Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Amrɔ Nɛɛ Ji Be ni He Hiaa Fe Fɛɛ akɛ Wɔɔsara

Amrɔ Nɛɛ Ji Be ni He Hiaa Fe Fɛɛ akɛ Wɔɔsara

Amrɔ Nɛɛ Ji Be ni He Hiaa Fe Fɛɛ akɛ Wɔɔsara

“No hewɔ lɛ [nyɛyaa nɔ, NW] nyɛsaraa, ejaakɛ nyɛleee nɔ̃ ŋmɛlɛtswaa nɔ ni nyɛnuŋtsɔ lɛ baa.”—MATEO 24:42.

1, 2. Mɛni tsɔɔ akɛ wɔyɛ amrɔ nɛɛ nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee mli?

“NIŊMALƆ Bill Emmott kɛɛ akɛ: “Ta ná mɛi anɔ hewalɛ waa fe nibii krokomɛi fɛɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii ohai 20 lɛ mli.” Yɛ be mli ni ekpɛlɛɔ nɔ akɛ anu nɔnyɛɛ ni tai kɛ yiwalɛ kɛbaa lɛ he yɛ adesa yinɔsane mli bei fɛɛ mli lɛ, ekɛfata he akɛ: “Klɛŋklɛŋ afii ohai 20 lɛ bɛ srɔto kwraa yɛ afii ohai abɔ ni eho lɛ ahe yɛ nɔ ni kɔɔ tai kɛ yiwalɛ nifeemɔ he lɛ he, eyɛ srɔto yɛ bɔ ni emli wa ha lɛ hewɔ. No ji klɛŋklɛŋ afii 100 ni kɛ jeŋ muu fɛɛ béi diɛŋtsɛ ba . . . Ni tamɔ nɔ ni ekɛmiima sane lɛ nɔ mi lɛ, ekɛ jeŋ tai enyɔ ni tamɔ nakai ba, jeee ekome.”

2 Yesu Kristo gba tai ni kɔɔ ‘maŋ ni aaate shi awo maŋ kɛ maŋtsɛyeli hu ni aaate shi awo maŋtsɛyeli’ he lɛ efɔ̃ shi. Shi kɛlɛ, amɛji ‘ba ni Kristo eba lɛ kɛ nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee lɛ he okadi’ lɛ fã ko pɛ kɛkɛ. Yesu tsĩ hɔmɔ, tsɛŋemɔ helai, kɛ shikpɔŋ hosomɔi hu tã yɛ nɛkɛ gbalɛ kpeteŋkpele nɛɛ mli. (Mateo 24:3, 7, 8; Luka 21:6, 7, 10, 11) Nɛkɛ amanehului nɛɛ efa babaoo ni emli ewo wu yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ. Gbɔmɛi anɔ fɔŋ feemɔ lɛ efá babaoo, taakɛ anaa yɛ su ni amɛjieɔ lɛ kpo amɛtsɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ amɛnaanyo gbɔmɔ lɛ mli lɛ. Anaa jeŋba ni efite kɛ awuiyeli kɛ efɔŋfeemɔ ni efá yɛ faŋŋ mli. Gbɔmɛi etsɔmɔ mɛi ni sumɔɔ shika fe Nyɔŋmɔ, ni miishɛɛnamɔ ehé amɛjwɛŋmɔ. Enɛɛmɛi fɛɛ yeɔ odase akɛ wɔyɛ “jaramɔ bei” amli.—2 Timoteo 3:1-5.

3. Esa akɛ “yinɔi lɛ ahe okadii lɛ” asa wɔhe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

3 Te onaa nibii ni mli woɔ wu yɛ adesai ashihilɛi amli lɛ ohaa tɛŋŋ? Mɛi pii yɛ ni nɔ ko kɔɔɔ amɛhe, ni amɛfeɔ shikpilikpii po yɛ gbi lɛ mli nifeemɔi ni haoɔ mɔ lɛ amli. Je lɛ mli mɛi ni abuɔ waa lɛ kɛ nilelɔi lɛ yooo “yinɔi lɛ ahe okadii lɛ” asɛɛ; ni asaŋ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ kpakpa hako yɛ sane nɛɛ mli. (Mateo 16:1-3) Shi Yesu wo esɛɛnyiɛlɔi lɛ ŋaa akɛ: “No hewɔ lɛ [nyɛyaa nɔ, NW] nyɛsaraa, ejaakɛ nyɛleee nɔ̃ ŋmɛlɛtswaa nɔ ni nyɛnuŋtsɔ lɛ baa.” (Mateo 24:42) Yɛ biɛ nɛɛ lɛ, Yesu miiwo wɔ hewalɛ ni ‘wɔya nɔ wɔsara,’ shi jeee ni wɔsara kɛkɛ. Bɔni afee ni wɔnyɛ wɔya nɔ wɔsara lɛ, esa akɛ wɔfee klalo ni wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ. Enɛ biɔ babaoo fe kpɛlɛmɔ ni wɔɔkpɛlɛ nɔ kɛkɛ akɛ naagbee gbii lɛ amli wɔyɔɔ lɛ, efe yɔsemɔ ni wɔɔyɔse kɛkɛ akɛ shihilɛi lɛ amli wa. Esa akɛ wɔná nɔmimaa ni mli wa akɛ “nibii fɛɛ anaagbee lɛ eshɛ etã.” (1 Petro 4:7) Ja no dani wɔkɛ hehiamɔ henumɔ baasara. No hewɔ lɛ, sanebimɔ ni esa akɛ wɔsusu he ji akɛ: ‘Mɛni baaye abua wɔ koni wɔwaje wɔyiŋtsɔmɔ akɛ naagbee lɛ ebɛŋkɛ lɛ?’

4, 5. (a) Mɛni baawaje wɔyiŋtsɔmɔ akɛ nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ naagbee lɛ ebɛŋkɛ, ni mɛni hewɔ? (b) Mɛɛ nɔ ko ni je amɛhe yɔɔ Noa gbii lɛ kɛ ba ni gbɔmɔ Bi lɛ eba lɛ teŋ?

4 Susumɔ shihilɛi ni gbɛ eshwã yɛ be ni tsɔ adesai ayinɔsane mli nifeemɔ ko ni yɔɔ srɔto—ni ji Nu Afua kpeteŋkpele ni ba yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ hiɛ lɛ he okwɛ. Gbɔmɛi fee nibii fɔji aahu akɛ “edɔ” Yehowa “yɛ etsui mli.” Ejaje akɛ: “Makpata gbɔmɔ ni mibɔ lɛ hiɛ kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.” (1 Mose 6:6, 7) Ni efee nakai pɛpɛɛpɛ. Beni Yesu kɛ Noa gbii lɛ toɔ wɔgbii nɛɛ ahe lɛ, ekɛɛ akɛ: “Bɔ ni Noa gbii lɛ fee lɛ, nakai gbɔmɔ bi lɛ baa lɛ hu baatamɔ.”—Mateo 24:37.

5 Nilee yɛ mli akɛ aaasusu akɛ taakɛ bɔ ni Yehowa nuɔ he ehaa yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ jeŋ nɛɛ he lɛ nakai nɔŋŋ enu he eha yɛ jeŋ ni tsɔ Nu Afua lɛ hiɛ lɛ he. Akɛni ekpata Noa gbii lɛ amli jeŋ ni bɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ lɛ hiɛ hewɔ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ ebaakpata ŋmɛnɛŋmɛnɛ efɔŋfeemɔ je lɛ hiɛ. Esa akɛ nibii ni je amɛhe yɛ nakai beaŋ kɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ shishi ni wɔɔnu jogbaŋŋ lɛ awaje wɔyiŋtsɔmɔ akɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ je lɛ naagbee lɛ ebɛŋkɛ. Belɛ, mɛni ji nibii ni je amɛhe lɛ? Kɛ hooo kwraa lɛ nibii enumɔ yɛ ni je amɛhe. Klɛŋklɛŋ nɔ lɛ ji ákɛ akɛ hiɛkpatamɔ ko ni baa he kɔkɔbɔɔ hã yɛ faŋŋ mli.

Abɔ Kɔkɔ yɛ “Nibii ni Anako” lɛ Ahewɔ

6. Mɛni Yehowa tswa efai shi akɛ ebaafee yɛ Noa gbii lɛ amli?

6 Yehowa jaje yɛ Noa gbii lɛ amli akɛ: “Mimumɔ lɛ kɛ gbɔmɛi epeleŋ he daa yɛ amɛ gbɛduu lɛ mli; ejaakɛ heloo ji amɛ, ni amɛgbii afee afii oha kɛ nyɔŋmai enyɔ.” (1 Mose 6:3) Nɛkɛ ŋwɛi famɔ ni akɛha yɛ afi 2490 D.Ŋ.B. lɛ kadi nakai jeŋ ni bɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ lɛ naagbee lɛ shishijee. Bo lɛ susumɔ nɔ ni no tsɔɔ kɛha mɛi ni yɔɔ shihilɛ mli yɛ nakai beaŋ lɛ he okwɛ! No mli lɛ eshwɛ afii 120 pɛ ní Yehowa kɛ ‘nu afua baaba shikpɔŋ lɛ nɔ, koni ekɛkpata heloo fɛɛ ni wala mumɔ yɔɔ mli lɛ hiɛ kɛjɛ ŋwɛi shishi.’—1 Mose 6:17.

7. (a) Te Noa fee enii yɛ kɔkɔbɔɔ ni kɔɔ Nu Afua lɛ he lɛ he eha tɛŋŋ? (b) Te esa akɛ wɔfee wɔnii yɛ kɔkɔbɔi ni kɔɔ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ he lɛ he wɔha tɛŋŋ?

7 Noa nine shɛ kɔkɔbɔɔ ni kɔɔ oshara ni baa lɛ he lɛ nɔ afii nyɔŋmai abɔ kɛtsɔ hiɛ, ni ekɛ be lɛ tsu nii yɛ nilee mli koni ekɛsaa ehe kɛha yiwalaheremɔ. Bɔfo Paulo kɛɛ akɛ: “Beni efã lɛ yɛ nii ní anako lɛ ahewɔ lɛ, ni [Noa] ekɛsaa adeka eha ewe lɛ yiwalaheremɔ.” (Hebribii 11:7) Ni wɔ hu? Kɛjɛ beni nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ je shishi yɛ afi 1914 lɛ, aaafee afii 90 eho. Eka shi faŋŋ akɛ “naagbee be lɛ” mli wɔyɔɔ lɛ. (Daniel 12:4) Te esa akɛ wɔfee wɔnii yɛ kɔkɔbɔi ni akɛha wɔ lɛ ahe wɔha tɛŋŋ? Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni feɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ hiɔ shi kɛyaa naanɔ.” (1 Yohane 2:17) No hewɔ lɛ amrɔ nɛɛ ji be ni esa akɛ wɔkɛ hehiamɔ henumɔ ni mli wa afee Yehowa suɔmɔnaa nii.

8, 9. Mɛɛ kɔkɔbɔi akɛha yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ, ni mɛɛ gbɛ nɔ atsɔɔ ajajeɔ enɛɛmɛi yɛ?

8 Biblia kaselɔi anɔkwafoi lɛ ekase kɛjɛ Ŋmalɛi ni jɛ mumɔŋ lɛ mli yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ akɛ, abu gbɛjianɔtoo nɛɛ fɔ́ kɛha hiɛkpatamɔ. Ani wɔheɔ enɛ wɔyeɔ? Kadimɔ nɔ ni Yesu Kristo wie yɛ faŋŋ mli lɛ, akɛ: “Amanehulu babaoo aaaba, ní anako nɔ dã kɛjɛ je lɛŋ shishijee mli kɛbashi ŋmɛnɛŋmɛnɛ, ni asaŋ anaŋ enɔ gbi ko gbi ko dɔŋŋ.” (Mateo 24:21) Yesu kɛɛ hu akɛ ebaaba ákɛ Kojolɔ ni Nyɔŋmɔ ehala lɛ ni ebaagbála gbɔmɛi amli tamɔ tookwɛlɔ gbálaa gwaŋtɛŋi kɛ abotiai amli lɛ. Mɛi ni abaana akɛ amɛsaaa lɛ, “amɛaatee naanɔ hejaramɔ mli; shi jalɔi lɛ aaatee naanɔ wala mli.”—Mateo 25:31-33, 46.

9 Yehowa gbalaa ewebii ajwɛŋmɔ kɛyaa nɛkɛ kɔkɔbɔi nɛɛ anɔ kɛtsɔ kaimɔi ni yɔɔ ebe naa ni ekɛhaa kɛtsɔ mumɔŋ niyenii ni “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ kɛhaa lɛ nɔ. (Mateo 24:45-47) Kɛfata he lɛ, aabi ni gbɔmɛi ni jɛ jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ, akutso fɛɛ akutso, majianɔ wiemɔi fɛɛ, kɛ maŋ fɛɛ maŋ mli ‘ashe Nyɔŋmɔ gbeyei ni amɛkɛ anunyam aha lɛ, ejaakɛ ekojomɔ ŋmɛlɛtswaa lɛ eshɛ.’ (Kpojiemɔ 14:6, 7) Maŋtsɛyeli shɛɛ sane ni Yehowa Odasefoi shiɛɔ yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ fã titri ji kɔkɔbɔɔ ni tsɔɔ akɛ etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baajie adesai anɔyeli lɛ kɛya. (Daniel 2:44) Esaaa akɛ abuɔ kɔkɔbɔɔ nɛɛ akɛ eji nɔ ko ni yɔɔ fɛlɛfɛlɛ. Nyɔŋmɔ Ofe lɛ yeɔ ewiemɔ nɔ be fɛɛ be. (Yesaia 55:10, 11) Eye ewiemɔ nɔ yɛ Noa gbii lɛ amli, ni ebaafee nakai nɔŋŋ yɛ wɔgbii nɛɛ amli hu.—2 Petro 3:3-7.

Bɔlɛnamɔ Mli Jeŋba Shara Gbɛ Eshwã

10. Mɛni abaanyɛ akɛɛ yɛ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara he yɛ Noa gbii lɛ amli?

10 Wɔbe nɛɛ je Noa gbii lɛ yɛ gbɛ kroko hu nɔ. Yehowa fã klɛŋklɛŋ nuu kɛ yoo lɛ koni amɛkɛ amɛbɔlɛnamɔ mli hewalɛ ni Nyɔŋmɔ kɛha amɛ lɛ atsu nii yɛ bulɛ mli yɛ gbalashihilɛ gbɛjianɔtoo lɛ mli ni ‘amɛyi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ.’ (1 Mose 1:28) Ŋwɛibɔfoi toigbolɔi kɛ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara fite adesai yɛ Noa gbii lɛ amli. Amɛkɛ adesai agbɔmɔtsei ba shikpɔŋ lɛ nɔ, ni amɛkɛ yei fɛfɛji baná bɔlɛ, ni amɛfɔ bii ni ji gbɔmɔ fã kɛ daimonio fã—ni ji Nefilim. (1 Mose 6:2, 4) Akɛ esha ni nɛkɛ ŋwɛibɔfoi ni akɔnɔ fɔŋ ená amɛnɔ hewalɛ nɛɛ fee lɛ toɔ Sodom kɛ Gomora nɔ fɔŋ feemɔ lɛ he. (Yuda 6, 7) Enɛ hewɔ lɛ, bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara gbɛ eshwã yɛ nakai gbii lɛ amli.

11. Mɛɛ jeŋba shihilɛ haa wɔbe lɛ tamɔɔ Noa gbii lɛ?

11 Ni jeŋba he shihilɛ ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu? Mɛi babaoo ashihilɛ damɔ bɔlɛnamɔ nɔ, yɛ nɛkɛ naagbee gbii nɛɛ amli. Paulo tsɔɔ bɔ ni mɛi nɛɛ ji lɛ mli faŋŋ akɛ “nɔ ko nɔ ko efeee amɛ hiɛgbele dɔŋŋ”; mɛi babaoo eŋmɛɛ amɛhe “amɛha nyenyeŋtswibɔɔ, ni amɛkɛ hiɛjoomɔ tsuɔ nyaŋemɔ nii fɛɛ kwa.” (Efesobii 4:19) Bɔlɛnamɔ he mfonirii, bɔlɛnamɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ, bɔlɛnamɔ mli niseniianii ni afeɔ gbekɛbii, kɛ hii kɛ hii ni náa bɔlɛ egbɛ eshwã he fɛɛ he. Mɛi komɛi etsɔ hiɛ ‘amɛmiiná amɛtɔmɔ lɛ he nyɔmɔwoo ni sa’ momo yɛ bɔlɛnamɔ mli helai, weku shihilɛ ni fiteɔ, kɛ shihilɛ mli naagbai krokomɛi amli.—Romabii 1:26, 27.

12. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔná nyɛ̃ɛ wɔha nɔ fɔŋ lɛ?

12 Yehowa kɛ Nu Afua kpeteŋkpele lɛ ba yɛ Noa gbii lɛ amli ni ekpata jeŋ ni eye bɔlɛnamɔ he sɛkɛ lɛ hiɛ. Esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa anɔkwale ni eji akɛ gbii ni wɔyɔɔ mli nɛɛ tamɔ bɔ ni Noa gbii lɛ ji lɛ pɛpɛɛpɛ lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ. ‘Amanehulu kpeteŋkpele’ ni baa lɛ baajie ‘ajwamaŋbɔlɔi, gbalamlikulɔi, mɛi ni kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛheloo feɔ yakayaka nii, kɛ hii ni kɛ hii feɔ yakayaka nii’ kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. (Mateo 24:21; 1 Korintobii 6:9, 10; Kpojiemɔ 21:8) Kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔná nyɛ̃ɛ kɛha nɔ fɔŋ ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ shihilɛi ni baanyɛ eha mɔ kɛ ehe awo jeŋba shara mli lɛ ahe!—Lala 97:10; 1 Korintobii 6:18.

“Awo” Shikpɔŋ lɛ Nɔ “Obɔ Kɛ Yiwalɛ”

13. Mɛni hewɔ ‘yiwalɛ yi’ shikpɔŋ nɔ “obɔ” yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ?

13 Beni Biblia lɛ tsɔɔ nɔ kroko hu ni sa kadimɔ waa yɛ Noa gbii lɛ ahe lɛ, ejaje akɛ: “Shikpɔŋ lɛ nɔ efite yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, ni awo shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ kɛ yiwalɛ.” (1 Mose 6:11) Yɛ anɔkwale mli lɛ yiwalɛ jeee nɔ ko hee. Adam binuu Kain gbe enyɛmi nuu jalɔ lɛ. (1 Mose 4:8) Beni Lamek jieɔ yiwalɛ nifeemɔ mumɔ ni yɔɔ egbii lɛ amli lɛ kpo lɛ, efo lalafoo wiemɔ ko kɛshwã yɛ bɔ ni egbe oblanyo ko, ni akɛɛ efee kɛ yiŋtoo akɛ ekɛmiifã ehe lɛ hewɔ. (1 Mose 4:23, 24) Nɔ ni yɔɔ ehee yɛ Noa gbii lɛ amli ji he ni yiwalɛ nifeemɔ lɛ mli wa kɛyashɛ lɛ. Beni Nyɔŋmɔ bii ŋwɛibɔfoi atuatselɔi lɛ kɛ yei bote gbalashihilɛ mli yɛ shikpɔŋ nɔ ni amɛfɔ́ amɛshwiei—ni ji Nefilim lɛ—yiwalɛ tee hiɛ babaoo kɛyashɛ bɔ ni tsutsu lɛ aleee lɛ nakai. Taakɛ New World Translation lɛ tsɔɔ lɛ, nɛkɛ oblaŋi yiwalɔi nɛɛ ji “Asaabui”—“mɛi ni tsirɛɔ mɛi krokomɛi amɛgbeeɔ shi.” (1 Mose 6:4) Nɔ ni jɛ mli ba ji, shikpɔŋ lɛ nɔ ‘yi obɔ kɛ yiwalɛ.’ (1 Mose 6:13) Susumɔ naagbai ni ekolɛ Noa kɛkpe beni etsɔseɔ eweku lɛ yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ he okwɛ! Kɛlɛ, Noa ji ‘jalɔ yɛ Yehowa hiɛ yɛ nakai yinɔ lɛ mli bii lɛ ateŋ.’—1 Mose 7:1.

14. Jeŋ ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ebafee nɔ ni mli ‘eyi obɔ kɛ yiwalɛ’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

14 Yiwalɛ ehi shi yɛ adesai ayinɔsane bei fɛɛ mli. Shi taakɛ eji anɔkwale yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ, yiwalɛ etee nɔ yɛ wɔbe nɛɛ hu mli yɛ gbɛ ni eko bako nakai dã nɔ. Wɔnuɔ yiwalɛ nifeemɔ ni yaa nɔ yɛ shia, awuiyelii ni akɛtutuaa mɔ, gbɔmɛi akuu shishibulemɔ he tafaai, gbɔmɛi babaoo ni mɛi ni hiɛ tui gbeɔ amɛ ni yiŋtoo pɔtɛɛ ko bɛ sɛɛ lɛ ahe daa. Kɛfata enɛɛmɛi fɛɛ ahe lɛ, lashishwiemɔ ni tai kɛbaa lɛ hu yɛ. Shikpɔŋ lɛ nɔ eyi ekoŋŋ kɛ yiwalɛ nifeemɔ. Mɛni hewɔ? Mɛni eha efa babaoo nakai lɛ? Hetoo lɛ jieɔ nɔ kroko hu ni je amɛhe yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ kpo.

15. (a) Mɛni eha yiwalɛ nifeemɔ efa babaoo yɛ naagbee gbii nɛɛ amli lɛ? (b) Mɛni wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ ebaajɛ mli kɛba?

15 Beni ato Nyɔŋmɔ Mesia Maŋtsɛyeli lɛ shishi yɛ ŋwɛi yɛ afi 1914 lɛ, enɔ Maŋtsɛ ni awo, ni ji Yesu Kristo fee nɔ ko ni sa kadimɔ waa yɛ yinɔsane mli. Eshwie Satan Abonsam kɛ edaimonioi lɛ kɛjɛ ŋwɛi kɛba shikpɔŋ lɛ nɔ. (Kpojiemɔ 12:9-12) Dani Nu Afua lɛ baaba lɛ, ŋwɛibɔfoi toigbolɔi jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛshi gbɛhe ni amɛhiɛ yɛ ŋwɛi lɛ; shi kɛlɛ, yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ, ashwie amɛ yɛ ekãa naa. Kɛfata he lɛ, amrɔ nɛɛ amɛnyɛɛɛ amɛtsake amɛhe kɛtsɔmɔ adesai yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ koni amɛkɛná helooŋ akɔnɔi ni esaaa mli ŋɔɔmɔ dɔŋŋ. No hewɔ lɛ akɛni amɛnijiaŋ eje wui, ni amɛmli efu, ni amɛmiishe kojomɔ ni baa lɛ gbeyei hewɔ lɛ, amɛkɔneɔ gbɔmɛi kɛ nitsumɔ gbɛjianɔtoi ayiŋ koni amɛfee awuiyeli kɛ yiwalɛ nibii ni mɔbɔnalɛ bɛ mli ni naa wa kwraa fe nɔ ni afee yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ. Yehowa kpata jeŋ ni yɔɔ dani Nu Afua lɛ ba lɛ hiɛ beni ŋwɛibɔfoi toigbolɔi lɛ kɛ amɛbii lɛ eha emli eyi obɔ kɛ efɔŋfeemɔ lɛ sɛɛ. Obaanyɛ oná nɔmimaa akɛ ebaafee nakai nɔŋŋ yɛ wɔgbii nɛɛ amli! (Lala 37:10) Shi kɛlɛ, mɛi ni saraa ŋmɛnɛ lɛ le akɛ amɛkpɔmɔ lɛ ebɛŋkɛ.

Aashiɛ Shɛɛ Sane Lɛ

16, 17. Mɛni ji oti ni ji ejwɛ ni je amɛhe yɛ Noa gbii lɛ kɛ wɔgbii nɛɛ amli?

16 Anaa nibii ni je amɛhe ni ji ejwɛ ni yɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ gbii nɛɛ kɛ jeŋ ni tsɔ Nu Afua lɛ hiɛ lɛ teŋ lɛ yɛ nitsumɔ ni akɛwo Noa dɛŋ koni etsu lɛ mli. Noa kpɛ adeka agbo ko. Eji “shiɛlɔ” hu. (2 Petro 2:5) Mɛɛ shɛɛ sane eshiɛ lɛ? Eka shi faŋŋ akɛ ninefɔɔ kɛha tsuitsakemɔ kɛ hiɛkpatamɔ ni baa lɛ he kɔkɔbɔɔ fata Noa shiɛmɔ lɛ he. Yesu kɛɛ akɛ gbɔmɛi ni yɔɔ Noa gbii lɛ amli lɛ ‘ahiɛ bɛ amɛhe nɔ kɛyashi nu afua lɛ baloo amɛ fɛɛ kɛtee.’—Mateo 24:38, 39.

17 Nakai nɔŋŋ be mli ni Yehowa Odasefoi kɛ ekãa tsuɔ nitsumɔ ni akɛwo amɛdɛŋ akɛ amɛshiɛ lɛ he nii lɛ, belɛ aajaje Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shɛɛ sane lɛ yɛ jeŋ fɛɛ. Gbɔmɛi baanyɛ anu ni amɛkane Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwiemɔ mli, kɛ hooo kwraa lɛ yɛ je lɛŋ he fɛɛ he. Ajaa Buu-Mɔɔ wolo tɛtrɛɛ ni tswaa Yehowa Maŋtsɛyeli lɛ he adafi lɛ nɔ ni fa fe 25,000,000 ni akalaa yɛ wiemɔi ni fa fe 140 mli. Eji anɔkwale akɛ, aashiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ yɛ “je nɛŋ fɛɛ ní akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase.” Eka shi faŋŋ akɛ kɛji akɛ atsu nakai nitsumɔ lɛ agbe naa ni Nyɔŋmɔ tsui nyɔ emli lɛ, naagbee lɛ baaba.—Mateo 24:14.

18. Abaanyɛ akɛ bɔ ni mɛi babaoo hereɔ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ amɛhaa lɛ ato Noa gbii lɛ amli bii lɛ ateŋ mɛi pii ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

18 Kɛ́ wɔsusu bɔ ni gbii ni tsɔ Nu Afua lɛ hiɛ lɛ amli bii lɛ amumɔŋ shihilɛ kɛ jeŋba ekpɔtɔ eha lɛ he lɛ, ewaaa kwraa akɛ wɔɔnu nɔ hewɔ ni Noa weku lɛ bafee mɛi ni amɛkutsoŋbii ní bɛ hemɔkɛyeli lɛ ŋmɔɔ amɛ kɛ mɛi ni ajɛ́ɔ amɛ ni ayeɔ amɛhe fɛo lɛ shishi. Shi kɛlɛ naagbee lɛ ba kɛ̃. Nakai nɔŋŋ “hefɛoyelɔi kɛ hefɛoyeli” efa babaoo yɛ naagbee gbii nɛɛ amli. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Shi Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ baaba tamɔ julɔ baa nyɔɔŋ.” (2 Petro 3:3, 4, 10) Ebaaba mli kɛ̃ yɛ be ni ato lɛ naa. Ekpeŋ sɛɛ. (Habakuk 2:3) Kwɛ bɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ wɔɔya nɔ wɔsara!

Mɛi Fioo Pɛ Yi Ná Wala

19, 20. Mɛni yɔɔ ni je amɛhe yɛ Nu Afua lɛ kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nibii agbɛjianɔtoo lɛ hiɛkpatamɔ mli?

19 Nibii ni je amɛhe ni kã Noa gbii lɛ kɛ wɔgbii nɛɛ teŋ lɛ baaa naagbee kɛ gbɔmɛi lɛ anɔ fɔŋ feemɔ kɛ amɛhiɛkpatamɔ. Taakɛ mɛi ayi ná wala yɛ Nu Afua lɛ mli lɛ, nakai nɔŋŋ mɛi komɛi ayi baaná wala yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee mli. Mɛi ni yi ná wala yɛ Nu Afua lɛ mli lɛ ji heshibalɔi ní ehiii shi taakɛ mɛi babaoo hi shi amɛha lɛ. Amɛbo Nyɔŋmɔ kɔkɔbɔɔ lɛ toi ni amɛtsi amɛhe kɛjɛ yiwalɛ jeŋ ni yɔɔ nakai beaŋ lɛ he. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Noa hiɛ ba nyam yɛ Yehowa hiɛ. Ni [Noa] eye emuu yɛ eyinɔbii lɛ ateŋ.” (1 Mose 6:8, 9) Yɛ adesai fɛɛ ateŋ lɛ, ahere weku kome, ni ji ‘mɛi fioo pɛ, ni ji mɛi kpaanyɔ lɛ asusumai ayiwala kɛtsɔ nu lɛ mli.’ (1 Petro 3:20) Ni Yehowa Nyɔŋmɔ fã amɛ, ni ekɛɛ akɛ: “Nyɛfɔa ni nyɛyi afáa, ni nyɛyia shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ.”—1 Mose 9:1.

20 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ ‘asafo babaoo ko baajɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli.’ (Kpojiemɔ 7:9, 14) Mɛi enyiɛ baafee asafo babaoo lɛ? Yesu diɛŋtsɛ kɛɛ akɛ: “Agbó fintɔ̃ɔ kɛ gbɛ ni etsa ji nɔ ni kɛ mɔ yaa wala mli lɛ, ni mɛi fioo ji mɛi ni naa no.” (Mateo 7:13, 14) Kɛji akɛ akɛto mɛi akpekpei akpei abɔ ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ amrɔ nɛɛ ahe lɛ, mɛi ni yi baaná wala yɛ amanehulu kpeteŋkpele ni baa lɛ mli lɛ baafee mɛi fioo. Shi amɛbaaná hegbɛ ni tamɔ nɔ ni akɛha mɛi ni yi ná wala yɛ Nu Afua lɛ mli lɛ nɔŋŋ. Ekolɛ mɛi ni yi baaná wala lɛ baafɔ́ yɛ be ko mli koni amɛfee shikpɔŋ nɔ gbɛjianɔtoo hee lɛ fã.—Yesaia 65:23.

‘Nyɛyaa nɔ Nyɛsaraa’

21, 22. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ oná sane hesusumɔ ni kɔɔ Nu Afua nɛɛ he lɛ he sɛɛ yɛ? (b) Mɛni ji afi ŋmalɛ kɛha afi 2004 lɛ, ni mɛni hewɔ esa akɛ wɔbo ŋaawoo ni ekɛhaa lɛ toi lɛ?

21 Eyɛ mli akɛ etamɔ nɔ ni Nu Afua lɛ kɔɔɔ wɔgbii nɛɛ ahe akɛni eba etsɛ lɛ hewɔ moŋ, shi ekɛ kɔkɔbɔɔ ni mli ka shi faŋŋ ni esaaa akɛ wɔkuɔ wɔhiɛ wɔshwieɔ nɔ haa. (Romabii 15:4) Esa akɛ nibii ni je amɛhe yɛ Noa gbii lɛ kɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ aha wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ nɔ ni nibii ni yaa nɔ lɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ lɛ he, ni ekai wɔ yɛ ba ni Yesu baa taakɛ julɔ baa koni ebakojo efɔŋfeelɔi lɛ he.

22 Ŋmɛnɛ, Yesu Kristo miikudɔ mumɔŋ tsumaa nitsumɔ ko ni da waa. Bɔni afee ni anɔkwa jálɔi ahi shi shweshweeshwe ni amɛyi aná wala lɛ, mumɔŋ paradeiso ko ni tamɔ adeka yɛ. (2 Korintobii 12:3, 4) Esa akɛ wɔkã he wɔhi nakai paradeiso lɛ mli, bɔni afee ni abaa wɔyi kɛfo amanehulu kpeteŋkpele lɛ. Satan je lɛ ebɔle mumɔŋ paradeiso shihilɛhe lɛ he kɛkpe, efee klalo akɛ eeemi mɔ fɛɛ mɔ ni ewɔ wɔdɔi yɛ mumɔŋ lɛ. Ehe miihia ni ‘wɔya nɔ wɔsara’ ni wɔsaa wɔhe wɔto akɛ mɛi ni efee klalo kɛha Yehowa gbi lɛ.—Mateo 24:42, 44.

Ani Okaiɔ?

• Mɛɛ ŋaawoo Yesu kɛha yɛ ebaa lɛ he?

• Mɛni he Yesu kɛ be ni eba lɛ to?

• Mɛɛ gbɛ̀i anɔ wɔbe nɛɛ tamɔ Noa gbii lɛ yɛ?

• Esa akɛ nibii ni je amɛhe yɛ Noa gbii lɛ kɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ ahesusumɔ aná hehiamɔ henumɔ ni wɔyɔɔ lɛ nɔ hewalɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 18]

Afi ŋmalɛ kɛha afi 2004 lɛ baafee: “Nyɛsaraa . . .Nyɛsaa nyɛhe nyɛtoa.”—Mateo 24:42, 44.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Noa fee toiboo eha ŋwɛi kɔkɔbɔɔ. Ani wɔ hu wɔfeɔ nakai nɔŋŋ?

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 16, 17]

“Bɔ ni Noa gbii lɛ fee lɛ, nakai gbɔmɔ bi lɛ baa lɛ hu baatamɔ”