Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Jamɔ—Ani Enáa Mɔ nɔ Hewalɛ Kpakpa Aloo Hewalɛ Fɔŋ?

Jamɔ—Ani Enáa Mɔ nɔ Hewalɛ Kpakpa Aloo Hewalɛ Fɔŋ?

Jamɔ​—Ani Enáa Mɔ nɔ Hewalɛ Kpakpa Aloo Hewalɛ Fɔŋ?

“MIIDA Kristojamɔ shi babaoo yɛ nɔ ni efee eha mi lɛ hewɔ, ni miheɔ miyeɔ akɛ nakai nɔŋŋ eji yɛ jeŋ ni wɔhi mli kɛjɛ afii 2000 ni eho lɛ gbɛfaŋ.”—Hiɛkpamɔ Wiemɔ, ni yɔɔ Two Thousand Years—The First Millennium: The Birth of Christianity to the Crusades wolo lɛ mli.

Melvyn Bragg, ni ji Ŋleshi woloŋmalɔ kɛ adafitswalɔ lɛ ji mɔ ni wie nakai wiemɔi lɛ ni ekɛtsɔɔ yɛ faŋŋ mli akɛ ekpɛlɛɔ “Kristojamɔ” nɔ. Ewiemɔi lɛ jieɔ henumɔi ni mɛi akpekpei abɔ ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ, ni nuɔ he nakai nɔŋŋ akɛ amɛyɛ shidaa kɛ anɔkwayeli babaoo ni esa akɛ amɛkɛha jamɔ ko loo jamɔ kroko lɛ yɔɔ lɛ akpo. Amɛyɛ nɔmimaa akɛ jamɔ ená amɛshihilɛi anɔ hewalɛ yɛ gbɛ kpakpa nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, woloŋmalɔ ko kɛɛ akɛ, Islam “kɛ hiŋmɛigbelemɔ kpele eba, . . . [ni] jeŋ muu lɛ fɛɛ ená he sɛɛ.”

Nɔ ni Jamɔ Tsuɔ—Ekpakpa loo Efɔŋ?

Kɛlɛ, Bragg wiemɔi ni nyiɛ sɛɛ lɛ teeɔ sanebimɔ ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli shi, kɛji akɛ eji anɔkwale akɛ jamɔ ená mɛi anɔ hewalɛ yɛ gbɛ kpakpa nɔ. Ekɛɛ kɛfata he akɛ: “Miyɛ saji hu ni esa akɛ Kristojamɔ atsɔɔ mi mli.” Mɛɛ saji etaoɔ koni atsɔɔ lɛ mli lɛ? Ekɛɛ akɛ: “Saji ni kɔɔ keketeefeemɔ, efɔŋfeemɔ, yiwalɛ, kɛ gbɛ ni ajeɔ akuɔ hiɛ ashwieɔ nii anɔ lɛ ní no hu ekadi ‘eyinɔsane’ mli nibii babaoo lɛ ahe.”

Mɛi babaoo baakɛɛ akɛ keketeefeemɔ, efɔŋfeemɔ, yiwalɛ, kɛ gbɛ ni ajeɔ akuɔ hiɛ ashwieɔ nii anɔ lɛ ekadi je lɛŋ jamɔi babaoo yɛ yinɔsane bei fɛɛ mli. Amɛsusumɔ ji akɛ, jamɔ kwaa efeɔ ehe adesai ayelikɛbualɔ—ni akɛ, yɛ anɔkwale mli lɛ nɔ ni eyi lɛ obɔ ni hɔ ekpakpafeemɔ kɛ hetsemɔ ni ekɛhà ehiɛ lɛ sɛɛ lɛ ji osatofeemɔ kɛ malemɔi. (Mateo 23:27, 28) A Rationalist Encyclopædia lɛ kɛɛ akɛ: “Saneyitso titri ni jeɔ kpo shii abɔ yɛ wɔwoji lɛ amli lɛ ji bu ni abuɔ jamɔ akɛ eji nɔ ko ni he hiaa waa yɛ hiŋmɛigbelemɔ mli lɛ.” Ekɛfata he akɛ: “Ni yɛ anɔkwale mli lɛ, yinɔsane mli anɔkwalei ejie amale diɛŋtsɛ ni nakai wiemɔi ni kɔɔ jamɔ he lɛ ji lɛ kpo.”

Kɛji akɛ okɔ adafitswaa wolo fɛɛ adafitswaa wolo ŋmɛnɛ lɛ, kɛ hooo lɛ obaana nɔkwɛmɔnii babaoo ni tsɔɔ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni shiɛɔ kɛkɔɔ suɔmɔ, toiŋjɔlɛ, kɛ musuŋtsɔlɛ he, shi amɛwoɔ hetsɛ̃ he hewalɛ ni amɛtsɛɔ Nyɔŋmɔ gbɛi kɛfiɔ amɛyiwalɛ tawuui lɛ asɛɛ lɛ yɛ mli. Ebɛ naakpɛɛ akɛ bei pii lɛ mɛi babaoo nuɔ he akɛ jamɔ ji hewalɛ ko ni kɛ fitemɔ baa shihilɛ mli!

Ani Nibii Baahi kɛ́ Jamɔ Bɛ Shihilɛ Mli?

Mɛi komɛi po emu sane naa taakɛ bɔ ni Ŋleshi jeŋ nilelɔ Bertrand Russell fee lɛ akɛ, ebaafee nɔ ni hi jogbaŋŋ kɛji akɛ yɛ naagbee lɛ, “jamɔ mli hemɔkɛyelii srɔtoi fɛɛ laaje kɛjɛ shihilɛ mli.” Yɛ amɛsusumɔ naa lɛ, adesai anaagbai fɛɛ anaa tsabaa pɛ ni yɔɔ lɛ ji jiemɔ ni aaajie jamɔ kɛjɛ shihilɛ mli. Kɛlɛ, ekolɛ amɛbaasumɔ ni amɛku amɛhiɛ amɛshwie anɔkwale ni eji akɛ, mɛi ni kpooɔ jamɔ lɛ baanyɛ amɛkɛ hetsɛ̃ kɛ keketeefeemɔ aba tamɔ bɔ ni mɛi ni kɛ anɔkwayeli fiɔ jamɔ sɛɛ lɛ feɔ lɛ pɛpɛɛpɛ lɛ nɔ. Karen Armstrong, ni ji jamɔ he woloŋmalɔ lɛ kaiɔ wɔ akɛ: “Kɛ hooo kwraa lɛ, nɔ ni Hiɛkpatamɔ Kpele lɛ haa anaa ji akɛ, yiŋkɔshikɔshifeemɔ hesusumɔ ni mɛi yɔɔ yɛ jamɔ he lɛ baanyɛ ekɛ gbɔmɔgbee aba tamɔ bɔ ni jamɔ mli tai fɛɛ ni awu lɛ fee lɛ pɛpɛɛpɛ.”—The Battle for God—Fundamentalism in Judaism, Christianity and Islam.

No hewɔ lɛ, ani lɛɛlɛŋ akɛ jamɔ náa hewalɛ kpakpa yɛ mɔ nɔ, loo yɛ anɔkwale mli lɛ, no kɛ adesai anaagbai lɛ baa? Ani nakai naagbai lɛ anaa tsabaa lɛ ji jiemɔ ni aaajie jamɔi fɛɛ kɛjɛ shihilɛ mli? Susumɔ nɔ ni Biblia lɛ yɔɔ kɛɛmɔ yɛ enɛ he lɛ he yɛ sane ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli. Ekolɛ hetoo lɛ baaha onaa akpɛ ohe.