Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ajɔɔ Wɔ Babaoo Yɛ Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛmɔ Mumɔ Ni Wɔhiɛ Mli Lɛ Hewɔ

Ajɔɔ Wɔ Babaoo Yɛ Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛmɔ Mumɔ Ni Wɔhiɛ Mli Lɛ Hewɔ

Wala Shihilɛ He Sane

Ajɔɔ Wɔ Babaoo Yɛ Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛmɔ Mumɔ Ni Wɔhiɛ Mli Lɛ Hewɔ

TAAKƐ TOM COOKE GBA

Tutswiamɔi agbɛɛmɔ fite wɔtoiŋjɔlɛ yɛ shwane ko mli trukaa. Tuŋtɛi kɛ foi tsɔmɔ tsei ni yɔɔ wɔbɔɔ lɛ mli lɛ mli. Mɛni yaa nɔ lɛ? Etsɛɛɛ nɔŋŋ ni wɔná wɔle akɛ abutu nɔyeli lɛ, ni ákɛ Tatsɛ Idi Amin ji mɔ ni yeɔ Uganda nɔ agbɛnɛ. Enɛ ba mli yɛ afi 1971.

MƐNI hewɔ ni mikɛ miŋa Ann shi England ni toiŋjɔlɛ babaoo yɔɔ jɛmɛ lɛ kɛba Afrika he ko ni yɔɔ oshara waa nɛɛ lɛ? Efeɔ mi akɛ yɛ adebɔɔ su naa lɛ misumɔɔ akɛ matsu nitsumɔ heei, shi ekãa ni afeɔ yɛ Maŋtsɛyeli sɔɔmɔ lɛ mli lɛ he nɔkwɛmɔnɔ ni mifɔlɔi fee lɛ ji nɔ titri ni kanya maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ mumɔ lɛ yɛ mimli.

Mikaiɔ gbi klɛŋklɛŋ ni mifɔlɔi kɛ Yehowa Odasefoi kpe yɛ be ko ni jeŋ edɔ waa yɛ August afi 1946 lɛ mli lɛ. Amɛkɛ gbɔi enyɔ lɛ damɔ shinaa lɛ naa ni amɛkɛ amɛ gba sane ŋmɛlɛtswai babaoo. Gbɔi nɛɛ, ni ji Fraser Bradbury kɛ Mamie Shreve ku amɛsɛɛ amɛbasara wɔ shii abɔ, ni wɔweku lɛ shihilɛ tsake kwraa yɛ nyɔji ni nyiɛ sɛɛ kɛba lɛ amli.

Ekãa He Nɔkwɛmɔnɔ ni Mifɔlɔi Fee

Mifɔlɔi kɛ amɛhe wo kwasafo nitsumɔi babaoo mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni eshwɛ fioo ni amɛbaabɔi Biblia lɛ kasemɔ lɛ, amɛkɛ Winston Churchill he mfonirii babaoo ni dara wula wɔshia lɛ he. Beni oshikifɔ̃ɔ yɛ ta ni awu lɛ sɛɛ lɛ yaa nɔ lɛ, Conservative Party Committee (Kuu ni Emli Bii lɛ Susuɔ akɛ Ehi akɛ Aŋkroaŋkroi Akwɛ Nitsumɔi Anɔ Fe Nɔyeli Lɛ) mli bii ni yɔɔ wɔkutso lɛ mli lɛ kɛ wɔshia lɛ fee amɛkpeehe. Wɔweku lɛ le jamɔŋ bii kɛ maŋbii ni ehe gbɛi hu. Eyɛ mli akɛ no mli lɛ miye afii nɛɛhu pɛ moŋ, shi miyoo bɔ ni wɔwekumɛi lɛ ahiɛ fee amɛ yaa beni amɛyɔse akɛ wɔmiitsɔmɔ Yehowa Odasefoi lɛ.

Susuma muu fɛɛ jamɔ kɛ gbeyei ni asheee he nɔkwɛmɔnɔ ni Odasefoi lɛ ni wɔkɛbɔɔ lɛ fee lɛ wo mifɔlɔi lɛ hewalɛ ni amɛfee ekãa yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Etsɛɛɛ ni mitsɛ kɛ tsɔne ni haa wiemɔ gbɛɛɔ waa lɛ bɔi wiemɔ hamɔ yɛ agbonaa yɛ jarayelihe titri ko ni yɔɔ Spondon, ni ji wɔkrowa lɛ mli, ni wɔ ni ji gbekɛbii lɛ hu hiɛɔ Buu-Mɔɔ Awake! lɛ kɛdamɔɔ hei ni mɛi baana. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ gbekɛbii ni mikɛyaa skul lɛ miibɛŋkɛ mi lɛ, miná ni shikpɔŋ gbá ni emi mi.

Mifɔlɔi anɔkwɛmɔnɔ lɛ wo minyɛmi yoo nukpa Daphne hewalɛ ni eje gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ shishi. Etee Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul lɛ yɛ afi 1955, ni aha lɛ nitsumɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ yɛ Japan. * Shi kɛlɛ, minyɛmi yoo bibioo Zoe kpa Yehowa sɔɔmɔ.

Migbe skul naa akɛ mɔ ni ekase bɔ ni atɛŋɔ mfonirii yɛ woji amli kɛ bɔ ni akalaa wolo ko mli wiemɔi awoɔ woji krokomɛi amli yɛ nakai beaŋ. Sane ko ni he hiaa ni yaa nɔ yɛ minanemɛi skulbii lɛ ateŋ yɛ nakai beaŋ lɛ ji nɔ ni kɔɔ mɛi anɔ doo ni anyɛɔ koni amɛkɛ amɛhe awo maŋ sɔɔmɔ mli lɛ he lɛ. Beni mikɛɛ amɛ akɛ miji mɔ ko ni ekpɛlɛɛɛ akɛ ekɛ ehe aaawo asraafoi anitsumɔ mli lɛ, amɛsusu akɛ miishwɛ. Sane nɛɛ ha miná hegbɛ ni mikɛ skulbii lɛ ekomɛi gba Biblia mli saji babaoo. Etsɛɛɛ ni awo mi tsuŋ nyɔji 12 yɛ asraafoi anitsumɔ ni mikpoo lɛ hewɔ. Sɛɛ mli lɛ, skulbii ni yɔɔ kɔleji ni akaseɔ ŋaa nitsumɔ yɛ jɛmɛ lɛ ateŋ mɛi ni ná Biblia mli shɛɛ sane lɛ he miishɛɛ lɛ ateŋ mɔ kome batsɔ miŋa. Shi maha Ann agba bo bɔ ni fee ni ekase anɔkwale lɛ.

Bɔ ni Fee ni Ann Na Anɔkwale Lɛ

“Miweku lɛ jeee Nyɔŋmɔ jálɔi, ni abaptisiko mi awoko jamɔ ko mli. Shi miyɛ jamɔ saji ahe miishɛɛ, ni miyaa sɔlemɔ fɛɛ sɔlemɔ ni minanemɛi lɛ yaa lɛ. Shi beni minu sanegbaai ni yɔɔ miishɛɛ ni Tom kɛ Odasefonyo kroko lɛ kɛ nikaselɔi krokomɛi ni yɔɔ kɔleji lɛ gbaa lɛ, eha Biblia lɛ he miishɛɛ ni miyɔɔ lɛ tee hiɛ. Beni awo Tom kɛ Odasefonyo kroko lɛ tsuŋ yɛ asraafoi anitsumɔ ni amɛkpoo lɛ hewɔ lɛ, mihe jɔ̃ mihe.

“Mitee nɔ miŋma Tom wolo beni eyɔɔ tsuŋwoohe lɛ, ni Biblia lɛ he miishɛɛ ni miyɔɔ lɛ mli bawa waa. Beni mishi kɛtee London koni miyatsa miwolokasemɔ nɔ lɛ, mikpɛlɛ koni Muriel Albrecht kɛ mi akase Biblia lɛ. Muriel sɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ yɛ Estonia, ni ekɛ enyɛ fɛɛ ji hewalɛwoo jɛɛhe kpele kɛha mi. Yɛ otsii fioo pɛ asɛɛ lɛ, mibɔi kpeeiyaa, ni midamɔɔ Victoria Oketekei Adaamɔhe lɛ ni mikɛ Buu-Mɔɔ Awake! lɛ haa.

“Mikɛ Southwark Asafo ni yɔɔ London wuoyigbɛ lɛ bɔi bɔɔ. Mumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei ni jɛ maji srɔtoi amli ji mɛi ni yɔɔ mli, ni heloonaa nibii fioo pɛ amɛteŋ mɛi babaoo yɔɔ. Eyɛ mli akɛ gbɔ ji mi moŋ, shi amɛkɛ mi ye tamɔ amɛwekunyo. Suɔmɔ ni yɔɔ nakai asafo lɛ mli lɛ ji nɔ̃ diɛŋtsɛ ni tsɔ miyiŋ akɛ enɛ ji anɔkwale lɛ, ni abaptisi mi yɛ afi 1960.”

Oti Kome Ma Wɔhiɛ—Shi Shihilɛi lɛ Yɛ Srɔto

Mikɛ Ann bote gbalashihilɛ mli sɛɛ mli yɛ afi 1960, ni wɔkɛ oti ma wɔhiɛ akɛ wɔkɛ wɔhe baawo maŋsɛɛ sanekpakpa sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Shi wɔshihilɛi tsake beni wɔná wɔle akɛ miŋa ená musu lɛ. Beni wɔfɔ wɔbiyoo Sara lɛ sɛɛ fɛɛ lɛ, mikɛ Ann miishwe lolo akɛ wɔbaayasɔmɔ yɛ maŋ ko ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ahe miihia waa diɛŋtsɛ yɛ jɛmɛ lɛ mli. Miŋmala woji kɛbi nitsumɔ yɛ maji srɔtoi amli, ni yɛ naagbee lɛ, yɛ May afi 1966 mli lɛ, minine shɛ wolo nɔ kɛjɛ Ministry of Education (Maŋ Sɔɔmɔ Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Wolokasemɔ Nɔ) ni yɔɔ Uganda lɛ ŋɔɔ akɛ amɛbaahe mi. Shi yɛ nɛkɛ bei nɛɛ amli lɛ, Ann hiɛ wɔbi ni ji enyɔ lɛ musu. Mɛi komɛi ayiŋ fee amɛ kɔshikɔshi po yɛ nilee ni yɔɔ shí ni wɔɔshi kɛya lɛ he. Wɔyana wɔdatrɛfonyo lɛ, ni ekɛɛ akɛ: “Kɛ́ nyɛbaaya lɛ, no lɛ esa akɛ okɛ oŋa lɛ awó kɔɔyɔŋ lɛlɛ kɛya dani emusu lɛ aná nyɔji kpawo.” No hewɔ lɛ wɔshi kɛtee Uganda amrɔ nɔŋŋ. Enɛ hewɔ lɛ, wɔfɔlɔi enaaa wɔbiyoo ni ji enyɔ, ni ji Rachel lɛ hiɛ aahu kɛyashi ená afii enyɔ. Amrɔ nɛɛ ni wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔtsɔmɔ papanii kɛ nanaa nɛɛ lɛ, wɔnuɔ wɔfɔlɔi ni wɔsumɔɔ amɛ lɛ ahe-kɛ-afɔleshaa mumɔ lɛ shishi jogbaŋŋ, ni wɔhiɛ sɔɔ no waa diɛŋtsɛ.

Beni wɔyashɛ Uganda yɛ afi 1966 lɛ, eyɛ miishɛɛ kɛ nijiaŋwujee fɛɛ. Sui srɔtoi ni wɔna beni wɔyiɔ shi kɛjɛɔ kɔɔyɔŋ lɛlɛ lɛ mli lɛ ha wɔnaa kpɛ wɔhe amrɔ nɔŋŋ. Amɛmiikpɛlɛ kaŋkaŋ. Klɛŋklɛŋ shia ni wɔyahi mli lɛ bɛŋkɛ Iganga, ni ji maŋ bibioo ko ni kɛ Jinja ni ji maŋ ko ni yɔɔ Nilo Faa lɛ jɛɛhe lɛ jɛkɛmɔ shɛɔ kilomitai 50 lɛ. Odasefoi ni bɛŋkɛ wɔshia fe fɛɛ lɛ ji kuu ni etse ehe ni yɔɔ Jinja. Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni ji Gilbert kɛ Joan Walters kɛ Stephen kɛ Barbara Hardy ji mɛi ni kwɛɔ kuu lɛ nɔ. Miŋma wolo kɛbi koni ajie mi kɛya Jinja ni miyatsu nii yɛ jɛmɛ, bɔni afee ni wɔnyɛ wɔye wɔbua kuu nɛɛ jogbaŋŋ. Beni afɔ́ Rachel etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, wɔshi kɛtee Jinja. Wɔná sɔɔmɔ ni wɔkɛ Odasefoi anɔkwafoi akuu bibioo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ sɔmɔ lɛ he miishɛɛ, beni eda ni ebatsɔ asafo ni ji enyɔ yɛ Uganda lɛ.

Sɔɔmɔ ákɛ Weku yɛ Maŋsɛɛ

Mi kɛ Ann nuɔ he akɛ wɔhala shihilɛhe kpakpa kɛha wɔweku lɛ tsɔsemɔ. Wɔná maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni jɛ maji srɔtoi anɔ ni wɔkɛ amɛ fee ekome kɛtsu nii, kɛ asafo hee ni ato shishi ni wɔye wɔbua ni eda lɛ he miishɛɛ. Wɔsumɔɔ Uganda nyɛmimɛi hii kɛ yei ni fɔɔ wɔ saramɔ yɛ wɔshia lɛ anaanyobɔɔ lɛ waa. Stanley kɛ Esinala Makumba ji mɛi titri ni wo wɔ hewalɛ.

Shi jeee nyɛmimɛi lɛ pɛ ji gbɔi ni basaraa wɔ, ejaakɛ jwɛiaŋ kooloi srɔtoi ni he yɔɔ miishɛɛ ebɔle wɔhe kɛkpe. Nuŋshwuɔi jɛɔ Nilo Faa lɛ mli gbɛkɛ ni amɛnyiɛɔ kɛbaa wɔshia lɛ he kpaakpa. Mikaiɔ be ko ni jeŋ ko ni dalɛ shɛɔ mitai ekpaa ba wɔbɔɔ lɛ mli lɛ jogbaŋŋ. Bei komɛi lɛ, wɔfãa gbɛ koni wɔyakwɛ jwɛiaŋ kooloi ni hiɛ yɔɔ la yɛ jwɛiaŋ kooloi ashihilɛhei ní jatai kɛ kooloi krokomɛi ni hiɛ yɔɔ la nyiɛɔ jɛmɛ ni mɔ ko gbaaa amɛnaa lɛ.

Akɛni maŋbii lɛ enako abifabii ashwiilii dã hewɔ lɛ, wɔbatsɔmɔ kwɛmɔnii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Bei pii lɛ, gbekɛbii bibii nyiɛɔ wɔsɛɛ beni wɔyaa shia kɛ shia lɛ. Mɛi kɛ bulɛ kwɛɔ wɔ kɛkɛ lɛ amɛta blɔfonyo abifao lɛ he. Odaseyeli yɛ miishɛɛ ejaakɛ gbɔmɛi lɛ tseɔ amɛhiɛ amɛhaa mɔ waa. Akɛni ewaaa kwraa akɛ aaaje Biblia mli nikasemɔi ashishi hewɔ lɛ, wɔjwɛŋmɔ ji akɛ mɔ fɛɛ mɔ baaba anɔkwale lɛ mli. Shi ebafee nɔ ni wa kɛha mɛi babaoo akɛ amɛaakpa amɛkusumii ni kɛ Ŋmalɛi lɛ kpãaa gbee lɛ. Shi kɛlɛ, mɛi babaoo kpɛlɛ Biblia mli shishitoo mlai ni nɔ kwɔlɔ lɛ anɔ, ni asafo lɛ shwere. Wɔ klɛŋklɛŋ kpokpaa nɔ kpee ni wɔfee yɛ Jinja yɛ afi 1968 mli lɛ ji yinɔsane mli be ni sa kadimɔ waa. Mɛi ni wɔkɛkase Biblia lɛ ateŋ mɛi komɛi ni abaptisi yɛ Nilo Faa lɛ mli lɛ ji nɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ waa ni wɔkaiɔ. Shi etsɛɛɛ ni afite wɔtoiŋjɔlɛ lɛ.

Nitsumɔ lɛ Guu—Eji Hemɔkɛyeli kɛ Hesaa He Kaa

Tatsɛ Idi Amin shɔ̃ nɔyeli hewalɛ lɛ yɛ afi 1971. Basabasafeemɔ ni naa wa miiya nɔ yɛ Jinja, ni nɛkɛ beaŋ ni sane ni wɔtsɔɔ mli yɛ wiemɔ lɛ shishijee lɛ tee nɔ beni wɔnuɔ tii yɛ wɔbɔɔ lɛ mli lɛ. Ashwie Asiabii babaoo kɛjɛ maŋ lɛ mli, yɛ afii enyɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli. Gbɔi babaoo kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaashi, ni nikasemɔhei kɛ helatsamɔhei lɛ fite kwraa. No sɛɛ lɛ aha adafitswaa ni yɔɔ faŋŋ ni yɔɔ nyanyaanya akɛ agu Yehowa Odasefoi. Akɛni Education Department (Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Wolokasemɔ Nɔ) lɛ yɛ wɔ shweshweeshwefeemɔ he miishɛɛ hewɔ lɛ, amɛha wɔshi kɛtee Kampala, ni ji maŋtiase lɛ mli. Shimɔ nɛɛ he ba sɛɛnamɔ yɛ gbɛ̀i srɔtoi enyɔ nɔ. Aleee wɔ jogbaŋŋ yɛ Kampala, ni no hewɔ lɛ wɔnyɛɔ wɔfeɔ wɔnii yɛ heyeli babaoo mli. Agbɛnɛ hu nitsumɔ babaoo yɛ ni abaatsu yɛ asafo lɛ kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.

Brian kɛ Marion Wallace kɛ amɛbii enyɔ lɛ yɛ shihilɛ ni tamɔ wɔnɔ lɛ nɔŋŋ mli, ni amɛ hu amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛshiŋ Uganda. Wɔná amɛkɛ naanyobɔɔ lɛ he miishɛɛ waa beni wɔkɛ amɛ fee ekome kɛsɔmɔ yɛ Kampala Asafo lɛ mli yɛ fimɔ be nɛɛ mli lɛ. Wɔnyɛmimɛi ni miisɔmɔ yɛ hei ni agu nitsumɔ lɛ yɛ lɛ ahe saji ní wɔkane lɛ bafee hewalɛwoo nɔ̃ diɛŋtsɛ kɛha wɔ agbɛnɛ. Wɔkpeɔ yɛ kui bibii amli, ni wɔfeɔ henaabuamɔi wuji yɛ Entebbe Abɔɔ lɛ mli shikome yɛ daa nyɔŋ nɔ, ni wɔfeɔ wɔhe tamɔ mɛi ni miijie amɛhiɛtserɛ. Ni wɔbiyei lɛ bu enɛ akɛ eji ŋaa gbɛ kpakpa.

Esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ bɔ ni wɔkɛ wɔhe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli wɔhaa lɛ he. Kɛ́ blɔfomɛi tee Ugandabii ashiai amli lɛ, ebafeɔ nɔ ni ayooɔ sɛɛ oyá waa. No hewɔ lɛ shwapoi, shiai ni wekui babaoo yɔɔ mli, kɛ nikasemɔhei komɛi batsɔmɔ wɔshikpɔŋkuku. Gbɛ kome ni mikɛtsu nii yɛ shwapoi amli ji akɛ, mikɛɔ akɛ mahe guɔyeli nɔ ko ni mile akɛ eko bɛ dɔŋŋ, tamɔ sikli loo omɔ. Kɛ́ shwapo nɔkwɛlɔ lɛ ye nɔ ni yaa nɔ yɛ maŋ lɛ mli lɛ he ŋkɔmɔ lɛ, mikpaa Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ hiɛ mihaa lɛ. Nifeemɔ gbɛ nɛɛ mɔ shi jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Bei komɛi lɛ, mishiii shwapo lɛ mli kɛ gbɛkpamɔ akɛ manyɛ maku misɛɛ mayafee sɛɛsaramɔ pɛ kɛkɛ, shi moŋ mishiɔ jɛmɛ kɛ guɔyeli nɔ ko fioo ko ni he esɛ̃.

Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, yiwalɛ miiya nɔ yɛ wɔ hewɔŋ fɛɛ. Akɛni wekukpaa ni kã Uganda kɛ Britain teŋ lɛ tee nɔ efite hewɔ lɛ, nɔyeli hegbɛi lɛ efeee minitsumɔ kpaŋmɔ he wolo ni egbo lɛ ehee amɛhaaa mi. No hewɔ lɛ yɛ afi 1974, beni wɔye afii kpaanyɔ yɛ Uganda lɛ, be bashɛ koni wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ aye shɛɛ mɔbɔmɔbɔ. Shi kɛlɛ, wɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ mumɔ lɛ naa baaa shi.

Shimɔ Kɛmiiya New Guinea

Yɛ January afi 1975 mli lɛ, wɔŋɔ hegbɛ lɛ ni wɔyatsu nii yɛ Papua New Guinea. No je afii kpaanyɔ sɔɔmɔ ni yɔɔ miishɛɛ yɛ Pasifik kpokpaa lɛ nɔ lɛ shishi. Wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ashihilɛ, kɛ wɔshihilɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ ji nɔ ko ni shishinumɔ kɛ nyɔmɔwoo yɔɔ mli.

Wɔweku lɛ kaiɔ be ni wɔye yɛ Papua New Guinea lɛ akɛ be kɛha dramai—akɛni wɔná Biblia mli dramai amli gbɛfaŋnɔ lɛ hewɔ. Daa afi lɛ, wɔyeɔ wɔbuaa kɛtoɔ dramai kɛha kpokpaa wulu kpeei lɛ ahe gbɛjianɔ, ni kwɛ miishɛɛ kpele ni enɛ ha wɔná! Wɔná wekui babaoo ni susuɔ mumɔŋ nibii ahe ni wɔkɛbɔ lɛ he miishɛɛ, ni enɛɛmɛi ná hewalɛ kpakpa yɛ wɔbiyei lɛ anɔ. Wɔbiyoo onukpa Sara kɛ Ray Smith, ni ji gbɛgbalɔ krɛdɛɛ lɛ bote gbalashihilɛ mli, ni amɛkɛ ekomefeemɔ tsu nii akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi yɛ he ko ni bɛŋkɛ Irian Jaya (amrɔ nɛɛ Papua ni ji Indonesia nɔyelihe lɛ) husui lɛ anaa. Shia ni amɛhi mli lɛ ji jwɛi tsu ko ni yɔɔ maŋ lɛ akrowa lɛ mli, ni Sara kɛɛ akɛ be ni eye yɛ nakai nitsumɔ lɛ mli lɛ ji tsɔsemɔ be ni nɔ bɛ kɛha lɛ.

He ni Atsakeɔ Awoɔ Shihilɛi ni Tsakeɔ Mli

Yɛ nɛkɛ bei nɛɛ amli lɛ, kwɛmɔ kroko he miihia mifɔlɔi. Yɛ nɔ najiaŋ ni mifɔlɔi aaabi ni wɔku wɔsɛɛ kɛba England lɛ, amɛkpɛlɛ nɔ akɛ amɛbaaba ni amɛkɛ wɔ abahi shi, ni wɔ fɛɛ wɔshi kɛtee Australia yɛ afi 1983 mli. Amɛyahi minyɛmi yoo Daphne ni yɔɔ Japan lolo lɛ hu ŋɔɔ yɛ be ko mli. Yɛ mifɔlɔi agbele sɛɛ lɛ, mi kɛ Ann kpɛ wɔyiŋ akɛ wɔkɛ wɔhe baawo daa gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli, ni enɛ ha wɔná hegbɛ ko ni minu he akɛ ewa waa.

Wɔje gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ shishi nɔŋŋ pɛ ni afɔ̃ wɔ nine koni wɔbasɔmɔ yɛ kpokpaa nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Kɛjɛ migbekɛbiiashi tɔ̃ɔ lɛ, mibuɔ kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ saramɔ lɛ akɛ nifeemɔ krɛdɛɛ ko. Agbɛnɛ mibatsɔ kpokpaa nɔkwɛlɔ. Ebafee nitsumɔi ni wɔtsu lɛ ateŋ nɔ ni wa waa diɛŋtsɛ, shi Yehowa ye ebua wɔ yɛ gbɛ̀i ni wɔnako eko dã nɔ yɛ bei babaoo mli.

Beni Nyɛminuu Theodore Jaracz basara Australia ákɛ shikpɔŋ wulu nɔkwɛlɔ yɛ afi 1990 lɛ, wɔbi lɛ kɛji akɛ esusuɔ akɛ wɔgbɔlɔ tsɔ fe bɔ ni wɔɔsɔmɔ yɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli yɛ maŋsɛɛ. Ekɛɛ akɛ: “Ni Solomon Islands hu?” No hewɔ lɛ yɛ naagbee lɛ, beni mi kɛ Ann eye kɛjɛ afii 50 kɛyaa lɛ, wɔshi kɛtee koni wɔyatsu nɔ ni batsɔ klɛŋklɛŋ nitsumɔ ni aha wɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ.

Sɔɔmɔ yɛ “Ŋshɔkpɔi ni Nɔ Yɔɔ Miishɛɛ” Nɔ

Ale Solomon Islands lɛ akɛ Ŋshɔkpɔi ni Nɔ Yɔɔ Miishɛɛ, ni wɔsɔɔmɔ yɛ biɛ yɛ afii nyɔŋma ni eho lɛ mli lɛ efee miishɛɛ be lɛɛlɛŋ. Mikɛ Ann yɔse mlihilɛ babaoo ni nyɛmimɛi hii kɛ yei ni yɔɔ Solomon Islands lɛ yɔɔ lɛ beni misɔmɔɔ akɛ kpokpaa wulu nɔkwɛlɔ lɛ. Gbɔ ni afee wɔ lɛ ta wɔtsuiŋ, ni mɔ fɛɛ mɔ ná mɔdɛŋ ni mibɔɔ akɛ matsɔɔ nibii ashishi yɛ nɔ ni misusu akɛ eji Solomon Islands Pidgin (Solomon Islands Futufutu Wiemɔ) ni akpɛlɛɔ nɔ—ni ji wiemɔ ko ni emli wiemɔi faaa kwraa yɛ je lɛ mli lɛ ateŋ ekome lɛ he tsui.

Beni wɔyashɛ Solomon Islands nɔŋŋ lɛ, shitee-kɛ-wolɔi bɔ mɔdɛŋ koni amɛtsĩ wɔ-Kpee Asa lɛ kɛ nitsumɔ naa. Anglican sɔlemɔ lɛ yafolɔ Yehowa Odasefoi lɛ anaa, ni amɛtsɔɔ akɛ wɔ-Kpee Asa hee ni yɔɔ Honiara lɛ ebote amɛshikpɔŋ mli. Nɔyeli lɛ fĩ amɛ naafolɔmɔ lɛ sɛɛ, no hewɔ lɛ wɔsaa wɔtsɛ́ atɛŋbuu lɛ yisɛɛ ekoŋŋ yɛ Saneyelihe Wulu lɛ mli. Nɔ ni baajɛ sane ni wɔtsɛ yisɛɛ ekoŋŋ lɛ mli kɛba lɛ baatsɔɔ kɛji akɛ ebaabi ni wɔkumɔ wɔ-Kpee Asa hee ni mɛi 1,200 baanyɛ ata mli lɛ.

Akɛ otsi muu ye sane lɛ yɛ saneyelihe lɛ. Mlalelɔ ni yeɔ sane kɛshiɔ wɔ lɛ kɛ henɔwomɔ babaoo jie bɔ ni eheɔ ehe eyeɔ lɛ kpo beni atsɛɔ sane ni akɛshi wɔ lɛ. No sɛɛ lɛ, wɔmlalelɔ ni ji Nyɛminuu Warren Cathcart ni jɛ New Zealand lɛ kɛ naataamɔ ni mli wa ni eko nyiɛ eko sɛɛ tsu nii, ni ekɛkpa shitee-kɛ-wolɔi lɛ asane lɛ he mama, ni eha ana akɛ ejaaa yɛ mla naa. Beni shɛɔ Sohaa lɛ, sane ni yɔɔ miishɛɛ ni tee nɔ yɛ saneyelihe lɛ egbɛ eshwã kɛtee shɔŋŋ, ni no ha sɔlemɔ mli onukpai, nɔyeli lɛ mli onukpai, kɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi yi saneyelihe lɛ obɔ. Mikaiɔ tɔmɔ ko ni ba yɛ saneyelihe lɛ gbɛjianɔtoo lɛ he adafitswaa lɛ mli lɛ. Ekaneɔ akɛ: “Sane ni Kã Solomon Islands Nɔyeli lɛ kɛ Melanesia Sɔlemɔ lɛ kɛ Yehowa Teŋ.” Wɔye kunim.

Shi kɛlɛ, kɛ́ akɛaato he lɛ, toiŋjɔlɛ ni yɔɔ Ŋshɔkpɔi ni Nɔ Yɔɔ Miishɛɛ lɛ nɔ lɛ sɛɛ etsɛɛɛ. Shikome ekoŋŋ lɛ, mikɛ Ann yaje basabasafeemɔ kɛ yiwalɛ ni asraafoi ni butuɔ nɔyeli kɛbaa lɛ mli ekoŋŋ. Weku mli béi batsɔ maŋ ta. Abutu nɔyeli lɛ yɛ June 5, afi 2000, ni maŋtiase lɛ baje asraafoi akudɔmɔ shishi. Wɔ-Kpee Asa lɛ batsɔ shia kɛha mɛi ni amɛshiai efite lɛ yɛ otsii komɛi amli. Nɔyelɔi lɛ anaa kpɛ amɛhe akɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi ni jɛ wekui ni kɛ amɛhe nɔɔ lɛ ateŋ lɛ miihi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli akɛ weku kome yɛ Kpee Asa lɛ nɔ. Kwɛ odase fɛfɛo ni enɛ ye!

Asraafoi lɛ po ná bulɛ amɛha Yehowa Odasefoi lɛ ahe ni amɛkɛwooo maŋ saji amli lɛ. Enɛ ha wɔnyɛ wɔkɔne asraafoi onukpai lɛ ateŋ mɔ kome yiŋ ni eŋmɛ gbɛ ni akɛ tsɔne ko ni woji kɛ nibii krokomɛi yɔɔ mli lɛ tee akɛyaha nyɛmimɛi ni yɔɔ he ko ni asraafoi ni kɛ amɛ nɔɔ lɛ kwɛɔ nɔ lɛ sɛɛgbɛ. Beni wɔna wekui ni yɛ nyɔji komɛi amli lɛ wɔnaaa amɛ lɛ, efeɔ mi akɛ mɔ ko bɛ ni hiŋmɛiaŋ kpalaaa nu.

Wɔyɛ Babaoo ni Wɔbaada Shi yɛ He

Kɛ́ wɔsusu wɔshihilɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ he lɛ, wɔnaa akɛ wɔyɛ babaoo ni esa akɛ wɔda shi yɛ he. Ákɛ fɔlɔi lɛ, wɔmii shɛ wɔhe akɛ wɔɔna ni wɔbiyei lɛ fɛɛ kɛ amɛwumɛi Ray kɛ John kɛ anɔkwayeli miiya nɔ amɛmiisɔmɔ Yehowa. Amɛfee sɛɛfimɔ nɔ̃ diɛŋtsɛ kɛha wɔ yɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.

Yɛ afii 12 ni eho lɛ mli lɛ, mi kɛ Ann ená hegbɛ akɛ wɔɔsɔmɔ yɛ Solomon Islands nitsumɔhe nine lɛ, ni wɔna bɔ ni Maŋtsɛyeli jajelɔi ni yɔɔ Solomon Islands lɛ bɔ he toi enyɔ kɛyashɛ mɛi ni fa fe 1,800 yɛ nakai be lɛ mli. Nyɛsɛɛ nɛɛ lɛ, miná hegbɛ kroko akɛ maya Skul ni afeɔ kɛha Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ Mli Bii lɛ yɛ Patterson, New York lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ mumɔ ni wɔhiɛ mli lɛ eha wɔná shihilɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli kɛ jɔɔmɔi babaoo.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 10 Kwɛmɔ sane ni ji “We Did Not Procrastinate” (Wɔtsiii Be Wɔtooo Sɛɛ) ni je kpo yɛ January 15, 1977 Watchtower lɛ mli lɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Gbi ni wɔbote gbalashihilɛ mli, afi 1960

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Stanley kɛ Esinala Makumba ji hewalɛwoo jɛɛhe kpele kɛha wɔweku lɛ yɛ Uganda

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Sara miinyiɛ kɛmiiya akutsoŋnyo ko sũ tsu ko mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Mitɛŋɔ mfonirii ni mikɛtsɔɔ Solomon Islandsbii lɛ anii

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Kpee ni wɔkɛ asafo ni etse ehe fee yɛ Solomon Islands

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Wɔweku lɛ ŋmɛnɛ