋtsɔmɔ” shishi ji ní akɛ hewalɛ ni niiahesusumɔ loo jeŋba he ni asusuɔ náa yɛ mɛi anɔ lɛ “atsake mɔ ko” loo “atsake mɔ lɛ jwɛŋmɔ.” Shishinumɔ diɛŋtsɛ ni wiemɔ lɛ hiɛ lɛ mlipɛimɔ haa anáa shishinumɔ kroko hu. Ehiɛ shishinumɔ ni tsɔɔ hekɛnɔfɔɔ. No hewɔ lɛ kɛ otsɔ mɔ ko yiŋ ni ekpɛlɛ Biblia mli tsɔɔmɔ ko nɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ ená hekɛnɔfɔɔ yɛ omli, ni no hewɔ ni enáa hemɔkɛyeli yɛ nakai tsɔɔmɔ lɛ mli akɛ eji anɔkwale lɛ. Eka shi faŋŋ akɛ, nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ lɛ ni aaakɛɛ mɔ ko lɛ kɛkɛ faaa bɔ ni baaha mɔ lɛ ahe aye ni etsu he nii. Esa akɛ otoibolɔ lɛ yiŋ atsɔ̃ akɛ nɔ ni okɛɔ lɛ lɛ ji anɔkwale, kɛ́ nakai mɔ lɛ ji gbekɛ, akutsoŋnyo, naanyo nitsulɔ, naanyo skulnyo, loo wekunyo po.—2 Timoteo 3:14, 15.

8. Mɛni mɔ ko yiŋ ni aaatsɔ yɛ Ŋmalɛ mli anɔkwale ko he lɛ biɔ?

8 Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ otsɔ mɔ ko yiŋ koni ena akɛ nɔ ni ojajeɔ kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ ji anɔkwale lɛ? Paulo bɔ mɔdɛŋ ni ekɛ saji ahesusumɔ ni shishinumɔ yɔɔ mli, naataamɔ ni yɔɔ faŋŋ, kɛ nibimɔ ni jɛ tsuiŋ tsu nii ni ekɛtsake aŋkroaŋkroi ni ekɛwie lɛ ajwɛŋmɔ. * No hewɔ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni ooojaje kɛkɛ akɛ nɔ ko ji anɔkwale lɛ, esa akɛ okɛ odaseyeli ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli afĩ owiemɔ lɛ sɛɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ otsɔ ofee enɛ? Kwɛmɔ ni owiemɔ lɛ adamɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ diɛŋtsɛ, shi jeee bo diɛŋtsɛ osusumɔ nɔ. Agbɛnɛ hu, okɛ odaseyeli kroko hu afĩ Ŋmalɛ naa wiemɔ ni jɛ otsui mli lɛ sɛɛ. (Abɛi 16:23) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ ootsɔɔ mli akɛ adesai ni feɔ toiboo lɛ baaná wala mli ŋɔɔmɔ yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ lɛ, okɛ Ŋmalɛ mli wiemɔi tamɔ nɔ ni yɔɔ Luka 23:43 loo Yesaia 65:21-25 afĩ nakai wiemɔ lɛ sɛɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ okɛ odaseyeli kroko afĩ o-Ŋmalɛ naa sane oti nɛɛ sɛɛ? Obaanyɛ okɛ nɔkwɛmɔnii ni otoibolɔ lɛ le lɛ atsu nii. Obaanyɛ okai lɛ miishɛɛ ni yɔɔ daa ni awooo he nyɔmɔ ni anáa kɛjɛɔ hulushinyɔɔ ni yɔɔ fɛo, fɔfɔi ko ŋmajee, aduawa ko ni ŋɔɔ waa lɛ yeli mli, loo okai lɛ miishɛɛ ni anáa beni akwɛɔ loofɔlɔ nyɛ ko ni miiha ebii niyenii lɛ. Ye obua lɛ ni ena akɛ miishɛɛi nɛɛ ji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Bɔlɔ lɛ miisumɔ ni wɔná wala mli ŋɔɔmɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.—Jajelɔ 3:11, 12.

9. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔjie niiahesusumɔ kpo yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?

9 Kɛ́ oobɔ mɔdɛŋ ni otsɔ mɔ ko yiŋ koni ekpɛlɛ Biblia mli tsɔɔmɔ ko nɔ lɛ, kwɛmɔ jogbaŋŋ ni ekãa ni okɛwieɔ lɛ akaha otsɔ mɔ ko ni lɛ pɛ esane ŋɔɔ enaa, ni no miiha otoibolɔ lɛ miijie ejwɛŋmɔ kɛ etsui kɛmiijɛ wiemɔ lɛ nɔ. Sɔɔmɔ Skul wolo lɛ kɛ kɔkɔbɔɔ nɛɛ haa akɛ: “Bei pii lɛ, ahereee anɔkwa wiemɔi ni henumɔ bɛ mli ni kpaa apasa hemɔkɛyeli ni mɔ kroko ená he miishɛɛ lɛ he mama nɔ jogbaŋŋ, kɛji Ŋmalɛi babaoo po fiɔ sɛɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wiemɔ pɛ awie ashi gbii juji komɛi ni ale jogbaŋŋ akɛ ená eshishifa kɛjɛ wɔŋjamɔ mli lɛ, ekolɛ enɛ tsakeŋ bɔ ni mɛi nuɔ shishi amɛhaa lɛ. Bei pii lɛ, niiahesusumɔ gbɛ ni akɛtsuɔ nii lɛ yeɔ omanye babaoo.” Mɛni hewɔ esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ waa ni wɔfee mɛi ni kɛ mɛi susuɔ nii ahe lɛ? Nikasemɔ wolo lɛ kɛɛ akɛ: “Niiahesusumɔ gbɛ woɔ sanegbaa he hewalɛ, ni ehaa mɛi náa nɔ ko amɛsusuɔ he yɛ sɛɛ mli, ni egbeleɔ gbɛ kɛhaa wɔsɛɛ be mli sanegbaai. Ebaanyɛ ekɔne mɔ yiŋ waa diɛŋtsɛ.”—Kolosebii 4:6.

Yiŋtsɔmɔ ni Kanyaa Tsui Lɛ

10. Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo tsɔ ekpá enaajiemɔ lɛ hiɛ yɛ Agripa hiɛ?

10 Agbɛnɛ nyɛhaa wɔpɛia Paulo naajiemɔ wiemɔi ni yɔɔ Bɔfoi lɛ Asaji yitso 26 lɛ mli lɛ mli jogbaŋŋ wɔkwɛa. Kadimɔ bɔ ni eje ewiemɔ lɛ shishi eha lɛ. Eyɛ mli akɛ Agripa kɛ enyɛmi yoo Berniikee yɛ jeŋba shara wekukpaa ko mli moŋ, shi beni Paulo baakpa ewiemɔ lɛ hiɛ lɛ, etao nɔ ko ni ja yɛ mla naa ni eeedamɔ nɔ ejie eyi. Paulo kɛɛ akɛ: “Maŋtsɛ Agripa, eŋɔɔ minaa akɛ mibajie minaa ŋmɛnɛ yɛ ohiɛ, yɛ nibii fɛɛ ni Yudafoi lɛ folɔɔ minaa yɛ he lɛ hewɔ, ejaakɛ ole Yudafoi lɛ agbɛnaa nii lɛ kɛ ŋwanejee saji lɛ fɛɛ mli pɛpɛɛpɛ; no hewɔ lɛ miikpao fai ni oŋmɛ oyi shi obo mi toi.”—Bɔfoi lɛ Asaji 26:2, 3.

11. Bulɛ yɛ wiemɔi ni Paulo kɛ Agripa wie lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛɛ sɛɛnamɔ jɛ mli kɛba?

11 Ani oyɔse akɛ Paulo kɛ Agripa sabala ni ji Maŋtsɛ lɛ tsɛ́ lɛ ni ekɛkpɛlɛ enɔyeli hegbɛ lɛ nɔ? Enɛ tsɔɔ bulɛ, ni Paulo tsɔ nilee ni ekɛhala ewiemɔi ni ekɛtsu nii lɛ nɔ ekɛ woo ha Agripa. (1 Petro 2:17) Paulo kpɛlɛ Agripa nɔ akɛ mɔ ni he esa waa yɛ Yudafoi ni yɔɔ eshishi lɛ agbɛnaa nii kɛ mlai ni yɔɔ hwanyaŋŋ lɛ amli, ni ekɛɛ akɛ eŋɔɔ enaa akɛ ebaajie enaa yɛ nɔyelɔ ni le nii jogbaŋŋ tamɔ nɛkɛ hiɛ. Ákɛ Kristofonyo lɛ, Paulo efeee enii tamɔ nɔ ni enɔ kwɔ fe Agripa ni jeee Kristofonyo lɛ. (Filipibii 2:3) Yɛ no najiaŋ lɛ, Paulo kpa lɛ fai koni eŋmɛ eyi shi ni ebo lɛ toi. No hewɔ lɛ, Paulo fee nii ni baaha Agripa kɛ agbɛnɛ toibolɔi krokomɛi lɛ aná he miishɛɛ waa ákɛ amɛaakpɛlɛ nɔ ni ebaawie lɛ nɔ. Eetswa shishitoo nɔ̃ ko eema shi, nɔ ko ni ekɛ amɛ fɛɛ kpãa gbee yɛ mli ni ebaanyɛ edamɔ nɔ ekɛ enaataamɔi lɛ aha.

12. Wɔbaanyɛ wɔkanya mɛi atsui yɛ Maŋtsɛyeli jajemɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

12 Taakɛ bɔ ni Paulo fee beni ekɛ Agripa wieɔ lɛ, nyɛhaa wɔkanyaa wɔtoibolɔi lɛ atsui yɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ ni wɔshiɛɔ lɛ mli, kɛjɛ ehiɛkpamɔ mli aahu kɛyashi enaamuu mli. Wɔbaanyɛ wɔfee enɛ kɛtsɔ anɔkwa bulɛ kpo ni wɔɔjie wɔtsɔɔ mɔ ni wɔshiɛɔ wɔhaa lɛ lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ kɛtsɔ anɔkwa miishɛɛ ni wɔɔná yɛ shihilɛ mli ni mɔ lɛ jɛ kɛ esusumɔi ahe lɛ nɔ.—1 Korintobii 9:20-23.

Okɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ Atsu Nii Kɛ Hesaa

13. Te obaafee tɛŋŋ okanya otoibolɔi lɛ tamɔ bɔ ni Paulo fee lɛ?

13 Paulo miisumɔ ni ekanya etoibolɔi lɛ atsui koni amɛkɛ sanekpakpa lɛ atsu nii. (1 Tesalonikabii 1:5-7) No hewɔ lɛ, ekanya amɛ mfonirifeemɔŋ tsui, ni ji kanyamɔ shikwɛ̃ɛhe lɛ. Beni wɔsusuɔ Paulo naajiemɔ yɛ Agripa hiɛ lɛ he ekoŋŋ lɛ, kadimɔ bɔ ni Paulo tsɛ́ nibii ni Mose kɛ gbalɔi lɛ wie lɛ asɛɛ ni ‘ekɛja Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ mli pɛpɛɛpɛ’ lɛ.—2 Timoteo 2:15.

14. Tsɔɔmɔ bɔ ni Paulo kɛ yiŋtsɔmɔ tsu nii beni edamɔ Agripa hiɛ lɛ.

14 Paulo le akɛ Yudafoi agbɛi folo kɛkɛ kã Agripa nɔ lɛ. Beni Paulo kanyaa nilee ni Agripa yɔɔ yɛ Yuda jamɔ lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ nɔ ni fata eshiɛmɔ lɛ he diɛŋtsɛ ji akɛ ‘ewieee wiemɔ ko akɛ ja nii ni gbalɔi lɛ kɛ Mose hu ewie akɛ ebaaba’ ni kɔɔ Mesia lɛ gbele kɛ eshitee lɛ he lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 26:22, 23) Beni Paulo kɛ Agripa wieɔ tɛ̃ɛ lɛ, ebi lɛ akɛ: “Nto oheɔ gbalɔi lɛ oyeɔ, maŋtsɛ Agripa?” Agripa yiŋ fee lɛ yaa. Kɛ́ ekɛɛ eheee gbalɔi lɛ eyeee lɛ, egbɛi akɛ Yudanyo heyelilɔ lɛ baafite. Shi kɛ́ ekpɛlɛ Paulo susumɔ lɛ nɔ lɛ, ebaaha mɛi fɛɛ ana akɛ ekɛ bɔfo lɛ kpãa gbee, ni no baaha atsɛ lɛ akɛ Kristofonyo. Paulo kɛ nilee ha lɛ diɛŋtsɛ esanebimɔ lɛ hetoo akɛ: “Mile akɛ oheɔ oyeɔ.” Te Agripa tsui tsirɛ lɛ ni eha hetoo eha tɛŋŋ? Ejie naa akɛ: “Shwɛ fioo ni oha miyiŋ atsɔ ni matsɔ Kristofonyo.” (Bɔfoi lɛ Asaji 26:27, 28, wɔma efã ko nɔ mi.) Eyɛ mli akɛ Agripa ebatsɔɔɔ Kristofonyo moŋ, shi eka shi faŋŋ akɛ Paulo kɛ eshɛɛ sane lɛ kanya etsui kɛyashɛ he ko.—Hebribii 4:12.

15. Te fee tɛŋŋ ni Paulo nyɛ eto asafo shishi yɛ Tesalonika lɛ?

15 Ani oyɔse akɛ Paulo kɛ sanejajemɔ kɛ yiŋtsɔmɔ fɛɛ shiɛ sanekpakpa lɛ? Akɛni Paulo kɛ nakai gbɛ lɛ tsu nii beni ‘ejaa Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ mli pɛpɛɛpɛ’ hewɔ lɛ, mɛi ni nu lɛ ateŋ mɛi komɛi tsake ni amɛje shishi amɛhe amɛye, ni amɛjeee toibolɔi foji kɛkɛ dɔŋŋ. Nakai ji bɔ ni eba lɛ yɛ Tesalonika, he ni Paulo tee nɔ etao Yudafoi kɛ Jeŋmajiaŋbii ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ yɛ kpeehe lɛ. Sane ni aŋma afɔ̃ shi yɛ Bɔfoi lɛ Asaji 17:2-4 lɛ kɛɔ akɛ: “Paulo tee amɛŋɔɔ tamɔ bɔ ni efɔɔ feemɔ lɛ, ni ekɛ amɛ yayiyii yɛ ŋmalɛi lɛ ahe hejɔɔmɔ gbii etɛ sɔŋŋ, ni egbele naa etsɔɔ amɛ faŋŋ akɛ ja Kristo lɛ na amanehulu ni ete shi kɛjɛ gbohii ateŋ . . . Ni amɛteŋ mɛi komɛi hé kpɛlɛ.” Paulo tsɔɔ mɔ yiŋ. Ejɛ Ŋmalɛi lɛ amli ekɛ mɛi susu nii ahe, egbála saji amli, ni ema nɔ mi akɛ Yesu ji Mesia ni awo shi yɛ ehe kɛjɛ jeeŋmɔ lɛ. Mɛni jɛ mli kɛba? Ato heyelilɔi asafo ko shishi.

16. Te ooofee tɛŋŋ oná miishɛɛ babaoo yɛ Maŋtsɛyeli lɛ jajemɔ mli lɛ?

16 Ani obaanyɛ okɛ yiŋtsɔmɔ he ŋaa lɛ atsu nii jogbaŋŋ kɛ hesaa beni otsɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ? Kɛ́ nakai ni lɛ, otsui baanyɔ omli waa ni obaaná miishɛɛ yɛ oshiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he nii ni otsɔɔ mɛi lɛ mli. Enɛ efee sanekpakpa shiɛlɔi ni kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni akɛha ákɛ akɛ Biblia lɛ afɔ nitsumɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ tsuɔ nii lɛ aniiashikpamɔ.

17. Gbaa bo diɛŋtsɛ oniiashikpamɔ loo niiashikpamɔ ni yɔɔ kuku nɛɛ mli ni okɛtsɔɔ bɔ ni Biblia lɛ ni wɔkɛtsuɔ nii yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he yɔɔ sɛɛnamɔ ha lɛ mli.

17 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yehowa Odasefoi anɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko ŋma akɛ: “Amrɔ nɛɛ nyɛmimɛi hii kɛ nyɛmimɛi yei babaoo hiɛɔ Biblia lɛ yɛ amɛdɛŋ beni amɛyeɔ odase yɛ shia kɛ shia lɛ. Enɛ miiye kɛmiibua shiɛlɔi lɛ koni amɛkane ŋmalɛ ko amɛha mɛi ni amɛkɛkpeɔ lɛ ateŋ mɛi pii. Eeye eebua shiatsɛ lɛ kɛ shiɛlɔ lɛ fɛɛ koni amɛsusu Biblia lɛ he yɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, shi jeee ni amɛsusu woji tɛtrɛbii kɛ woji wuji pɛ ahe.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ wɔɔhiɛ Biblia lɛ yɛ wɔdɛŋ beni wɔkɛ wɔhe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli loo wɔfeŋ nakai lɛ damɔ nibii srɔtoi anɔ, ni maŋ kusumii hu fata he. Shi kɛlɛ, esa akɛ ale wɔ akɛ mɛi ni kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsuɔ nii kɛ hesaa ni amɛkɛtsɔɔ mɛi krokomɛi ayiŋ koni amɛkpɛlɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ nɔ.

Ná Susumɔ ni Nyɔŋmɔ Yɔɔ yɛ Sɔɔmɔ Nitsumɔ lɛ He lɛ Eko

18, 19. (a) Te Nyɔŋmɔ susuɔ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he ehaa tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ esa akɛ wɔná esusumɔ lɛ eko lɛ? (b) Mɛni baaye abua wɔ koni wɔfee sɛɛkuu-kɛ-saramɔi ni yeɔ omanye? (Kwɛmɔ akrabatsa ni hiɛ saneyitso ni ji “Bɔ ni Aaafee Aye Omanye yɛ Sɛɛsaramɔi Amli,” ni yɔɔ baafa 16 lɛ.)

18 Gbɛ kroko hu ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔshɛ wɔtoibolɔi lɛ atsui he ji ni wɔsusu sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he taakɛ Nyɔŋmɔ susuɔ he lɛ, ni wɔná tsuishitoo. Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ji akɛ gbɔmɛi fɛɛ ‘ashɛ anɔkwale lɛ lee mli.’ (1 Timoteo 2:3, 4) Ani jeee enɛ wɔshweɔ? Yehowa toɔ etsui shi hu, ni etsuishitoo lɛ haa mɛi babaoo náa hegbɛi koni amɛkɛtsake amɛtsui. (2 Petro 3:9) No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔnine shɛ mɔ ko ni miisumɔ koni ebo Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ toi lɛ nɔ lɛ, ekolɛ ehe baahia ni wɔya eŋɔɔ shii abɔ koni wɔkanya nakai miishɛɛ lɛ. Anɔkwale wui lɛ ni akwɛɔ nɔ koni eshwere lɛ heɔ be ni ebiɔ tsuishitoo. (1 Korintobii 3:6) Akrabatsa ni fata enɛ he ni hiɛ saneyitso akɛ “Bɔ ni Aaafee Aye Omanye yɛ Sɛɛsaramɔi Amli” lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni akɛkanyaa miishɛɛ nɛɛ lɛ haa. Kaimɔ akɛ, gbɔmɛi asui—amɛnaagbai kɛ shihilɛi—miitsake be fɛɛ be. Ekolɛ ebaabi saramɔi shii abɔ dani abaana amɛ yɛ shia, shi nɔ ni jɛɔ mli baa lɛ sa mɔdɛŋ ni abɔ yɛ he lɛ diɛŋtsɛ. Wɔmiisumɔ ni wɔha amɛ hegbɛ koni amɛnu Nyɔŋmɔ yiwalaheremɔ shɛɛ sane lɛ. No hewɔ lɛ, sɔlemɔ obi Yehowa Nyɔŋmɔ koni eha bo nilee ní okɛha hesaai ni okɛtsɔɔ mɛi ayiŋ yɛ nitsumɔ ni okɛyeɔ obuaa mɛi krokomɛi koni amɛkpɛlɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ nɔ lɛ mli lɛ aya hiɛ.

19 Ákɛ Kristofoi nitsulɔi lɛ, mɛni hu wɔbaanyɛ wɔfee kɛ́ wɔnine shɛ mɔ ko ni miisumɔ ni ebo Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ toi babaoo lɛ nɔ lɛ? Wɔnikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ kɛ yelikɛbuamɔ haa yɛ enɛ he.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 8 Kɛha saji babaoo ni kɔɔ yiŋtsɔmɔ he lɛ, kwɛmɔ nikasemɔ 48 kɛ 49 ni yɔɔ Ná Teokrase Sɔɔmɔ Skul Tsɔsemɔ lɛ He Sɛɛ wolo ni Yehowa Odasefoi fee lɛ mli lɛ mli.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni ha Paulo naajiemɔ yɛ Maŋtsɛ Agripa hiɛ lɛ fee nɔ ni mɔɔ shi lɛ?

• Wɔshɛɛ sane lɛ baanyɛ akanya tsui lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Mɛni baaye abua wɔ koni wɔkɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ atsu nii jogbaŋŋ koni eshɛ tsui lɛ he?

• Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔsusu sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he taakɛ Nyɔŋmɔ susuɔ he lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 16]

Bɔ ni Aaafee Aye Omanye yɛ Sɛɛsaramɔi Amli

• Ná gbɔmɛi ahe anɔkwa miishɛɛ.

• Halamɔ Biblia mli sane ko ni ŋɔɔ kɛha sanegbaa.

• Tsɔɔmɔ shiatsɛ lɛ nɔ ni nyɛbaasusu he yɛ saramɔ fɛɛ saramɔ ni baanyiɛ sɛɛ lɛ mli.

• Yaa nɔ osusu mɔ lɛ he yɛ be mli ni oshi otee sɛɛ.

• Kuu osɛɛ kɛya jɛmɛ oyá, ekolɛ yɛ gbi kome loo gbii enyɔ sɛɛ ni oyadi miishɛɛ ni ajie lɛ kpo lɛ sɛɛ.

• Ha ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ oti ni ma ohiɛ ji ni oje Biblia mli nikasemɔ shishi.

• Sɔlemɔ obi Yehowa koni eha miishɛɛ lɛ ada.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Paulo kɛ yiŋtsɔmɔ tsu nii beni edamɔ Nɔyelɔ Festo kɛ Maŋtsɛ Agripa hiɛ lɛ