Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Je Nɛŋ Su Lɛ Miitsake’

‘Je Nɛŋ Su Lɛ Miitsake’

‘Je Nɛŋ Su Lɛ Miitsake’

“Anyɛmimɛi, nɔ ni mikɛɔ ji akɛ, be lɛ faaa dɔŋŋ.”—1 KORINTOBII 7:29.

1, 2. Mɛɛ tsakemɔi ona yɛ owala shihilɛ mli?

MƐƐ tsakemɔi ona yɛ owala shihilɛ mli? Ani obaanyɛ ogba ekomɛi? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, atee hiɛ yɛ tsofafeemɔ he nilee mli. Yɛ niiamlipɛimɔi ni afee yɛ nakai tsofafeemɔ nitsumɔi lɛ amli hewɔ lɛ, yɛ shikpɔji komɛi anɔ lɛ, ŋmɛnɛ wala sɛɛkɛlɛ etee hiɛ kɛjɛ afii 50 yɛ afii ohai 20 lɛ shishijee mli kɛtee nɔ ni fe afii 70! Agbɛnɛ hu, susumɔ gbɛ̀i ni wɔtsɔ nɔ wɔná redio, tɛlivishiŋ, tɛlifoŋ, kɛ faks tsɔnei kɛ nitsumɔ yɛ gbɛ kpakpa nɔ lɛ he sɛɛ lɛ he okwɛ. Nɔ kroko hu ni sa kadimɔ waa ji hiɛyaa ni aná yɛ wolo kasemɔ, tsɔji ahe nitsumɔ, kɛ adesai ahegbɛi ahe, ni enɛɛmɛi fɛɛ eha gbɔmɛi akpekpei abɔ ashihilɛ etee hiɛ.

2 Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeee tsakemɔi fɛɛ ahe eba sɛɛnamɔ. Anyɛŋ aku hiɛ ashwie nibii gbohii ni ejɛ awuiyeli ni faa, jeŋba he sui kpakpai ni baa shi, tsofai fɔji kɛ nitsumɔ ni faa, gbalamlitsemɔ ni yaa hiɛ oyayaayai, nibii ajarawalɛ ní yaa hiɛ, kɛ awuiyeli ni akɛtutuaa mɔ hegbeyeiwoo ni yaa hiɛ lɛ mli kɛba lɛ anɔ. Yɛ fɛɛ mli lɛ, ekolɛ obaakpɛlɛ nɔ ni bɔfo Paulo ŋma jeeŋmɔ lɛ nɔ akɛ: ‘Je nɛŋ su lɛ miitsake.’—1 Korintobii 7:31.

3. Mɛni Paulo tsɔɔ beni eŋma akɛ ‘Je nɛŋ su lɛ miitsake’ lɛ?

3 Beni Paulo wie nakai wiemɔ lɛ, no mli lɛ ekɛ je lɛ miito shwɛmɔ kpoku ko he. Mɛi ni jieɔ mɛi ahiɛtserɛ ni yɔɔ nakai shwɛmɔ kpoku lɛ nɔ—maŋkwramɔŋ bii, jamɔŋ bii, kɛ mɛi ni ehe gbɛi waa—lɛ jeɔ kpo, ni amɛbatsuɔ nifeemɔi ni akɛwoɔ amɛdɛŋ lɛ ahe nii, ni amɛshiɔ kpoku lɛ nɔ amɛhaa mɛi krokomɛi. Enɛ etee nɔ afii ohai babaoo. Yɛ bei ni eho lɛ amli lɛ, maŋtsɛ ko nyɛɔ eyeɔ nɔ afii nyɔŋmai abɔ—afii ohai abɔ po—ni tsakemɔi baa fiofio. Jeee nakai eji ŋmɛnɛ, yɛ be mli ni yinɔsane mli nibii baanyɛ atsake hiŋmɛitswaa kɛ́ aju shi ni agbe hiɛnyiɛlɔ ko ni ehe gbɛi waa lɛ! Hɛɛ, yɛ jaramɔ bei nɛɛ amli lɛ, wɔleee nɔ ni baaba wɔ́.

4. (a) Mɛɛ jwɛŋmɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ esa akɛ Kristofoi aná yɛ je lɛŋ saji ahe? (b) Mɛɛ odaseyelii enyɔ ni kɔneɔ mɔ yiŋ wɔbaasusu he amrɔ nɛɛ?

4 Kɛ́ je lɛ ji shwɛmɔ kpoku ni emli hiɛnyiɛlɔi lɛ ji shwɛlɔi lɛ, belɛ Kristofoi ji nikwɛlɔi lɛ. * Shi kɛlɛ, akɛni “amɛjɛɛɛ je lɛ mli” hewɔ lɛ, amɛhaaa shwɛmɔ lɛ akɔ amɛhe tsɔ loo ni amɛaale mɛi ni ji shwɛlɔi lɛ. (Yohane 17:16) Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛkɛ hehiamɔ miitao okadii ni tsɔɔ akɛ shwɛmɔ lɛ miibɛŋkɛ enaagbee—enaagbee hiɛkpamɔ—ejaakɛ amɛle akɛ esa akɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ aba naagbee dani Yehowa kɛ ejalɛ jeŋ hee ni akɛ be kakadaŋŋ emɛ lɛ lɛ ashɛ. * No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔpɛia odaseyelii enyɔ ni tsɔɔ akɛ wɔyɛ naagbee gbii lɛ amli, ni akɛ, jeŋ hee lɛ ebɛŋkɛ lɛ amli wɔkwɛa. Enɛɛmɛi ji (1) Biblia mli be he akɔntaabuu kɛ (2) je lɛ shihilɛi ni yaa nɔ efiteɔ.—Mateo 24:21; 2 Petro 3:13.

Anu Teemɔŋ Sane ko Shishi yɛ Naagbee Mli!

5. Mɛni ji “jeŋmaji abe lɛ,” ni mɛni hewɔ wɔyɔɔ amɛhe miishɛɛ lɛ?

5 Be he akɔntaabuu ji tsakpaa ni kã be kɛ nifeemɔi ateŋ lɛ he nikasemɔ. Yesu wie be ko ni je lɛŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ baahé shwɛmɔ kpoku lɛ nɔ ní Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ ehe wooo mli lɛ he. Yesu tsɛ nakai be lɛ “jeŋmaji abe lɛ.” (Luka 21:24) Yɛ nakai ‘bei’ lɛ anaagbee mli lɛ, Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ baaye nɔ, ni Yesu baafee e-Nɔyelɔ ni sa. Klɛŋklɛŋ lɛ, Yesu baaye nɔ “yɛ [e]henyɛlɔi lɛ ateŋ.” (Lala 110:2) Kɛkɛ lɛ, taakɛ Daniel 2:44 tsɔɔ lɛ, Maŋtsɛyeli lɛ ‘baajwara’ adesai anɔyelii fɛɛ “wɔtsɔwɔtsɔ, ni eeekpata amɛhiɛ,” shi lɛ lɛ eeedamɔ shi kɛaatee naanɔ.

6. Mɛɛ be “jeŋmaji abe lɛ” je shishi, be sɛɛkɛlɛ enyiɛ eye, ni mɛɛ be eba naagbee?

6 Mɛɛ be “jeŋmaji abe lɛ” baaba naagbee ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baaje enɔyeli shishi? Hetoo ní “asɔo naa kɛyashi naagbee be lɛ” kɔɔ Biblia be he akɔntaabuu he. (Daniel 12:9) Beni nakai “be” lɛ bɛŋkɛɔ lɛ, Yehowa fee nii ni ejie hetoo lɛ kpo etsɔɔ Biblia kaselɔi akuu ko ni baa amɛhe shi. Kɛtsɔ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yelikɛbuamɔ nɔ lɛ, amɛyɔse akɛ “jeŋmaji abe lɛ” je shishi kɛ Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ yɛ afi 607 D.Ŋ.B., ni akɛ, nakai ‘bei’ lɛ ji afii 2,520 sɛɛkɛlɛ. Kɛtsɔ enɛ nɔ lɛ, amɛbu akɔntaa akɛ afi 1914 lɛ kadi “jeŋmaji abe lɛ” naagbee. Amɛbayɔse hu akɛ afi 1914 lɛ ji nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ shishijee. Ákɛ Biblia kaselɔ lɛ, ani obaanyɛ ojɛ Ŋmalɛi lɛ amli ni otsɔɔ bɔ ni fee ni abu afi 1914 akɔntaa lɛ? *

7. Mɛɛ ŋmalɛi yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa he ni bei kpawo ni atsi ta yɛ Daniel wolo lɛ mli lɛ je shishi kɛjɛ, esɛɛkɛlɛ, kɛ enaagbee?

7 Akɛ kadimɔ nii kome etee yɛ Daniel wolo lɛ mli. Akɛni Yehowa kɛ Maŋtsɛ Nebukadnezar ni jɛ Babilon lɛ tsu nii ni ekɛkpata Yerusalem hiɛ yɛ ‘bei’ lɛ shishijee mli yɛ afi 607 D.Ŋ.B. hewɔ lɛ, E-tsɔ nakai nɔyelɔ lɛ nɔ ejie kpo etsɔɔ akɛ jeŋmaji lɛ baaya nɔ aye nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ ehe wooo mli kɛyashi mfoniri-feemɔŋ bei kpawo. (Ezekiel 21:26, 27; Daniel 4:16, 23-25) Be sɛɛkɛlɛ enyiɛ feɔ nɛkɛ bei kpawo nɛɛ? Taakɛ Kpojiemɔ 11:2, 3, kɛ 12:6, 14 lɛ tsɔɔ lɛ, bei etɛ kɛ fã feɔ gbii 1,260 sɛɛkɛlɛ. No hewɔ lɛ, bei kpawo lɛ baafee nakai toi enyɔ, loo gbii 2,520. Ani enaagbee nɛ? Dabi, ejaakɛ Yehowa kɛ mla ni akɛaatsɔɔ okadi lɛ shishi lɛ ha Daniel yinɔnyo, ni ji gbalɔ Ezekiel akɛ: “Miŋɔ gbi kome mifee afi mihao.” (Ezekiel 4:6) No hewɔ lɛ, bei kpawo lɛ baafee afii 2,520 sɛɛkɛlɛ diɛŋtsɛ. Kɛ́ wɔkɛ afi 607 D.Ŋ.B. fee he ni wɔjeɔ ekanemɔ shishi kɛjɛɔ, kɛ afii 2,520 lɛ akɛ esɛɛkɛlɛ lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔmu naa akɛ esa akɛ bei lɛ aba naagbee yɛ afi 1914 mli.

Ama “Naagbee Be lɛ” Nɔ Mi

8. Mɛɛ odaseyeli obaanyɛ otsɔɔ ni tsɔɔ akɛ je lɛŋ shihilɛi efite kwraa kɛjɛ afi 1914 kɛbaa nɛɛ?

8 Nibii ni eba je lɛ mli kɛjɛ afi 1914 kɛbaa lɛ ema nɔ mi akɛ shishinumɔ ni ahiɛ ni damɔ Biblia be he akɔntaabuu nɔ ni yɔɔ yiteŋgbɛ lɛ ji anɔkwale. Yesu diɛŋtsɛ kɛɛ akɛ tai, hɔmɔ, kɛ tsɛŋemɔ helai baakadi ‘nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee lɛ.’ (Mateo 24:3-8; Kpojiemɔ 6:2-8) Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɛkɛ ji bɔ ni eba lɛ kɛjɛ afi 1914 kɛbaa nɛɛ. Bɔfo Paulo kɛ babaoo fata he ni ekɛɛ akɛ tsakemɔ baaba gbɔmɛi asui amli yɛ bɔ ni amɛkɛ amɛhe yeɔ haa lɛ mli. Tsakemɔi ni etsɔɔ mli ní wɔ fɛɛ wɔye he odase lɛ ja pɛpɛɛpɛ.—2 Timoteo 3:1-5.

9. Mɛni mɛi ni eyɔse nɔ ni yaa nɔ lɛ ekɛɛ yɛ je lɛŋ shihilɛ he kɛjɛ afi 1914 kɛbaa nɛɛ?

9 Ani ‘je nɛŋ su lɛ’ etsake waa lɛɛlɛŋ kɛjɛ afi 1914 kɛbaa nɛɛ? Yɛ wolo ni ji The Generation of 1914 lɛ mli lɛ, Woloŋlelɔ Kpanaa Robert Wohl kɛɛ akɛ: “Mɛi ni hi shi yɛ ta lɛ mli lɛ ahiɛ kpaaa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ jeŋ kome ba naagbee ni ekroko je shishi yɛ August 1914 mli.” Beni Dr. Jorge A. Costa e Silva, ni ji jwɛŋmɔŋ hewalɛnamɔ nɔkwɛlɔ kɛha World Health Organization (Jeŋ Hewalɛnamɔ Gbɛjianɔtoo) lɛ maa enɛ nɔ mi lɛ, eŋma akɛ: “Wɔyɛ be ko ni miitsake oyayaayai waa mli, nɔ ni naagbee kwraa lɛ ekɛ yeyeeyefeemɔ kɛ nɔnyɛɛi srɔtoi baa bɔ ni anako eko daŋ yɛ adesai ayinɔsane mli.” Ani ona enɛ mli niiashikpamɔ bo diɛŋtsɛ?

10. Biblia lɛ haa wɔnuɔ nɔ ni eha je lɛ shihilɛi efite kɛjɛ afi 1914 kɛbaa nɛɛ lɛ shishi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

10 Namɔ ji mɔ ni hɔ jeŋ shihilɛ ni mli woɔ wu lɛ sɛɛ? Kpojiemɔ 12:7-9 jieɔ mɔ ni hɔ sɛɛ lɛ kpo: “Ta te shi yɛ ŋwɛi: Mikael [Yesu Kristo] kɛ ebɔfoi lɛ fã drako [Satan Abonsam] lɛ nɔ ta. Ni drako lɛ bɔfoi lɛ fata ehe kɛwu, ni amɛnyɛɛɛ, ni asaŋ amɛnáaa gbɛ dɔŋŋ yɛ ŋwɛi. Ni ashɛ́ drako kpeteŋkpele lɛ afɔ̃, mɔ ni . . . shishiuɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ lɛ.” No hewɔ lɛ, Satan Abonsam ji mɔ ni kɛ naagba baa ni yeɔ fɔ lɛ, ni eshwiemɔ kɛmiijɛ ŋwɛi yɛ afi 1914 lɛ etsɔɔ “kpóo ha mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛ ŋshɔ hiɛ lɛ! ejaakɛ abonsam lɛ ekpeleke shi kɛba nyɛŋɔɔ, egiri naakpa, ni ele akɛ be fioo kɛkɛ eyɔɔ.”—Kpojiemɔ 12:10, 12.

Bɔ ni Naagbee Nifeemɔ lɛ Baaba Mli Aha

11. (a) Mɛɛ gbɛ Satan kɛtsuɔ nii ni ekɛshishiuɔ “jeŋ muu lɛ fɛɛ”? (b) Mɛɛ Satan mɔdɛŋbɔɔ krɛdɛɛ ko bɔfo Paulo gbala jwɛŋmɔ kɛba nɔ?

11 Akɛni Satan le akɛ enaagbee lɛ miibɛŋkɛ hewɔ lɛ, kɛjɛ afi 1914 kɛbaa nɛɛ, eewo mɔdɛŋ ni ebɔɔ lɛ mli hewalɛ koni eshishiu “jeŋ muu lɛ fɛɛ.” Be fɛɛ be lɛ, shishiulɔ, ni ji Satan hɔɔ sɛɛ ni ekɛ je lɛŋ nɔyelɔi kɛ hiɛnyiɛlɔi lɛ baa shwɛmɔ kpoku lɛ nɔ akɛ shwɛlɔi. (2 Timoteo 3:13; 1 Yohane 5:19) Otii ni mamɔ ehiɛ lɛ ateŋ ekome ji ni elaka adesai ni amɛsusu akɛ bɔ ni etsɔɔ eyeɔ nɔ lɛ baanyɛ ekɛ anɔkwa toiŋjɔlɛ aba. Yɛ fɛɛ mli lɛ, elakamɔ wiemɔi lɛ eye omanye, ejaakɛ gbɔmɛi kã he amɛhiɛ gbɛkpamɔ kpakpa yɛ odaseyelii babaoo ni tsɔɔ akɛ shihilɛi lɛ miiwo wu fiofio lɛ fɛɛ sɛɛ. Bɔfo Paulo gba akɛ beni eshwɛ fioo ni abaakpata nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ hiɛ lɛ, abaakadi Satan lakamɔ wiemɔ ko. Eŋma akɛ: “Ejaakɛ be mli ni amɛaakɛɛ akɛ: Hejɔlɛ yɛ ni wɔyɛ shweshweeshwe! lɛ, no mli nɔŋŋ hiɛkpatamɔ aaabatua amɛ trukaa, tamɔ kɔɔmɔ tuaa yoo ni musu eda lɛ.”—1 Tesalonikabii 5:3; Kpojiemɔ 16:13.

12. Mɛɛ mɔdɛŋ abɔɔ bɔni afee ni akɛ toiŋjɔlɛ aba yɛ wɔbe nɛɛ mli?

12 Yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli lɛ, maŋkwralɔi kɛ wiemɔ “hejɔlɛ yɛ ni wɔyɛ shweshweeshwe!” etsu nii shii abɔ ni amɛkɛtsɔɔ gbɛjianɔi srɔtoi ni adesai toɔ lɛ mli. Amɛtsɛ afi 1986 po akɛ Majimaji Ateŋ Toiŋjɔlɛ Afi, eyɛ mli akɛ nakai afi lɛ ehiii shi yɛ egbɛi lɛ naa. Ani nakai mɔdɛŋ ni je lɛŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ bɔɔ lɛ tsɔɔ akɛ 1 Tesalonikabii 5:3 lɛ ena emlibaa kwraa, loo ani Paulo miiwie saji pɔtɛɛ komɛi ni yɔɔ naakpɛɛ aahu akɛ esa akɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ ale?

13. Beni Paulo gba akɛ abaabolɔ akɛ “hejɔlɛ yɛ ni wɔyɛ shweshweeshwe!” lɛ, mɛni he ekɛ hiɛkpatamɔ ni baanyiɛ sɛɛ lɛ to, ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ enɛ mli?

13 Akɛni bei pii lɛ, anuɔ Biblia mli gbalɛi ashishi jogbaŋŋ yɛ be mli ni amɛba mli sɛɛ loo be mli ni amɛbaa mli hewɔ lɛ, esa akɛ wɔmɛ ni wɔkwɛ. Shi kɛlɛ, eyɛ miishɛɛ akɛ Paulo kɛ trukaa hiɛkpatamɔ ni baanyiɛ bolɔmɔ akɛ “hejɔlɛ yɛ ni wɔyɛ shweshweeshwe!” lɛ sɛɛ lɛ to yoohɔlɔ kɔɔmɔ he. Yɛ nɔ ni miihe afe nyɔji nɛɛhu mli lɛ, nyɛ ni miikpa abifao gbɛ lɛ hiɛ hiɔ ehe nɔ babaoo yɛ abifao ni daa yɛ emli lɛ he. Ebaanyɛ enu abifao lɛ tsui tswaa loo ehe tsimɔ yɛ emusuŋ lɛ he. Abifao lɛ baanyɛ ashi nyɛ lɛ po ŋtia. Bei pii lɛ, okadii lɛ bafeɔ faŋŋ aahu kɛyashi gbi ko lɛ, enuɔ hewaa ko he ni ji kɔɔmɔ, ni miitsɔɔ akɛ nifeemɔ ni akpa lɛ gbɛ aahu—abifao lɛ fɔmɔ—lɛ eshɛ. No hewɔ lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni bolɔmɔ akɛ “hejɔlɛ yɛ ni wɔyɛ shweshweeshwe!” he gbalɛ lɛ baanyɛ aba mli aha lɛ, ekɛ naagbee nifeemɔ ni waa mɔ he shi kɛlɛ eji jɔɔmɔ lɛ baaba trukaa—ni ji efɔŋfeemɔ hiɛkpatamɔ kɛ jeŋ hee gbɛjianɔtoo lɛ shishijee.

14. Te wɔsɛɛ nifeemɔi lɛ baato naa kɛba mli aha tɛŋŋ, ni mɛni baajɛ mli kɛba?

14 Hiɛkpatamɔ ni baa lɛ baafee nɔ ni yɔɔ gbeyei kɛha anɔkwa Kristofoi ni kwɛɔ nii lɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛmɛi (Satan maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoo lɛ fã) lɛ baatutua Babilon Kpeteŋkpele (jamɔ) lɛ sɛɛfilɔi lɛ ni ebaakpata amɛhiɛ. (Kpojiemɔ 17:1, 15-18) No hewɔ lɛ, yɛ trukaa nifeemɔ ko mli lɛ, Satan maŋtsɛyeli lɛ baate shi awo ehe, ni fã kome baatutua fã kroko lɛ, ni Satan naŋ hewalɛ ni ekɛtsi enɛ naa. (Mateo 12:25, 26) Yehowa kɛbaawo shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ atsuii amli ‘koni amɛfee eyiŋtoo nii lɛ,’ no ji, ni ejie ejamɔŋ henyɛlɔi lɛ kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Beni akpata apasa jamɔ hiɛ sɛɛ lɛ, Yesu Kristo baanyiɛ eŋwɛi asraafoi lɛ ahiɛ koni ekɛkpata nɔ ni eshwɛ yɛ Satan gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ hiɛ—jarayeli kɛ maŋkwramɔŋ nibii lɛ. Naagbee lɛ, abaatsi Satan diɛŋtsɛ naa. Akɛ no feemɔ baamu naa, kɛkɛ lɛ shwɛmɔ ni akɛ be kakadaŋŋ eshwɛ lɛ baaba naagbee.—Kpojiemɔ 16:14-16; 19:11-21; 20:1-3.

15, 16. Mɛɛ hewalɛ esa akɛ kaimɔ akɛ “be lɛ faaa dɔŋŋ” lɛ aná yɛ wɔshihilɛi anɔ?

15 Mɛɛ be nibii nɛɛ fɛɛ baaba? Wɔleee gbi lɛ loo ŋmɛlɛtswaa lɛ. (Mateo 24:36) Shi, wɔle akɛ “be lɛ faaa dɔŋŋ.” (1 Korintobii 7:29) Belɛ, ehe miihia ni wɔkɛ be ni eshwɛ lɛ atsu nii yɛ nilee mli. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Taakɛ bɔfo Paulo tsɔɔ mli lɛ, esa akɛ ‘wɔhe be’ kɛha nibii ni he hiaa waa titri lɛ yɛ nɔ ni he ehiaaa lɛ najiaŋ koni wɔha gbi fɛɛ gbi he aba sɛɛnamɔ. Mɛni hewɔ? “Ejaakɛ gbii nɛɛ gbii fɔji ni.” Ni kɛ́ ‘wɔyoo nii ni ji Nuŋtsɔ lɛ suɔmɔnaa nii lɛ’ wɔfiteŋ be fioo ni jara wa ni eshwɛ kɛha wɔ lɛ.—Efesobii 5:15-17; 1 Petro 4:1-4.

16 Akɛni wɔle akɛ hiɛkpatamɔ miimɛ je lɛŋ nibii agbɛjianɔtoo muu lɛ fɛɛ hewɔ lɛ, te esa akɛ enɛ asa wɔhe aha tɛŋŋ? Bɔfo Petro ŋma kɛha wɔ sɛɛnamɔ akɛ: “Agbɛnɛ, akɛni nɛkɛ nibii nɛɛ fɛɛ baafite hewɔ lɛ, mɛɛ gbɔmɛi sa akɛ nyɛtsɔmɔ yɛ jeŋbai krɔŋkrɔŋi kɛ Nyɔŋmɔjamɔi amli?” (2 Petro 3:11) Mɛɛ gbɔmɛi esa akɛ wɔtsɔmɔ lɛɛlɛŋ! Yɛ Petro ŋaawoo lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, ehe miihia ni (1) wɔkwɛ wɔjeŋba jogbaŋŋ bɔni afee ni wɔna nɔmimaa akɛ eyɛ krɔŋkrɔŋ, kɛ (2) koni wɔkwɛ akɛ ekãa ni wɔfeɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ jieɔ suɔmɔ ni mli kwɔ ni wɔyɔɔ kɛha lɛ lɛ kpo be fɛɛ be.

17. Mɛɛ Satan tsɔnei esa akɛ anɔkwa Kristofoi akwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ he?

17 Suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ baatsi wɔnaa koni wɔkɛ wɔhe akakpɛtɛ je lɛ he yɛ elakamɔi lɛ ahewɔ. Yɛ nɔ ni mɛɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nibii agbɛjianɔtoo lɛ hewɔ lɛ, eyɛ oshara akɛ wɔɔha je lɛŋ shihilɛ mli nibii ni gbalaa mɔ lɛ alaka wɔ. Eyɛ mli akɛ wɔyɛ je lɛ mli ni wɔmiitsu nii yɛ mli moŋ, shi esa akɛ wɔbo ŋaawoo akɛ wɔkɛ je lɛ akatsu nii kɛmiimɔ shi lɛ toi. (1 Korintobii 7:31) Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ wɔ fee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ koni wɔbu wɔhe kɛjɛ lakamɔ ni je lɛŋ lakamɔ wiemɔi lɛ aaalaka wɔ lɛ he. Je nɛɛ yeŋ omanye yɛ enaagbai anaa tsabaa ahe nii ni etsuɔ lɛ mli. Eyaŋ nɔ ehiɛŋ ehe kɛyaŋ naanɔ. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa nakai lɛ? Ejaakɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ kɛɔ nakai: “Je lɛ hoɔ eyaa kɛ emli sɛɛdii nii lɛ; shi mɔ ni feɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ hiɔ shi kɛyaa naanɔ.”—1 Yohane 2:17.

Nɔ ni Hi Fe Fɛɛ lɛ Baaba!

18, 19. Mɛɛ tsakemɔi okwɛɔ amɛ gbɛ yɛ jeŋ hee lɛ mli, ni mɛni hewɔ mɛ ni obaamɛ lɛ he baaba sɛɛnamɔ lɛ?

18 Etsɛŋ ni Yehowa baakpata Satan kɛ esɛɛfilɔi lɛ ahiɛ. No sɛɛ lɛ, kɛtsɔ Nyɔŋmɔ jɔɔmɔ nɔ lɛ, anɔkwafoi ni baaje gbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ mli lɛ baaje shishi ni amɛtsu ‘shihilɛ’ ni tsakeɔ ni baahi shi kɛya naanɔ lɛ he nii. Ta fiteŋ je lɛ dɔŋŋ kɔkɔɔkɔ; Nyɔŋmɔ baaha ‘tai asɛɛ afo kɛya shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ.’ (Lala 46:10) Yɛ nɔ najiaŋ ni hɔmɔ aaaba lɛ, “shikpɔŋ lɛ nɔ aaaba abele babaoo.” (Lala 72:16) Tsuŋwoohei, polisifoi anitsumɔhei, bɔlɛnamɔ mli tsɛŋemɔ helai, tsofai fɔji kɛ nitsulɔi kpanakui, gbalamlitsemɔ saneyelihei, ohiayeli he nifeemɔi, kɛ awuiyeli ni akɛtutuaa mɔ ehiŋ shi dɔŋŋ.—Lala 37:29; Yesaia 33:24; Kpojiemɔ 21:3-5.

19 Abaaha gbohii abui lɛ amli akamɔ shi efolo, ni gbɔmɛi akpekpei abɔ ni abaatee amɛ shi—shwɛlɔi babaoo—baaba shihilɛ mli. Kwɛ miishɛɛ ni eeeji beni yinɔ kome kɛ yinɔ kroko feɔ ekome ekoŋŋ, kɛ be mli ni suɔlɔi ni amɛteŋ egbala be kakadaŋŋ lɛ fuaa amɛhe yɛ miishɛɛ ni jɛ tsuiaŋ lɛ! Naagbee lɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ shihilɛ mli lɛ baaja Yehowa. (Kpojiemɔ 5:13) Kɛ́ agbe tsakemɔi lɛ anaa lɛ, abaajie shikpɔŋ fɛɛ paradeiso ko kpo. Te obaanu he oha tɛŋŋ beni okwɛɔ shihilɛ lɛ? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ ebaatsirɛ bo koni ojaje akɛ, ‘Mikɛ be kakadaŋŋ emɛ enɛ, shi mɛ ni mimɛ lɛ he eba sɛɛnamɔ!’

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 4 Yɛ shihilɛ kroko mli lɛ, Paulo wie mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ahe akɛ ‘nikwɛmɔnii kɛha je lɛ kɛ ŋwɛibɔfoi kɛ gbɔmɛi.’—1 Korintobii 4:9.

^ kk. 4 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ nɔ ni kɔɔ mɔ ni ji “kooyigbɛ maŋtsɛ” ni atsĩ etã yɛ Daniel 11:40, 44, 45 he lɛ, kwɛmɔ Bó Daniel Gbalɛ Wiemɔ lɛ Toi! wolo lɛ, baafa 280-281.

^ kk. 6 Biblia lɛ diɛŋtsɛ tsɔɔ akɛ Yerusalem gbee shi afii 70 dani Yudafoi nomii lɛ ku amɛsɛɛ yɛ afi 537 D.Ŋ.B. (Yeremia 25:11, 12; Daniel 9:1-3) Kɛha “jeŋmaji abe lɛ” mlitsɔɔmɔ fitsofitso lɛ, kwɛmɔ Reasoning From the Scriptures, baafa 95-97 ni Yehowa Odasefoi lɛ fee lɛ mli.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Bɔfo Paulo wiemɔi akɛ ‘je nɛŋ su lɛ miitsake’ lɛ efee anɔkwale yɛ wɔbe nɛɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Biblia be he akɔntaabuu tsɔɔ “jeŋmaji abe lɛ” naagbee yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Tsakemɔ ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ shihilɛi ahe lɛ maa nɔ mi akɛ afi 1914 kadiɔ “jeŋmaji abe lɛ” shishijee yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Esa akɛ anɔkwale ni eji akɛ “be lɛ faaa dɔŋŋ” lɛ asa wɔhe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

Yɛ naagbee lɛ—anu teemɔŋ sane lɛ shishi!