Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Nyɛjiea Hiɛsɔɔ Kpo Nyɛtsɔɔa’

‘Nyɛjiea Hiɛsɔɔ Kpo Nyɛtsɔɔa’

‘Nyɛjiea Hiɛsɔɔ Kpo Nyɛtsɔɔa’

“Nyɛhaa Nyɔŋmɔ hejɔlɛ lɛ ayea lumɔ yɛ nyɛtsuii amli, . . . ni nyɛlea shidaa.”—KOLOSEBII 3:15.

1. Mɛɛ srɔtofeemɔ wɔnaa yɛ Kristofoi asafo lɛ kɛ jeŋ ni yɔɔ Satan kudɔmɔ shishi lɛ teŋ?

WƆNAA shidaa su yɛ Yehowa Odasefoi asafoi 94,600 ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ amli. Ajeɔ kpee fɛɛ kpee shishi ni ebaa naagbee kɛ sɔlemɔ ni shidaa wiemɔi fata he ni akɛhaa Yehowa. Wɔfɔɔ wiemɔ ni ji “miidao shi,” “oyiwaladɔŋŋ” loo wiemɔi krokomɛi ni tamɔ nakai numɔ yɛ gbekɛbii kɛ onukpai kɛ agbɛnɛ hu Odasefoi heei kɛ mɛi ni etsɛ lɛ fɛɛ anaa yɛ be mli ni amɛfeɔ ekome kɛha jamɔ kɛ miishɛɛ naanyobɔɔ lɛ. (Lala 133:1) Mɛɛ srɔtofeemɔ enɛ ji nɛkɛ kɛ akɛto pɛsɛmkunya ni yɔɔ mɛi babaoo ‘ni leee Yehowa ni amɛbooo sanekpakpa lɛ toi’ lɛ ateŋ lɛ he lɛ! (2 Tesalonikabii 1:8) Jeŋ ni leee shidaa mli wɔyɔɔ lɛ. Ni enɛ bɛ naakpɛɛ kwraa kɛji akɛ wɔsusu mɔ ni ji je nɛŋ nyɔŋmɔ—ni ji Satan Abonsam, mɔ ni fiɔ pɛsɛmkunya nifeemɔi asɛɛ fe mɔ fɛɛ mɔ, ni ehenɔwomɔ kɛ atuatsemɔ su egbɛ eshwã adesa weku muu lɛ fɛɛ ateŋ lɛ he lɛ.—Yohane 8:44; 2 Korintobii 4:4; 1 Yohane 5:19.

2. Mɛɛ kɔkɔbɔɔ ehe hiaa ni wɔbo toi, ni mɛɛ sanebimɔi wɔbaasusu he?

2 Akɛni Satan je lɛ ebɔle wɔhe hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔkwɛ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ koni esubaŋi lɛ akafite wɔ. Bɔfo Paulo kai Kristofoi ni yɔɔ Efeso lɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ akɛ: “Nii ni nyɛnyiɛ yɛ mli sá yɛ je nɛŋ su lɛ naa, yɛ kɔɔyɔɔ mli hewalɛ lɛ nɔ lumɔ lɛ, ni ji mumɔ ni tsuɔ nii ŋmɛnɛŋmɛnɛ yɛ toigbele bii amli lɛ naa lɛ, nomɛi amli wɔ fɛɛ hu wɔba wɔjeŋ yɛ sá yɛ wɔheloo akɔnɔi lɛ amli, ni wɔtsu nii ni heloo kɛ jwɛŋmɔ sumɔɔ lɛ, ni wɔji mlifu bii yɛ wɔ fɔmɔsu lɛ naa, tamɔ mɛi ni eshwɛ” lɛ. (Efesobii 2:2, 3) Eji anɔkwale hu yɛ mɛi pii ahe ŋmɛnɛ. Belɛ te wɔɔfee tɛŋŋ wɔhiɛ shidaa su mli? Mɛɛ yelikɛbuamɔ Yehowa kɛhaa? Mɛɛ gbɛ̀i ni anaa anɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ yɛ akɛ wɔyɛ shidaa su lɛɛlɛŋ?

Yiŋtoi Ahewɔ ni Wɔjieɔ Hiɛsɔɔ Kpo Wɔtsɔɔ

3. Wɔdaa Yehowa shi yɛ mɛni he?

3 Yehowa Nyɔŋmɔ, wɔ-Bɔlɔ kɛ Wala-Halɔ lɛ ji mɔ ni wɔhiɛ lɛ wɔ shidaa he nyɔmɔ, titri lɛ yɛ be mli ni wɔsusuɔ nikeei babaoo ni ekɛha wɔ lɛ ekomɛi ahe lɛ. (Yakobo 1:17) Wɔdaa Yehowa shi daa gbi akɛ wɔyɛ wala mli. (Lala 36:10) Wɔnaa Yehowa ninenaa nitsumɔi babaoo ni ebɔle wɔ, tamɔ hulu lɛ, nyɔɔŋtsere, kɛ ŋulamii. Wɔ shibɔlemɔ ŋulami, ni eji fiase ni eyi obɔ kɛ shikpɔŋ sũ mli nibii ni haa wala, atatuiaŋ kɔɔyɔi ni he hiaa waa ni afutu lɛ pɛpɛɛpɛ, kɛ adebɔɔ nibii ni bɔleɔ shi lɛ fɛɛ yeɔ nyɔmɔ ni wɔhiɛ wɔŋwɛi Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ he odase. Maŋtsɛ David fo lala akɛ: “Yehowa, mi-Nyɔŋmɔ, onaakpɛɛ nii ni otsuɔ kɛ ojwɛŋmɔi ni ojwɛŋɔ yɛ wɔhe lɛ fa naakpa. Nɔ ko bɛ ni aaanyɛ aŋɔto ohe! Kɛ mikɛɛ majaje ni mawie he lɛ, amɛfa fe bɔ ni aaanyɛ akane.”—Lala 40:6.

4. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔda Yehowa shi yɛ miishɛɛ naanyobɔɔ ni wɔnáa mli ŋɔɔmɔ yɛ wɔ asafoi lɛ amli lɛ?

4 Eyɛ mli akɛ Yehowa tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ bɛ heloonaa paradeiso mli moŋ, shi amɛnáa mumɔŋ paradeiso shihilɛ mli ŋɔɔmɔ. Wɔnaa Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii lɛ ni miitsu nii yɛ wɔnanemɛi heyelilɔi lɛ ateŋ yɛ wɔ Maŋtsɛyeli Asai anɔ, yɛ wɔkpeei wuji kɛ kpeei bibii ashishi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛji akɛ Odasefoi komɛi miishiɛ kɛmiiha gbɔmɛi ni jamɔ he nɔ ko bibioo ko pɛ amɛle aloo amɛleee eko kwraa lɛ, amɛwieɔ nɔ ni Paulo tsɔɔ mli yɛ ewolo ni eŋma eyaha Galatabii lɛ mli lɛ he. Klɛŋklɛŋ lɛ, amɛgbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa “heloo lɛ nitsumɔi lɛ” anɔ, ni amɛbiɔ amɛtoibolɔi lɛ nɔ ni amɛ́yɔse. (Galatabii 5:19-23) Amɛteŋ mɛi pii kpɛlɛɔ nɔ amrɔ nɔŋŋ akɛ enɛɛmɛi ji subaŋ ni ajieɔ lɛ kpo yɛ adesai aweku lɛ mli ŋmɛnɛ. Kɛji akɛ atsɔɔ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii lɛ mli atsɔɔ amɛ, ni afɔ̃ amɛ nine kɛtee Maŋtsɛyeli Asa ni yɔɔ jɛmɛ lɛ nɔ, koni amɛ diɛŋtsɛ amɛyaye enɛ he odase lɛ, mɛi pii kpɛlɛɔ nɔ oya akɛ: “Nyɔŋmɔ yɛ nyɛteŋ lɛɛlɛŋ.” (1 Korintobii 14:25) Ni jeee Maŋtsɛyeli Asa ni yɔɔ jɛmɛ lɛ nɔ pɛ anaa enɛ yɛ. He fɛɛ he ni obaafã gbɛ kɛya ni okɛ Yehowa Odasefoi fe akpekpei ekpaa lɛ ateŋ mɔ ko aaakpe lɛ, obaana akɛ amɛjieɔ miishɛɛ kɛ mlifilimɔ mumɔ kome too lɛ nɔŋŋ kpo. Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɛkɛ naanyobɔɔ ni tswaa mɔ maa shi nɛɛ ji yiŋtoo ni wɔɔdamɔ nɔ wɔkɛ shidaa aha Yehowa, mɔ ni kɛ emumɔ lɛ haa koni enyɛ eba lɛ nakai lɛ.—Zefania 3:9; Efesobii 3:20, 21.

5, 6. Mɛɛ gbɛ wɔɔtsɔ nɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔjieɔ hiɛsɔɔ kpo yɛ Nyɔŋmɔ nikeenii ni fe fɛɛ, ni ji kpɔmɔnɔ lɛ he?

5 Nikeenii ni fe fɛɛ, ni yeɔ emuu fe fɛɛ eko ni Yehowa kɛha ji e-Bi lɛ, Yesu, mɔ ni atsɔ enɔ akɛ kpɔmɔ afɔleshaa lɛ ha lɛ. Bɔfo Yohane ŋma akɛ: “Kɛ Nyɔŋmɔ sumɔɔ wɔ nɛkɛ lɛ, esa akɛ wɔ hu wɔsumɔsumɔɔ wɔhe.” (1 Yohane 4:11) Hɛɛ, wɔtsɔɔ akɛ wɔjieɔ hiɛsɔɔ kpo yɛ kpɔmɔnɔ lɛ he, ni jeee kɛtsɔ suɔmɔ kɛ shidaa pɛ ni wɔkɛhaa Yehowa lɛ nɔ, shi moŋ kɛtsɔ bɔ ni wɔbaa wɔjeŋ yɛ gbɛ ni tsɔɔ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha mɛi krokomɛi lɛ hu nɔ.—Mateo 22:37-39.

6 Wɔbaanyɛ wɔkase babaoo yɛ shidaa he kɛtsɔ bɔ ni Yehowa kɛ blema Israel ye ha lɛ he ni wɔɔsusu lɛ nɔ. Yehowa tsɔ Mla lɛ ni etsɔ Mose nɔ ekɛha maŋ lɛ nɔ etsɔɔ gbɔmɛi lɛ nibii babaoo. Wɔbaanyɛ wɔtsɔ “nilee kɛ anɔkwale ni yɔɔ mla lɛ mli lɛ su” lɛ nɔ wɔkase nibii babaoo ni baaye abua wɔ koni wɔtsu Paulo ŋaawoo akɛ: “Nyɛlea shidaa” lɛ he nii.—Romabii 2:20; Kolosebii 3:15.

Nikasemɔi Etɛ ni Jɛ Mose Mla lɛ Mli

7. Mɛɛ gbɛ nɔ mlijaa nyɔŋma mli ekome gbɛjianɔtoo lɛ ha Israelbii lɛ ná hegbɛ ni amɛkɛaajie hiɛsɔɔ kpo amɛtsɔɔ Yehowa yɛ?

7 Yehowa kɛ gbɛ̀i etɛ ni Israelbii lɛ baanyɛ atsɔ nɔ ajie anɔkwa hiɛsɔɔ kpo yɛ ejurɔ ni efeɔ amɛ lɛ he lɛ ha yɛ Mose Mla lɛ mli. Klɛŋklɛŋ nɔ lɛ ji mlijaa nyɔŋma mli ekome lɛ. Shikpɔŋ lɛ nɔ nibaanii amlijaai nyɔŋma mli ekome, kɛ “tsinai kɛ tooi amlijaai nyɔŋma mli ekome” baatsɔ nii ni yɔɔ “krɔŋkrɔŋ aha Yehowa.” (3 Mose 27:30-32) Kɛji akɛ Israelbii lɛ bo toi lɛ, Yehowa jɔɔ amɛ babaoo. “Nyɛkɛ mlijaai nyɔŋma mli ekomekome lɛ fɛɛ abaa fiase lɛ, koni niyenii ahi miwe lɛ! ní nyɛkɛkaa mi nyɛkwɛa, Yehowa Zebaot kɛɛ, akɛ migbeleŋ ŋwɛi samfɛji lɛ mihaŋ nyɛ, ni mifɔseŋ jɔɔmɔ mihaŋ nyɛ ní ateke nɔ lo?”—Maleaki 3:10.

8. Mɛni haa esoroɔ suɔmɔ mli ni ajɛɔ akɛ nɔwomɔ afɔlei haa lɛ yɛ mlijaa nyɔŋma mli ekome lɛ he?

8 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, kɛfata mlijaa nyɔŋma mli ekome taomɔ nii lɛ he lɛ, Yehowa to gbɛjianɔ koni Israelbii lɛ ajɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ nɔwomɔ afɔle aha. Efã Mose ni ekɛɛ Israelbii lɛ akɛ: “Kɛ nyɛyashɛ shikpɔŋ ni mikɛ nyɛ yaa nɔ lɛ nɔ, ni eba mli akɛ nyɛye shikpɔŋ lɛ nɔ aboloo lɛ eko lɛ, nyɛshãa nɔwómɔ afɔle nyɛhaa Yehowa.” Amɛkɛ amɛ klɛŋklɛŋ ‘mã ni amɛkɛfee kaka’ lɛ abaha “Yehowa” akɛ “nɔwómɔ afɔle” yɛ amɛ yinɔi fɛɛ mli. Kadimɔ akɛ atsɔɔɔ nɛkɛ klɛŋklɛŋ yibii nɛɛ afalɛ ko ni ataoɔ. (4 Mose 15:18-21) Shi kɛji akɛ Israelbii lɛ kɛ nɔwomɔ afɔle ha akɛ shidaa lɛ, amɛnáa nɔmimaa akɛ amɛnine baashɛ Yehowa dɛŋ jɔɔmɔ nɔ. Anaa gbɛjianɔtoo ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ sɔlemɔwe lɛ ni yɔɔ Ezekiel ninaa lɛ mli lɛ mli. Wɔkaneɔ akɛ: “Nibii fɛɛ mli klɛŋklɛŋ yibii lɛ fɛɛ ateŋ nɔ ni hi fe fɛɛ lɛ kɛ nibii fɛɛ mli nɔwómɔ afɔlei ní nyɛwóɔ nɔ lɛ fɛɛ atsɔ osɔfoi lɛ anɔ̃; ni nyɛ klɛŋklɛŋ ma lɛ hu nyɛŋɔhaa osɔfo lɛ, koni eha jɔɔmɔ ahi owe lɛ.”—Ezekiel 44:30.

9. Mɛɛ nikasemɔ Yehowa tsɔ kpɛkpɛoyeli he gbɛjianɔtoo lɛ nɔ etsɔɔ?

9 Nɔ ni ji etɛ lɛ, Yehowa to gbɛjianɔ kɛha kpɛkpɛoyeli. Nyɔŋmɔ kɛ famɔ ha akɛ: “Kɛ nyɛmiikpa nyɛ shikpɔŋ lɛ nɔ nii lɛ, kaakpa oŋmɔ lɛ naanaa nii lɛ kwraa kɛmɔ shi, ni onikpamɔ nii lɛ amli kpɛkpɛbii lɛ hu kaakpɛte. Ni oweintrom lɛ hu kaayakpɛte mli, ni oweintrom yibii ni shwie shi lɛ kaaye kpɛkpɛo: ohiafo kɛ gbɔ moŋ oshĩ oha; mi ji Yehowa, nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ.” (3 Mose 19:9, 10) Shikome ekoŋŋ lɛ, atsɔɔɔ yifalɛ ko yɛ biɛ. Ekã Israelnyo fɛɛ Israelnyo nɔ akɛ ekpɛ eyiŋ yɛ ŋmɔshi nii falɛ ni ebaashi eha ohiafoi lɛ he. Maŋtsɛ Salomo nilelɔ lɛ tsɔɔ mli fɛfɛo akɛ: “Mɔ ni naa ohiafo mɔbɔ lɛ, ekɛmiifa Yehowa; ni nɔ ni eŋɔha lɛ lɛ, eeeto lɛ najiaŋ ekoŋŋ.” (Abɛi 19:17) No hewɔ lɛ, Yehowa tsɔɔ amɛ bɔ ni ajieɔ musuŋtsɔlɛ kɛ mɔ hesusumɔ kpo atsɔɔ mɛi ni ehia amɛ lɛ.

10. Mɛni ba Israelbii lɛ anɔ beni amɛjieee hiɛsɔɔ kpo lɛ?

10 Yehowa jɔɔ Israelbii lɛ beni amɛfee toiboo ni amɛkɛ mlijaa nyɔŋma mli ekome lɛ ba, ni amɛha nɔwomɔ afɔlei lɛ, ni amɛto gbɛjianɔ amɛha ohiafoi lɛ. Shi beni Israelbii lɛ ejieee hiɛsɔɔ kpo lɛ, amɛlaaje Yehowa hiɛ duromɔ. Enɛ kɛ oshara ba amɛnɔ, ni yɛ naagbee lɛ amɛtee nomŋɔɔ mli. (2 Kronika 36:17-21) Belɛ mɛni ji nikasemɔi ni yɔɔ mli kɛha wɔ?

Hiɛsɔɔ Kpo ni Wɔɔjie

11. Mɛni ji gbɛ titri ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔjie wɔ hiɛsɔɔ kpo wɔha Yehowa?

11 Gbɛ titri ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔjie Yehowa yi ni wɔjie hiɛsɔɔ kpo wɔtsɔɔ lɛ lɛ hu kɔɔ “afɔle” he. Eji anɔkwale akɛ, ákɛ Kristofoi lɛ wɔbɛ Mose Mla lɛ shishi, ni gbɛnaa nii kãaa wɔnɔ akɛ wɔkɛ kooloi kɛ ŋmɔshi nii ashã afɔle. (Kolosebii 2:14) Shi kɛlɛ, bɔfo Paulo wo Hebri Kristofoi lɛ hewalɛ akɛ: “Belɛ nyɛhaa wɔtsɔa enɔ ní wɔkɛ yijiemɔ afɔle abahaa Nyɔŋmɔ daa; no ji naabui ní jajeɔ egbɛi lɛ ayibii lɛ.” (Hebribii 13:15) Kɛji akɛ wɔkɛ wɔnyɛmɔi kɛ nibii ni wɔyɔɔ lɛ tsu nii ni wɔkɛshã yijiemɔ afɔle wɔha Yehowa, yɛ maŋ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ loo yɛ nanemɛi Kristofoi ‘agwabɔi amli’ hu lɛ, wɔbaanyɛ wɔjie tsuiŋ shidaa kpo kɛha Yehowa Nyɔŋmɔ, wɔŋwɛi Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ. (Lala 26:12) Yɛ nakai feemɔ mli lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ gbɛ̀i ni esa akɛ Israelbii lɛ atsɔ nɔ ni amɛjie hiɛsɔɔ kpo amɛha Yehowa lɛ mli?

12. Yɛ wɔ Kristofoi agbɛnaa nii lɛ gbɛfaŋ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ mlijaa nyɔŋma mli ekome he gbɛjianɔtoo lɛ mli?

12 Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, taakɛ wɔna lɛ, mlijaa nyɔŋma mli ekome gbɛjianɔtoo lɛ jeee nɔ ko ni mɔ diɛŋtsɛ halaa; eji gbɛnaa nii ni kã Israelnyo fɛɛ Israelnyo nɔ. Ákɛ Kristofoi lɛ, gbɛnaa nii kã wɔnɔ akɛ wɔkɛ wɔhe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ni wɔya Kristofoi akpeei. Nitsumɔi nɛɛ jeee nɔ ni mɔ diɛŋtsɛ halaa. Yesu tsɔɔ yɛ egbalɛ kpeteŋkpele ni kɔɔ naagbee be lɛ he lɛ mli akɛ: “Aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ní akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.” (Mateo 24:14; 28:19, 20) Akɛ mumɔ kanya bɔfo Paulo ni eŋma yɛ Kristofoi akpeei ahe akɛ: “Nyɛhaa wɔyɔseyɔsea wɔhe, koni wɔhiɛ adɔ suɔmɔ kɛ nitsumɔi kpakpai ahe, ni wɔkakwa wɔhe naabuamɔ, taakɛ bɔ ni mɛi komɛi fɔɔ feemɔ lɛ, shi moŋ wɔwowoo wɔhe ŋaa, ni titri lɛ akɛni nyɛnaa akɛ gbi lɛ miibɛŋkɛ nɛɛ.” (Hebribii 10:24, 25) Wɔjieɔ hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ kpo kɛ́ wɔkɛ miishɛɛ kpɛlɛ gbɛnaa nii ni kã wɔnɔ akɛ wɔshiɛ ni wɔtsɔɔ nii, ni agbɛnɛ hu wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ abɔ daa yɛ asafoŋ kpeei ashishi, ni wɔbu enɛ akɛ eji hegbɛ kɛ woo lɛ nɔ lɛ.

13. Mɛɛ nikasemɔi yɔɔ gbɛjianɔtoi kɛha suɔmɔ mli ni ajɛɔ akeɔ nii kɛ kpɛkpɛoyeli lɛ amli?

13 Kɛfata he lɛ, wɔbaanyɛ wɔná gbɛjianɔtoi krokomɛi enyɔ ni Israelbii lɛ baanyɛ atsɔ nɔ ajie amɛ hiɛsɔɔ kpo lɛ ahe susumɔ he sɛɛ—nomɛi ji, suɔmɔ mli ni ajɛɔ akeɔ nii kɛ kpɛkpɛoyeli. Nɔ ni tamɔɔɔ mlijaa nyɔŋma mli ekome, ni ji taomɔ nii ni aje gbɛ atsɔɔ mli faŋŋ ni esa akɛ akɛha lɛ, suɔmɔ mli ni ajɛɔ akeɔ nii kɛ kpɛkpɛoyeli he gbɛjianɔtoo lɛ biii nɔ ko pɔtɛɛ ni áfo afɔ̃ shi. Shi moŋ, amɛŋmɛɔ gbɛ koni hiɛsɔɔ ni mli kwɔ ni Yehowa tsulɔ lɛ yɔɔ yɛ etsui mli lɛ akanya lɛ koni efee nii. Kɛ akɛaato he lɛ, eyɛ mli akɛ wɔle akɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ni akɛ he woɔ kɛ Kristofoi akpeei ni ayaa lɛ ji shishijee taomɔ nii kɛha Yehowa tsulɔ fɛɛ tsulɔ moŋ, shi ani wɔjɛɔ wɔtsui muu fɛɛ mli kɛ wɔsuɔmɔ mli wɔkɛ wɔhe woɔ mli? Ani wɔbuɔ enɛɛmɛi akɛ hegbɛ ni wɔna ni wɔkɛaajie wɔtsuiŋ hiɛsɔɔ kpo wɔha nibii fɛɛ ni Yehowa efee kɛha wɔ lɛ? Ani wɔkɛ wɔhe woɔ nitsumɔi nɛɛ amli babaoo kɛyashɛɔ he ni wɔ shihilɛi baaŋmɛ wɔ gbɛ? Aloo wɔbuɔ enɛɛmɛi fɛɛ akɛ eji gbɛnaa nii ko kɛkɛ ni esa akɛ wɔtsu he nii? Eji anɔkwale akɛ, enɛɛmɛi ji sanebimɔi ni esa akɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔha hetoo. Bɔfo Paulo wie he yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ, akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ aka lɛ diɛŋtsɛ enitsumɔ ekwɛ, ni no dani eeená nɔ ko yɛ lɛ diɛŋtsɛ emli kɛkɛ ni eshwã efɔ nɔ, ni jeee mɔ kroko nɔ̃ lɛ nɔ.”—Galatabii 6:4.

14. Mɛni Yehowa kpaa gbɛ kɛjɛɔ wɔdɛŋ yɛ sɔɔmɔ ni wɔkɛhaa lɛ lɛ gbɛfaŋ?

14 Yehowa Nyɔŋmɔ le shihilɛi ni wɔyɔɔ mli lɛ jogbaŋŋ. Ele wɔfatɔɔi. E-buɔ afɔlei, ewuji loo bibii ní etsuji lɛ jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛshãa lɛ akɛ ejara wa. Ekpaaa gbɛ akɛ wɔ fɛɛ wɔkɛ efalɛ kome too lɛ nɔŋŋ baaha, ni wɔnyɛŋ wɔfee nakai hu. Beni bɔfo Paulo wieɔ heloo gbɛfaŋ nihamɔ he lɛ, ekɛɛ Korinto Kristofoi lɛ akɛ: “Kɛ́ tsui yɛ he lɛ, esa hiɛ hu bɔ ni mɔ oyɔɔ, jeee bɔ ni obɛ.” (2 Korintobii 8:12) Shishitoo mla nɛɛ hu kɔɔ sɔɔmɔ ni wɔkɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ he nakai nɔŋŋ. Nɔ ni haa wɔ sɔɔmɔ lɛ feɔ nɔ ni saa Yehowa hiɛ lɛ damɔɔɔ efalɛ ni wɔtsuɔ lɛ nɔ, shi moŋ edamɔ gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔtsuɔ—ni ji miishɛɛ kɛ nɔ ni jɛ tsui muu fɛɛ mli lɛ nɔ.—Lala 100:1-5; Kolosebii 3:23.

Ná Gbɛgbamɔ Mumɔ ní Ohiɛ Mli

15, 16. (a) Mɛɛ tsakpãa kã gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ kɛ hiɛsɔɔ teŋ? (b) Te mɛi ni nyɛɛɛ afee gbɛgbalɔi lɛ aaafee tɛŋŋ ni amɛjie gbɛgbamɔ mumɔ kpo?

15 Gbɛ ni nyɔmɔwoo yɔɔ mli ni wɔkɛaatsɔɔ hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa ji ni wɔkɛ wɔhe awo be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli. Akɛni suɔmɔ kɛha Yehowa kɛ hiɛsɔɔ kɛha eduromɔ lɛ ekanya amɛ hewɔ lɛ, Yehowa tsuji babaoo ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ lɛ efee tsakemɔi wuji yɛ amɛshihilɛi amli bɔni afee ni amɛná be babaoo ni amɛkɛsɔmɔ lɛ. Mɛi komɛi nyɛɔ amɛsɔmɔɔ akɛ daa gbɛgbalɔi, ni kɛ aja mli lɛ amɛkɛ ŋmɛlɛtswai 70 tsuɔ nii daa nyɔŋ nɔ amɛkɛshiɛɔ sanekpakpa lɛ ni amɛkɛtsɔɔ mɛi anɔkwale lɛ. Mɛi krokomɛi ni ekolɛ shihilɛi srɔtoi komɛi tsĩɔ amɛ gbɛ lɛ toɔ gbɛjianɔ yɛ be kɛ bei amli ni amɛkɛ ŋmɛlɛtswai 50 tsuɔ nii daa nyɔŋ nɔ akɛ gbɛgbalɔi awalɔi.

16 Shi Yehowa tsuji babaoo ni nyɛɛɛ asɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔi loo gbɛgbalɔi awalɔi lɛ hu? Amɛbaanyɛ amɛtsɔɔ hiɛsɔɔ ni amɛyɔɔ kɛtsɔ gbɛgbamɔ mumɔ lɛ ni amɛaaná ni amɛhiɛ mli lɛ nɔ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ hewalɛ ni amɛaawo mɛi ni baanyɛ afee gbɛgbalɔi lɛ nɔ, kɛtsɔ suɔmɔ ni ayɔɔ akɛ akɛ he aaawo be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli akɛ mɔ nitsumɔ kwraa lɛ ni amɛkɛaawo amɛbii amli lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ kɛtsɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ ni anáa yɛ ekãa naa bɔ ni amɛshihilɛi aaaŋmɛ gbɛ lɛ nɔ. Nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkɛha yɛ wɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ damɔ bɔ ni wɔtsuiiaŋ hiɛsɔɔ kɛha nɔ ni Yehowa efee, nɔ ni efeɔ, kɛ nɔ ni ebaafee kɛha wɔ lɛ mli kwɔ ha lɛ nɔ.

‘Wɔnii ni Wɔyɔɔ’ ni Wɔkɛaatsɔɔ Wɔ Shidaa

17, 18. (a) Te wɔɔfee tɛŋŋ ni wɔkɛ ‘wɔnii ni wɔyɔɔ’ lɛ atsɔɔ akɛ wɔdaa shi? (b) Te Yesu susu yoo okulafo ohiafo lɛ nikeenii lɛ he eha tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ?

17 Abɛi 3:9 kɛɛ akɛ: “Okɛ onii ni oyɔɔ kɛ onibaanii fɛɛ mli klɛŋklɛŋ nii awo Yehowa hiɛ nyam.” Ehe ehiaaa ni Yehowa tsuji kɛ mlijaa nyɔŋma mli ekome aha dɔŋŋ. Shi moŋ, Paulo ŋma kɛyaha Korinto asafo lɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ aha bɔ ni ekpɛ mli momo yɛ etsui mli, ni ekajɛ ŋkɔmɔyeli aloo fimɔ mli: ejaakɛ tsuijurɔnaa halɔ Nyɔŋmɔ sumɔɔ.” (2 Korintobii 9:7) Suɔmɔ mli ni wɔjɛɔ wɔtsuɔ onia koni akɛfi jeŋ muu fɛɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ lɛ hu feɔ wɔ shidaa he nɔkwɛmɔnɔ. Tsuiŋ hiɛsɔɔ kanyaa wɔ koni wɔfee enɛ daa, ekolɛ ni wɔkɛ nɔ ko afɔ̃ shi daa otsi, taakɛ mra be mli Kristofoi lɛ fee lɛ.—1 Korintobii 16:1, 2.

18 Jeee shika falɛ ni wɔkɛtsuɔ onia lɛ tsɔɔ bɔ ni wɔdaa Yehowa shi wɔhaa. Shi moŋ su ni yɔɔ wɔ nihamɔ lɛ sɛɛ lɛ. Enɛ ji nɔ ni Yesu na beni ekwɛɔ gbɔmɛi ni kɛ amɛ nikeenii woɔ oniatsumɔ adeka ni yɔɔ sɔlemɔwe lɛ mli lɛ. Beni Yesu na yoo okulafo ohiafo ko ni kɛ “leptoi enyɔ (tsaakpoo) bawo mli” lɛ, ekɛɛ akɛ: “Miikɛɛ nyɛ anɔkwale mli akɛ: Nɛkɛ yoo okulafo ohiafo nɛɛ ekɛ pii ewo mli fe mɛi lɛ fɛɛ; ejaakɛ mɛnɛɛmɛi fɛɛ lɛ, nɔ ni amɛna ni eteke nɔ lɛ eko amɛkɛbawo Nyɔŋmɔ nikeenii lɛ amli nɛɛ, shi mɔ nɛ lɛ, ehia mli nii ni ekɛkwɛɔ ehe nɔ lɛ fɛɛ ekɛbawo mli nɛɛ.”—Luka 21:1-4.

19. Mɛni hewɔ ehi akɛ wɔɔku sɛɛ wɔpɛi gbɛ̀i ni wɔtsɔɔ nɔ wɔjieɔ wɔ shidaa kpo lɛ mli ekoŋŋ lɛ?

19 Eba akɛ nɛkɛ nikasemɔ ni kɔɔ bɔ ni wɔɔfee wɔjie wɔhe kpo akɛ mɛi ni jieɔ hiɛsɔɔ kpo lɛ baakanya wɔ koni wɔku sɛɛ wɔpɛi gbɛ̀i ni wɔtsɔɔ nɔ wɔjieɔ wɔ shidaa kpo lɛ mli. Ani ekolɛ wɔbaanyɛ wɔha yijiemɔ afɔle ni wɔshãa wɔhaa Yehowa, kɛ agbɛnɛ hu heloo naa nii ni wɔkɛfiɔ jeŋ muu fɛɛ nitsumɔ lɛ sɛɛ lɛ aya hiɛ? Kɛji akɛ wɔfeɔ nakai lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ ebaasa Yehowa, wɔ-Tsɛ ni mli hi ni yɔɔ suɔmɔ lɛ hiɛ babaoo akɛ wɔjieɔ wɔhe kpo akɛ mɛi ni jieɔ hiɛsɔɔ kpo amɛtsɔɔ.

Ani Okaiɔ?

• Mɛɛ yiŋtoi ahewɔ esa akɛ wɔda Yehowa shi?

• Mɛni nibii wɔkaseɔ kɛjɛɔ mlijaa nyɔŋma mli ekome, suɔmɔ naa nihamɔ, kɛ kpɛkpɛoyeli mli?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔtsɔɔ wɔnáa gbɛgbamɔ mumɔ lɛ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkɛ ‘wɔnii ni wɔyɔɔ’ lɛ atsu nii ni wɔkɛda Yehowa shi?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 15]

“Duromɔ nii kpakpai fɛɛ kɛ nikeenii ni hi kɛwula shi fɛɛ lɛ, ŋwɛi ejɛɔ”

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 16]

Mɛɛ nikasemɔi etɛ ni akaseɔ kɛjɛɔ Mla lɛ mli atsɔɔ yɛ biɛ?

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]

Mɛɛ afɔlei wɔbaanyɛ wɔshã?