Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ Mli Saji Otii—II

Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ Mli Saji Otii—II

Yehowa Wiemɔ lɛ Hiɛ Kã

Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ Mli Saji Otii—II

KƐJƐ be mli ni abɔ klɛŋklɛŋ gbɔmɔ ni ji Adam lɛ nɔ aahu kɛbashi Yakob bi Yosef gbele nɔ lɛ, Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ wieɔ adesai ayinɔsane be ni feɔ afii 2,369 he. Asusu klɛŋklɛŋ yitsei 10 lɛ kɛ agbɛnɛ hu yitso 11 lɛ mli klɛŋklɛŋ kukuji 9 ni wieɔ be mli ni abɔ nibii aahu kɛyashi Babel mɔɔ lɛ maa mli lɛ saji ahe yɛ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ mli nɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli. * Sane nɛɛ wieɔ Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ mli saji otii ni eshwɛ, ni kɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ Abraham, Isak, Yakob, kɛ Yosef ye ha lɛ he.

ABRAHAM BATSƆ NYƆŊMƆ NAANYO

(1 Mose 11:10–23:20)

Yɛ Nu Afua lɛ sɛɛ aaafee afii 350 sɛɛ lɛ, afɔ́ nuu ko ni batsɔ mɔ krɛdɛɛ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ yɛ Noa bi Shem wekukpaa lɛ mli. Egbɛi ji Abram, ni sɛɛ mli lɛ atsake egbɛi ni awo lɛ Abraham. Yɛ Nyɔŋmɔ famɔ naa lɛ, Abram shi Kaldeabii amaŋtiase ni ji Ur lɛ mli ni eyahi buui amli yɛ shikpɔŋ ni Yehowa ewo shi akɛ ekɛbaaha lɛ kɛ eseshibii lɛ nɔ. Yɛ Abraham hemɔkɛyeli kɛ toiboo lɛ hewɔ lɛ, atsɛ́ lɛ akɛ “Nyɔŋmɔ shieŋtsɛ” loo naanyo.—Yakobo 2:23.

Yehowa fee nii eshi mɛi fɔji ni yɔɔ Sodom kɛ ehewɔ maŋtiasei lɛ amli lɛ, shi ebáa Lot kɛ ebiyei lɛ ayi. Fɔ́ ni Abraham fɔ́ ebinuu Isak lɛ ha Nyɔŋmɔ shiwoo ko ba mli. Afii komɛi asɛɛ lɛ, aka Abraham hemɔkɛyeli lɛ akwɛ beni Yehowa fã lɛ koni ekɛ ebinuu lɛ ashã afɔle lɛ. Abraham efee klalo akɛ ebaafee nakai, shi ŋwɛibɔfo ko tsĩ lɛ gbɛ. Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ Abraham ji nuu ni yɔɔ hemɔkɛyeli, ni ama nɔ mi kɛha lɛ akɛ abaatsɔ eseshi lɛ nɔ ajɔɔ jeŋmaji lɛ fɛɛ. Abraham ŋa Sara ni esumɔɔ lɛ lɛ gbele lɛ ha eye awerɛho babaoo.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

12:1-3—Mɛɛ be mli Abraham kpaŋmɔ lɛ bɔi nitsumɔ, ni ehi shi kɛyashi mɛɛ be? Eka shi faŋŋ akɛ kpaŋmɔ ni Yehowa kɛ Abram fee akɛ “[Abram] omli aaajɛ ajɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ wekui fɛɛ” lɛ bɔi nitsumɔ beni Abram fo Eufrate beni enyiɛ gbɛ kɛyaa Kanaan lɛ. Ekolɛ enɛ ba mli yɛ Nisan 14, afi 1943 D.Ŋ.B.—afii 430 dani akpɔ̃ Israel kɛjɛ Mizraim lɛ. (2 Mose 12:2, 6, 7, 40, 41) Abraham kpaŋmɔ lɛ ji “naanɔ kpaŋmɔ.” Ebaaya nɔ etsu nii kɛyashi beyinɔ ni abaajɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ wekui lɛ ni ákpata Nyɔŋmɔ henyɛlɔi lɛ fɛɛ ahiɛ ágbe naa.—1 Mose 17:7; 1 Korintobii 15:23-26.

15:13—Mɛɛ be mli afii 400 yiwaa ni agba akɛ ebaaba Abram seshibii lɛ anɔ lɛ ba mli? Yiwaa be nɛɛ je shishi yɛ afi 1913 D.Ŋ.B. beni atse Abraham binuu Isak fufɔ beni eye aaafee afii 5, ni Ishmael ni ji etsɛ bi ni eye afii 19 lɛ ‘ye’ ehe “fɛo” lɛ. (1 Mose 21:8-14; Galatabii 4:29) Enɛ ba naagbee beni akpɔ̃ Israelbii lɛ kɛjɛ Mizraim nyɔŋyeli mli yɛ afi 1513 D.Ŋ.B. lɛ.

16:2—Ani eja gbɛ akɛ Sarai kɛ etsulɔ yoo Hagar ha Abram akɛ eŋa? Nɔ ni Sarai fee lɛ kɛ nɔ ni afɔɔ feemɔ yɛ nakai gbii lɛ amli—ákɛ ŋa ni ji yoo kene lɛ atao hemɔ eha ewu koni ekɛ lɛ afɔ gboshiniyelɔ lɛ kpaa gbee. Yei pii kɛ shihilɛ nifeemɔ lɛ je shishi klɛŋklɛŋ yɛ Kain wekukpaa lɛ mli. Yɛ naagbee lɛ, ebatsɔ nɔ ni afɔɔ feemɔ, ni Yehowa jálɔi komɛi hu bɔi feemɔ. (1 Mose 4:17-19; 16:1-3; 29:21-28) Shi kɛlɛ, Yehowa ejieee ejwɛŋmɔ kɛjɛɛɛ shishijee tɛ ni efo efɔ̃ shi ni kɔɔ yoo kome kɛ shihilɛ he lɛ nɔ. (1 Mose 2:21, 22) Eka shi faŋŋ akɛ Noa kɛ ebihii lɛ ni asaa atĩ famɔ akɛ ‘afɔ́ ni ayi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ’ lɛ mli aha amɛ lɛ ji mɛi ni kɛ yei komekomei hi shi. (1 Mose 7:7; 9:1; 2 Petro 2:5) Ni Yesu Kristo ma yoo kome kɛ shihilɛ he tɛ ni afo afɔ̃ shi nɛɛ nɔ mi.—Mateo 19:4-8; 1 Timoteo 3:2, 12.

19:8—Ani eji tɔmɔ akɛ Lot kɛɛ akɛ ekɛ ebiyei lɛ baaha Sodombii lɛ? Taakɛ Bokagbɛbii amla ji lɛ, eji sɔ̃ ni ka shiatsɛ nɔ akɛ ebu gbɔi ni yɔɔ eshia mli lɛ ahe, ni kɛ aaahi lɛ efã amɛhe kɛyashi gbele mli. Lot efee klalo akɛ ebaafee nakai. Ekome too ekɛ ekãa je kpo ni eŋa shinaa lɛ, ni ekɛ basabasafeelɔi akuu lɛ kpe hiɛ kɛ hiɛ. Beni Lot kɛɛ akɛ ekɛ ebiyei lɛ baaha lɛ, ekolɛ no mli lɛ éyɔse akɛ egbɔi lɛ ji tsuji ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ, ni ekolɛ esusu akɛ Nyɔŋmɔ baanyɛ abu ebiyei lɛ ahe tamɔ bɔ ni E-bu enyɛkwɛ̃ Sara he yɛ Mizraim lɛ. (1 Mose 12:17-20) Yɛ anɔkwale mli lɛ, taakɛ nibii tee nɔ lɛ, abu Lot kɛ ebiyei lɛ ahe shweshweeshwe.

19:30-38—Ani Yehowa kpɛlɛ dãa ni Lot tɔ kɛ bihii ni ekɛ ebiyei enyɔ lɛ fɔ́ lɛ nɔ? Yehowa ekpɛlɛɛɛ gbalashihilɛ ni akɛ wekumɛi ni bɛŋkɛ kpaakpa aaabote mli lɛ nɔ ni asaŋ ekpɛlɛɛɛ dãatɔɔ nɔ. (3 Mose 18:6, 7, 29; 1 Korintobii 6:9, 10) Yɛ anɔkwale mli lɛ Lot nyaaa Sodombii lɛ ‘amlatɔmɔ nitsumɔi lɛ’ ahe. (2 Petro 2:6-8) Anɔkwa sane ni ji akɛ Lot biyei lɛ ha lɛ dãa ni etɔ lɛ tsɔɔ akɛ, amɛyɔse akɛ kɛ́ etɔko dãa lɛ, ekpɛlɛŋ akɛ ekɛ amɛ aaaná bɔlɛ. Shi akɛni mɛi kpɔji ji amɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ hewɔ lɛ, ebiyei lɛ nu he akɛ enɛ pɛ ji gbɛ ni amɛbaatsɔ nɔ amɛtsĩ Lot weku lɛ shishi ni aaabule lɛ naa. Sane lɛ yɛ Biblia lɛ mli koni ejie wekukpaa ni kã Moabbii (ni jɛ Moab mli) kɛ Amonbii (ni jɛ Benammi mli) kɛ Abraham seshibii ni ji Israelbii lɛ ateŋ lɛ kpo.

Nikasemɔi Kɛha Wɔ:

13:8, 9. Kwɛ béi asaamɔ he nɔkwɛmɔnɔ ni nɔ bɛ ni Abraham fee efɔ̃ shi kɛha wɔ! Ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔɔŋmɛɛ wekukpaai ni toiŋjɔlɛ yɔɔ mli lɛ he yɛ shika gbɛfaŋ sɛɛnamɔ, nibii ni mɔ diɛŋtsɛ sumɔɔ, loo henɔwomɔ hewɔ.

15:5, 6. Beni Abraham miigbɔ ni efɔko lolo lɛ, ekɛ e-Nyɔŋmɔ lɛ wie yɛ sane lɛ he. No hewɔ lɛ, Yehowa sáa ema nɔ mi kɛha lɛ ekoŋŋ. Mɛni jɛ mli kɛba? Abraham ‘he Yehowa eye.’ Kɛ́ wɔjɛ wɔtsui mli wɔsɔle wɔha Yehowa, wɔkpɛlɛ enɔmimaa wiemɔi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ anɔ, ni wɔbo lɛ toi lɛ, ebaaha wɔhemɔkɛyeli lɛ mli awa.

15:16. Yehowa tsĩ kojomɔ ni ekɛbaaba Amonbii (loo, Kanaanbii) lɛ anɔ lɛ naa yɛ yinɔi ejwɛ mli. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ eji Nyɔŋmɔ ni toɔ etsui shi. Emɛ aahu kɛyashi beyinɔ ni hiɛnɔkamɔi fɛɛ ni ayɔɔ akɛ amɛbaatsake lɛ fɛɛ etã. Esa akɛ wɔ hu wɔto wɔtsui shi tamɔ Yehowa.

18:23-33. Yehowa kpataaa gbɔmɛi ahiɛ bɔ ni esaaa. Ebuɔ jalɔi ahe.

19:16. Lot ‘lilaa shi,’ ni shwɛ fioo po ni ŋwɛibɔfoi lɛ agbala lɛ kɛ eweku lɛ kɛjɛ Sodom maŋtiase lɛ mli. Nilelɔi ji wɔ kɛji akɛ wɔŋmɛɛɛ wɔ hehiamɔ henumɔ lɛ he beni wɔmɛɔ yiwalɛ jeŋ nɛɛ naagbee lɛ.

19:26. Kwɛ kwashiai asane ni eeeji akɛ wɔɔha nibii ni wɔshi yɛ je lɛŋ lɛ agbala wɔjwɛŋmɔ loo wɔshwe nomɛi ekoŋŋ!

YAKOB FƆ́ BIHII 12

(1 Mose 24:1–36:43)

Abraham to gbɛjianɔ koni Isak kɛ Rebeka ni ji yoo ko ni yɔɔ Yehowa mli hemɔkɛyeli lɛ abote gbalashihilɛ mli. Efɔ́ haaji, ni ji Esau kɛ Yakob. Esau ebuuu ekromɔbi gbɛnaa lɛ, ni ehɔ̃ɔ kɛha Yakob ní sɛɛ mli lɛ etsɛ jɔɔ lɛ lɛ. Yakob jo foi kɛtee Mesopotamia, ni ekɛ Lea kɛ Rahel yabote gbalashihilɛ mli yɛ jɛmɛ, ni ekɛ aaafee afii 20 lɛ̀ amɛtsɛ tooi lɛ dani ekɛ eweku lɛ shi kɛtee. Yakob kɛ Lea, Rahel, kɛ amɛweyei enyɔ lɛ fɔ́ bihii 12 kɛ biyei hu. Yakob kɛ ŋwɛibɔfo ko nɔ, ni ajɔɔ lɛ, ni atsake egbɛi ni awo lɛ Israel.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

28:12, 13—Mɛni Yakob lamɔ ni kɔɔ “atswere ko” he lɛ tsɔɔ? “Atswere” nɛɛ ni ekolɛ etamɔ tɛi ni akɛfee atrakwei lɛ tsɔɔ akɛ sanegbaa ko yɛ shikpɔŋ lɛ kɛ ŋwɛi teŋ. Nyɔŋmɔ ŋwɛibɔfoi lɛ ni kwɔɔ kɛyaa ni amɛkpelekeɔ shi yɛ nɔ lɛ tsɔɔ akɛ nakai ŋwɛibɔfoi lɛ sɔmɔɔ yɛ gbɛ ko ni he hiaa nɔ yɛ Yehowa kɛ adesai ni ekpɛlɛɔ amɛnɔ lɛ ateŋ.—Yohane 1:51.

30:14, 15—Mɛni hewɔ Rahel ŋmɛɛ hegbɛ ni ená akɛ ebaawɔ ewu lɛ ŋɔɔ lɛ he ni ekɛtsake suɔmɔyibii komɛi lɛ? Yɛ blema beaŋ lɛ, akɛ suɔmɔyibii lɛ tsuɔ nii yɛ tsofafeemɔ mli ákɛ wɔɔ tsofa, kɛ nɔ ko ni tsĩɔ hewaa naa loo ehaa hewaa naa baa shi. Aheɔ ayeɔ hu akɛ tso yibii nɛɛ nyɛɔ eteeɔ bɔlɛnamɔ henumɔi ashi ni enyɛɔ ehaa adesai afɔmɔ hewalɛ yaa hiɛ loo eyeɔ ebuaa ni aŋɔɔ hɔ́. (Salomo Lalai 7:14) Eyɛ mli akɛ Biblia lɛ etsɔɔɔ yiŋtoo hewɔ ni Rahel kɛ ewu lɛ ŋɔɔ ni ebaawɔ lɛ tsake enɛ moŋ, shi ekolɛ esusu akɛ suɔmɔyibii lɛ baaye abua lɛ koni eŋɔ hɔ́ koni eha ahora ni abɔɔ lɛ yɛ kene ni eji lɛ hewɔ lɛ sɛɛ afo. Shi kɛlɛ, afii komɛi asɛɛ dani Yehowa ‘gbele emusu naa.’—1 Mose 30:22-24.

Nikasemɔi Kɛha Wɔ:

25:23. Yehowa yɛ nyɛmɔ ni ekɛleɔ bi ni afɔko lɛ lɛ fɔmɔsu, ni ekɛ wɔsɛɛ be ni etsɔɔ hiɛ eleɔ lɛ tsuɔ nii ni ekɛtsɔɔ hiɛ ehalaa mɔ ni ekɛbaatsu eyiŋtoi ahe nii. Shi kɛlɛ, etsɔɔɔ hiɛ ekpɛɛɛ nɔ ni baaba aŋkro fɛɛ aŋkro nɔ yɛ naagbee mli lɛ mli etooo.—Hoshea 12:4; Romabii 9:10-12.

25:32, 33; 32:25-30. Miishɛɛ ni Yakob ná yɛ kromɔbi gbɛnaa ni eeená lɛ he lɛ kɛ nɔ ní ekɛ ŋwɛibɔfo ko nɔ jenamɔ muu fɛɛ koni ejɔɔ lɛ lɛ tsɔɔ akɛ eyɛ bulɛ kɛha krɔŋkrɔŋ nibii lɛɛlɛŋ. Yehowa kɛ krɔŋkrɔŋ nibii babaoo ewo wɔdɛŋ, tamɔ wɔkɛ lɛ teŋ wekukpaa kɛ egbɛjianɔtoo lɛ, kpɔmɔnɔ lɛ, Biblia lɛ, kɛ wɔ-Maŋtsɛyeli hiɛnɔkamɔ lɛ. Nyɛhaa wɔfea wɔnii tamɔ Yakob ni wɔjie bulɛ kpo wɔtsɔɔ enɛɛmɛi.

34:1, 30. Naanyo ni Dina kɛ mɛi ni sumɔɔɔ Yehowa lɛ bɔ lɛ ji nɔ ni kɛ naagba ni kɛ Yakob ‘wo amane mli’ lɛ ba. Esa akɛ wɔkɛ nilee ahala wɔnanemɛi.

YEHOWA JƆƆ YOSEF YƐ MIZRAIM

(1 Mose 37:1–50:26)

Awuŋayeli ha Yakob bihii lɛ hɔ̃ɔ amɛnyɛmi nuu Yosef akɛ nyɔŋ. Awo Yosef tsuŋ yɛ Mizraim yɛ anɔkwayeli kɛ ekãa ni ekɛtsu Nyɔŋmɔ jeŋba he tɛi lɛ ahe nii lɛ hewɔ. Yɛ be ni sa mli lɛ, ajie lɛ kɛjɛ tsuŋwoohe lɛ koni ebatsɔɔ Farao lamɔi ni gbaa niyenii babaoo ni baaba afii kpawo kɛ hɔmɔ afii kpawo ni baanyiɛ sɛɛ aba lɛ shishi. No sɛɛ lɛ afee Yosef Mizraim niyenii anɔkwɛlɔ. Yɛ hɔmɔ lɛ hewɔ lɛ, enyɛmimɛi lɛ batao niyenii yɛ Mizraim. Asaa afee weku lɛ ekome ekoŋŋ ni amɛhi shi yɛ Goshen shikpɔŋ ni baa nii lɛ nɔ. Beni Yakob kã egbele saa nɔ lɛ, ejɔɔ ebihii lɛ ni egba gbalɛ ko ni kɛ jɔɔmɔi wuji he hiɛnɔkamɔi ni ma shi shiŋŋ baaba abaha yɛ afii ohai abɔ ni baaba lɛ amli. Akɛ Yakob gbonyo tee Kanaan koni ayafũ lɛ. Beni Yosef gbó beni eye afii 110 lɛ, awo egbonyo lɛ tsofa, ni yɛ naagbee lɛ akɛ lɛ tee Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ.—2 Mose 13:19.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

43:32—Mɛni hewɔ Mizraimbii lɛ nyaŋeɔ nii ni amɛkɛ Hebribii aaaye lɛ? Ekolɛ jamɔ mli hetsɛ̃ kɛ hewolonɔ su mli henɔwomɔ titri hewɔ ni amɛfeɔ nakai lɛ. Mizraimbii lɛ nyaŋeɔ tookwɛlɔi hu. (1 Mose 46:34) Mɛni hewɔ? Ekolɛ tookwɛlɔi baa shi kwraa yɛ shihilɛ mli kɛ́ akɛ amɛ to Mizraimbii lɛ ahe. Aloo ebaanyɛ efee akɛ, akɛni shikpɔŋ ni akɛbaadũ nii lɛ faaa hewɔ lɛ, Mizraimbii lɛ hiɔ mɛi ni miitao shikpɔŋ ni amɛkɛlɛ̀ kooloi lɛ.

44:5—Ani Yosef kɛ kpulu tsu nii ni ekɛkala lɛɛlɛŋ? Eka shi faŋŋ akɛ shika kpulu lɛ kɛ nɔ ni awie yɛ he lɛ fata ŋaa ni atsɔ̃ lɛ he. Yosef ji Yehowa jálɔ anɔkwafo. Yɛ anɔkwale mli lɛ ekɛ kpulu lɛ tsuuu nii ni ekɛkala, taakɛ bɔ ni yɛ anɔkwale mli lɛ Benyamin ejuuu kpulu lɛ.

49:10—Mɛni “maŋtsɛtso” kɛ “nɔyelitso” lɛ tsɔɔ? Maŋtsɛtso ji tso kuku ni nɔyelɔ ko hiɛɔ, ni eji odehei ahegbɛ he okadi. Nɔyelitso ji tso bloblo ni kɛ, ni etsɔɔ famɔ hegbɛ ni ayɔɔ. Enɛɛmɛi atã ni Yakob tsĩ lɛ tsɔɔ akɛ hegbɛ kɛ hewalɛ kpele ko baahi Yuda weku lɛ mli kɛyashi beyinɔ ni Shilo lɛ baaba. Yuda seshinyo nɛɛ ji Yesu Kristo, mɔ ni Yehowa kɛ ŋwɛi nɔyeli lɛ ewo edɛŋ lɛ. Kristo hiɛ odehei ahegbɛ ni eyɛ hewalɛ ni ekɛ famɔ haa.—Lala 2:8, 9; Yesaia 55:4; Daniel 7:13, 14.

Nikasemɔi Kɛha Wɔ:

38:26. Yuda tɔ̃ yɛ bɔ ni ekɛ eshaayoo Tamar, ni ji yoo okulafo lɛ ye ha lɛ mli. Shi kɛlɛ, beni akɛfɔ̃ Yuda hiɛ akɛ lɛ ji mɔ ni kɛ lɛ ná musu lɛ, ekɛ heshibaa kpɛlɛ etɔmɔ lɛ nɔ. Esa akɛ wɔ hu wɔhe afee oya kɛkpɛlɛ wɔtɔmɔi anɔ.

39:9. Hetoo ni Yosef kɛha Potifar ŋa lɛ tsɔɔ akɛ esusumɔ kɛ Nyɔŋmɔ susumɔ yɛ jeŋbai ahe saji ahe lɛ kpãa gbee, ni ákɛ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai ji nɔ ni kudɔɔ ehenilee. Ani esaaa akɛ wɔ hu wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔfee nakai beni anɔkwale lɛ he nilee ni wɔyɔɔ lɛ yaa hiɛ lɛ?

41:14-16, 39, 40. Yehowa baanyɛ eha shihilɛi atsake aha mɛi ni sheɔ lɛ gbeyei lɛ. Kɛ́ amanehului ba wɔnɔ lɛ, ebaafee nɔ ni nilee yɔɔ mli kɛha wɔ akɛ wɔkɛ wɔhe aaafɔ̃ Yehowa nɔ ni wɔya nɔ wɔye lɛ anɔkwa.

Amɛyɛ Hemɔkɛyeli ni Sɛɛ Tsɛɔ

Abraham, Isak, Yakob kɛ Yosef ji hii ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei ni yɔɔ hemɔkɛyeli lɛɛlɛŋ. Amɛhe saji ni yɔɔ Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ mli lɛ ji nɔ ni woɔ hemɔkɛyeli mli hewalɛ lɛɛlɛŋ, ni amɛtsɔɔ wɔ nikasemɔi babaoo ni he yɔɔ sɛɛnamɔ.

Obaanyɛ oná saji nɛɛ ahe sɛɛ yɛ be mli ni otsuɔ odaa otsi Biblia kanemɔ lɛ mli nifeemɔ he nii kɛha Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ. Sane ni tsɔ hiɛ lɛ he ni aaasusu lɛ baaha saji lɛ afee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 1 Kwɛmɔ sane ni ji “Yehowa Wiemɔ lɛ Hiɛ Kã—Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ Mli Saji Otii—I” ni je kpo yɛ January 1, 2004 Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Yehowa jɔɔ Yosef

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Abraham ji nuu ni yɔɔ hemɔkɛyeli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Abáa Lot jalɔ lɛ kɛ ebiyei lɛ ayi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Yakob ná bulɛ kɛha krɔŋkrɔŋ nibii. Ani ofeɔ nakai?