Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kwɛmɔ Ohe Nɔ Jogbaŋŋ Yɛ Lakamɔ he

Kwɛmɔ Ohe Nɔ Jogbaŋŋ Yɛ Lakamɔ he

Kwɛmɔ Ohe Nɔ Jogbaŋŋ Yɛ Lakamɔ he

“Nyɛkwɛa nyɛhe ni ahia, koni mɔ ko kɛ . . . yaka shishiumɔ akaŋɔ nyɛ nom.”—KOLOSEBII 2:8.

1-3. (a) Mɛɛ nɔkwɛmɔnii tsɔɔ akɛ shishiumɔ egbu shi kɛbote nɔ ni miihe ashɛ daa gbi shihilɛ mli nifeemɔi fɛɛ amli? (b) Mɛni hewɔ esaaa akɛ shishiumɔ ni yɔɔ je lɛŋ lɛ feɔ wɔ naakpɛɛ lɛ?

“NYƐTEŊ mɛi enyiɛ yɔɔ ni mɛi ni biɔ ŋaawoo kɛjɛɔ mla he nitsulɔ ŋɔɔ lɛ lakako lɛ pɛŋ?” Afii komɛi ni eho lɛ, mlatsɔɔlɔ kpanaa ko fee niiamlipɛimɔ ko kɛtsɔ nakai sane lɛ ni ebi nɔ. Mɛni jɛ mli ba? Etsɔɔ mli akɛ: “Yɛ mlalelɔi akpei abɔ lɛ ateŋ lɛ, mɔ kome pɛ ji mɔ ni alakako lɛ pɛŋ.” Mɛni hewɔ? “Kpaako mlalelɔ lɛ kɛ nitsumɔhe wulu ko eje nitsumɔ shishi kwraa ni enako hegbɛ akɛ ekɛ mɔ ko ni aaabi mla he ŋaawoo kɛaajɛ edɛŋ awie.” Niiashikpamɔ nɛɛ feɔ anɔkwale ni yɔɔ dɔlɛ he mfoniri akɛ—amale kɛ shishiumɔ egbɛ eshwã je lɛŋ ŋmɛnɛ.

2 Shishiumɔ baa yɛ gbɛ̀i babaoo nɔ, ni egbu shi kɛbote nɔ ni miihe ashɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ shihilɛ lɛ mli nɔ fɛɛ nɔ mli. Ehe nɔkwɛmɔnii babaoo yɛ adafitswaa saji amli—maŋkwralɔi maleɔ yɛ amɛnifeemɔi ahe, shika he nitsulɔi kɛ mlalelɔi tsɔɔ shika ni fa fe nitsumɔ mli sɛɛnamɔi ni aná lɛ, nihɔɔmɔ he adafitswalɔi miilaka nihelɔi, ni saneyelɔi shishiuɔ inshuɔrans nitsumɔi, kɛji wɔɔtsi fioo komɛi pɛ atã. Agbɛnɛ jamɔ mli shishiumɔ hu yɛ. Osɔfoi lɛ lakaa gbɔmɛi lɛ kɛtsɔ apasa tsɔɔmɔi, tamɔ susuma ni gbooo, hɛl la, kɛ Triniti ni amɛtsɔɔ lɛ nɔ.—2 Timoteo 4:3, 4.

3 Ani esa akɛ lakamɔi nɛɛ fɛɛ aha wɔnaa akpɛ wɔhe? Dabi kwraa. Biblia lɛ bɔ kɔkɔ yɛ “naagbee gbii lɛ” ahe akɛ: “Gbɔmɛi fɔji kɛ shishiulɔi aaawo wu yɛ efɔŋ mli; amɛlakaa mɛi ni amɛ hu alakaa amɛ.” (2 Timoteo 3:1, 13) Ákɛ Kristofoi lɛ, ehe miihia ni wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ yɛ susumɔi ni lakaa mɔ, ní baanyɛ aha wɔtsi wɔhe kɛjɛ anɔkwale lɛ he lɛ ahe. Sanebimɔi enyɔ ni ekɛbaa ji akɛ: Mɛni hewɔ shishiumɔ egbɛ eshwã babaoo ŋmɛnɛ lɛ, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ koni akashishiu wɔ?

Mɛni Hewɔ Shishiumɔ Efa Babaoo Ŋmɛnɛ?

4. Te Biblia lɛ tsɔɔ nɔ hewɔ ni shishiumɔ egbɛ eshwã je lɛ mli lɛ eha tɛŋŋ?

4 Biblia lɛ tsɔɔ nɔ hewɔ ni shishiumɔ egbɛ eshwã babaoo yɛ je lɛ mli lɛ mli faŋŋ. Bɔfo Yohane ŋma akɛ “jeŋ muu lɛ fɛɛ kã mɔ fɔŋ lɛ mli.” (1 Yohane 5:19) Nakai “mɔ fɔŋ” lɛ ji Satan Abonsam. Yesu wie yɛ ehe akɛ: “Edamɔɔɔ anɔkwale lɛ mli, ejaakɛ anɔkwale bɛ emli. Kɛ́ eemale lɛ, lɛ diɛŋtsɛ enii ahe ewieɔ, ejaakɛ amalelɔ kɛ malemɔ tsɛ ji lɛ.” Belɛ, ani eji nɔ ni yɔɔ naakpɛɛ mɔ akɛ je nɛɛ jieɔ enɔyelɔ lɛ mumɔ, subaŋi, kɛ eshishiumɔ gbɛ̀i lɛ akpo?—Yohane 8:44; 14:30; Efesobii 2:1-3.

5. Satan ewo mɔdɛŋ ni ebɔɔ kɛshishiuɔ mɛi lɛ mli hewalɛ babaoo yɛ nɛkɛ naagbee gbii nɛɛ amli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni namɛi titri ekɛ ehiɛ eka?

5 Satan kɛ mɔdɛŋbɔi babaoo miitsu nii yɛ nɛkɛ naagbee gbii nɛɛ amli. Ashɛ́ lɛ afɔ̃ shikpɔŋ lɛ nɔ. Ele akɛ be ni eyɔɔ lɛ faaa, ni “egiri naakpa.” Akɛni etswa efai shi akɛ ebaakpata adesai babaoo ahiɛ bɔ ni eeenyɛ hewɔ lɛ, ‘eeshishiu jeŋ muu lɛ fɛɛ.’ (Kpojiemɔ 12:9, 12) Satan jeee mɔ ni kɛ́ yɛ mli aahu dani eshishiuɔ mɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, eji mɔ ni baaa mɔdɛŋ ni ebɔɔ koni elaka adesai lɛ shi. * Ekɛ ŋaa gbɛ fɛɛ ŋaa gbɛ ni yɔɔ etawuu nibii lɛ amli lɛ tsuɔ nii—ní nɔ ni fata he ji lakamɔ kɛ kutumpɔo—koni ekɛshwila mɛi ni heee yeee lɛ ajwɛŋmɔi lɛ koni ekɛtsi amɛ kɛjɛ Nyɔŋmɔ he. (2 Korintobii 4:4) Nɛkɛ shishiulɔi atsɛ nɛɛ etswa efai shi akɛ eeekpata mɛi ni jáa Nyɔŋmɔ “yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli” lɛ ahiɛ. (Yohane 4:24; 1 Petro 5:8) Kaaha ohiɛ miikpa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ Satan ekɛɛ diɛŋtsɛ akɛ: ‘Manyɛ matsi mɔ fɛɛ mɔ kɛjɛ Nyɔŋmɔ he.’ (Hiob 1:9-12) Nyɛhaa wɔsusua Satan “lakamɔ gbɛ̀i” lɛ ekomɛi ahe kɛ bɔ ni wɔɔfee wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ amɛhe lɛ ahe.—Efesobii 6:11, Jewish New Testament.

Kwɛmɔ Ohe Nɔ Jogbaŋŋ yɛ Hemɔkɛyeli Kwalɔi Ashishiumɔ He

6, 7. (a) Mɛni ji nɔ ni ekolɛ hemɔkɛyeli kwalɔi baakɛɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ nɔ ni hemɔkɛyeli kwalɔi lɛ taoɔ lɛ mli faŋŋ yɛ?

6 Satan ejɛ jeeŋmɔ beebe ekɛ hemɔkɛyeli kwalɔi etsu nii yɛ mɔdɛŋ ni ebɔɔ koni elaka Nyɔŋmɔ tsuji lɛ mli. (Mateo 13:36-39) Ekolɛ hemɔkɛyeli kwalɔi baakɛɛ akɛ amɛmiijá Yehowa ni amɛheɔ Biblia lɛ amɛyeɔ, shi amɛkpooɔ egbɛjianɔtoo lɛ fã ni anaa lɛ. Amɛteŋ mɛi komɛi po kuɔ amɛsɛɛ kɛyaa “Babilon kpeteŋkpele lɛ,” ni ji jeŋ fɛɛ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ tsɔɔmɔi ni gbeɔ Nyɔŋmɔ he guɔ lɛ ahe. (Kpojiemɔ 17:5; 2 Petro 2:19-22) Yɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ kanyamɔ naa lɛ, mɛi ni ŋmala Biblia lɛ kɛ wiemɔi ni mli wawai tsu nii koni amɛkɛkpa hemɔkɛyeli kwalɔi lɛ asusumɔ kɛ gbɛ̀i ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ ahe mama.

7 Mɛni ji nɔ ni hemɔkɛyeli kwalɔi lɛ taoɔ? Amɛteŋ mɛi babaoo amii shɛɛɛ amɛhe akɛ amɛaashi hemɔkɛyeli ni be ko ni eho lɛ amɛnaa lɛ akɛ eji anɔkwale lɛ he kɛkɛ. Bei babaoo lɛ, amɛsumɔɔ ni amɛkɛ mɛi krokomɛi afata amɛhe kɛya. Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaatao amɛ diɛŋtsɛ amɛkaselɔi lɛ, hemɔkɛyeli kwalɔi babaoo bɔɔ mɔdɛŋ koni ‘amɛkpala kaselɔi lɛ ni ji Kristo kaselɔi lɛ amɛshwie amɛsɛɛ.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 20:29, 30) Bɔfo Paulo kɛ kɔkɔbɔɔ ni he hiaa waa nɛɛ ha yɛ nɔ ni kɔɔ apasa tsɔɔlɔi ahe lɛ he akɛ: “Nyɛkwɛa nyɛhe ni ahia, koni mɔ ko . . . akaŋɔ nyɛ nom.” (Kolosebii 2:8) Ani no etsɔɔɔ nɔ ni hemɔkɛyeli kwalɔi babaoo bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛfee lɛ mli? Tamɔ bɔ ni mɔ ni juɔ gbɔmɔ etoɔ lɛ ŋɔɔ mɔ ko ni hiɛ bɛ ehe nɔ kɛjɛɔ eweku he kɛyaa lɛ, nakai nɔŋŋ hemɔkɛyeli kwalɔi tutuaa asafo lɛ mli bii ni kɛ amɛhe fɔ̃ɔ amɛnɔ lɛ, ni amɛtaoɔ ni amɛŋɔ amɛ kɛjɛ tooku lɛ he kɛya.

8. Mɛni ji gbɛ̀i ni hemɔkɛyeli kwalɔi kɛtsuɔ nii koni amɛnine ashɛ nɔ ni amɛtaoɔ lɛ nɔ?

8 Mɛni ji gbɛ̀i ni hemɔkɛyeli kwalɔi kɛtsuɔ nii koni amɛnine ashɛ nɔ ni amɛtaoɔ lɛ nɔ? Bei babaoo lɛ amɛkɛ saji ahiɛtsɔmɔ, saji ni jeee anɔkwale kɛmɔ shi, kɛ apasa wiemɔi diɛŋtsɛ tsuɔ nii. Yesu le akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ baafee mɛi ni “awieɔ amale wiemɔi fɔji fɛɛ ashiɔ” amɛ. (Mateo 5:11, Today’s English Version) Nɛkɛ shitee-kɛ-wolɔi ni he tsɛ̃ɔ mɛi nɛɛ baawie nɔ ni jeee anɔkwale lɛ kɛ yiŋtoo akɛ amɛkɛlaka mɛi krokomɛi. Bɔfo Petro bɔ kɔkɔ yɛ hemɔkɛyeli kwalɔi ni kɛ “kutumpɔo wiemɔi” baatsu nii, ní amɛgbɛ ‘lakamɔ tsɔɔmɔi’ amɛshwã, ní ‘amɛtsɔmɔ Ŋmalɛi lɛ ahiɛ’ koni amɛnine ashɛ nɔ ni amɛtaoɔ lɛ nɔ lɛ ahe. (2 Petro 2:3, 13; 3:16) Mɔbɔ sane ji akɛ, hemɔkɛyeli kwalɔi nyɛɔ “amɛbutuɔ mɛi komɛi ahemɔkɛyeli.”—2 Timoteo 2:18.

9, 10. (a) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ koni hemɔkɛyeli kwalɔi akalaka wɔ? (b) Mɛni hewɔ ni egbaaa wɔnaa kɛji akɛ ebiɔ ni atsake wɔ niiashishinumɔ yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoi ahe lɛ?

9 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ koni hemɔkɛyeli kwalɔi akalaka wɔ? Kɛtsɔ toiboo ni wɔɔfee wɔha ŋaawoo ni jɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ nɔ, nɔ ni kɛɔ akɛ: “Nyɛhiɛ akã mɛi ni jeɔ tsɔɔmɔ ni nyɛkase lɛ sɛɛ ni amɛkɛ mligbalamɔi kɛ pampitoo baa lɛ ahe, ni nyɛtsi nyɛhe kɛjɛ amɛhe.” (Romabii 16:17) ‘Wɔtsiɔ wɔhe kɛjɛɔ amɛhe’ kɛtsɔ amɛsusumɔi lɛ ni wɔkpooɔ—kɛji amɛ diɛŋtsɛ amɛnaa ejɛ, amɛkala yɛ woji amli, loo yɛ Internet lɛ nɔ. Mɛni hewɔ ni wɔkɔɔ shidaamɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, ejaakɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔ wɔ koni wɔfee nakai, ni wɔyɛ nɔmimaa akɛ Yehowa yɛ nɔ ni hi fe fɛɛ kɛha wɔ lɛ he miishɛɛ.—Yesaia 48:17, 18.

10 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, wɔsumɔɔ gbɛjianɔtoo ni étsɔɔ wɔ anɔkwalei ni jara wa ni gbálaa wɔkɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ teŋ yɛ faŋŋ mli lɛ. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, wɔyɔseɔ akɛ nilee ni wɔyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ he lɛ yeee emuu; tsakemɔi eba wɔ niiashishinumɔ mli yɛ afii ni eho lɛ amli. Anɔkwa Kristofoi atsuii nyɔɔ amɛmli akɛ amɛaamɛ Yehowa kɛha tsakemɔi ni tamɔ nakai lɛ fɛɛ. (Abɛi 4:18) Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, wɔshiŋ gbɛjianɔtoo ni Nyɔŋmɔ yɔɔ he miishɛɛ akɛ ekɛaatsu nii lɛ, ejaakɛ wɔnaa ejɔɔmɔ ni yɔɔ nɔ lɛ he odaseyeli ni yɔɔ faŋŋ.—Bɔfoi lɛ Asaji 6:7; 1 Korintobii 3:6.

Kwɛmɔ Ohe Nɔ Jogbaŋŋ yɛ Mɔ Diɛŋtsɛ He Lakamɔ He

11. Mɛni hewɔ adesai ni yeee emuu lɛ yɔɔ su ni baanyɛ eha amɛlaka amɛ diɛŋtsɛ amɛhe lɛ?

11 Adesai ni yeee emuu lɛ yɛ su ko ni Satan nyɛɔ ekɛtsuɔ nii oya, ni nakai su lɛ ji—mɔ diɛŋtsɛ he lakamɔ. Yeremia 17:9 lɛ kɛɔ akɛ: “Tsui yɔɔ nɛɛ, eyi tɔ kɛ kutumpɔo fe nii fɛɛ, ni esane ehiii kwraa.” Ni Yakobo ŋma akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ lɛ, lɛ diɛŋtsɛ ekɔnɔ ni gbalaa lɛ ni lakaa lɛ lɛ kaa lɛ.” (Yakobo 1:14) Kɛji akɛ alaka wɔtsui lɛ, yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, elakaa wɔ kɛ eshafeemɔ akɔnɔ, ni ehaa efeɔ tamɔ nɔ ko ni anáa he miishɛɛ ni yeee mɔ awui. Susumɔ ni tamɔ nɛkɛ lakaa mɔ, ejaakɛ mɔ diɛŋtsɛ he ni ekɛhaa eshafeemɔ lɛ kɛ mɔ yaa hiɛkpatamɔ mli yɛ naagbee mli.—Romabii 8:6.

12. Mɛɛ gbɛ̀i anɔ ekolɛ wɔbaanyɛ wɔlaka wɔ diɛŋtsɛ wɔhe yɛ?

12 Mɔ diɛŋtsɛ he lakamɔ baanyɛ atsɔ̃ wɔ tsɔne yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ. Ekolɛ tsui ni eyi tɔ kɛ kutumpɔo lɛ baaha su ko ni ehiii ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ni yɔɔ wɔhe lɛ afee tamɔ nɔ ni jeee nɔ ko loo ebaaha wɔjie wɔnaa yɛ esha ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ he. (1 Samuel 15:13-15, 20, 21) Wɔtsui ni esane ehiii lɛ hu baanyɛ atao gbɛ̀i ni eeetsɔ nɔ ebu jeŋba gbonyo bem. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ sane ni kɔɔ hiɛtserɛjiemɔ he lɛ he okwɛ. Hiɛtserɛjiemɔi komɛi hi ni amɛŋɔɔ hu. Shi kɛlɛ, emli babaoo ní je nɛɛ kɛhaa—yɛ sinii kɛ tɛlivishiŋ nifeemɔi kɛ Internet lɛ amli lɛ—ji nyaŋemɔ nifeemɔi kɛ jeŋba shara. Ewaaa kwraa akɛ wɔɔha wɔyiŋ atsɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔkwɛ hiɛtserɛjiemɔ ni yɔɔ nyaŋemɔ, ni eyeee wɔ awui ko. Mɛi komɛi po wieɔ akɛ, “egbaaa mihenilee naa, no hewɔ lɛ mɛni ji naagba lɛ mɔ?” Shi nakai aŋkroaŋkroi lɛ ‘kɛ apasa susumɔ miishishiu amɛ diɛŋtsɛ amɛhe.’—Yakobo 1:22.

13, 14. (a) Mɛɛ Ŋmalɛ naa nɔkwɛmɔnɔ tsɔɔ akɛ jeee be fɛɛ be wɔhenilee lɛ bafeɔ gbɛtsɔɔlɔ kpakpa? (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ koni wɔkalaka wɔ diɛŋtsɛ wɔhe?

13 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ koni wɔkalaka wɔ diɛŋtsɛ wɔhe? Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, ehe miihia ni wɔkai akɛ anyɛŋ akɛ he afɔ̃ adesai ahenilee lɛ nɔ be fɛɛ be. Susumɔ bɔfo Paulo sane lɛ he okwɛ. Ewa Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ ayi dani ebatsɔ Kristofonyo. (Bɔfoi lɛ Asaji 9:1, 2) Ekolɛ ehenilee gbaaa enaa yɛ nakai beaŋ. Shi kɛlɛ, eyɛ faŋŋ akɛ, eji gbɛ ni ejaaa. Paulo kɛɛ akɛ: “Mileee ni mifee, yɛ hé ni miheee miyeee mli.” (1 Timoteo 1:13) No hewɔ lɛ yɛ anɔkwale ni eji akɛ wɔhenilee gbaaa wɔnaa yɛ hiɛtserɛjiemɔ ko he lɛ diɛŋtsɛ jeee nɔdaamɔnɔ ni tsɔɔ akɛ gbɛ ni wɔkɔ lɛ ja. Henilee kpakpa ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ etsɔse lɛ jogbaŋŋ lɛ pɛ baanyɛ afee gbɛtsɔɔlɔ kpakpa.

14 Bɔni afee ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ mɔ diɛŋtsɛ he lakamɔ he lɛ, ŋaawoi komɛi yɛ ni yeɔ ebuaa ni esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli. Okɛ sɔlemɔ apɛi bo diɛŋtsɛ omli okwɛ. (Lala 26:2; 2 Korintobii 13:5) Bo diɛŋtsɛ omli ni ooopɛi okwɛ yɛ anɔkwayeli mli lɛ baanyɛ aha ona bɔ ni ehe hiaa akɛ ofee tsakemɔi komɛi yɛ osusumɔ loo ogbɛ̀i amli. Bó mɛi krokomɛi atoi. (Yakobo 1:19) Akɛni wɔ diɛŋtsɛ wɔsusumɔi náa wɔmli ni wɔpɛiɔ wɔkwɛɔ lɛ nɔ hewalɛ hewɔ lɛ, nilee yɛ mli akɛ wɔɔbo Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ awiemɔi ni jwɛŋmɔ fɔŋ ko bɛ sɛɛ lɛ atoi. Kɛji ona akɛ oofee yiŋkpɛi loo oofee onii yɛ gbɛ̀i komɛi ni sanebimɔ yɔɔ he nɔ yɛ nanemɛi heyelilɔi ni yɔɔ niiashikpamɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ lɛ ahiɛ lɛ, obaanyɛ obi ohe akɛ: ‘Ani eeenyɛ efee akɛ mitsɔseko mihenilee lɛ jogbaŋŋ loo ákɛ mitsui miilaka mi?’ Kanemɔ Biblia lɛ kɛ Biblia kasemɔ woji lɛ daa. (Lala 1:2) Nakai ni ooofee lɛ baaye abua bo koni oha osusumɔi, sui, kɛ ohenumɔi kɛ Nyɔŋmɔ shishitoo tɛi lɛ akpã gbee.

Kwɛmɔ Ohe Nɔ Jogbaŋŋ yɛ Satan Amalei lɛ Ahe

15, 16. (a) Mɛɛ amalei Satan kɛtsuɔ nii yɛ mɔdɛŋ ni ebɔɔ koni elaka wɔ lɛ mli? (b) Wɔbaanyɛ wɔkwa amalei nɛɛ ní akɛaalaka wɔ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

15 Satan kɛ amalei srɔtoi tsuɔ nii yɛ mɔdɛŋ ni ebɔɔ koni elaka wɔ lɛ mli. Ebɔɔ mɔdɛŋ ni ekɔne wɔyiŋ akɛ heloonaa ninámɔ kɛ miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli baa, kɛlɛ nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ baa mli anɔkwale yɛ bei babaoo mli. (Jajelɔ 5:10-12) Ebaasumɔ ni wɔhé wɔye akɛ nɛkɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ baakã he ahi shi kɛya naanɔ, eyɛ mli moŋ akɛ odaseyeli ni yɔɔ faŋŋ yɛ ni tsɔɔ akɛ wɔyɛ “naagbee gbii lɛ” amli. (2 Timoteo 3:1-5) Nɔ ni Satan woɔ he hewalɛ ji susumɔ ni ahiɛ akɛ jeŋba shara gbɛ ko sɛɛ ni aaatiu lɛ yeee awui, eyɛ mli moŋ akɛ bei babaoo lɛ mɛi ni taoɔ miishɛɛ nɛɛ kpáa emli nibii ni yɔɔ awerɛho ni jɛɔ mli kɛbaa lɛ. (Galatabii 6:7) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkwa amalei ni tamɔ nɛkɛ koni amɛkalaka wɔ?

16 Ná Biblia mli nɔkwɛmɔnii ahe sɛɛ. Biblia lɛ hiɛ kɔkɔbɔɔ he nɔkwɛmɔnii ni kɔɔ aŋkroaŋkroi ni akɛ Satan malemɔi lɛ laka amɛ lɛ ahe. Amɛyasumɔ heloonaa nibii, amɛhiɛ bɛ amɛhe nɔ yɛ bei ni amɛyɔɔ mli lɛ he, loo amɛkɛ amɛhe ha jeŋba shara—nibii fɔji jɛ fɛɛ mli kɛba. (Mateo 19:16-22; 24:36-42; Luka 16:14; 1 Korintobii 10:8-11) Kasemɔ nii kɛjɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nɔkwɛmɔnii amli. Dɔlɛ sane ji akɛ, yɛ be kɛ beaŋ lɛ, Kristofoi komɛi ŋmɛɛɔ amɛ hehiamɔ henumɔ lɛ he ni amɛheɔ amɛyeɔ akɛ kɛji amɛmiisɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ, nɔ ko kpakpa miiŋmɛɛ amɛ. Ekolɛ amɛbaashi anɔkwale lɛ kɛyatiu shihilɛ ko ni akɛɛ eji miishɛɛnamɔ gbɛ lɛ sɛɛ. Shi kɛlɛ, aŋkroaŋkroi nɛɛ nyiɛ “hei ní shamɔɔ trotro,” ejaakɛ etsɛŋ kwraa ni amɛbaaná amɛjeŋba ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ bɛ mli lɛ he nyɔmɔwoo. (Lala 73:18, 19) Ebaafee nilee gbɛ akɛ wɔɔkase nii kɛjɛ mɛi krokomɛi atɔmɔi amli.—Abɛi 22:3.

17. Mɛni hewɔ Satan woɔ amale ni ji ákɛ Yehowa sumɔɔɔ wɔ ni asaŋ wɔjara waaa yɛ ehiɛ lɛ he hewalɛ lɛ?

17 Amale kroko hu yɛ ni Satan kɛtsu nii yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ—amale ni ji ákɛ Yehowa sumɔɔɔ wɔ loo ebuuu wɔ akɛ wɔjara wa lɛ. Satan kɛ afii akpei abɔ ekase adesai ni yeee emuu lɛ ahe nii. Ele jogbaŋŋ akɛ nijiaŋwujee baanyɛ agbɔjɔ wɔ. (Abɛi 24:10) No hewɔ lɛ, ewoɔ amale ni ji akɛ wɔhe bɛ sɛɛnamɔ ko yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ he hewalɛ. Kɛji akɛ ‘atswia wɔ shi’ ni wɔyiŋ tsɔ akɛ Yehowa susuuu wɔhe lɛ, ekolɛ no baaka wɔ koni wɔŋmɛɛ he. (2 Korintobii 4:9) Nakai pɛpɛɛpɛ ji nɔ ni Shishiulɔ kpanaa lɛ taoɔ! Belɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni akɛ nɛkɛ amalei ni jɛ Satan ŋɔɔ nɛɛ akalaka wɔ?

18. Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia lɛ maa Yehowa suɔmɔ kɛha wɔ lɛ nɔ mi yɛ?

18 Bo diɛŋtsɛ jwɛŋmɔ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ suɔmɔ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ kɛha wɔ lɛ nɔ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ abɛbuai ni mli kã shi faŋŋ ni taa mɔ tsui mli tsuɔ nii koni ekɛma nɔ mi eha wɔ akɛ Yehowa yɔseɔ wɔ ni esumɔɔ wɔ akɛ aŋkroaŋkroi. Ekɛ ohiɛ yaafonui lɛ woɔ ‘etɔ lɛ mli,’ ni tsɔɔ ákɛ enaa ni ekaiɔ oyaafonui lɛ yɛ mɔdɛŋ ni obɔɔ koni okã he oye anɔkwa lɛ mli. (Lala 56:9) Ele beni ‘otsui ekumɔ,’ ni ebɛŋkɛɔ bo yɛ nakai bei amli. (Lala 34:19) Ele nibii fɛɛ ni kɔɔ ohe, ní nɔ ni fata he ji ‘oyiteŋtsɔi po’ yibɔ. (Mateo 10:29-31) Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ ‘ŋɔ ebi koome lɛ eha’ yɛ ohewɔ. (Yohane 3:16; Galatabii 2:20) Ekolɛ ebaawa kɛha bo yɛ bei komɛi amli akɛ ooohe oye akɛ ŋmalɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ kɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe. Shi kɛlɛ, esa akɛ wɔhé Yehowa wiemɔ lɛ wɔye. Eesumɔ ni wɔhé wɔye akɛ esumɔɔ wɔ, jeee ákɛ kuu kɛkɛ shi moŋ ákɛ aŋkroaŋkroi hu.

19, 20. (a) Mɛni hewɔ ehe hiaa ni oyɔse ni okpoo amale ni jɛ Satan ŋɔɔ akɛ Yehowa sumɔɔɔ bo lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko enyɛ eye ebua mɛi ni nijiaŋ eje wui yɛ?

19 Yɔsemɔ amale lɛ koni okpoo. Kɛji ole akɛ mɔ ko miimale lɛ, obaanyɛ okwɛ ohe nɔ jogbaŋŋ koni ekalaka bo. Nakai nɔŋŋ, le ni ole akɛ Satan miitao ni ohé amale ni ji akɛ Yehowa sumɔɔɔ bo lɛ oye lɛ diɛŋtsɛ hu baanyɛ afee yelikɛbuamɔ nɔ̃ kpele diɛŋtsɛ. Beni Kristofonyo ko tsuɔ Buu-Mɔɔ lɛ mli sane ko ni bɔ kɔkɔ yɛ Satan ŋaatsɔi lɛ ahe lɛ he nii lɛ, ekɛɛ akɛ: “Miyɔseee kwraa akɛ Satan bɔɔ mɔdɛŋ koni ekɛ mihenumɔi atsu nii kɛje minijiaŋ wui. Enɛ ni mile lɛ kanyaa mi koni mawu mashi henumɔi nɛɛ.”

20 Susumɔ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko ni yɔɔ Amerika Wuoyigbɛ maji lɛ eko mli lɛ niiashikpamɔ lɛ he okwɛ. Kɛji akɛ eesara nanemɛi heyelilɔi ni nijiaŋ eje wui lɛ, bei babaoo lɛ ebiɔ amɛ akɛ, ‘Ani oheɔ Triniti lɛ oyeɔ?’ Bei babaoo lɛ mɔ ni nijiaŋ eje wui lɛ haa hetoo akɛ, ‘Dabi kwraa,’ ejaakɛ ekaiɔ akɛ enɛ ji Satan amalei lɛ ateŋ ekome. Kɛkɛ lɛ onukpa gbɛfalɔ lɛ ebi akɛ, ‘Ani oheɔ hɛl la lɛ oyeɔ?’ Hetoo lɛ baa ekoŋŋ akɛ, ‘Dabi kwraa!’ Kɛkɛ lɛ onukpa gbɛfalɔ lɛ ekɛɛ amɛ akɛ amale kroko hu ni jɛ Satan ŋɔɔ yɛ ni bei babaoo lɛ ayɔseee enɛ akɛ nakai eji. Egbalaa amɛjwɛŋmɔ kɛyaa Tsi Obɛŋkɛ Yehowa, * wolo lɛ baafa 249, kuku 21 lɛ ni kpáa amale ni ji akɛ Yehowa sumɔɔɔ wɔ akɛ aŋkroaŋkroi lɛ he mama lɛ nɔ. Nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ lɛ bɔɔ nibii kpakpai ni jɛɔ mli kɛbaa lɛ he amaniɛ yɛ be mli ni eyeɔ ebuaa mɛi ni nijiaŋ eje wui lɛ koni amɛyɔse ni amɛkpoo amale ni jɛ Satan ŋɔɔ nɛɛ.

Kwɛmɔ Ohe Nɔ Jogbaŋŋ yɛ Lakamɔ He

21, 22. Mɛni hewɔ ashiko wɔ ní ahaaa wɔle nibii ni kɔɔ Satan lakamɔ ŋaatsɔi lɛ ahe lɛ, ni mɛni esa akɛ efee wɔfaishitswaa?

21 Esa akɛ wɔkpa gbɛ akɛ Satan baaya nɔ atutua wɔ kɛ amalei kɛ lakamɔi babaoo yɛ naagbee gbii lɛ amli naagbee fã nɛɛ mli. Wɔmiida shi akɛ, Yehowa shiko wɔ ní ehaaa wɔle nibii ni kɔɔ Satan ŋaatsɔi lɛ ahe. Biblia lɛ kɛ Biblia kasemɔ woji ni “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ efee lɛ kpáa Abonsam nifeemɔ gbɛ̀i fɔji lɛ ahe mama yɛ faŋŋ mli. (Mateo 24:45) Kɔkɔ ni atsɔɔ hiɛ abɔɔ wɔ yɛ shihilɛ ko he lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔsaa wɔhe wɔto kɛtsu he nii.—2 Korintobii 2:11.

22 Belɛ, nyɛhaa wɔhiɛ ahia wɔhe nɔ yɛ hemɔkɛyeli kwalɔi asusumɔi ahe. Eba akɛ wɔbaatswa wɔfai shi akɛ wɔɔkpoo mɔ diɛŋtsɛ he lakamɔ tsɔne ni duɔ mɔ nigii lɛ. Ni nyɛhaa wɔyɔsea ni wɔkpoo Satan amalei lɛ fɛɛ. Kɛtsɔ nakai feemɔ nɔ lɛ, wɔbaabaa wɔkɛ “Nyɔŋmɔ anɔkwafo” lɛ, mɔ ni miihi lakamɔ lɛ teŋ wekukpaa lɛ yi.—Lala 31:6; Abɛi 3:32.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 5 Wolo ko wie feemɔ wiemɔ ni ji “ní shishiuɔ” ni akɛtsu nii yɛ Kpojiemɔ 12:9 lɛ he akɛ, “etsɔɔ nifeemɔ ni yaa nɔ daa ni ebatsɔ subaŋ.”

^ kk. 20 Mɛi ni fee ji Yehowa Odasefoi.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni hewɔ ni lakamɔ efa babaoo yɛ je lɛŋ ŋmɛnɛ lɛ?

• Wɔbaanyɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ koni hemɔkɛyeli kwalɔi akalaka wɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Wɔbaanyɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ henumɔ ni baaha wɔlaka wɔ diɛŋtsɛ wɔhe lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Wɔbaanyɛ wɔkwa amalei ni jɛ Satan ŋɔɔ ní akɛaalaka wɔ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Kaalaka ohe yɛ hiɛtserɛjiemɔ he

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]

Be mli ni okwɛɔ ohe nɔ jogbaŋŋ yɛ mɔ diɛŋtsɛ he lakamɔ he lɛ, tsɔ sɔlemɔ nɔ opɛi bo diɛŋtsɛ omli okwɛ, bó mɛi krokomɛi atoi, ni okase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ daa