Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyɛsaa Nyɛhe Nyɛtoa Yehowa Gbi lɛ

Nyɛsaa Nyɛhe Nyɛtoa Yehowa Gbi lɛ

Nyɛsaa Nyɛhe Nyɛtoa Yehowa Gbi lɛ

“Nyɛsaa nyɛhe nyɛtoa, ejaakɛ nɔ̃ ŋmɛlɛtswaa ni nyɛsusuuu lɛ nɔ gbɔmɔ bi lɛ baa.”—MATEO 24:44.

1. Mɛni hewɔ ni esa akɛ wɔsusu Yehowa gbi lɛ he lɛ?

EBAAFEE ta kɛ mlifu gbi, piŋmɔ kɛ nɔnyɛɛ, duŋ kɛ amaŋfɔfeemɔ gbi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa “gbi wulu ni he yɔɔ gbeyei” lɛ baaba nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ nɔ, taakɛ bɔ ni jeŋ ni yɔɔ Noa gbii lɛ amli lɛ mli bii gboi yɛ Nu Afua lɛ mli lɛ. Ebaaba mli lɛɛlɛŋ. Kɛlɛ, “mɔ fɛɛ mɔ ní aaatsɛ́ Yehowa gbɛi anɔ lɛ, aaahere eyiwala.” (Yoel 3:3-5; Amos 5:18-20) Nyɔŋmɔ baakpata ehenyɛlɔi lɛ ahiɛ ni ebaahere ewebii lɛ ayiwala. Gbalɔ Zefania kɛ hehiamɔ henumɔ jaje akɛ: “Yehowa gbi wulu lɛ ebɛŋkɛ, ebɛŋkɛ, ni eeye oyai naakpa.” (Zefania 1:14) Shi, mɛɛ be abaatsu ŋwɛi kojomɔ nɛɛ he nii?

2, 3. Mɛni hewɔ ni ehe hiaa ni wɔsaa wɔhe wɔto Yehowa gbi lɛ?

2 Yesu kɛɛ akɛ: “Shi no gbi lɛ kɛ no ŋmɛlɛtswaa lɛ mɔ ko mɔ ko leee he eko, bɔfoi ni yɔɔ ŋwɛi lɛ tete leee, ni bi lɛ tete leee, ja mitsɛ kome kɛkɛ.” (Mateo 24:36) Akɛni wɔleee be pɔtɛɛ ni ji hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔbo wiemɔi ni yɔɔ wɔ afi ŋmalɛ kɛha afi 2004 lɛ mli lɛ toi akɛ: “Nyɛsaraa . . . Nyɛsaa nyɛhe nyɛtoa.”—Mateo 24:42, 44.

3 Beni Yesu tsɔɔ bɔ ni trukaa lɛ abaabua mɛi ni efee klalo lɛ anaa kɛya he ni yɔɔ shweshweeshwe yɛ be mli ni akwaa mɛi krokomɛi lɛ, ekɛɛ akɛ: “Mɛi enyɔ aaahi ŋmɔshi, aaaŋɔ mɔ kome, ni aaashi mɔ kroko lɛ. Mɛi enyɔ aaawiɛ yɛ wiɛ sɛɛ; aaaŋɔ mɔ kome, ni aaashi mɔ kroko lɛ.” (Mateo 24:40, 41) Te wɔshihilɛ baaji eha tɛŋŋ yɛ nakai jaramɔ be lɛ mli? Ani wɔbaafee mɛi ni efee klalo, loo ebaati wɔ shi trukaa? Babaoo damɔ nifeemɔ gbɛ̀i ni wɔbaakɔ amrɔ nɛɛ nɔ. Bɔni afee ni wɔnyɛ wɔsaa wɔhe wɔto Yehowa gbi lɛ, ebiɔ ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ su ko ni egbɛ eshwã ŋmɛnɛ lɛ he, ni ji akɛ, esa akɛ wɔkpoo mumɔŋ shihilɛ pɔtɛɛ ko, ni wɔte shi wɔwo shihilɛ gbɛ̀i komɛi.

Kwa Su ni Ji Nɔ ko ni Jeee Mɔ He Sane Lɛ

4. Mɛɛ su gbɔmɛi ni yɔɔ Noa gbii lɛ amli lɛ hiɛ?

4 Susumɔ Noa gbii lɛ ahe okwɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Hemɔkɛyeli Noa hu kɛbu Nyɔŋmɔ, beni efã lɛ yɛ nii ní anako lɛ ahewɔ lɛ, ni ekɛsaa adeka eha ewe lɛ yiwalaheremɔ.” (Hebribii 11:7) Adeka lɛ baafee nɔ ni ekaaa kɛ nɔ ni anaa faŋŋ. Kɛfata he lɛ, Noa ji “jalɛ shiɛlɔ.” (2 Petro 2:5) Noa adeka kpɛɛ nitsumɔ lɛ loo eshiɛmɔ nitsumɔ lɛ tsirɛɛɛ gbɔmɛi ni yɔɔ egbii lɛ amli lɛ ni amɛtsake amɛshihilɛ gbɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ amɛhiɛ “niyeli kɛ ninumɔ kɛ yoowɛɛ kɛ gbalahamɔ mli.” Mɛi ni Noa shiɛ etsɔɔ lɛ náaa dekã kwraa kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛnibii ahe nitsumɔ kɛ shwɛmɔ kɛ ŋɔɔmɔ aahu akɛ “amɛhiɛ bɛ amɛhe nɔ kɛyashi nu afua lɛ baloo amɛ fɛɛ kɛtee.”—Mateo 24:38, 39.

5. Mɛni ji maŋbii ni yɔɔ Sodom lɛ asu yɛ Lot gbii lɛ amli?

5 Nakai nɔŋŋ eji yɛ Lot gbii lɛ amli hu. Ŋmalɛi lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Amɛmiiyeyee nii, amɛmiinunuu dãai, amɛmiihehei, amɛmiihɔ̃hɔ̃ɔ nii, amɛmiitɛo tsei ni amɛmiimamɔ tsũi; shi gbi nɔ ni Lot je Sodom lɛ, Nyɔŋmɔ nɛ la kɛ swɔɔ kɛjɛ ŋwɛi, ni ekpata amɛ fɛɛ kwa amɛhiɛ.” (Luka 17:28, 29) Beni bɔfoi ebɔ Lot kɔkɔ yɛ hiɛkpatamɔ ni baa lɛ he sɛɛ lɛ, ekɛ eshaahiimɛi lɛ wie yɛ nɔ ni baa lɛ he. Kɛlɛ, “etamɔ mɔ ni yeɔ fɛo” yɛ amɛhiɛ.—1 Mose 19:14.

6. Mɛɛ su esa akɛ wɔkpoo?

6 Yesu kɛɛ akɛ, taakɛ eyɔɔ yɛ Noa kɛ Lot gbii lɛ amli lɛ, “nakai nɔŋŋ gbɔmɔ bi lɛ baa lɛ” aaatamɔ. (Mateo 24:39; Luka 17:30) Eji anɔkwale akɛ, su ni egbɛ eshwã mɛi babaoo ateŋ ŋmɛnɛ ji nɔ ko ni jeee mɔ he sane su lɛ. Esa akɛ wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ koni su ni tamɔ nakai akaná wɔnɔ hewalɛ. Nɔ fɔŋ ko bɛ niyenii ni ŋɔɔ ni aaaye kɛ ninumɔ yɛ hiɛshikamɔ mli lɛ he. Nakai nɔŋŋ hu gbalashihilɛ ji Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo. Shi kɛlɛ, kɛji saji nɛɛ ebatsɔ nɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ wɔshihilɛ mli ní wɔkɛ mumɔŋ nibii eŋmɛ afã lɛ, ákɛ aŋkroaŋkroi lɛ ani wɔfee klalo kɛha Yehowa gbi ni he yɔɔ gbeyei lɛ?

7. Mɛɛ sanebimɔ ni he hiaa esa akɛ wɔbi wɔhe dani wɔtiu nɔ ko feemɔ sɛɛ, ni mɛni hewɔ?

7 Bɔfo Paulo kɛɛ akɛ: “Be lɛ faaa dɔŋŋ; nɔ ni eshwɛ ji akɛ, mɛi ni yɔɔ ŋamɛi tete afee tamɔ mɛi ni bɛ eko.” (1 Korintobii 7:29-31) Be fioo ko pɛ eshwɛ kɛha wɔ koni wɔkɛgbe Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ lɛ naa. (Mateo 24:14) Paulo wo mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ po ŋaa koni amɛkafee mɛi ni bɛ amɛhewɔŋ dekã kwraa yɛ be ni amɛnáa amɛhaa amɛhefatalɔi lɛ mli aahu akɛ amɛkɛ Maŋtsɛyeli nibii lɛ aaaye gbɛhe ni ji enyɔ yɛ amɛshihilɛi amli. Eka shi faŋŋ akɛ, jwɛŋmɔŋ henumɔ ni Paulo jieɔ yi lɛ ji nɔ ni tamɔɔɔ nɔ ko ni jeee mɔ he sane su lɛ. Yesu kɛɛ akɛ: “Shi nyɛtaoa Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ kɛ ejalɛ lɛ tsutsu.” (Mateo 6:33) Sanebimɔ ni he hiaa ni esa akɛ obi ohe kɛji oofee yiŋkpɛɛ ko loo dani otiu nɔ ko sɛɛ ji akɛ, ‘Mɛɛ gbɛ nɔ enɛ baasa Maŋtsɛyeli nibii ni mikɛyeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ mishihilɛ mli lɛ he yɛ?’

8. Kɛji akɛ daa gbi shihilɛ mli nifeemɔi ebatsɔ nɔ̃ titri ni wɔsusuɔ he lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

8 Ni kɛji wɔyɔse akɛ wɔkɛ wɔhe ewo daa gbi shihilɛ mli nifeemɔi ni yaa nɔ lɛ amli momo kɛyashɛ he ko akɛ wɔku wɔhiɛ wɔshwie saji ni kɔɔ mumɔŋ nibii ahe lɛ nɔ hu? Ani srɔtofeemɔ bibioo pɛ yɔɔ wɔshihilɛ gbɛ lɛ kɛ wɔnanemɛi ni bɛ Ŋmalɛi lɛ amli anɔkwa nilee, ní amɛjeee Maŋtsɛyeli jajelɔi lɛ anɔ̃ lɛ teŋ? Kɛji nakai eji lɛ, no lɛ ehe miihia ni wɔsɔle yɛ sane lɛ he. Yehowa baanyɛ eha wɔná jwɛŋmɔŋ su ní ja. (Romabii 15:5; Filipibii 3:15) Ebaanyɛ eye ebua wɔ koni wɔkɛ Maŋtsɛyeli nibii aye klɛŋklɛŋ gbɛhe, ni wɔfee nɔ ni ja, ni wɔtsu wɔgbɛnaa nii ni kã wɔnɔ yɛ ehiɛ lɛ ahe nii.—Romabii 12:2; 2 Korintobii 13:7.

Wu Oshi Mumɔŋ Wɔdɔiwɔɔ

9. Taakɛ Kpojiemɔ 16:14-16 tsɔɔ lɛ, mɛni hewɔ ehe hiaa ni awu ashi mumɔŋ wɔdɔiwɔɔ lɛ?

9 Gbalɛ ni wie “Nyɔŋmɔ Ofe lɛ gbi wulu lɛ nɔ ta” ni baa yɛ Harmagedon lɛ he lɛ nɔŋŋ bɔ kɔkɔ akɛ ekolɛ mɛi komɛi eshiŋ kpe. Nuŋtsɔ Yesu Kristo kɛɛ akɛ: “Naa, miiba taakɛ julɔ. Ajɔɔ mɔ ni saraa ni etoɔ etadei lɛ, koni ekanyiɛ yayai ni ana ehiɛgbele lɛ.” (Kpojiemɔ 16:14-16) Atadei ni atsĩ tã yɛ biɛ lɛ damɔ shi kɛha nibii ni kadiɔ wɔ akɛ Yehowa Odasefoi Kristofoi lɛ. Nɔ ni fata enɛ he ji wɔnitsumɔ akɛ Maŋtsɛyeli jajelɔi kɛ wɔ-Kristofoi ajeŋba. Kɛ́ wɔbɔi mumɔŋ wɔdɔiwɔɔ nigii lɛ, ekolɛ abaajie nibii ni kadiɔ wɔ akɛ Kristofoi lɛ kɛjɛ wɔhe. Enɛ yɛ hiɛgbele ni eyɛ oshara hu. Esa akɛ wɔwu wɔshi shihilɛ gbɛ ko ni haa mɔ boteɔ mumɔŋ wɔdɔiwɔɔ loo gbedeefeemɔ mli lɛ. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔwu wɔshi su ni tamɔ nɛkɛ?

10. Mɛni hewɔ daa Biblia kanemɔ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ yɛ mumɔŋ lɛ?

10 Biblia lɛ maa bɔ ni ehe hiaa ni wɔshi kpe ni wɔhiɛ akã shi lɛ nɔ mi shii abɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Sanekpakpa lɛ mli saji lɛ kaiɔ wɔ akɛ: “Nyɛsaraa” (Mateo 24:42; 25:13; Marko 13:35, 37); “nyɛsaa nyɛhe nyɛtoa” (Mateo 24:44); “nyɛkwɛa jogbaŋŋ, nyɛshia kpe” (Marko 13:33); “nyɛsaa nyɛhe nyɛtoa” (Luka 12:40). Beni bɔfo Paulo tsɔɔ akɛ Yehowa gbi lɛ baaba je nɛɛ nɔ trukaa egbe naa lɛ, ewo nanemɛi heyelilɔi lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛkahaa wɔmiiwɔa tamɔ mɛi ni eshwɛ lɛ, shi moŋ nyɛhaa wɔshia kpe ni wɔhiɛ akãa shi.” (1 Tesalonikabii 5:6) Kristo Yesu ni awo ehiɛ nyam lɛ ma bɔ ni ebaa lɛ baafee trukaa lɛ nɔ mi yɛ Biblia lɛ naagbee wolo lɛ mli akɛ: “Miiba oyá.” (Kpojiemɔ 3:11; 22:7, 12, 20) Hebri gbalɔi lɛ ateŋ mɛi babaoo hu tsɔɔ bɔ ni Yehowa kojomɔ gbi kpeteŋkpele lɛ baaji lɛ mli, ni amɛbɔ he kɔkɔ. (Yesaia 2:12, 17; Yeremia 30:7; Yoel 2:11; Zefania 3:8) Kɛ́ wɔkane Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji Biblia lɛ daa, ni wɔjwɛŋ nɔ ni wɔkaneɔ lɛ nɔ lɛ, ebaaye ebua wɔ jogbaŋŋ koni wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ yɛ mumɔŋ.

11. Mɛni hewɔ teemɔŋ Biblia mli nikasemɔ he hiaa kɛha mumɔŋ kpeshii lɛ?

11 Hɛɛ, kwɛ bɔ ni mɔdɛŋ ni abɔɔ koni akɛ Biblia kasemɔ woji ni “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ efee lɛ afee teemɔŋ nikasemɔ ni akɛkase Ŋmalɛi lɛ ji tsofa ni haa wɔhiɛ kãa yɛ mumɔŋ ha! (Mateo 24:45-47) Shi kɛji akɛ teemɔŋ nikasemɔ he aaaba sɛɛnamɔ lɛ, no lɛ esa akɛ efee nɔ ni yaa hiɛ ni afeɔ daa. (Hebribii 5:14–6:3) Esa akɛ wɔye mumɔŋ niyenii ni wa daa. Ekolɛ be ni wɔɔná kɛha no feemɔ yɛ wɔbe nɛɛ mli lɛ baafee nɔ ni wa. (Efesobii 5:15, 16) Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, Biblia lɛ kɛ woji ni akɛkaseɔ Ŋmalɛi lɛ ni wɔɔkane beni wɔyɔɔ dekã pɛ lɛ kɛkɛ faaa. Kɛ́ wɔhe ‘aaawa yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli’ ni wɔshi kpe lɛ, no lɛ teemɔŋ nikasemɔ ni aaafee daa he miihia.—Tito 1:13.

12. Kristofoi akpeei, kpeei bibii, kɛ kpokpaa wulu nɔ kpeei yeɔ ebuaa wɔ koni wɔwu wɔshi mumɔŋ wɔdɔiwɔɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

12 Kristofoi akpeei, kpeei bibii, kɛ kpokpaa wulu nɔ kpeei hu yeɔ buaa wɔ koni wɔwu wɔshi mumɔŋ wɔdɔiwɔɔ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ nitsɔɔmɔ ni wɔnine shɛɔ nɔ lɛ nɔ. Ani ayaaa nɔ akaiii wɔ shii abɔ yɛ bɔ ni Yehowa gbi lɛ ebɛŋkɛ eha yɛ henaabuamɔi nɛɛ ashishi? Kristofoi akpeei ni afeɔ daa otsi lɛ hu haa wɔnáa hegbɛi koni ‘wɔkɛkanya wɔhe kɛha suɔmɔ kɛ nitsumɔi kpakpai.’ Kanyamɔ loo hewalɛwoo ni tamɔ nɛkɛ lɛ haa wɔshiɔ kpe yɛ mumɔŋ. Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ awoɔ wɔ hewalɛ koni wɔbua wɔhe naa kutuu daa akɛni ‘wɔnaa akɛ gbi lɛ miibɛŋkɛ nɛɛ.’—Hebribii 10:24, 25.

13. Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔhiɛ atsɛ̃ yɛ mumɔŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

13 Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ ni wɔkɛ wɔhe woɔ mli kɛ wɔtsui muu fɛɛ lɛ hu yeɔ buaa wɔ koni wɔya nɔ wɔshi kpe. Mɛɛ gbɛ kroko yɔɔ ni hi, ni baaha bei lɛ ahe okadii lɛ kɛ amɛshishinumɔ ahi wɔyitsoŋ be fɛɛ be fe nɔ ni wɔkɛ mɛi krokomɛi aaawie he? Ni kɛji akɛ wɔna akɛ mɛi ni wɔkɛkaseɔ Biblia lɛ miiya amɛhiɛ ni amɛje shishi amɛkɛ nɔ ni amɛkaseɔ lɛ miitsu nii lɛ, ehaa hehiamɔ henumɔ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔyɔɔ lɛ yaa hiɛ. Bɔfo Petro kɛɛ akɛ: “Nyɛsaa nyɛjwɛŋmɔ kɛha nitsumɔ, nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ waa.” (1 Petro 1:13, NW) ‘Babaoo ni wɔɔfee yɛ Nuŋtsɔ lɛ nitsumɔ lɛ mli daa nɛɛ’ lɛ ji tsofa kpakpa ni haŋ wɔfee gbedee yɛ mumɔŋ.—1 Korintobii 15:58.

Kwa Shihilɛ Gbɛ̀i ni Yeɔ Mɔ Awui yɛ Mumɔŋ

14. Taakɛ atsɔɔ mli yɛ Luka 21:34-36 lɛ, mɛɛ shihilɛ gbɛ̀i Yesu bɔ kɔkɔ yɛ he?

14 Yesu kɛ kɔkɔbɔɔ kroko hu ha yɛ egbalɛ ni sa kadimɔ waa ni tsɔɔ okadii ni kɔɔ ba ni eba lɛ he lɛ mli. Ekɛɛ akɛ: “Nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ, koni fufeemɔ kɛ dãatɔɔ kɛ daaŋ ŋmaa he haomɔi akahe nyɛtsuii, ni nakai gbi lɛ miibati nyɛ shi trukaa; ejaakɛ ebaaba mɛi fɛɛ ni hiɔ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ lɛ anɔ tamɔ tsɔne. No hewɔ lɛ nyɛsaraa be fɛɛ be ní nyɛsɔlea, koni nyɛnyɛ nii ni baaba nɛɛ fɛɛ mli nyɛje, ní nyɛnyɛ gbɔmɔ bi lɛ hiɛ nyɛdamɔ.” (Luka 21:34-36) Yesu tsɔɔ shihilɛ gbɛ̀i ni adesai fɛɛ tiuɔ sɛɛ lɛ mli yɛ gbɛ ni ja nɔ: niyeli fe nine, dãatɔɔ, kɛ shihilɛ gbɛ ni haa afeɔ yeyeeye.

15. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkwa fufeemɔ kɛ dãatɔɔ lɛ?

15 Fufeemɔ kɛ dãatɔɔ kɛ Biblia mli shishitoo mlai kpãaa gbee, ni esa akɛ akwa. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Kaaŋɔ ohe ofutu dãatɔlɔi kɛ mɛi ni feɔ loo he fú lɛ!” (Abɛi 23:20) Shi ehe ehiaaa ni niyeli kɛ ninumɔ ayashɛ nakai ŋɛlɛ nɔ dani efee nɔ ni yɔɔ oshara. Kɛ́ eshɛko nakai ŋɛlɛ nɔ po lɛ, ebaanyɛ eha mɔ afee vii kɛ anihao. Biblia mli abɛ ko kɛɔ akɛ: “Anihaolɔ susuma shweɔ nɔ ko, ni enáaa.” (Abɛi 13:4) Gbɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ baasumɔ akɛ efee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii, shi yɛ anyagbafeemɔ hewɔ lɛ, enyɛɛɛ etsu nɔ ni eshweɔ lɛ he nii.

16. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkwa wɔweku lɛ he yeyeeyefeemɔi ni wɔɔha eye wɔnɔ lɛ?

16 Mɛni ji shihilɛ mli yeyeeyefeemɔi ni Yesu bɔ he kɔkɔ lɛ? Ekomɛi ji mɔ diɛŋtsɛ hiamɔ nii, weku lɛ kwɛmɔ, kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ enɛ. Kwɛ bɔ ni ebaafee nɔ ni nilee bɛ mli akɛ wɔɔŋmɛ gbɛ koni enɛɛmɛi aye wɔnɔ! Yesu bi akɛ: “Shi nyɛteŋ namɔ kɛ yeyeeyefeemɔ aaanyɛ atsa ekɛlɛ naa ninetalɔ kome?” Ewo etoibolɔi lɛ ŋaa akɛ: “Nyɛkahaoa nyɛhe nyɛkɛa akɛ: Mɛni wɔɔye, aloo mɛni wɔɔnu, mɛni hu wɔɔŋɔha wɔhe? Ejaakɛ nii nɛɛ fɛɛ sɛɛ jeŋmajiaŋbii lɛ diɔ. Shi nyɛtsɛ lɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ le akɛ nii nɛɛ fɛɛ he miihia nyɛ.” Maŋtsɛyeli lɛ he nibii ni wɔkɛaaye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛi amli, kɛ hekɛnɔfɔɔ ni wɔɔná yɛ Yehowa mli akɛ ekɛ wɔhiamɔ nibii baaha wɔ lɛ baaha wɔye yeyeeyefeemɔi anɔ, ni ebaaye ebua wɔ koni wɔshi kpe.—Mateo 6:25-34.

17. Heloonaa nibii asɛɛtiumɔ baanyɛ aha afee yeyeeye yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

17 Heloonaa nibii asɛɛtiumɔ hu baanyɛ aha mɔ afee yeyeeye. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi komɛi haa amɛshihilɛ mli waa kɛtsɔ nibii babaoo ni amɛheɔ fe bɔ ni amɛaanyɛ amɛwo he nyɔmɔ lɛ nɔ. Gbɛjianɔtoi ni akɛnáa shika yɛ be kukuoo mli kɛ shika ni akɛwoɔ nitsumɔi amli ni yɔɔ oshara lɛ elaka mɛi krokomɛi. Yɛ mɛi krokomɛi agbɛfaŋ lɛ, wolokasemɔ koni akɛná nii babaoo lɛ bafeɔ oshara kɛhaa amɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wolokasemɔ falɛ ni sa baanyɛ aye abua koni aná nitsumɔ. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, be babaoo ni akɛtiuɔ wolokasemɔ ni nɔ kwɔ waa sɛɛ lɛ eha mɛi komɛi eye amɛhe awui yɛ mumɔŋ. Mɛɛ shihilɛ ni yɔɔ oshara ni aaahi mli beni Yehowa gbi lɛ bɛŋkɛɔ lɛ enɛ ji nɛkɛ! Biblia lɛ bɔɔ kɔkɔ akɛ: “Mɛi ni taoɔ nii pii aná lɛ gbeeɔ kaa kɛ tsɔne kɛ kwashiai akɔnɔi pii ni fiteɔ mɔ ní tsiɔ mɛi ewoɔ hiɛkpatamɔ kɛ laajemɔ mli lɛ amli.”—1 Timoteo 6:9.

18. Bɔni afee ni wɔkɛ wɔhe akawo heloonaa ninámɔ sɛɛdii shihilɛ mli lɛ, mɛɛ nyɛmɔ esa akɛ wɔná?

18 Oti ko ni he hiaa ni haŋ wɔkɛ wɔhe awo heloonaa ninámɔ sɛɛdii shihilɛ mli ji ni wɔná nyɛmɔ ni baaha wɔle ekpakpa kɛ efɔŋ mlikpamɔ beni wɔkpɛɔ wɔyiŋ. Wɔnáa nyɛmɔ nɛɛ kɛtsɔ ‘mumɔŋ niyenii ni ji mɛi ni edara anɔ̃ lɛ’ yeli daa, kɛ kɛtsɔ ‘wɔjwɛŋmɔŋ nyɛmɔi lɛ ni wɔɔtsɔse kɛtsɔ ekɛ nitsumɔ nɔ’ lɛ nɔ. (Hebribii 5:13, 14) “Nii ni hi titri lɛ” ni wɔɔyoo beni wɔkɛ nibii ni he hiaa lɛ yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ baabu wɔhe koni wɔkahala nibii ni ehiii.—Filipibii 1:10.

19. Kɛji akɛ wɔyɔse akɛ be fioo pɛ wɔnáa kɛha mumɔŋ nibii asɛɛtiumɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

19 Heloonaa ninámɔ sɛɛdii shihilɛ baanyɛ ashwila wɔ, ni ebaaha wɔná be fioo pɛ kɛha mumɔŋ nibii asɛɛtiumɔ, loo ehaŋ wɔná be ko kwraa kɛha no feemɔ. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔpɛi wɔmli wɔkwɛ koni wɔkaha shihilɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ miitsɔ wɔ tsɔne lɛ? Esa akɛ wɔkɛ sɔlemɔ asusu bɔ ni wɔbaanyɛ wɔha wɔshihilɛ afee mlɛo, kɛ he ni wɔbaanyɛ wɔha efee mlɛo kɛyashi lɛ he. Maŋtsɛ Salomo ni hi shi yɛ blema Israel lɛ kɛɛ akɛ: “Nitsulɔ lɛ, eye nii fioo jio, pii jio, ewɔ ŋɔɔ enaa; shi tɔ ni niiatsɛ tɔɔ lɛ haaa ewɔ.” (Jajelɔ 5:11) Ani heloonaa nibii ni he ehiaaa lɛ anɔkwɛmɔ heɔ wɔbe kɛ hewalɛ babaoo? Kɛji akɛ wɔyɛ nibii babaoo lɛ, babaoo ni ehe bahiaa ni wɔkwɛ nɔ, wɔwo amɛhe inshuɔrans nyɔji, ni wɔbu he. Ani ehe baaba sɛɛnamɔ kɛha wɔ akɛ wɔɔŋmɛɛ nibii komɛi ni wɔyɔɔ lɛ ahe ni wɔkɛha wɔshihilɛ afee mlɛo?

Bɔ Fɛɛ Bɔ ni Eji lɛ, Saamɔ Ohe Oto

20, 21. (a) Mɛɛ nɔmimaa bɔfo Petro kɛha yɛ Yehowa gbi lɛ he? (b) Mɛɛ nifeemɔi kɛ nitsumɔi esa akɛ wɔya nɔ wɔtsu yɛ be mli ni wɔsaa wɔhe wɔtoɔ Yehowa gbi lɛ?

20 Noa gbii lɛ amli je lɛ ba enaagbee, ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ hu baaba enaagbee. Bɔfo Petro ma nɔ mi kɛha wɔ akɛ: “Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ baaba tamɔ julɔ baa nyɔɔŋ, ni no mli lɛ ŋwɛi lɛ aaaho aya kɛ gbɛɛmɔ, ni je nɛŋ shishijee nii lɛ aaasere yɛ la mli, ni shikpɔŋ kɛ emli nitsumɔi lɛ aaashã.” Ahereŋ mfonirifeemɔŋ ŋwɛi—ni ji nɔyelii gbohii—lɛ yiwala, ni asaŋ ahereŋ mfonirifeemɔŋ shikpɔŋ—ni ji adesai ni etsi amɛhe kɛjɛ Nyɔŋmɔ he—lɛ yiwala yɛ Nyɔŋmɔ mlifu ni naa wa lɛ mli. Beni Petro tsɔɔ bɔ ni wɔbaanyɛ wɔsaa wɔhe wɔto nakai gbi lɛ, ekɛɛ akɛ: “Agbɛnɛ, akɛni nɛkɛ nibii nɛɛ fɛɛ baafite hewɔ lɛ, mɛɛ gbɔmɛi sa akɛ nyɛtsɔmɔ yɛ jeŋbai krɔŋkrɔŋi kɛ Nyɔŋmɔjamɔi amli? mɛi ni kwɛɔ gbɛ ni amɛshweɔ Nyɔŋmɔ gbi lɛ baa lɛ.”—2 Petro 3:10-12.

21 Kristofoi akpeei yaa kɛ sanekpakpa lɛ shiɛmɔ ni wɔkɛ wɔhe woɔ mli daa lɛ fata Nyɔŋmɔjamɔ nifeemɔi kɛ nitsumɔi nɛɛ ahe. Eba akɛ wɔɔjɛ wɔtsui mli ni wɔjɛ wɔtu wɔhe wɔha Nyɔŋmɔ lɛ mli wɔtsu enɛɛmɛi ahe nii beni wɔkɛ tsuishitoo mɛɔ Yehowa gbi wulu lɛ. Nyɛhaa ‘wɔbɔa mɔdɛŋ, koni ana wɔ ní muji loo kpa ko bɛ wɔhe yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, yɛ hejɔlɛ mli.’—2 Petro 3:14.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni hewɔ esa akɛ wɔsaa wɔhe wɔto Yehowa gbi lɛ?

• Kɛ́ shihilɛ mli nibii asɛɛdii ebatsɔ nɔ̃ titri ni wɔsusuɔ he yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

• Mɛni baaye abua wɔ koni wɔwu wɔshi mumɔŋ wɔdɔiwɔɔ?

• Mɛɛ shihilɛ gbɛ̀i ni yeɔ awui esa akɛ wɔkwa, ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 20, 21]

Gbɔmɛi ni hi shi yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ hiɛ bɛ kojomɔ ni baa amɛnɔ lɛ nɔ—ani ohiɛ yɛ nɔ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Ani obaanyɛ oha oshihilɛ afee mlɛo koni oná be babaoo kɛha mumɔŋ nibii asɛɛtiumɔ?