Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Nuŋtsɔ, Tsɔɔmɔ Wɔ Sɔlemɔ”

“Nuŋtsɔ, Tsɔɔmɔ Wɔ Sɔlemɔ”

“Nuŋtsɔ, Tsɔɔmɔ Wɔ Sɔlemɔ”

“Ekaselɔi lɛ ateŋ mɔ kome kɛɛ lɛ akɛ: Nuŋtsɔ, tsɔɔmɔ wɔ sɔlemɔ.”—LUKA 11:1.

1. Mɛni hewɔ Yesu kaselɔi lɛ ateŋ mɔ kome bi ni Yesu atsɔɔ amɛ bɔ ni asɔleɔ lɛ?

YƐ BE ko mli yɛ afi 32 Ŋ.B. lɛ, Yesu kaselɔ ko na Lɛ ni eesɔle. Yesu kaselɔ lɛ nuuu nɔ ni ekɛɔ e-Tsɛ lɛ, ejaakɛ ekolɛ esɔle yɛ dioofeemɔ mli. Ni kɛlɛ, beni Yesu gbe naa lɛ, kaselɔ lɛ kɛɛ lɛ akɛ: “Nuŋtsɔ, tsɔɔmɔ wɔ sɔlemɔ.” (Luka 11:1) Mɛni ha ebi enɛ? Sɔlemɔ ji Yudafoi lɛ adaa gbi shihilɛ kɛ jamɔ mli nifeemɔ lɛ fã. Aŋmala sɔlemɔi babaoo yɛ Lalai awolo lɛ mli kɛ hei krokomɛi yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli. No hewɔ lɛ, kaselɔ lɛ biii ni atsɔɔ lɛ nɔ ko ni eleee he nɔ ko kwraa loo nɔ ko ni efeko eko dã. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, ele Yuda jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ asɔlemɔ mli kusum nifeemɔi lɛ jogbaŋŋ. Shi agbɛnɛ, ena ni Yesu miisɔle, ni ekolɛ, enu he akɛ srɔtofeemɔ agbo yɛ rabifoi lɛ asɔlemɔi ni amɛkɛbuɔ amɛhe krɔŋkrɔŋ lɛ kɛ gbɛ ni Yesu tsɔ nɔ esɔle lɛ mli.—Mateo 6:5-8.

2. (a) Mɛni tsɔɔ akɛ Yesu etsɔɔɔ akɛ wɔti wiemɔi ni ekɛtsu nii yɛ sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ nɔŋŋ mli? (b) Mɛni hewɔ wɔyɔɔ he miishɛɛ akɛ wɔɔle bɔ ni asɔleɔ lɛ?

2 Aaafee nyɔji 18 ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, no mli lɛ Yesu kɛ sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ ní ekaselɔi lɛ baaha amɛsɔlemɔi adamɔ nɔ lɛ eha amɛ yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli. (Mateo 6:9-13) Ekolɛ, nɛkɛ kaselɔ nɛɛ bɛ jɛmɛ yɛ nakai beaŋ, no hewɔ lɛ, Yesu jɛ mlihilɛ mli ni etĩ otii ni he hiaa ni yɔɔ nakai sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli lɛ mli ekoŋŋ. Nɔ ni sa kadimɔ ji anɔkwa sane ni eji akɛ ekɛ nakai wiemɔi lɛ nɔŋŋ etĩii sɔlemɔ lɛ mli, ni tsɔɔ akɛ ekɛ jamɔŋ kusumii ahe sɔlemɔ ko haaa koni atĩ mli kɛjɛ yitsoŋ. (Luka 11:1-4) Taakɛ kaselɔ ni atsĩii egbɛi atã lɛ ji lɛ, wɔ hu wɔmiisumɔ ni atsɔɔ wɔ bɔ ni asɔleɔ koni wɔsɔlemɔi lɛ atsi wɔ kɛbɛŋkɛ Yehowa. No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔpɛia sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli jogbaŋŋ, taakɛ bɔfo Mateo ŋmala eshwie shi lɛ. Ehiɛ nibimɔi kpawo, ni emli etɛ kɔɔ Nyɔŋmɔ yiŋtoi ahe, ni ejwɛ kɔɔ wɔheloo kɛ mumɔŋ hiamɔ nii ahe. Wɔbaasusu klɛŋklɛŋ nibimɔi etɛ lɛ he yɛ nikasemɔ nɛɛ mli.

Tsɛ ko ni Yɔɔ Suɔmɔ

3, 4. Mɛni Yehowa ni wɔtsɛɔ lɛ akɛ “wɔ-Tsɛ” lɛ tsɔɔ?

3 Kɛjɛ shishijee lɛ, Yesu tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔsɔlemɔi ajie wekukpaa gbagbalii ni kɛlɛ bulɛ yɔɔ mli ni yɔɔ wɔkɛ Yehowa teŋ lɛ kpo. Beni Yesu kɛ ewiemɔ lɛ ha yɛ ekaselɔi ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa yɛ nakai gɔŋ lɛ he lɛ asɛɛnamɔ hewɔ titri lɛ, ekɛɛ amɛ koni amɛtsɛ Yehowa akɛ “wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi.” (Mateo 6:9) Taakɛ woloŋlelɔ ko tsɔɔ lɛ, kɛji Yesu kɛ Hebri loo Aramaik wiemɔi ni ale jogbaŋŋ lɛ tsu nii jio, gbɛi ni ekɛtsu nii kɛha “Tsɛ” lɛ tamɔ gbɛ ni gbekɛ ko kɛ hedɔɔ baatsɛ “Ataa” lɛ nɔŋŋ. Ní wɔɔtsɛ Yehowa akɛ “wɔ-Tsɛ” lɛ tsɔɔ wekukpaa ni hedɔɔ kɛ hekɛnɔfɔɔ yɔɔ mli.

4 Kɛ́ wɔkɛɛ “wɔ-Tsɛ” lɛ, wɔkpɛlɛɔ nɔ hu akɛ wɔfata hii kɛ yei aweku wulu ko ní yɔseɔ Yehowa akɛ Wala Halɔ lɛ he. (Yesaia 64:7; Bɔfoi lɛ Asaji 17:24, 28) Akpɛlɛɔ Kristofoi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ anɔ akɛ “Nyɔŋmɔ bii,” ni lɛ emli amɛnyɛɔ ‘amɛbolɔɔ yɛ akɛ: Aba, Ataa!’ (Romabii 8:14, 15) Mɛi akpekpei abɔ ebatsɔmɔ amɛnanemɛi anɔkwafoi. Mɛnɛɛmɛi ejɔɔ amɛwala nɔ amɛha Yehowa ni amɛkɛ nu mli baptisimɔ efee amɛhenɔjɔɔmɔ lɛ he okadi. Nɛkɛ “tooi krokomɛi” nɛɛ fɛɛ hu baanyɛ abɛŋkɛ Yehowa yɛ Yesu gbɛi amli ní amɛtsɛ Lɛ akɛ “wɔ-Tsɛ.” (Yohane 10:16; 14:6) Wɔbaanyɛ wɔya wɔŋwɛi Tsɛ lɛ ŋɔɔ daa yɛ sɔlemɔ mli koni wɔjie eyi, wɔda lɛ shi yɛ ejurɔ fɛɛ ni efee eha wɔ lɛ he, ni wɔshɛ wɔjatsui lɛ wɔfɔ enɔ, kɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ esusuɔ wɔhe.—Filipibii 4:6, 7; 1 Petro 5:6, 7.

Suɔmɔ Kɛha Yehowa Gbɛi Lɛ

5. Mɛni ji nibimɔ ni akɛje shishi yɛ sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli, ni mɛni hewɔ enɛ sa lɛ?

5 Nibimɔ ni akɛje shishi lɛ kɛ nibii ni he hiaa lɛ yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe amrɔ nɔŋŋ. Ekɛɔ akɛ: “Ogbɛi lɛ he atse.” (Mateo 6:9) Hɛɛ, esa akɛ Yehowa gbɛi lɛ hetsemɔ afee nɔ ni he hiaa wɔ titri ejaakɛ wɔsumɔɔ lɛ ni wɔnáaa heguɔgbee fɛɛ ni akɛba egbɛi anɔ lɛ he miishɛɛ. Satan atuatsemɔ lɛ kɛ lakamɔ ni elaka klɛŋklɛŋ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ ni amɛtse Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ atua lɛ kɛ heguɔgbee ba E-gbɛi lɛ nɔ kɛtsɔ wiemɔ ni Satan wie eshi gbɛ ni Nyɔŋmɔ kɛ ejeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni eji lɛ tsuɔ nii ehaa lɛ hewɔ lɛ nɔ. (1 Mose 3:1-6) Kɛfata he lɛ, yɛ afii ohai abɔ lɛ fɛɛ mli lɛ, akɛ ahorabɔɔ eba Yehowa gbɛi lɛ he kɛtsɔ nifeemɔi ni yɔɔ hiɛgbele kɛ tsɔɔmɔi ni mɛi ni kɛɔ akɛ amɛdamɔ enajiaŋ lɛ tsɔɔ lɛ nɔ.

6. Kɛ́ wɔsɔle koni Yehowa gbɛi lɛ he atse lɛ, mɛni wɔfeŋ?

6 Sɔlemɔ ni wɔsɔleɔ akɛ atse Yehowa gbɛi lɛ he lɛ tsɔɔ he ni wɔdamɔ yɛ sane ni kɔɔ jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛyeli lɛ he—akɛ wɔfiɔ hegbɛ ni Yehowa yɔɔ akɛ eyeɔ je lɛ nɔ lɛ sɛɛ kɛmɔɔ shi. Yehowa miisumɔ ni bɔɔ nii ni yɔɔ nilee ní jɛɔ suɔmɔ kɛ miishɛɛ mli amɛbaa amɛhe shi amɛhaa ejalɛ nɔyeli yɛ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha lɛ kɛ nibii fɛɛ ni egbɛi lɛ damɔ shi kɛha lɛ lɛ ahi shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ. (1 Kronika 29:10-13; Lala 8:2; 148:13) Suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa gbɛi lɛ baaye abua wɔ koni wɔtsi wɔhe kɛjɛ nɔ ko ni wɔɔfee ni baanyɛ ekɛ heguɔgbee aba nakai gbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ lɛ he. (Ezekiel 36:20, 21; Romabii 2:21-24) Akɛni jeŋ muu fɛɛ kɛ mɛi ni yɔɔ mli lɛ atoiŋjɔlɛ namɔ damɔ Yehowa gbɛi lɛ hetsemɔ kɛ suɔmɔ mli ni ajɛɔ abaa he shi ahaa emaŋtsɛyeli lɛ nɔ hewɔ lɛ, sɔlemɔ ni wɔsɔleɔ akɛ “ogbɛi lɛ he atse” lɛ ji wiemɔ ni tsɔɔ akɛ wɔyɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ Yehowa yiŋtoo baaba mli kɛha eyijiemɔ.—Ezekiel 38:23.

Maŋtsɛyeli ni Wɔsɔleɔ yɛ He Lɛ

7, 8. (a) Mɛni ji Maŋtsɛyeli ni Yesu tsɔɔ wɔ koni wɔsɔle yɛ he lɛ? (b) Mɛni wɔkaseɔ yɛ Maŋtsɛyeli nɛɛ he yɛ Daniel kɛ Kpojiemɔ woji lɛ amli?

7 Sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli nibimɔ ni ji enyɔ lɛ ji: “Omaŋtsɛyeli lɛ aba.” (Mateo 6:10) Nɛkɛ nibimɔ nɛɛ kɛ nɔ ni tsɔ hiɛ lɛ yɛ tsakpaa kpaakpa. Yehowa dɛŋdade ni ekɛtsuuɔ egbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ he ji Mesia Maŋtsɛyeli lɛ, ni ji eŋwɛi nɔyeli lɛ, nɔ ni e-Bi Yesu Kristo ji mɔ ni aje gbɛ ahala lɛ akɛ enɔ Maŋtsɛ lɛ. (Lala 2:1-9) Gbalɔ Daniel fee Mesia Maŋtsɛyeli lɛ he mfoniri akɛ “tɛ ko” ni etse kɛjɛ “gɔŋ” ko nɔ. (Daniel 2:34, 35, 44, 45) Gɔŋ lɛ damɔ shi kɛha Yehowa jeŋ muu fɛɛ nɔyeli lɛ, no hewɔ lɛ Maŋtsɛyeli tɛ lɛ ji Yehowa jeŋ muu fɛɛ nɔyeli lɛ kpojiemɔ yɛ gbɛ hee nɔ. Yɛ gbalɛ lɛ mli lɛ, tɛ lɛ ‘batsɔ gɔŋ kpeteŋkpele, ni ekpele shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ,’ ni tsɔɔ akɛ Mesia Maŋtsɛyeli lɛ baadamɔ shi kɛha ŋwɛi nɔyeli ni baaye shikpɔŋ lɛ nɔ.

8 Mɛi krokomɛi ni baafata Kristo he yɛ nɛkɛ Mantsɛyeli nɔyeli nɛɛ mli hu ji mɛi 144,000, ní “ahé kɛjɛ gbɔmɛi ateŋ” ni amɛkɛ lɛ aye maŋtsɛmɛi kɛ osɔfoi. (Kpojiemɔ 5:9, 10; 14:1-4; 20:6) Daniel tsɛɔ mɛnɛɛmɛi akɛ “Mɔ ni yɔɔ Ŋwɛi Shɔŋŋ lɛ mɛi krɔŋkrɔŋi,” ní kɛ Kristo amɛ-Yitso lɛ, anine shɛɔ ‘maŋtsɛyeli lɛ kɛ nɔyeli lɛ kɛ maŋtsɛyelii ní yɔɔ ŋwɛi muu lɛ fɛɛ shishi lɛ nɔ. Amɛmaŋtsɛyeli lɛ naanɔ maŋtsɛyeli ni, ni nɔyelii lɛ fɛɛ aaasɔmɔ amɛ, ni amɛaabo amɛ toi.’ (Daniel 7:13, 14, 18, 27) Enɛ ji ŋwɛi nɔyeli ni Kristo tsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ koni amɛsɔle yɛ he lɛ.

Mɛni Hewɔ Esa akɛ Wɔkã He Wɔsɔle Koni Maŋtsɛyeli lɛ Aba Lɛ?

9. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔsɔle koni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ aba lɛ?

9 Yɛ Kristo sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli lɛ, etsɔɔ wɔ koni wɔsɔle ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ aba. Biblia gbalɛi amlibaa tsɔɔ akɛ ato Mesia Maŋtsɛyeli lɛ shishi yɛ ŋwɛi yɛ afi 1914 mli. * No hewɔ lɛ, ani esa akɛ wɔya nɔ lolo ni wɔsɔle koni nakai Maŋtsɛyeli lɛ “aba”? Hɛɛ. Ejaakɛ yɛ Daniel gbalɛ lɛ mli lɛ, Mesia Maŋtsɛyeli ni akɛ tɛ fee he mfoniri lɛ kɛ adesai amaŋkwramɔŋ nɔyelii, ni amaga kpeteŋkpele lɛ feɔ he mfoniri lɛ miishi mpele. Etsɛŋ ni tɛ lɛ baaba ni ebatswa amaga lɛ, ni ebaagbɛlɛ lɛ mɔnyɔmɔnyɔ. Daniel gbalɛ lɛ kɛɔ akɛ: “Ashiŋ maŋtsɛyeli nɛɛ ahaŋ maŋ kroko; eeejwara maŋtsɛyelii nɛɛ fɛɛ wɔtsɔwɔtsɔ, ni eeekpata amɛhiɛ, shi lɛ diɛŋtsɛ lɛ eeedamɔ shi kɛaatee naanɔ.”—Daniel 2:44.

10. Mɛni hewɔ wɔshweɔ ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ aba lɛ?

10 Wɔmiishwe ni wɔna ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ eba Satan nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ lɛ nɔ ejaakɛ enɛ baafee Yehowa gbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ hetsemɔ kɛ jiemɔ ni eeejie mɛi fɛɛ ni teɔ shi woɔ ŋwɛi nɔyeli lɛ kɛaaya. Wɔsɔleɔ waa akɛ: “Omaŋtsɛyeli lɛ aba,” ni wɔfataa bɔfo Yohane he kɛkɛɔ akɛ: “Amen. Hɛɛ, ba, Nuŋtsɔ Yesu!” (Kpojiemɔ 22:20) Hɛɛ, eba akɛ Yesu baaba koni ebatse Yehowa gbɛi lɛ he ni ebu E-jeŋ muu fɛɛ nɔyeli lɛ bem, bɔni afee ni lalatsɛ lɛ wiemɔi lɛ aba mli anɔkwale akɛ: “Koni amɛná amɛle akɛ bo, ni okome too ogbɛi ji Yehowa lɛ, bo ji mɔ ni kwɔ fe fɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ!”—Lala 83:19.

“Afee Nɔ ni Osumɔɔ”

11, 12. (a) Kɛ́ wɔsɔle koni “afee nɔ ni” Nyɔŋmɔ sumɔɔ “yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ,” belɛ mɛni ji nɔ ni wɔbiɔ lɛ? (b) Mɛni hu sɔlemɔ ni wɔsɔleɔ koni afee Yehowa suɔmɔnaa nii lɛ tsɔɔ?

11 Yɛ enɛ sɛɛ lɛ, Yesu tsɔɔ ekaselɔi lɛ ni amɛsɔle akɛ: “Afee nɔ ni osumɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.” (Mateo 6:10) Jeŋ muu lɛ fɛɛ ba shihilɛ mli yɛ Yehowa suɔmɔ naa. Ŋwɛi bɔɔnii ni yɔɔ hewalɛ lɛ bolɔɔ akɛ: “[Yehowa, NW], bo ji mɔ ni sa akɛ oŋɔ anunyam kɛ agbojee kɛ hewalɛ lɛ, ejaakɛ bo obɔ nii fɛɛ, ni osuɔmɔ naa amɛyɔɔ ni abɔ amɛ.” (Kpojiemɔ 4:11) Yehowa yɛ yiŋtoo kɛha “nii ni yɔɔ ŋwɛi kɛ nii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ.” (Efesobii 1:8-10) Kɛ́ wɔsɔle akɛ afee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ, belɛ, wɔmiibi ni Yehowa atsu eyiŋtoo he nii. Kɛfata he lɛ, wɔtsɔɔ akɛ, wɔmiishwe ni wɔna akɛ aafee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ.

12 Wɔtsɔɔ sɔlemɔ nɛɛ hu nɔ wɔtsɔɔ bɔ ni wɔsumɔɔ ni wɔha wɔshihilɛ kɛ Yehowa suɔmɔnaa nii akpaa gbee lɛ nɔ. Yesu kɛɛ akɛ: “Miŋmaa ji akɛ mafee mɔ ni tsu mi lɛ suɔmɔnaa nii, ni magbe enitsumɔ lɛ naa.” (Yohane 4:34) Taakɛ Yesu ji lɛ, ákɛ Kristofoi ni ejɔɔ amɛhe nɔ lɛ, wɔnáa Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ he miishɛɛ. Suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa kɛ e-Bi lɛ tsirɛɔ wɔ koni ‘wɔkahi shi yɛ gbɔmɛi akɔnɔi anaa, shi moŋ yɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii anaa.’ (1 Petro 4:1, 2; 2 Korintobii 5:14, 15) Wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ nifeemɔi ni wɔle akɛ amɛkɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ kpaaa gbee lɛ ahe. (1 Tesalonikabii 4:3-5) Kɛ́ wɔhe be kɛha Biblia kanemɔ kɛ ekasemɔ lɛ, ‘wɔyaa nɔ wɔyooɔ nii ni ji Yehowa suɔmɔnaa nii,’ ní nɔ ni fata he ji wɔhe ni wɔkɛaawo “maŋtsɛyeli nɛɛ he sanekpakpa” lɛ shiɛmɔ mli kɛ ekãa.—Efesobii 5:15-17; Mateo 24:14.

Yehowa Suɔmɔnaa Nifeemɔ yɛ Ŋwɛi

13. Aafee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii jeeŋmɔ beebe dani Satan tse atua yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

13 Aafee Yehowa suɔmɔnaa nii yɛ ŋwɛi jeeŋmɔ beebe dani emumɔŋ bii lɛ ateŋ mɔ kome tse atua ni ebatsɔ Satan. Abɛi awolo lɛ feɔ Nyɔŋmɔ kromɔ Bi lɛ he mfoniri akɛ nilee ni ejie ehe kpo yɛ gbɔmɔ su mli. Etsɔɔ akɛ, nɔ ni fe afii babaoo lɛ, Nyɔŋmɔ Bi koome lɛ ‘mii shɛɔ ehe daa, eshwɛɔ yɛ ehiɛ be fɛɛ be,’ ni eyɛ he miishɛɛ akɛ eefee e-Tsɛ lɛ suɔmɔnaa nii. Naagbee lɛ, ebatsɔ Yehowa “ŋaalɔ” yɛ nibii fɛɛ ni abɔ lɛ mli, “nii ni yɔɔ ŋwɛi kɛ nii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ, nii ni anaa kɛ nii ni anaaa.” (Abɛi 8:22-31; Kolosebii 1:15-17) Yehowa kɛ Yesu tsu nii akɛ e-Wiemɔ, loo Naawielɔ.—Yohane 1:1-3.

14. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Lala 103 ni kɔɔ bɔ ni bɔfoi lɛ feɔ Yehowa suɔmɔnaa nii yɛ ŋwɛi lɛ he lɛ mli?

14 Lalatsɛ lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa maŋtsɛyeli lɛ ta nɔ fɛɛ nɔ nɔ̃, ni akɛ, bɔfoi akui lɛ boɔ egbɛtsɔɔmɔi kɛ efamɔi atoi. Wɔkaneɔ akɛ: “Yehowa lɛ, eŋɔ emaŋtsɛsɛi lɛ ema shi yɛ ŋwɛi, ni emaŋtsɛyeli lɛ yeɔ nii fɛɛ nɔ. Nyɛjiea Yehowa yi, nyɛ ebɔfoi lɛ, nyɛ hewalɔi ekãalɔi ní yeɔ ewiemɔ nɔ, ní nyɛboɔ ewiemɔ lɛ gbee toi lɛ! Nyɛjiea Yehowa yi, nyɛ etai lɛ fɛɛ, nyɛ esɔɔlɔi ní feɔ esuɔmɔnaa nii lɛ! Nyɛjiea Yehowa yi, nyɛ enitsumɔi fɛɛ ni yɔɔ enɔyelihei lɛ fɛɛ lɛ!”—Lala 103:19-22.

15. Maŋtsɛyeli hewalɛ ni Yesu nine shɛ nɔ lɛ sa Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ yɛ ŋwɛi lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

15 Beni Satan tse atua lɛ sɛɛ lɛ, ena hegbɛ lolo akɛ eeehi ŋwɛi taakɛ Hiob wolo lɛ tsɔɔ lɛ. (Hiob 1:6-12; 2:1-7) Shi kɛlɛ, Kpojiemɔ wolo lɛ gba akɛ be ko baaba ni abaashwie Satan kɛ edaimonioi lɛ kɛjɛ ŋwɛi. Eka shi faŋŋ akɛ, nakai be lɛ ba beni Yesu Kristo nine shɛ Maŋtsɛyeli hewalɛ nɔ yɛ afi 1914 lɛ sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ. Kɛjɛ no sɛɛ kɛbaa nɛɛ lɛ, gbɛ ko bɛ ŋwɛi kɛha nakai atuatselɔi lɛ dɔŋŋ. Atsĩ amɛnaa awo shikpɔŋ lɛ niiaŋ gbɛ. (Kpojiemɔ 12:7-12) Anuuu naataamɔ gbee ko yɛ ŋwɛi dɔŋŋ, akɛ ja gbee ni efee ekome ni miijie “Toobi,” ni ji Kristo Yesu yi, ni amɛkɛ heshibaa miijie Yehowa yi. (Kpojiemɔ 4:9-11) Aafee Yehowa suɔmɔnaa nii lɛɛlɛŋ yɛ ŋwɛi.

Yehowa Suɔmɔnaa Nifeemɔ yɛ Shikpɔŋ lɛ Nɔ

16. Sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ tsɔɔ akɛ Kristendom tsɔɔmɔ ni kɔɔ adesai ahiɛnɔkamɔ he lɛ ji amale yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

16 Kristendom sɔlemɔi lɛ jieɔ shikpɔŋ lɛ kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ yiŋtoi amli, ni amɛkɛɔ akɛ gbɔmɛi kpakpai fɛɛ yaa ŋwɛi. Shi Yesu tsɔɔ wɔ koni wɔsɔle akɛ: “Omaŋtsɛyeli lɛ aba; afee nɔ ni osumɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.” (Mateo 6:10) Kɛ́ aaafo lɛ kuku lɛ, ani abaanyɛ akɛɛ yɛ gbɛ ni yɔɔ faŋŋ mli akɛ aafee Yehowa suɔmɔnaa nii ŋmɛnɛ yɛ jeŋ ni mli eyi obɔ kɛ awuiyeli, jalɛsane ni ayeee, hela, kɛ gbele lɛ mli? Dabi kwraa! No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ mɔdɛŋbɔɔ asɔle koni afee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ nɔ, koni ekɛ shiwoo ni bɔfo Petro ŋma efɔ shi lɛ akpaa gbee akɛ: “Yɛ eshiwoo lɛ naa lɛ wɔmiikwɛ ŋwɛi hee [Mesia Maŋtsɛyeli nɔyeli ni Kristo yeɔ nɔ lɛ] kɛ shikpɔŋ hee [adesai aweku ni ja] ni jalɛ hiɔ mli lɛ gbɛ.”—2 Petro 3:13.

17. Mɛni ji Yehowa yiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ?

17 Yehowa yɛ yiŋtoo hewɔ ni ebɔ shikpɔŋ lɛ. Ekɛ mumɔ tsirɛ gbalɔ Yesaia ni eŋma akɛ: “Bɔ ni Yehowa, mɔ ni bɔ ŋwɛi lɛ, Nyɔŋmɔ, mɔ ni shɔ̃ shikpɔŋ lɛ ni efee ni ekɛma shi, ni ebɔɔɔ lɛ efolo, shi eshɔ̃ lɛ ni ahi nɔ lɛ, kɛɛ nɛ: Mi ji Yehowa, ni mɔ ko bɛ sɛɛ dɔŋŋ!” (Yesaia 45:18) Nyɔŋmɔ kɛ klɛŋklɛŋ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ wo paradeiso abɔɔ ko mli, ni efa amɛ akɛ: “Nyɛfɔa ni nyɛyi afáa ni nyɛyia shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ, ni nyɛnaanaa nɔ.” (1 Mose 1:27, 28; 2:15) Eyɛ faŋŋ akɛ, Bɔlɔ lɛ yiŋtoo ji koni adesai aweku ni ja ni yeɔ emuu ni jɛɔ miishɛɛ mli amɛbaa amɛhe shi amɛhaa Yehowa nɔyeli lɛ ahi shikpɔŋ nɔ, ni amɛhi shi kɛya naanɔ yɛ Paradeiso ni Kristo ewo he shi lɛ mli.—Lala 37:11, 29; Luka 23:43.

18, 19. (a) Mɛni esa akɛ afee dani afee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛmɔ shi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ? (b) Mɛɛ Yesu sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ kroko abaapɛi mli yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

18 Yehowa suɔmɔnaa nii ni kɔɔ shikpɔŋ lɛ he lɛ nyɛŋ aba mli kɛmɔ shi yɛ be mli ni hii kɛ yei ní teɔ shi woɔ enɔyeli lɛ yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Yɛ be mli ni Nyɔŋmɔ kɛ mumɔŋ bɔɔ nii ni he wa yɛ Kristo hiɛnyiɛmɔ shishi lɛ tsuɔ nii lɛ, ‘ebaafite mɛi ni fiteɔ shikpɔŋ lɛ.’ Abaajie Satan nibii agbɛjianɔtoo muu lɛ fɛɛ, kɛ epasa jamɔ, maŋkwramɔ ni ekpɔtɔ, hiɛjoomɔ kɛ shishiumɔ jarayeli, kɛ asraafoi ni kpataa nii ahiɛ lɛ kɛya naanɔ. (Kpojiemɔ 11:18; 18:21; 19:1, 2, 11-18) Abaabu Yehowa maŋtsɛyeli lɛ bem ni abaatse egbɛi lɛ he. Wɔsɔleɔ yɛ enɛɛmɛi fɛɛ ahe kɛji wɔkɛɛ akɛ: “Wɔtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi, ogbɛi lɛ he atse; omaŋtsɛyeli lɛ aba; afee nɔ ni osumɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ”—Mateo 6:9, 10.

19 Shi, yɛ Yesu sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli lɛ, etsɔɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔsɔle yɛ nibii ni kɔɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔhe hu lɛ ahe. Abaapɛi egbɛtsɔɔmɔ yɛ sɔlemɔ nɛɛ hu he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 9 Kwɛmɔ Bó Daniel Gbalɛ lɛ Toi! wolo lɛ yitso 6, ni Yehowa Odasefoi fee lɛ.

Kɛtsɔ Emlitĩi Nɔ Lɛ

• Mɛni hewɔ esa akɛ wɔtsɛ Yehowa akɛ “wɔ-Tsɛ” lɛ?

• Mɛni hewɔ ehe hiaa titri akɛ wɔsɔle kɛha Yehowa gbɛi lɛ hetsemɔ lɛ?

• Mɛni hewɔ wɔsɔleɔ koni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ aba lɛ?

• Kɛ́ wɔsɔle koni afee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ nɔ taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ, mɛni etsɔɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Yesu sɔlemɔi lɛ yɛ srɔto kwraa yɛ Farisifoi asɔlemɔi ni amɛkɛbuɔ amɛhe krɔŋkrɔŋ lɛ ahe

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Kristofoi sɔleɔ koni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ aba, atse egbɛi lɛ he, ni afee esuɔmɔnaa nii