Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa Mlihilɛ Kɛ Ekwɛmɔ Ni Mináa

Yehowa Mlihilɛ Kɛ Ekwɛmɔ Ni Mináa

Wala Shihilɛ He Sane

Yehowa Mlihilɛ Kɛ Ekwɛmɔ Ni Mináa

TAAKƐ FAY KING GBA

Mifɔlɔi amli hi, shi taakɛ bɔ ni mɛi krokomɛi babaoo ji lɛ, amɛsumɔɔɔ Nyɔŋmɔjamɔ kwraa. Awo fɔɔ kɛɛmɔ akɛ: “Esa akɛ Nyɔŋmɔ ko ahi shihilɛ mli, kɛ jeee nakai lɛ kulɛ namɔ fee fɔfɔi lɛ, ni namɔ fee tsei lɛ?” Shi esusumɔ yɛ Nyɔŋmɔjamɔ he lɛ fɛɛ ji enɛ.

MITSƐ gbo yɛ afi 1939 mli beni miye afii 11, ni mikɛ minyɛ hi Stockport yɛ Manchester wuoyi gbɛ yɛ England. Mitao be fɛɛ be akɛ male babaoo yɛ mi-Bɔlɔ lɛ he ni miná bulɛ kɛha Biblia lɛ, eyɛ mli akɛ mileee nɔ ko kwraa yɛ he. No hewɔ lɛ, mibɔi sɔlemɔ yaa yɛ Church of England (England Sɔlemɔ) koni makwɛ akɛ mɛni baajɛ mli kɛba.

Minuuu sɔlemɔ mli nifeemɔi lɛ ashishi, shi kɛji akane Sanekpakpai lɛ, Yesu wiemɔi lɛ kɔneɔ miyiŋ yɛ gbɛ ko nɔ akɛ Biblia lɛ baanyɛ afee anɔkwale. Kɛji misusu sane lɛ he lɛ, efeɔ mi naakpɛɛ akɛ mi diɛŋtsɛ mikaneee Biblia lɛ. Yɛ sɛɛ mli beni wɔweku lɛ mli naanyo ko ha mi “Kpaŋmɔ Hee” ko ni aŋma yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ shishitsɔɔmɔ mli po lɛ, minaaa be kwraa ni mikɛaakane.

Korea Ta ni fɛ yɛ afi 1950 lɛ ha misusu miyiŋ waa diɛŋtsɛ. Ani ta lɛ baagbɛ eshwa taakɛ Jeŋ Ta II lɛ fee lɛ? Te mafee tɛŋŋ mabo Yesu famɔ akɛ misumɔ mihenyɛlɔi lɛ toi kɛji ebalɛ nakai lɛ? Shi kɛlɛ, ani madamɔ shi ni makwɛ ni gbɔmɛi miitutua mimaŋ lɛ ni mifeee he nɔ ko koni mikɛsá amɛnaa? Kɛji mifee nakai lɛ, no lɛ eka shi faŋŋ akɛ miijo misɔ̃ naa foi. Miyiŋ futu mi moŋ, shi mina nɔmimaa akɛ misanebimɔi lɛ fɛɛ ahetooi yɛ Biblia lɛ mli, eyɛ mli moŋ akɛ mileee gbɛ nɔ ni matsɔ loo he ni maná hetooi lɛ yɛ.

Anɔkwale lɛ Taomɔ yɛ Australia

Yɛ afi 1954 lɛ, mi kɛ minyɛ fã kɛtee Australia, he ni minyɛmiyoo Jean yɔɔ lɛ. Afii fioo komɛi asɛɛ lɛ, Jean kɛɛ mi akɛ ekɛɛ Yehowa Odasefoi lɛ koni amɛba miŋɔɔ akɛni ele akɛ miyɛ Biblia lɛ he miishɛɛ ni miyaa sɔlemɔ lɛ hewɔ. Eesumɔ ni ele misusumɔ yɛ amɛhe. Ekɛ hekɛnɔfɔɔ kɛɛ mi akɛ: “Mileee kɛji akɛ mlitsɔɔmɔi ni amɛkɛhaa lɛ ja loo ejaaa, shi kɛlɛ amɛkɛ mlitsɔɔmɔi haa fe sɔlemɔi lɛ.”

Gbalashihilɛ mli hefatalɔi Bill kɛ Linda Schneider ni basara mi lɛ ji hefatalɔi ni he yɔɔ miishɛɛ. Amɛye aaafee afii 70 ni amɛtsɔmɔ Odasefoi afii babaoo nɛ. Amɛtsu nii yɛ redio nitsumɔhe ni Yehowa Odasefoi lɛ kɛtsu nii yɛ Adelaide lɛ, ni beni atsĩ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa yɛ Australia yɛ Jeŋ Ta II lɛ mli lɛ, amɛkɛ amɛhe wo be-fɛɛ sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ mli. Shi kɛlɛ, yɛ yelikɛbuamɔ ni Bill kɛ Linda kɛha mi lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mika jamɔi srɔtoi mikwɛ lolo.

Minaanyo nitsulɔ ko kɛ mi tee shiɛlɔ Billy Graham kpee ko shishi, ni yɛ no sɛɛ lɛ wɔteŋ mɛi komɛi kɛ osɔfo ko ni fɔ nine ebi koni abi saji lɛ fee kpee. Mibi sane ni gbaa minaa lolo lɛ akɛ: “Te ooofee tɛŋŋ ofee Kristofonyo ni osumɔ ohenyɛlɔi, be mli ni oyaa ta oyagbeɔ amɛ lɛ?” Kuu lɛ mli bii lɛ fɛɛ kpɛlɛ nɔ kɛ hoofeemɔ amrɔ nɔŋŋ—eka shi faŋŋ akɛ nakai sanebimɔ lɛ egba amɛ fɛɛ amɛnaa! Fee sɛɛ lɛ, osɔfo lɛ wie akɛ: “Mileee nakai sanebimɔ lɛ hetoo. Miisusu he lolo.”

Shi kɛlɛ, Biblia lɛ ni Bill kɛ Linda kɛ mi kaseɔ lɛ miiya nɔ lolo, ni abaptisi mi yɛ September 1958. Mikpɛ miyiŋ akɛ manyiɛ mitsɔɔlɔi ni kɛ mi kase nii lɛ anɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ, no hewɔ lɛ yɛ August, yɛ afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, mikɛ mihe wo be-fɛɛ sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ mli akɛ daa gbɛgbalɔ. Nyɔji kpaanyɔ sɛɛ lɛ afɔ mi nine koni mafata gbɛgbalɔi krɛdɛɛi lɛ ahe. Kwɛ bɔ ni miná miishɛ miha beni miná mile akɛ minyɛmiyoo Jean hu etee hiɛ yɛ enikasemɔ lɛ mli ni abaptisi lɛ lɛ!

Hegbɛ Naa Gbele

Misɔmɔ yɛ asafoi ni yɔɔ Sydney lɛ ateŋ ekome mli ni mifee shia Biblia mli nikasemɔi babaoo. Gbi ko lɛ mikɛ Church of England osɔfo ko ni eba nitsumɔ mli hejɔɔmɔ lɛ kpe, ni mibi lɛ nɔ ni sɔlemɔ lɛ kɛɔ yɛ je lɛ naagbee lɛ he. Eyɛ mli akɛ ekɛɛ mi akɛ etsɔɔ sɔlemɔ lɛ tsɔɔmɔi afii 50 moŋ, shi hetoo ni eha lɛ fee mi naakpɛɛ, akɛ: “Esa akɛ matao bei ni mikɛtao mli ejaakɛ mileee Biblia lɛ mli jogbaŋŋ taakɛ bɔ ni Yehowa Odasefoi le lɛ.”

Yɛ enɛ sɛɛ nɔŋŋ lɛ, abi ni mɛi kɛ amɛhe aha koni amɛyasɔmɔ yɛ Pakistan. Miŋma gbɛbimɔ wolo, ni mileee akɛ ahaaa yei oshijafoi aya akɛ ja hii oshijafoi loo gbalashihilɛ mli hefatalɔi pɛ kɛkɛ. Shi eka shi faŋŋ akɛ, akɛ migbɛbimɔ wolo lɛ tee wɔnitsumɔhe yitso lɛ yɛ Brooklyn, ejaakɛ yɛ no sɛɛ nɔŋŋ lɛ, minine shɛ wolo nɔ akɛ gbɛ yɛ Bombay (amrɔ nɛɛ Mumbai), yɛ India, ni abi kɛji akɛ masumɔ lo. Enɛ ba yɛ afi 1962 mli. Mikpɛlɛ nɔ, ni mihi Bombay nyɔji 18 dani mishi kɛtee Allahabad.

Migbala mijwɛŋmɔ kɛtee Hindi wiemɔ lɛ kasemɔ nɔ oya nɔŋŋ. Nɛkɛ India wiemɔ nɛɛ kasemɔ waaa tsɔ ejaakɛ wiemɔ okadii lɛ kɛ wiemɔi lɛ atsɛmɔ efɔɔɔ tsakemɔ. Kɛlɛ, bei pii lɛ minijiaŋ jeɔ wui kɛji shiatsɛmɛi lɛ bi akɛ miwie Blɔfo moŋ, fe ni mikɛ deŋmegbomɔ baabɔ mɔdɛŋ ni mawie amɛwiemɔ lɛ! Shi nɛkɛ maŋ hee nɛɛ kɛ kaai ni yɔɔ miishɛɛ ni kanyaa mɔ ba, ni miná nanemɛi Odasefoi ni jɛ Australia lɛ anaanyobɔɔ mli ŋɔɔmɔ.

Beni mihiɛ fãa lɛ, misusu gbalashihilɛ he, shi be mli ni abaptisi mi lɛ, Yehowa sɔɔmɔ lɛ haaa mana deka kwraa ni mikɛ susu he babaoo dɔŋŋ. Shi agbɛnɛ, mibɔi he numɔ ekoŋŋ akɛ hefatalɔ he miihia mi yɛ shihilɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, misumɔɔɔ akɛ mishiɔ mimaŋsɛɛ nitsumɔ lɛ, no hewɔ lɛ, misɔle yɛ he miha Yehowa ni mijie kɛjɛ mijwɛŋmɔ mli.

Jɔɔmɔ ko ni Mikpaaa Gbɛ

Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, Edwin Skinner ji mɔ ni kwɛɔ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ India nitsumɔhe nine lɛ. Efata nyɛmimɛi hii anɔkwafoi krokomɛi babaoo ni tee Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul klas ni ji kpaanyɔ lɛ yɛ afi 1946, ni Harold King kɛ Stanley Jones ni aha amɛ nitsumɔ yɛ China lɛ fata he lɛ ahe. * Yɛ afi 1958 lɛ, awo Harold kɛ Stanley tsuŋ yɛ tsuŋwoohe ko ni etse ehe banee lɛ mli yɛ amɛshiɛmɔ nitsumɔ yɛ Shanghai lɛ hewɔ. Beni ajie Harold kɛjɛ tsuwoo lɛ mli yɛ afi 1963 lɛ, Edwin ŋma lɛ wolo. Beni Harold ku esɛɛ kɛtee Hong Kong kɛjɛ gbɛ ni efa kɛtee United States kɛ Britain lɛ mli lɛ sɛɛ lɛ, eha wolo ni aŋma lɛ lɛ hetoo, ni etsĩ tã akɛ eesumɔ ni ebote gbalashihilɛ mli. Ekɛɛ Edwin akɛ esɔle yɛ sane nɛɛ he be mli ni eyɔɔ tsuŋwoo mli lɛ, ni ebi kɛji akɛ Edwin le Odasefonyo ko ni baafee ŋa ni sa.

Yɛ India lɛ, atoɔ gbalashihilɛi babaoo ahe gbɛjianɔ, ni afɔɔ Edwin bimɔ koni eto gbɛjianɔi ni tamɔ nakai, shi daa nɛɛ ekpoɔ akɛ eeefee nakai. No hewɔ lɛ, ekɛ wolo ni Harold ŋma lɛ ha nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ Homer ŋa ni atsɛɔ lɛ Ruth McKay. Naagbee mli lɛ, Ruth ŋma mi akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔ ko ni kɛ afii babaoo ehi anɔkwale lɛ mli lɛ miitao ŋa, ni ebi kɛji akɛ miyɛ he miishɛɛ akɛ maŋma lɛ. Ekɛɛɛ mi mɔ ni nyɛminuu lɛ ji loo ehe sane ko dɔŋŋ.

Eji anɔkwale akɛ, Yehowa pɛ ji mɔ ni le misɔlemɔ kɛha hefatalɔ námɔ lɛ, ni nɔ ni misusu kɛjɛ shishijee ji ni makpoo susumɔ lɛ. Shi kɛlɛ, babaoo ni misusuɔ he lɛ, babaoo ni mimuɔ sane naa akɛ Yehowa efɔɔɔ wɔsɔlemɔi lɛ ahetoo hamɔ yɛ gbɛ ni ekolɛ wɔbaasusu akɛ ebaafee lɛ nɔ. No hewɔ lɛ miŋma wolo miyaha Ruth ni mikɛɛ lɛ akɛ bei abɔ ni mla fiii minɔ akɛ mikɛ lɛ ahi shi lɛ, ebaanyɛ ekɛɛ nyɛminuu lɛ koni eŋma ekoŋŋ. Harold King ŋma ewolo ni ji enyɔ lɛ kɛmaje mi.

Harold he mfonirii kɛ ehe sane eje kpo yɛ adafitswaa woji kɛ woji tɛtrɛbii srɔtoi amli yɛ ejiemɔ kɛjɛ tsuŋwoo mli yɛ China lɛ sɛɛ. Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, ale lɛ jogbaŋŋ yɛ je lɛŋ he fɛɛ he, shi kɛlɛ, eteokrase sɔɔmɔ ni anɔkwayeli yɔɔ mli ni efee efɔ̃ shi lɛ ji nɔ ni sa mihiɛ. No hewɔ lɛ, wɔŋmala wɔhe woji nyɔji enumɔ, ni no sɛɛ lɛ mitee Hong Kong. Wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ October 5, 1965 mli.

Wɔ fɛɛ wɔmiisumɔ akɛ wɔbote gbalashihilɛ mli ni wɔya nɔ wɔhi be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni be mli ni wɔdaraa lɛ, wɔnu he akɛ wɔhe ni wɔkɛaabɔ gbagbalii lɛ he miihia waa diɛŋtsɛ. Mibasumɔ Harold, ni beni mina bɔ ni ejɛɔ mlihilɛ kɛ mɔ hesusumɔ mli ekɛ gbɔmɛi yeɔ ni ekɛtsuɔ naagbai ni jɛɔ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli kɛbaa lɛ ahe nii lɛ, miná bulɛ ni mli kwɔ miha lɛ. Wɔna gbalashihilɛ ni miishɛɛ yɔɔ mli waa mli ŋɔɔmɔ afii 27, ni wɔná Yehowa dɛŋ jɔɔmɔi babaoo.

Chinabii lɛ ahiɛ wa kɛ nitsumɔ, ni misumɔɔ amɛsane waa diɛŋtsɛ. Wiemɔ ni awieɔ yɛ Hong Kong ji Cantonese, ni ji Chinabii awiemɔ ko ni hiɛ gbee gbɛɛmɔi loo gbee tsakemɔi babaoo fe Mandarin wiemɔ lɛ, ni no hewɔ lɛ ekasemɔ wa waa. Maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi lɛ ashia ni yɔɔ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine lɛ ji he ni mi kɛ Harold je wɔgbalashihilɛ lɛ shishi yɛ, ni no sɛɛ lɛ wɔsɔmɔ yɛ nitsumɔi amli yɛ shikpɔŋkuku lɛ mli hei srɔtoi. Hɛɛ, wɔná miishɛɛ waa diɛŋtsɛ, shi yɛ afi 1976 mli lɛ, miná naagba ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ he yɛ migbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ mli.

Gbɔmɔtsoŋ Hewalɛnamɔ Mli Naagbai Anaa Kpeemɔ

Miho lá yɛ nyɔji fioo komɛi amli ni milá falɛ ba shi kwraa. Ehe bahia ni afee mi opireshɛn, shi datrɛfoi ni yɔɔ helatsamɔhe lɛ kɛɛ mi akɛ amɛfeŋ opireshɛn lɛ ni lá fataaa he ejaakɛ kɛji amɛfee nakai lɛ ekolɛ magbo yɛ milá ni faaa lɛ hewɔ. Gbi ko beni datrɛfoi lɛ susuɔ misane lɛ he lɛ, helatsɛmɛi akwɛlɔi lɛ bɔ mɔdɛŋ koni amɛha matsake mijwɛŋmɔ, ni amɛtsɔɔ mli akɛ mibɛ hegbɛ ko kwraa akɛ mishɛɔ miwala mifɔɔ. Ato gbɛjianɔ kɛha opireshɛn srɔtoi 12 feemɔ yɛ nakai gbi lɛ nɔ, ni amɛteŋ 10 ji musufitemɔ, shi miyɔse akɛ mɔ ko kwraa eteee shi ewooo yei ni hiɛ hɔ lɛ akɛ amɛmiikpata amɛbii lɛ awala hiɛ.

Naagbee lɛ, Harold ŋma wolo ni haa helatsamɔhe lɛ yeɔ ehe kɛjɛɔ sɔ̃ fɛɛ sɔ̃ ni baakã amɛnɔ kɛji migbo lɛ he, ni datrɛfoi lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ amɛbaafee opireshɛn ni he hiaa ni afee lɛ. Akɛ mi tee opireshɛn tsu lɛ mli ni aha mifee klalo kɛha tsofa ni agbuɔ ni haa mɔ wɔɔ lɛ. Shi kɛlɛ, yɛ naagbee mli kwraa lɛ, mɔ ni baagbu mi tsofa ni haa mɔ wɔɔ lɛ kpoo akɛ eeetsa nifeemɔ lɛ nɔ, ni no hewɔ lɛ eba lɛ akɛ helatsamɔhe lɛ ajie mi.

Kɛkɛ ni wɔtee datrɛfonyo kroko ni tsuɔ yei ahe nii ni hiɛ lɛ diɛŋtsɛ enitsumɔ lɛ ŋɔɔ. Akɛni eyɔse hehiamɔ ni yɔɔ mishihilɛ lɛ he hewɔ lɛ, ekɛɛ akɛ ebaafee opireshɛn lɛ yɛ jara ni baashi naa—bei abɔ ni wɔkɛɛɛ mɔ ko shika abɔ ni eheɔ wɔ lɛ. Efee opireshɛn lɛ yɛ omanyeyeli mli—ni ekɛ lá ko kwraa tsuuu nii. Yehowa mlihilɛ kɛ ekwɛmɔ lɛ bafee faŋŋ eha mi kɛ Harold yɛ nɛkɛ be pɔtɛɛ nɛɛ mli.

Gbele hela mɔ Harold yɛ afi 1992. Wɔshi kɛtee nitsumɔhe nine lɛ, ni ajɛ suɔmɔ mli akwɛ wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ yɛ jɛmɛ. Miwu ni misumɔɔ lɛ waa lɛ gbe eshikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ lɛ naa yɛ afi 1993 mli beni eye afii 81.

Miku Misɛɛ Kɛtee England

Miná miishɛɛ akɛ mitsɔ Hong Kong Betel weku lɛ mlinyo, shi ebafee nɔ ni wa kɛha mi be fɛɛ be akɛ madamɔ dɔlɛ kɛ fɛi lɛ naa. Kɛkɛ ni minine shɛ wolo ko ni mikpaaa gbɛ nɔ kɛjɛ nitsumɔhe yitso ni yɔɔ Brooklyn lɛ ŋɔɔ, ni miibi kɛji akɛ yɛ mihela lɛ hewɔ lɛ, masumɔ akɛ mashi kɛya nitsumɔhe nine ni helatsamɔ he nibii babaoo yɔɔ jɛmɛ lɛ lo. No hewɔ lɛ, yɛ afi 2000 mli lɛ, miku misɛɛ kɛtee England ni miyafata Betel weku ni yɔɔ London lɛ he. Mɛɛ gbɛjianɔtoo ni suɔmɔ yɔɔ mli po enɛ efee kɛha mi nɛkɛ! Ahere mi atuu, ni minaa minitsumɔi srɔtoi ni nɔ ni fata he ji Betel weku lɛ wojiatoohei ni woji 2,000 yɔɔ mli lɛ nɔ kwɛmɔ he miishɛɛ waa diɛŋtsɛ.

Mikɛ Chinabii asafo ni kpeeɔ yɛ London lɛ bɔɔ, shi kɛlɛ nibii etsake yɛ biɛ. Yɛ bei nɛɛ amli lɛ, mɛi babaoo jɛɔ maŋ wulu ni ji China lɛ mli kɛbaa fe mɛi ni jɛɔ Hong Kong kɛbaa lɛ. Amɛwieɔ Mandarin wiemɔ, ni enɛ kɛ kaa hee baa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Yɛ maŋ lɛ mli fɛɛ lɛ, abɔɔ Biblia mli nikasemɔi babaoo ni yɔɔ miishɛɛ ni akɛ nikaselɔi ni hiɛ univɛsiti klɛŋklɛŋ yijiemɔ woji ni jɛ China lɛ feɔ lɛ he amaniɛ. Amɛhiɛ wa kɛ nitsumɔ ni amɛnaa Biblia mli anɔkwale ni amɛkaseɔ lɛ he miishɛɛ. Eyɛ miishɛɛ akɛ aaaye abua amɛ.

Yɛ mishia hee ni yɔɔ dioo lɛ mli lɛ, bei pii lɛ misusuɔ miwala shihilɛ ni yɔɔ miishɛɛ lɛ he ni minaa kpɛɔ mihe yɛ Yehowa mlihilɛ lɛ he lolo. Ejeɔ kpo yɛ nibii fɛɛ ni kɔɔ eyiŋtoo he lɛ mli, ni etsuji anɔ ni ekwɛɔ akɛ aŋkroaŋkroi lɛ jeɔ kpo faŋŋ. Miyɛ yiŋtoi babaoo ni madamɔ nɔ mada lɛ shi yɛ esuɔmɔ mli ni ejɛ ekwɛ mi lɛ fɛɛ he.—1 Petro 5:6, 7.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 19 Maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi enyɔ nɛɛ awala shihilɛ he saji je kpo yɛ The Watchtower July 15, 1963 lɛ baafa 437-442, kɛ December 15, 1965, baafa 756-767 lɛ mli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Beni misɔmɔɔ yɛ India

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 25]

Harold King yɛ afi 1963 mli kɛ beni esɔmɔɔ yɛ China yɛ afi 1950 afii lɛ amli lɛ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 26]

Gbi nɔ ni wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ Hong Kong, October 5, 1965

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Mi kɛ Hong Kong Betelbii lɛ, Liangmɛi lɛ yɛ teŋgbɛ, kɛ Gannawaymɛi lɛ yɛ ninejurɔgbɛ