Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Obaanyɛ Odamɔ Yiŋkɔshikɔshifeemɔ Naa

Obaanyɛ Odamɔ Yiŋkɔshikɔshifeemɔ Naa

Obaanyɛ Odamɔ Yiŋkɔshikɔshifeemɔ Naa

“EJI anɔkwale!” “Ema shi shiŋŋ!” “Nɔmimaa yɛ he!” Ŋwanejee ko be he akɛ onu wiemɔi ni tamɔ nɛkɛ shii abɔ. Kɛlɛ, yɛ wɔdaa gbi shihilɛ mli lɛ, nibii babaoo yɛ ni wɔnyɛɛɛ wɔná nɔmimaa yɛ he. Anyɛɛɛ ana bɔ ni shihilɛ baaji aha kɔkɔɔkɔ, aahu akɛ, bei babaoo lɛ wɔyiŋ feɔ wɔ kɔshikɔshi kɛji akɛ nɔ ko yɛ ni wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa ni mli wa yɛ he. Etamɔ nɔ ni yiŋkɔshikɔshifeemɔ kɛ nɔmimaa ni bɛ lɛ ji shihilɛ lɛ fã.

Shishinumɔ yɛ he akɛ mɛi babaoo sumɔɔ ni amɛ kɛ amɛwekui ahi shi shweshweeshwe kɛ miishɛɛ. Amɛtsuɔ nii waa koni amɛkɛná nibii ni amɛheɔ amɛyeɔ akɛ nomɛi baaha amɛná miishɛɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ—bei pii lɛ, shika kɛ heloonaa nibii. Kɛlɛ, shikpɔŋ hosomɔ, ahum ni naa wa, oshara, loo yiwalɛ nifeemɔ ko baanyɛ akpata nakai nibii ni aná lɛ fɛɛ ahiɛ shikome. Hela ni mli wa, gbalamlitsemɔ, loo nitsumɔ ni abɛ baanyɛ atsake mɛi awala shihilɛ yɛ hiŋmɛitswaa mli. Eji anɔkwale akɛ, ekolɛ nibii ni tamɔ nakai nyɛŋ aba onɔ. Kɛlɛ, le ni aaale kɛkɛ akɛ nɔ ko ni yɔɔ gbeyei baanyɛ aba be fɛɛ be lɛ, teɔ haomɔ kɛ nɔnyɛɛ henumɔ shi. Shi jeee no pɛ kɛkɛ.

Hekɛnɔfɔɔ ni abɛ ji wiemɔ kroko ni akɛyeɔ yiŋkɔshikɔshifeemɔ najiaŋ, ni wiemɔ komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo ko tsɔɔ “yiŋkɔshikɔshifeemɔ” shishi akɛ, “nɔmimaa ni abɛ yɛ nɔ ko ni aheɔ ayeɔ lɛ he loo susumɔ ko ni bei pii lɛ etsĩɔ yiŋkpɛi afeemɔ naa.” Kɛfata he lɛ, taakɛ wolo ni ji Managing Your Mind lɛ tsɔɔ mli lɛ, “yiŋkɔshikɔshifeemɔ ni anáa yɛ nɔ ko ni he hiaa waa he lɛ ji nɔ titri ni kɛ yeyeeyefeemɔ kɛ haomɔi baa.” Yiŋkɔshikɔshifeemɔ ni atsuuu he nii lɛ baanyɛ ekɛ yeyeeyefeemɔ, nijiaŋwujee, kɛ mlifu aba. Hɛɛ, haomɔ ni wɔɔhao yɛ nɔ ko ni ekolɛ ebaaba mli loo ebaŋ mli lɛ he lɛ baanyɛ aye wɔjwɛŋmɔ kɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ awui.

Enɛ hewɔ lɛ, mɛi komɛi feɔ nii kɛtekeɔ nɔ. Amɛtamɔ Brazil gbekɛ ko ni kɛɛ akɛ: “Mɛni hewɔ esa akɛ ogba ohe naa yɛ nɔ ni baaba he? Ŋmɛnɛ lɛ ŋmɛnɛ ni, ni wɔ hu lɛ wɔ ni.” Nɔ pɛ ni baanyɛ ajɛ su ni kɛ oshara baa, tamɔ, “nyɛhaa wɔyea nii ni wɔnua dãai” lɛ mli kɛba ji nijiaŋwujee, nɔnyɛɛ, kɛ yɛ naagbee lɛ gbele. (1 Korintobii 15:32) Ehi waa akɛ wɔɔya Bɔlɔ, Yehowa Nyɔŋmɔ ŋɔɔ, mɔ ni Biblia lɛ wieɔ ehe akɛ, “su tsakemɔ kɛ tsɔ̃mɔ susuma ko bɛ lɛ” lɛ ŋɔɔ. (Yakobo 1:17) Kɛji akɛ wɔpɛi Nyɔŋmɔ Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ mli lɛ, wɔbaaná ŋaawoo kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni hi jogbaŋŋ kɛha bɔ ni wɔɔfee wɔkpee shihilɛ mli nibii ni haa mɔ yiŋ feɔ lɛ kɔshikɔshi lɛ anaa. Ebaanyɛ eye ebua wɔ hu koni wɔnu nɔ hewɔ ni yiŋkɔshikɔshifeemɔ efa babaoo lɛ shishi.

Nɔ Hewɔ ni Mɛi Ayiŋ Feɔ Amɛ Kɔshikɔshi

Ŋmalɛi lɛ kɛ susumɔ ni ja ni kɔɔ shihilɛ he lɛ haa ni eyeɔ ebuaa wɔ koni wɔná su ni ja yɛ nibii ni kɛ yiŋkɔshikɔshifeemɔ baa kɛ nibii ni tsakeɔ lɛ ahe. Eyɛ mli akɛ weku tsakpai, shihilɛ mli gbɛhe ni ayɔɔ, nilee, gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ kpakpa, kɛ ekrokomɛi ni fata he lɛ baanyɛ ekɛ shweshweeshwe shihilɛ aba yɛ gbɛ ko nɔ moŋ, shi Biblia lɛ tsɔɔ akɛ wɔnyɛŋ wɔkpa gbɛ akɛ nakai nibii lɛ baahi shi kɛya naanɔ loo ni wɔkpa gbɛ akɛ wɔbaahi ogbɔjɔ shihilɛ mli daa. Nilelɔ Maŋtsɛ Salomo kɛɛ akɛ: “Jeee he oyai atsɛmɛi anɔ ji foidamɔ, ni jeee ekãalɔi hu anɔ ji ta, ni asaŋ jeee nilelɔi anɔ ji aboloo, ni asaŋ jeee sanesɛɛkɔlɔi anɔ ji nii, ni asaŋ jeee ŋaalɔi anɔ ji hiɛnyam.” Mɛni hewɔ? “Ejaakɛ be kɛ nibii ni aleee ni baa trukaa ninaa amɛ fɛɛ.” No hewɔ lɛ, Salomo bɔ kɔkɔ akɛ: “Tamɔ looi ni alooɔ amɛ yɛ yaa fɔŋ mli, loo loofɔji ni adũɔ amɛ yɛ tsɔne mli lɛ, nakai nɔŋŋ adũɔ gbɔmɛi abii yɛ be fɔŋ mli, kɛ́ ebanina amɛ trukaa lɛ.”—Jajelɔ 9:11, 12, NW.

Yesu Kristo hu wie be ko ní yeyeeyefeemɔi kɛ yiŋkɔshikɔshifeemɔ ni naa wa baaba yinɔ ko mlibii fɛɛ anɔ lɛ he. Ewie faŋŋ akɛ: “Ni okadii aaaba hulu kɛ nyɔŋtsere kɛ ŋulamii amli, ni jeŋmaji afimɔ lɛ aaaba shikpɔŋ lɛ nɔ, ni amɛaafee yeyeeye, yɛ ŋshɔ kɛ ŋshɔkei agbɛɛmɔ hewɔ; ni nɔ̃ aaanyɔnyɔɔ gbɔmɛi anɔ yɛ gbeyei kɛ nibii ní baa je lɛŋ lɛ agbɛkwɛmɔ hewɔ; ejaakɛ aaahoso ŋwɛi hewalɛi lɛ tete.” Kɛlɛ, Yesu tsɔɔ nɔ ko ni baafee hewalɛwoo kɛha tsuijurɔnaa bii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ akɛ: “Beni nyɛaana akɛ nibii nɛɛ etsɔ naa shi lɛ, nyɛnáa nyɛlea akɛ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ eshɛ etã.” (Luka 21:25, 26, 31) Nɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni wɔɔshe gbeyei yɛ wɔsɛɛ be ni anyɛɛɛ amu afɔ nɔ lɛ he lɛ, wɔyɛ hemɔkɛyeli yɛ Nyɔŋmɔ mli ní yeɔ ebuaa wɔ koni wɔkwɛ nii kɛteke yiŋkɔshikɔshifeemɔ ni ayɔɔ yɛ je lɛ he lɛ kɛya wɔsɛɛ be ni yɔɔ shweshweeshwe, ni yɔɔ fɛo lɛ nɔ.

Ni Aaaná Hekɛnɔfɔɔ Kwraa yɛ Hiɛnɔkamɔ lɛ Mli’

Eyɛ mli akɛ wɔnyɛŋ wɔná nɔmimaa yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔnuɔ, wɔkaneɔ, loo wɔnaa lɛ he moŋ, shi wɔyɛ yiŋtoo kpakpa ni wɔɔdamɔ nɔ wɔná hekɛnɔfɔɔ yɛ Bɔlɔ lɛ mli. Jeee akɛ eji Mɔ ni Nɔ Kwɔ Fe Fɛɛ kɛkɛ, shi moŋ Tsɛ ni susuɔ ebii ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ ahe hu. Nyɔŋmɔ wie kɛkɔ wiemɔi ni lɛ diɛŋtsɛ ewieɔ lɛ he akɛ: “Ekuŋ esɛɛ kɛbaŋ miŋɔɔ efolo, shi moŋ eeefee nɔ ni sa mihiɛ lɛ, ni eeeha nɔ ni mitsu lɛ yɛ hewɔ lɛ aya nɔ!”—Yesaia 55:11.

Yesu Kristo tsɔɔ mɛi anɔkwale ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ, ni mɛi ni bo lɛ toi lɛ kpɛlɛ nɔ kɛ yiŋtsɔmɔ kɛ hekɛnɔfɔɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Samariabii akuu ko ni ji tsuijurɔnaa bii lɛ kɛɛ yoo ko ni bo Yesu toi klɛŋklɛŋ kwraa lɛ akɛ: “Agbɛnɛ wɔmiihe wɔmiiye, jeee bo owiemɔ lɛ hewɔŋ dɔŋŋ; ejaakɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔ́nu, ni wɔná wɔle akɛ, anɔkwale, mɔnɛ ji je lɛ walaherelɔ ni ji Kristo lɛ.” (Yohane 4:42) Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ, eyɛ mli akɛ wɔyɛ be ko ni shweshweeshwe shihilɛ bɛ mli lɛ mli moŋ, shi esaaa akɛ wɔyiŋ feɔ wɔ kɔshikɔshi yɛ nɔ ni esa akɛ wɔhe wɔye lɛ he.

Yɛ jamɔ mli hemɔkɛyeli gbɛfaŋ lɛ, mɛi babaoo hiɛ susumɔ akɛ esa akɛ wɔhe wɔye kɛkɛ fe ni wɔɔbɔ mɔdɛŋ doo akɛ wɔɔnu shishi. Kɛlɛ, Biblia ŋmalɔ Luka kɛ nakai yiŋsusumɔ lɛ kpaaa gbee. Efee niiamlitaomɔ ni ekɛ anɔkwalei ni ena lɛ ha bɔni afee ni mɛi krokomɛi ‘ale anɔkwale ni kɔɔ nibii’ ni eŋma lɛ ahe. (Luka 1:4) Akɛni ekolɛ wekumɛi kɛ nanemɛi ni kɛ wɔ bɛ hemɔkɛyeli kome mli lɛ baashe gbeyei akɛ wɔhiɛnɔkamɔ baafee yaka ni wɔnijiaŋ baaje wui hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔnyɛ wɔfã wɔhemɔkɛyeli lɛ he. (1 Petro 3:15) Ja wɔle yiŋtoo pɔtɛɛ ni yɔɔ wɔhemɔkɛyeli lɛ sɛɛ dani wɔbaanyɛ wɔye wɔbua mɛi krokomɛi koni amɛkɛ amɛhe afɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ. Biblia lɛ wie Yehowa he kɛ wiemɔi nɛɛ akɛ: “Tɛsaa ji lɛ, ni enitsumɔi hi pɛ; ejaakɛ egbɛ̀i fɛɛ jalɛ ni. Anɔkwa Mawu ji lɛ, nɔ̃ sha bɛ lɛ; jalɔ ji lɛ ni esa pɛ.”—5 Mose 32:4.

Susumɔ naagbee wiemɔ ni kɛɔ akɛ: “Jalɔ ji lɛ ni esa pɛ” lɛ he okwɛ. Mɛɛ odaseyeli wɔyɔɔ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔhe enɛ wɔye? Bɔfo Petro kpɛlɛ nakai anɔkwale lɛ nɔ yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ. Ekɛɛ Roma asraafonyo ko kɛ eshiabii lɛ akɛ: “Lɛɛlɛŋ, miyoo akɛ, Nyɔŋmɔ jeee mɛi ahiɛaŋkwɛlɔ; shi moŋ maŋ fɛɛ maŋ mli lɛ, mɔ ni sheɔ lɛ gbeyei ni etsuɔ jalɛ nii lɛ, lɛ ji mɔ ni saa ehiɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 10:34, 35) Petro wie wiemɔi nɛɛ ejaakɛ etsɛko tsɔ ni ena bɔ ni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kudɔ nibii ni E-kpɛlɛ Jeŋmajiaŋbii aweku ko, ni tsutsu ko lɛ abuɔ amɛ akɛ mɛi ni he tseee ni amɛsaaa E-hiɛ lɛ anɔ. Taakɛ Petro ji lɛ, wɔ hu wɔbaanyɛ wɔná hekɛnɔfɔɔ yɛ hiɛaŋ ni Nyɔŋmɔ kwɛɛɛ kɛ jalɛsane ni eyeɔ lɛ mli be mli ni wɔ diɛŋtsɛ wɔnaa gbɔmɛi “asafo babaoo”—ni amrɔ nɛɛ amɛyi fa fe akpekpei ekpaa—ni jɛ shikpɔji ni fa fe 230 nɔ yɛ jeŋ fɛɛ, ni amɛkwa amɛtsutsu shihilɛ gbɛ ni amɛnyiɛɔ jalɛ gbɛ lɛ nɔ lɛ.—Kpojiemɔ 7:9; Yesaia 2:2-4.

Ákɛ anɔkwa Kristofoi lɛ, wɔsumɔɔɔ ni wɔtsɔmɔ mɛi ni feɔ nii kɛtekeɔ nɔ loo mɛi ni yɔɔ keketee, shi moŋ mɛi ni baa amɛhe shi ni nuɔ nii ashishi. Kɛlɛ, wɔjeee mɛi ni bɛ nɔmimaa yɛ nɔ ni wɔheɔ wɔyeɔ kɛ nɔ ni wɔkpaa gbɛ wɔsɛɛ lɛ he. Bɔfo Paulo ŋma kɛyaha klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ akɛ: “Wɔmiitao akɛ nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ atsɔɔ nɛkɛ mɔdɛŋbɔɔ nɛɛ nɔŋŋ, koni ama nɔhiɛkamɔ lɛ nɔ mi kɛyashi naagbee.” (Hebribii 6:11) Nakai nɔŋŋ sanekpakpa ni jɛ Biblia lɛ mli lɛ eha wɔná ‘nɔhiɛkamɔ ni mli wa.’ Taakɛ Paulo tsɔɔ mli lɛ, nɔhiɛkamɔ ni atswa ama Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ lɛ, “wooo mɔ hiɛgbele.”—Romabii 5:5.

Agbɛnɛ hu, wɔyɛ hekɛnɔfɔɔ ni mli wa akɛ mɛi krokomɛi ni wɔɔtsɔɔ amɛ sanekpakpa ni jɛ Biblia lɛ mli lɛ baanyɛ ekɛ shweshweeshwe shihilɛ kɛ hekɛnɔfɔɔ ahá amɛ yɛ mumɔŋ, kɛ henumɔŋ kɛ gbɔmɔtsoŋ hu po. Wɔbaanyɛ wɔfata Paulo he kɛkɛɛ akɛ: “Akɛ wɔsanekpakpa lɛ baaa nyɛŋɔɔ yɛ wiemɔ mli kɛkɛ, shi moŋ yɛ hewalɛ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ kɛ nɔmimaa babaoo mli.”—1 Tesalonikabii 1:5.

Amrɔmrɔ Jɔɔmɔi ni Jɛɔ Mumɔŋ Shweshweeshwe Shihilɛ Mli Kɛbaa

Eyɛ mli akɛ wɔnyɛŋ wɔkpa shweshweeshwe shihilɛ ni yeɔ emuu gbɛ yɛ shihilɛ mli ŋmɛnɛ moŋ, shi nibii yɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee ni baaye abua wɔ ni wɔhi shi yɛ shihilɛ ni ŋmɛɛɔ pɛpɛɛpɛ kɛ shweshweeshwe mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bɔ ni wɔkɛ Kristofoi asafo lɛ bɔɔ yɛ kpeei ashishi daa lɛ yeɔ ebuaa kɛha pɛpɛɛpɛ ŋmɛɛ, ejaakɛ jɛmɛ ji he ni atsɔɔ wɔ shishitoo mlai kɛ jeŋba he mlai yɛ. Paulo ŋma akɛ: “Niiatsɛmɛi ni yɔɔ je nɛŋ lɛ, wo amɛ kitã ni amɛkajwɛŋ nii wuji, ni amɛkaŋɔ amɛhiɛ hu amɛfɔ̃ nifalɛ ni bɛ shweshweeshwe lɛ nɔ, shi moŋ Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ lɛ nɔ, mɔ hu ni ŋɔɔ nibii fɛɛ ehaa wɔ babaoo, akɛ wɔye mli ŋɔɔmɔ lɛ.” (1 Timoteo 6:17) Kɛtsɔ kasemɔ ni mɛi babaoo ekase akɛ amɛkɛ amɛhe baafɔ Yehowa nɔ shi jeee heloonaa nibii loo hiɛtserɛjiemɔi ni hoɔ yaa kɛ foi lɛ nɔ lɛ, amɛnyɛ amɛjie yeyeeyefeemɔi kɛ nijiaŋwujee ni amɛyɔɔ tsutsu ko lɛ kɛjɛ amɛnɔ.—Mateo 6:19-21.

Yɛ asafo lɛ mli lɛ, wɔnáa nyɛmifeemɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli, ni kɛ yelikɛbuamɔ kɛ sɛɛfimɔ haa yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ lɛ hu mli ŋɔɔmɔ. Yɛ be ko mli yɛ bɔfo Paulo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ekɛ ehefatalɔi gbɛfalɔi lɛ kɛ ‘nɔnyɛɛ ni naa wa’ ko kpe ni ‘amɛhiɛ kaaa amɛwala nɔ tete.’ Nɛgbɛ Paulo ná sɛɛfimɔ kɛ yelikɛbuamɔ kɛjɛ? Yɛ anɔkwale mli lɛ, hekɛnɔfɔɔ ni eyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli lɛ hosooo kɔkɔɔkɔ. Kɛlɛ, nanemɛi Kristofoi ni ye ebua lɛ lɛ, wo lɛ hewalɛ ni amɛshɛje emii. (2 Korintobii 1:8, 9; 7:5-7) Ŋmɛnɛ, kɛji akɛ adebɔɔ naa osharai loo amanehului krokomɛi ba lɛ, wɔnyɛmimɛi Kristofoi ji mɛi klɛŋklɛŋ ni yashɛɔ jɛmɛ be fɛɛ be ni amɛkɛ yelikɛbuamɔ ni he hiaa yɛ heloo kɛ mumɔŋ gbɛfaŋ lɛ haa nyɛmimɛi Kristofoi lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni ehia amɛ lɛ hu.

Gbɛ kroko ni yeɔ ebuaa ni atsɔɔ nɔ akɛkpeeɔ shihilɛ mli nibii ni haa mɔ yiŋ feɔ lɛ kɔshikɔshi lɛ anaa ji sɔlemɔ. Wɔbaanyɛ wɔya wɔŋwɛi Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ ŋɔɔ be fɛɛ be ni wɔyɔɔ nɔnyɛɛ ko ni wɔkpaaa gbɛ lɛ shishi. “Yehowa aaatsɔ abobaahe aha mɔ ni awaa lɛ yi lɛ, abobaahe yɛ fimɔ bei amli.” (Lala 9:10) Adesai ni ji fɔlɔi nyɛŋ amɛkɛ hebuu aha amɛbii be fɛɛ be. Kɛlɛ, Nyɔŋmɔ miisumɔ ni eye ebua wɔ koni wɔnyɛ wɔkpee wɔ gbeyeishemɔi kɛ yiŋkɔshikɔshifeemɔ henumɔi lɛ anaa. Kɛ́ wɔshɛrɛ wɔ yeyeeyefeemɔi wɔshwie Yehowa nɔ yɛ sɔlemɔ mli lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ ebaanyɛ ‘efee kɛteke nɔ babaoo fe nii fɛɛ ni wɔkpaa he fai loo wɔjwɛŋɔ.’—Efesobii 3:20.

Ani oyaa Nyɔŋmɔ ŋɔɔ yɛ sɔlemɔ mli be fɛɛ be? Ani oyɛ nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ boɔ osɔlemɔi atoi? Gbekɛyoo fioo ko ni yɔɔ São Paulo lɛ kɛɛ akɛ: “Minyɛ kɛɛ mi akɛ misɔle miha Nyɔŋmɔ. Shi mibi mihe akɛ: ‘Mɛni hewɔ esa akɛ mikɛ mɔ ko ni mileee lɛ awie?’ Kɛlɛ, Abɛi 18:10 lɛ ye ebua mi ni minu shishi akɛ Nyɔŋmɔ yelikɛbuamɔ he miihia wɔ ni esa akɛ wɔkɛ lɛ awie yɛ sɔlemɔ mli.” Nakai ŋmalɛ lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ̃ɔ ni wa ji Yehowa gbɛi lɛ; no mli jalɔ sháa foi kɛyaa, ni ehiɔ shi shweshweeshwe.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná hemɔkɛyeli kɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ Yehowa mli kɛji akɛ wɔkɛ lɛ ewieee be fɛɛ be hu? Kɛji akɛ wɔɔná jɔɔmɔi ni jɛɔ mumɔŋ shweshweeshwe shihilɛ mli kɛbaa lɛ mli ŋɔɔmɔ lɛ, no lɛ esa akɛ wɔsɔle kɛjɛ wɔtsuii amli daa gbi. Yesu kɛɛ akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛsaraa be fɛɛ be ní nyɛsɔlea, koni nyɛnyɛ nii ni baaba nɛɛ fɛɛ mli nyɛje, ní nyɛnyɛ gbɔmɔ bi lɛ hiɛ nyɛdamɔ.”—Luka 21:36.

Nɔ kroko ni wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa yɛ he lɛ kɔɔ hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ he. Kadimɔ wiemɔi ni yɔɔ Daniel 2:44 lɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ ní yɔɔ ŋwɛi lɛ aaatee maŋtsɛyeli ko shi ama shi ni efiteŋ dɔŋŋ kɛaatee naanɔ, ni ashiŋ maŋtsɛyeli nɛɛ ahaŋ maŋ kroko; eeejwara maŋtsɛyelii nɛɛ fɛɛ wɔtsɔwɔtsɔ, ni eeekpata amɛhiɛ, shi lɛ diɛŋtsɛ lɛ eeedamɔ shi kɛaatee naanɔ.” Nakai hiɛnɔkamɔ lɛ yɛ shiŋŋ ni eji nɔ ko ni wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ nɔ. Bei pii lɛ adesai ashiwoi baaa mli, shi wɔbaanyɛ wɔná hekɛnɔfɔɔ yɛ Yehowa wiemɔi amli be fɛɛ be. Yɛ nɔ najiaŋ ni Nyɔŋmɔ aaafee mɔ ko ni anyɛɛɛ akɛ he afɔ enɔ lɛ, eji tɛsaa ni wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe afɔ enɔ. Wɔbaanyɛ wɔnu he tamɔ David, mɔ ni kɛɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ ni ji mitɛsaa, eŋɔɔ mibaa abo yɛ, mitsɛŋ kɛ miyiwalaheremɔ akolonto, mimɔɔ ni kwɔ kɛ mibobaahe hu; miyiwalaherelɔ, bo ohereɔ miyiwala kɛjɛɔ yiwalɛ mli.”—2 Samuel 22:3.

Wolo ni atsĩ tã kɛtsɔ hiɛ ni ji Managing Your Mind lɛ kɛfata he akɛ: “Babaoo ni mɔ ko jwɛŋɔ nibii gbohii ni ekolɛ ebaaba lɛ he lɛ, babaoo ni nakai nibii lɛ baa mli ji no, ni babaoo ni ewaa akɛ eeele gbɛ nɔ ni ebaatsɔ koni etsu amɛhe nii.” Belɛ, mɛni hewɔ esa akɛ wɔŋmɛ gbɛ koni je lɛŋ yeyeeyefeemɔi kɛ yiŋkɔshikɔshifeemɔi atsɔmɔ jatsui kɛha wɔ? Yɛ no najiaŋ lɛ, okɛ Nyɔŋmɔ anɔkwa shiwooi ni ekɛhaa lɛ aye je lɛŋ nibii ni haa mɔ yiŋ feɔ lɛ kɔshikɔshi lɛ anajiaŋ. Kɛtsɔ hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa shiwooi ni baaba mli lɛ mli ni wɔɔhiɛ kpɛŋŋ lɛ nɔ lɛ, wɔnáa shiwoo nɛɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ, ehiɛ gboŋ.”—Romabii 10:11.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 29]

Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ maa wɔsɛɛ jɔɔmɔi anɔ mi kɛhaa adesai

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 30]

“Mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ, ehiɛ gboŋ”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]

Maŋtsɛyeli sanekpakpa lɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ bahaa adesai