Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Jamɔ Ji Nɔ Titri ni Kɛ Adesai Anaagbai Baa?

Ani Jamɔ Ji Nɔ Titri ni Kɛ Adesai Anaagbai Baa?

Ani Jamɔ Ji Nɔ Titri ni Kɛ Adesai Anaagbai Baa?

“KƐJI akɛ jamɔ kanyaaa béi lɛ, belɛ eetsu nii akɛ tsofa ko ni gbeɔ adesai ahenilee lɛ, ni ehaa adesai kɛ miishɛɛ nibii ni bɛ shihilɛ mli diɛŋtsɛ woɔ amɛjwɛŋmɔ mli obɔ. . . . [E]haaa gbɔmɛi adesai ajwɛŋ kɛya shɔŋŋ, ni ehaa amɛnáa apasa hemɔkɛyelii, nyɛ̃ɛ, kɛ gbeyeishemɔ babaoo.” Tsutsu Methodist maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ni wie nakai wiemɔi lɛ kɛɛ kɛfata he akɛ: “Nɛkɛ naafolɔmɔi nɛɛ ji anɔkwale. Ayɛ jamɔ ni ehiii kɛ nɔ ni hi.”—Start Your Own Religion.

Ekolɛ mɛi komɛi baakɛɛ akɛ, ‘eji wiemɔ-kɛ-shimɔ ko ni ehiii kwraa.’ Shi kɛlɛ, namɔ baanyɛ aje yinɔsane mli anɔkwalei ni kã shi faŋŋ lɛ ahe ŋwane? Yɛ gbɛ ni da waa nɔ lɛ, jamɔ—ni atsɔɔ shishi akɛ “sɔɔmɔ ni akɛhaa Nyɔŋmɔ kɛ he ni atuɔ ahaa lɛ loo hewalɛ ko ni fe adesai anɔ lɛ”—efee nibii ni haa mɔ naa kpɛɔ ehe. Esa akɛ etsɔɔ wɔ nii ni ekanya wɔ. Shi bei pii lɛ, nɔ ni efeɔ ji akɛ eteeɔ béi ashi, eteeɔ keketeefeemɔ shi, ni eteeɔ hetsɛ̃ shi. Mɛni hewɔ ebaa lɛ nakai?

“La Bɔfo” ko ni Lakaa Mɔ

Taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, hetoo lɛ yɛ kuku. Satan Abonsam, ni jieɔ ehe kpo akɛ “la bɔfo” lɛ elaka mɛi akpekpei abɔ koni amɛnyiɛ etsɔɔmɔi lɛ asɛɛ moŋ fe nɔ ni amɛaanyiɛ Nyɔŋmɔ nɔ lɛ sɛɛ. (2 Korintobii 11:14) Bɔfo Yohane tsɔɔ akɛ Satan náa mɛi anɔ hewalɛ waa aahu akɛ “jeŋ muu lɛ fɛɛ kã mɔ fɔŋ lɛ mli.” (1 Yohane 5:19, wɔma efã ko nɔ mi.) Yohane le akɛ Satan “miishishiu jeŋ muu lɛ fɛɛ.”—Kpojiemɔ 12:9.

Mɛni ejɛ enɛ mli kɛba? Satan eha jamɔ gbɛjianɔtoi ni yɛ kponɔgbɛ lɛ amɛtamɔ nibii ni yɔɔ krɔŋŋ lɛ eba shihilɛ mli. Amɛyɛ “kponɔgbɛ su tamɔ ‘jamɔ,’” shi yibii fɔji ni amɛwoɔ lɛ jieɔ bɔ ni amɛyɔɔ diɛŋtsɛ lɛ kpo. (2 Timoteo 3:5, J. B. Phillips; Mateo 7:15-20) Yɛ nɔ najiaŋ ni jamɔ aaaye abua ni akɛtsu adesai anaagbai ahe nii lɛ, ebafeɔ naagba lɛ fã diɛŋtsɛ.

Okɛ oyaiyeli akakpoo nakai susumɔ lɛ akɛ enyɛŋ efee anɔkwale loo enyɛŋ efee nɔ ni nilee yɔɔ mli. Kaimɔ akɛ, bɔ ni lakamɔ yɔɔ diɛŋtsɛ ji akɛ mɔ ni alakaa lɛ lɛ hiɛ baaa ehe nɔ akɛ aalaka lɛ. Bɔfo Paulo ha enɛ he nɔkwɛmɔnɔ beni eŋma akɛ: “Afɔle ní wɔŋjalɔi lɛ shãa lɛ, daimonioi amɛshãa amɛhaa, shi jeee Nyɔŋmɔ.” (1 Korintobii 10:20) Eeenyɛ eba akɛ nakai gbɔmɛi lɛ ahiɛ baafee amɛ yaa kɛji amɛsusu he akɛ daimonioi ji nɔ ni amɛjáa lɛ. Amɛsusu akɛ amɛmiijá nyɔŋmɔ ko ni hi loo nyɔŋmɔi komɛi ni tamɔ nakai. Kɛlɛ, yɛ anɔkwale mli lɛ, “mumɔi fɔji asafo ni yɔɔ ŋwɛiniiaŋ,” ni amɛfiɔ Satan sɛɛ yɛ emɔdɛŋbɔɔ koni eshishiu adesai lɛ mli lɛ eshishiu amɛ.—Efesobii 6:12.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛhaa wɔsusua bɔ ni Satan nyɛ elaka ni eshishiu mɛi babaoo ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi, ni kpoo akɛ amɛaabo bɔfo Yohane kɔkɔbɔɔ lɛ toi yɛ hewalɛ ni daimonioi náa yɛ mɛi anɔ lɛ he lɛ he wɔkwɛa.—1 Korintobii 10:12.

Yesu Tsɔɔmɔi lɛ Jɛ Nyɔŋmɔ Ŋɔɔ

Yesu Kristo kɛɛ akɛ: “Minitsɔɔmɔ lɛ, jeee minɔ̃ŋ, shi moŋ mɔ ni tsu mi lɛ nɔ̃ŋ.” (Yohane 7:16) Hɛɛ, enitsɔɔmɔ lɛ jɛ Nyɔŋmɔ Ofe lɛ ŋɔɔ. No hewɔ lɛ Yesu nitsɔɔmɔi lɛ ná hewalɛ ni tsakeɔ mɔ shihilɛ yɛ mɛi ni bo lɛ toi lɛ anɔ. Amɛhaaa ‘adesai ahenilee lɛ agbó loo ni amɛha adesai kɛ miishɛɛ nibii ni bɛ shihilɛ mli diɛŋtsɛ awo amɛjwɛŋmɔ mli obɔ.’ Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Yesu tsɔɔmɔi lɛ ha mɛi ye amɛhe kɛjɛ jamɔŋ nifeemɔi ni esaaa, kɛ adesai ajeŋ nileei ni nɔ ni kɛba ji jeŋ ko ni “amɛjwɛŋmɔ mli ewo duŋ” yɛ Abonsam lakamɔ hewɔ lɛ he.—Efesobii 4:18; Mateo 15:14; Yohane 8:31, 32.

Jeee kɛɛmɔ ni aaakɛɛ kɛkɛ akɛ ajáa Nyɔŋmɔ lɛ ji nɔ ni nɔ atsɔ ayɔse anɔkwa Kristofoi lɛ, shi moŋ kɛtsɔ hemɔkɛyeli ni jieɔ sui kpakpai ni Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ woɔ lɛ akpo lɛ nɔ. (Galatabii 5:22, 23; Yakobo 1:22; 2:26) Sui nɛɛ ateŋ nɔ ni fe fɛɛ—kɛ anɔkwa Kristofoi akadimɔ nii lɛ—ji suɔmɔ, ni ji su ko ni nɔ kwɔ waa lɛ.—Yohane 13:34, 35.

Ni kɛlɛ, kadimɔ nɛkɛ sane oti ni he hiaa waa nɛɛ akɛ: Yesu kɛ ebɔfoi lɛ fɛɛ kpaaa gbɛ akɛ Kristofoi asafo lɛ baakã he ahi shi yɛ bɔ ni ato shishi lɛ naa. Amɛle akɛ hemɔkɛyeli kwamɔ baate shi, ni ákɛ anɔkwa jamɔ baalaaje kɛyashi be ko.

Anɔkwa Jamɔ Laaje Kɛyashi Be Ko

Yɛ Yesu abɛbua ko ni kɔɔ ŋmaa kɛ jwɛi he lɛ mli lɛ, egba efɔ̃ shi akɛ anɔkwa jamɔ baalaaje kɛyashi be ko. Bo diɛŋtsɛ kanemɔ sane lɛ yɛ Mateo 13:24-30, 36-43. Yesu dũ ŋmaa, ni ji “dumɔ nii kpakpai” lɛ yɛ shikpɔŋ ko nɔ, ni no fee ekaselɔi anɔkwafoi ni baafee shishijee Kristofoi asafo lɛ mli bii lɛ he mfoniri. Ebɔ kɔkɔ akɛ be ko baashɛ ni “henyɛlɔ ko,” ni ji Satan Abonsam baadũ “jwɛi” babaoo—ni ji gbɔmɛi ni kɛɔ akɛ amɛnyiɛ Yesu Kristo sɛɛ shi yɛ anɔkwale mli lɛ amɛkpoo etsɔɔmɔi lɛ—efutu ŋmaa lɛ mli.

Yɛ Yesu bɔfoi lɛ agbele sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, aŋkroaŋkroi komɛi jie amɛhe kpo akɛ “jwɛi,” ni amɛkpɛlɛ adesai atsɔɔmɔi ni ejaaa lɛ anɔ moŋ fe nɔ ni amɛaakpɛlɛ “Yehowa wiemɔi” lɛ anɔ. (Yeremia 8:8, 9; Bɔfoi lɛ Asaji 20:29, 30) Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, apasa Kristojamɔ ni ekɔdɔ jie ehe kpo yɛ je lɛ mli. Nɔ ni kudɔ lɛ ji nɔ ni Biblia lɛ tsɛɔ lɛ akɛ “mlakwalɔ lɛ”—ni ji osɔfoi akuu ko ni ekpɔtɔ ni amɛ diɛŋtsɛ lɛ amɛkɛ amɛhe ewo “nii ni ejaaa gbɛ fɛɛ ni akɛshishiuɔ mɛi” lɛ amli vii lɛ. (2 Tesalonikabii 2:6-10) Yesu gba efɔ̃ shi akɛ nɛkɛ shihilɛ nɛɛ baatsake yɛ “je nɛŋ naagbee lɛ” mli. Abaabua Kristofoi ni tamɔ ŋmaa lɛ anaa yɛ ekomefeemɔ mli ni yɛ naagbee lɛ abaakpata “jwɛi lɛ” hiɛ.

Nɛkɛ apasa Kristojamɔ nɛɛ ji nɔ ni hɔ “yiwalɛ nifeemɔi ni naa wa ni tee nɔ yɛ afii ohai abɔ lɛ mli” kɛ mumɔŋ duŋ ni gbɛ eshwã Kristendom mli fɛɛ yɛ afii ohai abɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli lɛ sɛɛ. Akɛni bɔfo Petro tsɔ hiɛ ena enɛ kɛ fitemɔ kɛ yiwalɛ nifeemɔi krokomɛi fɛɛ ni afee yɛ jamɔ gbɛi amli, kɛjɛ nakai be lɛ mli aahu kɛbashi amrɔ nɛɛ hewɔ lɛ, egba efɔ̃ shi yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ, ‘yɛ mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ ahewɔ lɛ abaawie anɔkwale gbɛ lɛ he musubɔɔ wiemɔi.’—2 Petro 2:1, 2.

“Nyɔŋmɔjamɔ He Nikasemɔ ni Woɔ Mlifu kɛ Hetsɛ̃ He Hewalɛ”

Eka shi faŋŋ akɛ jeee Kristendom pɛ ewo Nyɔŋmɔjamɔ he muji. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ “jamɔ mli keketeefeemɔ” henɔi srɔtoi ni tsutsu mɔ kome shihilɔ Karen Armstrong kɛɛ akɛ eba kɛtsɔ “jamɔŋ kusumii wuji srɔtoi fɛɛ” anɔ lɛ he okwɛ. Taakɛ Armstrong tsɔɔ mli lɛ, eji kaa ko ni mli wa waa kɛha jamɔ fɛɛ jamɔ akɛ eeekudɔ mɛi koni “amɛjie musuŋtsɔlɛ diɛŋtsɛ” kpo. Mɛni ji nibii ni yinɔsane jieɔ lɛ kpo yɛ jamɔi ni feɔ keketee lɛ ahe yɛ enɛ gbɛfaŋ? Eŋma akɛ: “Hemɔkɛyeli ni ayɔɔ yɛ jamɔ mli keketeefeemɔ he, kɛji akɛ eji Yudafoi anɔ, Kristofoi anɔ, loo Muslimbii anɔ jio lɛ, eyeɔ fɔ yɛ nɛkɛ kaa ni mli wa waa nɛɛ mli kɛji akɛ ebafee Nyɔŋmɔjamɔ he nikasemɔ ko ni woɔ mlifu kɛ hetsɛ̃ he hewalɛ.” (The Battle for God—Fundamentalism in Judaism, Christianity and Islam) Shi ani “jamɔ mli keketeefeelɔi” lɛ pɛ yeɔ fɔ yɛ nɛkɛ kaa nɛɛ mli, ni etsɔ “Nyɔŋmɔjamɔ he nikasemɔ ni woɔ mlifu kɛ hetsɛ̃ he hewalɛ”? Nibii ni ba yɛ yinɔsane mli lɛ tsɔɔ nɔ kroko.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, Satan etswa jeŋ fɛɛ apasa jamɔ maŋtsɛyeli ko ema shi, ni nɔ ni akɛkadiɔ lɛ ji mlifu, hetsɛ̃, kɛ lashishwiemɔ ni fa babaoo. Biblia lɛ tsɛɔ nɛkɛ maŋtsɛyeli nɛɛ akɛ “Babilon kpeteŋkpele lɛ, shikpɔŋ lɛ nɔ . . . nihii nii lɛ anyɛ lɛ,” ni afee ehe mfoniri akɛ yoo ajwamaŋ ko ni ta maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoo ko ni tamɔ kooloo lɛ nɔ. Esa kadimɔ waa akɛ abu lɛ fɔ yɛ “mɛi fɛɛ ni agbe yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ ala” lɛ hewɔ.—Kpojiemɔ 17:4-6; 18:24.

Jeee Mɔ Fɛɛ Mɔ Ashishiu

Shi kɛlɛ, yinɔsane jieɔ lɛ kpo akɛ jeee mɔ fɛɛ mɔ ashishiu. Melvyn Bragg kɛɛ akɛ yɛ adesai ayinɔsane be ni nibii yɔɔ basaa lɛ po mli lɛ, “gbɔmɛi ni sa yijiemɔ waa lɛ fee nibii kpakpai be mli ni mɛi ni bɔle amɛ lɛ ateŋ mɛi babaoo feɔ nibii fɔji.” Anɔkwa Kristofoi tee nɔ ‘amɛjá Nyɔŋmɔ yɛ mumɔŋ kɛ anɔkwale mli.’ (Yohane 4:21-24) Amɛtse amɛhe kɛjɛ jeŋ muu fɛɛ jamɔ gbɛjianɔtoo ni kɛ ehe wo ajwamaŋbɔɔ mli kɛtsɔ “asraafoi ahewalɛ ni efiɔ sɛɛ” lɛ nɔ lɛ he. Amɛkpoo akɛ aaagbala amɛ awo ekome ni Jamɔ kɛ Maŋ feɔ kɛtsuɔ nii, ni yinɔsane jieɔ lɛ kpo akɛ “eji yelikɛfuamɔ diɛŋtsɛ ko ni Satan feɔ shi jeee Yesu ko ni jɛ Nazaret lɛ” mli.—Two Thousand Years—The Second Millennium: From Medieval Christendom to Global Christianity.

Akadi Yehowa Odasefoi yɛ nyɛsɛɛ bei nɛɛ amli nɔŋŋ yɛ hewalɛ kpakpa ni amɛnáa yɛ mɛi anɔ lɛ hewɔ. Bɔni afee ni amɛye amɛhe kɛjɛ apasa jamɔ mli mujiwoo fɛɛ he lɛ, amɛtswa amɛhemɔkɛyelii kɛ amɛnifeemɔi amɛma Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ, ni ji Biblia lɛ pɛ nɔ. (2 Timoteo 3:16, 17) Ni taakɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ fee lɛ, amɛbo Yesu famɔi akɛ amɛfee ‘mɛi ni jɛɛɛ je lɛŋ’ lɛ toi. (Yohane 15:17-19; 17:14-16) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Nazi Germany lɛ, amɛkpoo akɛ amɛaaŋmɛɛ saji ahe ni akɛsaa kɛtsɔ Kristofoi ashishitoo mlai ni amɛaaŋmɛɛ he lɛ nɔ, ni no hewɔ lɛ yɛ Nazi susumɔ naa lɛ amɛbafee mɛi komɛi ni akpɛlɛɛɛ amɛnɔ. Hitler ná nyɛ̃ɛ kɛha amɛ yɛ no hewɔ. Skul nikasemɔ wolo ko kɛɔ akɛ: “Yehowa Odasefoi . . . nyiɛ Biblia mli tsɔɔmɔ ákɛ akɛ tawuu nibii akatsu nii yɛ gbɛ ko kwraa nɔ lɛ sɛɛ. No hewɔ lɛ amɛkpoo akɛ amɛaasɔmɔ yɛ asraafoi anitsumɔ mli loo ni amɛkɛ Nazibii lɛ aaaná nɔ ko feemɔ. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, SS bii lɛ wo Yehowa Odasefoi awekui muji atsuŋ. Agbe Yehowa Odasefoi [ni yɔɔ Germany] lɛ ayifalɛ aaashɛ mlijaa etɛ mli ekome yɛ yiwalɛ ŋsarai amli.”—Germany—1918-45.

Eji anɔkwale akɛ, aŋkroaŋkroi komɛi ni yɔɔ ekãa ni yɔɔ jamɔi krokomɛi amli lɛ hu na nɔ̃ yɛ amɛhemɔkɛyelii lɛ ahewɔ. Shi Yehowa Odasefoi fee enɛ akɛ jamɔ gbɛjianɔtoo ni efee ekome. Yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛteŋ mɛi babaoo mɔ Biblia mli shishitoo mla lɛ mli kpɛŋŋ akɛ: ‘Nyɛboa Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi.’—Bɔfoi lɛ Asaji 5:29; Marko 12:17.

Nɔ ni Kɛ Naagba lɛ Ba

No hewɔ lɛ, eji anɔkwale yɛ gbɛ ko nɔ akɛ jamɔ kɛ adesai anaagbai baa. Apasa jamɔ ji nɔ ni kɛbaa. Shi kɛlɛ, Nyɔŋmɔ eto eyiŋ akɛ etsɛŋ kwraa ni ebaajie apasa jamɔi fɛɛ kɛya. (Kpojiemɔ 17:16, 17; 18:21) Famɔ ni ekɛhaa mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ jalɛsaneyeli kɛ jalɛnifeemɔ lɛ ji akɛ: “Nyɛjea emli, mimaŋ [ni ji Babilon kpeteŋkpele lɛ, jeŋ fɛɛ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ], koni nyɛkɛ lɛ akafee ekome yɛ ehe eshai lɛ amli, ní nyɛkaná ehaomɔi lɛ eko. Ejaakɛ ehe eshai lɛ eshɛ ŋwɛi tɔ̃ɔ ni Nyɔŋmɔ ekai enifɔjianii lɛ.” (Kpojiemɔ 18:4, 5) Hɛɛ, jamɔ ni ‘woɔ mlifu he hewalɛ, ni gbeɔ adesai ahenilee, ni kɛ miishɛɛ nibii ni bɛ shihilɛ mli diɛŋtsɛ woɔ mɛi ajwɛŋmɔ mli obɔ, ni haaa gbɔmɛi ajwɛŋ kɛya shɔŋŋ, ni haa amɛnáa apasa hemɔkɛyelii, kɛ nyɛ̃ɛ kɛ gbeyeishemɔ babaoo lɛ,’ eha Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ po mli ewo la waa diɛŋtsɛ!

Dani nakai be lɛ aaashɛ lɛ, Nyɔŋmɔ miibua mɛi ni sumɔɔ anɔkwale lɛ anaa eewo jamɔ krɔŋŋ lɛ mli. No ji jamɔ ni kɛ ehe kpɛtɛɔ Bɔlɔ ni yɔɔ suɔmɔ, ni yeɔ jalɛ sane, ni musuŋ tsɔɔ lɛ lɛ tsɔɔmɔi lɛ ahe lɛ. (Mika 4:1, 2; Zefania 3:8, 9; Mateo 13:30) Obaanyɛ ofee emlinyo. Kɛji akɛ obaasumɔ ni ole saji babaoo ni kɔɔ bɔ ni ooofee oyɔse anɔkwa jamɔ krɔŋŋ lɛ, no lɛ jɛɛ osuɔmɔ mli ni oŋma kɛyaha mɛi ni kala wolo tɛtrɛɛ nɛɛ loo bi Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛha yelikɛbuamɔ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Gbɔmɛi ni jɛ shihilɛi srɔtoi fɛɛ amli lɛ ená miishɛɛ kɛjɛ jamɔ krɔŋŋ lɛ mli