Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Tawuu Sɛɛ Baafo

Tawuu Sɛɛ Baafo

Tawuu Sɛɛ Baafo

‘Wɔye afii 12 pɛ. Wɔnyɛŋ wɔná maŋkwramɔ kɛ ta lɛ nɔ hewalɛ, shi wɔmiisumɔ ni wɔhi shi! Wɔmiimɛ toiŋjɔlɛ. Ani wɔbaahi shi ni wɔna emlibaa?’—Klas ni ji enumɔ lɛ mli skul gbekɛbii

‘Wɔmiisumɔ ni wɔya skul, wɔyasara wɔnanemɛi kɛ wekumɛi ni wɔsheee mɔmɔ ni abaamɔ wɔ ekãa naa lɛ gbeyei. Miheɔ miyeɔ akɛ nɔyeli lɛ baabo toi. Wɔmiitao shihilɛ kpakpa. Wɔmiitao toiŋjɔlɛ.’—Alhaji ni eye afii 14

WIEMƆI ni taa mɔ tsuiŋ nɛɛ kɛ oblahii kɛ oblayei ni kɛ afii babaoo ena nɔ̃ yɛ maŋ béi ahewɔ lɛ ahiɛnɔkamɔ ni jɛ tsuiiaŋ lɛ haa. Amɛshwelɛ kɛkɛ ji akɛ amɛhi shi bɔ ni ahiɔ shi daa gbi. Shi kɛlɛ ebɛ mlɛo akɛ aaaha nɔ ni ashweɔ lɛ aba mli. Ani wɔbaahi shi ni wɔna jeŋ ko ni ta bɛ mli gbi ko?

Yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli lɛ, jeŋmaji lɛ bɔ mɔdɛŋ koni amɛku maŋ tai komɛi anaa kɛtsɔ kui srɔtoi ni teɔ shi woɔ amɛhe lɛ anɔ ní amɛnyɛɔ koni amɛkɛ amɛnine awo toiŋjɔlɛ kpaŋmɔ shishi lɛ nɔ. Maji komɛi etsu asraafoi ni kpataa nɔmɔ kɛ́tee koni amɛkwɛ ni atsu nakai kpaŋmɔi lɛ ahe nii. Shi maji fioo komɛi pɛ yɔɔ shika loo suɔmɔ ni amɛkɛaakudɔ maji ni yɔɔ shɔŋŋ, he ni hetsɛ̃ kɛ mɔ he jwɛŋmɔ fɔŋ namɔ ni ehé shi lɛ haa nakai kpaŋmɔ ni afee yɛ kui ni wuɔ ta lɛ ateŋ lɛ feɔ nɔ ni mlikuu waaa kwraa lɛ. Efɔɔ kaa akɛ yɛ kpaŋmɔ lɛ feemɔ sɛɛ otsii loo nyɔji fioo komɛi asɛɛ pɛ lɛ, ta lɛ jeɔ shishi ekoŋŋ. Taakɛ Stockholm International Peace Research Institute (Stockholm Majimaji Ateŋ Toiŋjɔlɛ Saji Amlitaomɔ Nitsumɔhe) lɛ tsɔɔ mli lɛ, “ewa akɛ toiŋjɔlɛ aaaba kɛ́ tawulɔi lɛ miisumɔ akɛ amɛaaya nɔ amɛnɔ ní amɛyɛ nyɛmɔ akɛ amɛaafee nakai.”

Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, nɛkɛ tai ni anyɛɛɛ atsu he nii ni yaa nɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ hei srɔtoi babaoo lɛ haa Kristofoi kaiɔ Biblia mli gbalɛ ko. Kpojiemɔ wolo lɛ wieɔ yinɔsane mli jaramɔ be ko ni okadifeemɔŋ okpɔŋɔnɔtalɔ ko ‘baajie hejɔlɛ kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ’ lɛ he. (Kpojiemɔ 6:4) Nɛkɛ ta ni baaya nɔ ni agba afɔ̃ shi nɛɛ ji okadi ni hiɛ fãi srɔtoi ni tsɔɔ akɛ, amrɔ nɛɛ wɔyɛ be ko ni atsɔɔ mli yɛ Biblia lɛ mli akɛ “naagbee gbii lɛ” amli. * (2 Timoteo 3:1) Shi kɛlɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ nɛkɛ naagbee gbii nɛɛ ji nɔ ni miitsɔ toiŋjɔlɛ hiɛ.

Biblia lɛ tsɔɔ yɛ Lala 46:10 akɛ anɔkwa toiŋjɔlɛ biɔ ni ta aba naagbee, jeee yɛ je lɛ fã ko pɛ mli, shi moŋ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ. Kɛfata he lɛ, nɛkɛ lala nɛɛ nɔŋŋ tsĩ Biblia beaŋ tawuu nibii ni abaakpata hiɛ lɛ tã tɛ̃ɛ—gãi kɛ akpɔlɔ. Nakai nɔŋŋ esa akɛ akpata tawuu nibii ni faa babaoo yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ ahiɛ kɛ́ adesai baanyɛ ahi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli.

Shi nɔ ni fe fɛɛ lɛ, hetsɛ̃ kɛ hiɛjoomɔ ji nibii titrii ni haa tai yaa nɔ moŋ fe tuŋtɛi kɛ tui ni akɛwuɔ ta. Nɔ titri ni haa awuɔ ta ji hiɛjoomɔ, ni bei pii lɛ hetsɛ̃ kɛ awuiyeli baa. Bɔni afee ni anyɛ ajie henumɔi ni fiteɔ nii nɛɛ kɛya kwraa lɛ, ehe miihia ni gbɔmɛi atsake bɔ ni amɛsusuɔ nii ahe amɛhaa. Ehe miihia ni atsɔse amɛ koni amɛhi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli. No hewɔ lɛ, blema gbalɔ Yesaia wie yɛ gbɛ ní ja nɔ akɛ ja gbɔmɛi ‘ekaseee tawuu dɔŋŋ’ dani ta baaba naagbee.—Yesaia 2:4.

Shi kɛ̃lɛ, wɔyɛ jeŋ ko ni tsɔɔ onukpai kɛ gbekɛbii bulɛ ni yɔɔ tawuu mli shi jeee sɛɛnamɔ ni yɔɔ toiŋjɔlɛ he. Dɔlɛ sane ji akɛ, aatsɔse gbekɛbii po koni amɛgbe gbɔmɛi.

Amɛkase Gbɔmɔgbee

Alhaji shi asraafoi anitsumɔ mli beni eye afii 14. Asraafoi atuatselɔi akuu mɔ̃ lɛ beni eye afii nyɔŋma pɛ ni amɛtsɔɔ lɛ bɔ ni akɛ AK-47 tu wuɔ ta. Ákɛ mɔ ni anyɛ enɔ ni etsɔ asraafonyo lɛ, etutua mɛi kɛtao niyenii ni eshã shiai. Egbe gbɔmɛi ni efolɔ gbɔmɛi anaji kɛ niji hu. Ŋmɛnɛ, ewa kɛha Alhaji akɛ ehiɛ aaakpa etawuu mli niiashikpamɔ lɛ nɔ, ní ehi shi akɛ mɔ ni jeee asraafonyo. Abraham, ni ji gbekɛ nuu kroko ni afee lɛ asraafonyo lɛ hu kase gbɔmɔgbee ni esumɔɔɔ akɛ ekɛ etu lɛ haa. Ewie akɛ: “Kɛji amɛkɛɛ mi akɛ miya ni mihiɛɛɛ mitu lɛ, mileee nɔ ni mafee, mileee bɔ ni mafee maná niyenii.”

Gbekɛbii ni fa fe 300,000 ni afee amɛ asraafoi—gbekɛbii hii kɛ yei fɛɛ—kã he amɛmiiwu ta ni amɛmiigboi yɛ maŋ tai ni baaa naagbee ní haoɔ wɔshikpɔŋ nɛɛ amli. Atuatselɔi ahiɛnyiɛlɔ ko tsɔɔ mli akɛ: “Amɛboɔ famɔi atoi; amɛsusuuu amɛsɛɛ ni amɛbaaku kɛya amɛŋamɛi loo wekumɛi aŋɔɔ lɛ he; ni amɛsheee gbeyei.” Ni kɛlɛ, nɛkɛ gbekɛbii nɛɛ sa shihilɛ kpakpa ni amɛmiisumɔ koni amɛná eko.

Ekolɛ yɛ maji ni etee hiɛ lɛ amli lɛ, ebaafee nɔ ni wa akɛ aaasusu gbekɛ ni afee lɛ asraafonyo lɛ shihilɛ ni ehiii lɛ he. Shi yɛ enɛ fɛɛ sɛɛ po lɛ, gbekɛbii pii ni yɔɔ maji ni etee hiɛ lɛ amli lɛ miikase tawuu yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛshiai amli. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ José ni jɛ Spain wuoyi-bokagbɛ lɛ he okwɛ. Eji gbekɛ ni eye afii 13 kɛyaa ni sumɔɔ nɔmɔi tamɔ karate judo kasemɔ. Enii ni jara wa fe fɛɛ ni eyɔɔ ji Japanbii aklante kakadaŋŋ ko ni etsɛ hé eha lɛ akɛ Blonya nii lɛ. Ni esumɔɔ vidio shwɛmɔi, titri lɛ nɔ ni yiwalɛ yɔɔ mli. Yɛ April 1, 2000 lɛ, ekɛ evidio shwɛmɔi lɛ amli kunimyelɔ lɛ awuiyeli nifeemɔ ni ekase lɛ tsu nii yɛ shihilɛ diɛŋtsɛ mli. Yɛ awuiyelii babaoo ni ekɛ ehe wo mli lɛ amli lɛ, ekɛ klante ni etsɛ kɛha lɛ lɛ nɔŋŋ gbe etsɛ, enyɛ kɛ enyɛmi yoo. Etsɔɔ mli eha polisifoi lɛ akɛ: “Miisumɔ akɛ mikome pɛ mahi je lɛŋ; misumɔɔɔ ni mifɔlɔi taoɔ mi.”

Beni woloŋmalɔ kɛ asraafonyo nukpa Dave Grossman wieɔ nɔ ni jɛɔ hiɛtserɛjiemɔ ni awuiyeli yɔɔ mli lɛ mli kɛbaa lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Wɔmiibɛŋkɛ be ko ni anuuu nii ahe ahaaa mɔ, nɔ̃ mli ni piŋmɔ kɛ amanehulu ni akɛbaa lɛ ebatsɔ nɔ ni akɛjieɔ hiɛtserɛ: hiɛtserɛjiemɔ mli miishɛɛnamɔ ni asusuɔ akɛ eji shihilɛ diɛŋtsɛ yɛ nɔ najiaŋ ni aaakpoo. Wɔmiikase gbɔmɔgbee, ni wɔmiikase bɔ ni anáa he miishɛɛ.”

Alhaji kɛ José fɛɛ kase gbɔmɔgbee. Eyɛ mli akɛ amɛtooo amɛyiŋ akɛ amɛbaatsɔmɔ gbɔmɔgbelɔi moŋ, shi tsɔsemɔi ni amɛná yɛ gbɛ kome loo gbɛ kroko nɔ lɛ fite amɛjwɛŋmɔ. Tsɔsemɔ ni tamɔ nɛkɛ—kɛ eji nɔ ni yɔɔ kɛha gbekɛbii loo kɛha onukpai lɛ—ji shishijee nibii ni haa mɔ kɛ ehe woɔ awuiyeli kɛ tawuu mli.

Toiŋjɔlɛ Kasemɔ yɛ Tawuu Najiaŋ

Anyɛŋ aná naanɔ toiŋjɔlɛ kɔkɔɔkɔ be mli ni gbɔmɛi miikase gbɔmɔgbee. Gbalɔ Yesaia ŋma afii nyɔŋmai babaoo ni eho nɛ akɛ: “Eji obo [Nyɔŋmɔ kitai] lɛ atoi kulɛ, ohejɔlɛ aaatamɔ faa.” (Yesaia 48:17, 18) Kɛ́ gbɔmɛi ná Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he anɔkwa nilee ni amɛkase bɔ ni asumɔɔ Nyɔŋmɔ mla lɛ, amɛnyaŋeɔ awuiyeli kɛ ta. Amrɔ nɛɛ po lɛ, fɔlɔi baanyɛ akwɛ koni shwɛmɔ nibii ni amɛbii lɛ kɛshwɛɔ lɛ akawo awuiyeli he hewalɛ. Onukpai hu baanyɛ akase bɔ ni ayeɔ hetsɛ̃ kɛ hiɛjoomɔ nɔ kunim. Yehowa Odasefoi eyɔse shii abɔ akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ hewalɛ ni ekɛtsakeɔ gbɔmɛi asu kɛ baŋ.—Hebribii 4:12.

Susumɔ Hortêncio nɔkwɛmɔnɔ lɛ he okwɛ. Anyɛ enɔ ni etsɔ asraafonyo beni eji oblanyo. Etsɔɔ mli akɛ: Ato asraafoi atsɔsemɔ he gbɛjianɔ koni “edu shwelɛ kɛha mɛi krokomɛi agbee ewo wɔmli, ni wɔkashe gbɔmɔgbee gbeyei kwraa.” Ewu maŋ ta ko ni sɛɛ gbala shi yɛ Afrika lɛ eko. Ekpɛlɛ nɔ akɛ: “Ta lɛ sa misu kɛ baŋ he. Mikaiɔ nɔ fɛɛ nɔ ni mifee lɛ lolo ŋmɛnɛ po. Mishwáa mihe waa yɛ nɔ ni anyɛ minɔ ni mifee lɛ he.”

Beni Hortêncio naanyo asraafonyo ko kɛ lɛ wie Biblia lɛ he lɛ, eta etsui he. Ená Nyɔŋmɔ shiwoo akɛ ekɛ tawuu srɔtoi fɛɛ baaba naagbee ni yɔɔ Lala 46:10 lɛ he miishɛɛ. Babaoo ni ekaseɔ Biblia lɛ, babaoo ni ehaaa esumɔ akɛ ewu ta. Etsɛɛɛ ni ashwie lɛ kɛ enanemɛi lɛ ateŋ mɛi enyɔ kɛjɛ asraafoi anitsumɔ lɛ mli, ni amɛjɔɔ amɛwala nɔ amɛha Yehowa Nyɔŋmɔ. Hortêncio tsɔɔ mli akɛ: “Biblia mli anɔkwale lɛ ye bua mi koni maná suɔmɔ kɛha mihenyɛlɔ. Miyoo akɛ kɛji miwu ta lɛ, miitɔ̃ Yehowa nɔ diɛŋtsɛ, ejaakɛ Nyɔŋmɔ kɛɛ wɔkagbe wɔnaanyo gbɔmɔ. Esa akɛ matsake bɔ ni misusuɔ nii ahe mihaa, bɔni afee ni manyɛ majie suɔmɔ nɛɛ kpo, ni ákɛ esaaa akɛ minaa gbɔmɛi akɛ mihenyɛlɔi.”

Shihilɛ mli niiashikpamɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ Biblia mli tsɔsemɔ kɛ toiŋjɔlɛ baa lɛɛlɛŋ. Enɛ bɛ naakpɛɛ. Gbalɔ Yesaia wie akɛ tsakpaa ni yɔɔ tɛ̃ɛ kã tsɔsemɔ ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ kɛ toiŋjɔlɛ teŋ. Egba akɛ: “Obii lɛ fɛɛ aaafee Yehowa kaselɔi, ni maha obii lɛ hejɔlɛ babaoo” loo toiŋjɔlɛ babaoo. (Yesaia 54:13, wɔma efã ko nɔ mi.) Nakai gbalɔ lɛ nɔŋŋ tsɔ hiɛ ena be ko ni jeŋmaji fɛɛ amli bii aaaho kɛaaba Yehowa Nyɔŋmɔ jamɔ krɔŋŋ lɛ he koni amɛbakase egbɛ̀i lɛ. Mɛni baajɛ mli aba? “Amɛkɛ amɛklantei aaasɔ̃ kɔii ni amɛkɛ amɛkpɔlɔi hu aaasɔ̃ adedai. Jeŋmaŋ ko woŋ klante nɔ eshiŋ jeŋmaŋ ko, ni amɛkaseŋ tawuu dɔŋŋ!”Yesaia 2:2-4, wɔma efã ko nɔ mi.

Yɛ nakai gbalɛ lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, Yehowa Odasefoi kɛ amɛhe ewo jeŋ muu fɛɛ tsɔsemɔ nitsumɔ ko ni eye ebua mɛi akpekpei abɔ momo ni amɛnyɛ amɛye hetsɛ̃ ni kɛ adesa tai baa lɛ nɔ kunim.

Nɔmimaa Kɛha Jeŋ Toiŋjɔlɛ

Yɛ tsɔsemɔ ni Nyɔŋmɔ kɛhaa lɛ sɛɛ lɛ, eto nɔyeli loo “maŋtsɛyeli” ni baanyɛ eha jeŋ fɛɛ toiŋjɔlɛ aba lɛ ema shi. Nɔ ni sa kadimɔ ji akɛ, Biblia lɛ wieɔ Yesu Kristo, ni ji Nɔyelɔ ni Nyɔŋmɔ ehala lɛ lɛ he akɛ ‘Toiŋjɔlɛ Lumɔ.’ Eyaa nɔ emaa nɔ mi ehaa wɔ akɛ ‘elumɔyeli lɛ shweremɔ kɛ toiŋjɔlɛ lɛ sɛɛ efoŋ.’—Yesaia 9:5, 6.

Mɛɛ nɔmimaa wɔyɔɔ ni tsɔɔ akɛ Kristo nɔyeli lɛ baajie tai srɔtoi fɛɛ kɛya yɛ omanyeyeli mli? Gbalɔ Yesaia kɛfata he akɛ: “Yehowa Zebaot hiɛdɔɔ lɛ aaafee enɛ.” (Yesaia 9:6) Nyɔŋmɔ yɛ he suɔmɔ ni eyɛ nyɛmɔ ni ekɛ naanɔ toiŋjɔlɛ aaaba. Yesu yɛ hekɛnɔfɔɔ kwraa yɛ shiwoo nɛɛ mli. No hewɔ ni etsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ koni amɛsɔle ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ aba, ni afee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. (Mateo 6:9, 10) Kɛ́ aha nakai anɔkwa nibimɔ lɛ hetoo yɛ naagbee mli lɛ, tawuu fiteŋ shikpɔŋ lɛ nɔ dɔŋŋ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 6 Kɛha odaseyeli ni tsɔɔ akɛ naagbee gbii lɛ amli wɔyɔɔ lɛ mlipɛimɔ lɛ, kwɛmɔ Nilee Ni Kɛ Mɔ Yaa Naanɔ Wala Mli wolo lɛ ni Yehowa Odasefoi fee lɛ yitso 11 lɛ mli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Biblia mli tsɔsemɔ kɛ anɔkwa toiŋjɔlɛ baa