Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Wu Hemɔkɛyeli he Ta Kpakpa lɛ”

“Wu Hemɔkɛyeli he Ta Kpakpa lɛ”

“Wu Hemɔkɛyeli he Ta Kpakpa lɛ”

ANI obaanyɛ osusu asraafonyo ko ni naŋ miishɛɛ yɛ tawuu be mli kɛji akɛ afã lɛ akɛ: “Kuu osɛɛ kɛya shia ni okɛ oŋa kɛ oweku lɛ ayahi shi bei fioo” lɛ he?

Akɛ gbɛtsɔɔmɔ ni tamɔ nakai ha asraafonyo ko ni hi shi yɛ Israel Maŋtsɛ David gbii lɛ amli. Maŋtsɛ lɛ diɛŋtsɛ tsɛ́ Uria, Hitnyo lɛ kɛba eŋɔɔ, ni ewo lɛ hewalɛ koni eku esɛɛ kɛya shia. Shi kɛlɛ, Uria ekpɛlɛɛɛ nɔ akɛ eyaa ewe lɛ. Beni abi Uria nɔ hewɔ ni efee enii yɛ gbɛ ni efɔɔɔ kaa nɔ lɛ, eha hetoo akɛ kpaŋmɔ adeka ni damɔ shi kɛha jɛmɛ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ lɛ kɛ Israel asraafoi lɛ yɛ ta ŋa lɛ nɔ. Ebi akɛ: “Ni mi lɛ miya miwe ni miyaye nii ni minu ni mikɛ miŋã awɔ lo?” Yɛ Uria gbɛfaŋ lɛ nifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ yɛ nakai jaramɔ be lɛ mli lɛ ji nɔ ni nilee bɛ mli.—2 Samuel 11:8-11.

Bɔ ni Uria fee enii eha lɛ teeɔ sanebimɔi ni he hiaa ashi, ejaakɛ wɔ hu wɔyɛ tawuu be ko mli. Amrɔ nɛɛ aawu ta ko ni tamɔɔɔ nɔ ni maji ni yɔɔ je lɛ mli lɛ ewu lɛ. Kɛ́ akɛto he lɛ, jeŋ tai enyɔ lɛ jeee nɔ ko kwraa, ni bo hu oowu ta nɛɛ eko. Osharai ni yɔɔ mli lɛ fa, ni henyɛlɔ lɛ he wa waa. Yɛ ta nɛɛ mli lɛ, atswaaa tu, ni aŋmɛɛɛ okplɛmii ahe, shi kɛlɛ, tawuu mli ŋaa gbɛ̀i ni mɔɔ shi jogbaŋŋ ahe miihia.

Dani okɛ ohe aaawo tawuu nɛɛ mli lɛ, esa akɛ ole kɛji akɛ nakai feemɔ ja gbɛ kɛ agbɛnɛ koni ole yiŋtoo hu hewɔ ni owuɔ ta lɛ. Ani nyɔmɔwoo ni yɔɔ tawuu lɛ he lɛ sa? Bɔfo Paulo fee yiŋtoo ni yɔɔ tawuu ni yɔɔ srɔto nɛɛ sɛɛ lɛ faŋŋ yɛ ewolo ni eŋma eyaha Timoteo lɛ mli akɛ: “Wu hemɔkɛyeli he ta kpakpa lɛ.” Hɛɛ, yɛ tawuu nɛɛ mli lɛ, esa akɛ ofã “hemɔkɛyeli” lɛ—ni ji Kristofoi anɔkwalei fɛɛ taakɛ ajie lɛ kpo yɛ Biblia lɛ mli lɛ he, shi jeee koni ofã mɔɔ ko he. Eka shi faŋŋ akɛ esa akɛ okpɛlɛ “hemɔkɛyeli” lɛ nɔ kwraa koni owu ehe ta lɛ ni oye kunim.—1 Timoteo 6:12.

Asraafonyo ni hiɛ ka shi lɛ bɔɔ mɔdɛŋ koni eyɔse ehenyɛlɔ lɛ. Yɛ tawuu nɛɛ mli lɛ, henyɛlɔ lɛ kɛ afii babaoo ená tawuu mli ŋaa gbɛ̀i amli niiashikpamɔ, ni eyɛ nibii babaoo kɛ tawuu nibii babaoo diɛŋtsɛ ni ebaanyɛ ekɛtsu nii. Ehe hu wa waa fe adesai. Eyitsoŋ wa, eji awuiyelɔ, ni ehiii kwraa; henyɛlɔ nɛɛ ji Satan. (1 Petro 5:8) Anyɛɛɛ akɛ tawuu nibii diɛŋtsɛ kɛ adesai aŋaalee kɛ shishiumɔ gbɛ̀i awu ashi henyɛlɔ nɛɛ. (2 Korintobii 10:4) Mɛni obaanyɛ okɛwu ta nɛɛ?

Tawuu nii titri lɛ ji “mumɔŋ klante ni ji Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ.” (Efesobii 6:17) Bɔfo Paulo tsɔɔ bɔ ni ekɛ nitsumɔ mɔɔ shi lɛ mli akɛ: “Nyɔŋmɔ wiemɔ hiɛ kã ni eyɛ hewalɛ ni enaa ba fe klante kɛ enaa ŋta fɛɛ, ni egbuɔ kɛboteɔ mli kɛyashi beyinɔ ni egbalaa susuma kɛ mumɔ lɛ kɛ talɔi kɛ wuiaŋfɔi lɛ amli, ni eji tsuiiaŋ susumɔi kɛ jwɛŋmɔi lɛ akojolɔ.” (Hebribii 4:12) Eka shi faŋŋ akɛ, esa akɛ akɛ klante ni naa ba waa, ni hi jogbaŋŋ, ni baanyɛ agbu kɛbote mɔ mligbɛ susumɔi kɛ jwɛŋmɔi amli lɛ atsu nii kɛ ŋaalee kɛ henɔkwɛmɔ.

Ekolɛ ole akɛ kɛ́ asraafoi akuu ko yɛ tawuu nibii ni fe fɛɛ po lɛ, sɛɛnamɔ baŋ nakai tawuu nibii lɛ ahe kɛji tabilɔi lɛ bɛ amɛkɛ nitsumɔ he ŋaalee. Nakai nɔŋŋ tsɔsemɔ he miihia bo koni okɛ oklante lɛ atsu nii jogbaŋŋ. Miishɛɛ sane ji akɛ, oyɛ tabilɔi ni yɔɔ niiashikpamɔ fe fɛɛ lɛ ni baatsɔse bo. Yesu tsɛ tabilɔi nɛɛ ni amɛji nitsɔɔlɔi lɛ akɛ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ,” ni akɛ mumɔŋ niyenii loo tsɔsemɔ ni yɔɔ ebe naa ni amɛkɛaaha esɛɛnyiɛlɔi lɛ he gbɛnaa nii ewo amɛdɛŋ. (Mateo 24:45) Obaanyɛ oyɔse nɛkɛ tsulɔ kuu nɛɛ kɛtsɔ mɔdɛŋ ni ebɔɔ jogbaŋŋ kɛtsɔ̃ɔ nii kɛ henyɛlɔ lɛ ŋaatsɔi lɛ ahe kɔkɔbɔi ni ekɛhaa yɛ ebe naa lɛ nɔ. Odaseyeli lɛ maa nɔ mi akɛ tsulɔ kuu nɛɛ ji Yehowa Odasefoi Kristofoi asafo lɛ mli bii ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ.—Kpojiemɔ 14:1.

Jeee tsɔsemɔ pɛ tsulɔ kuu nɛɛ kɛhaa. Ejie mumɔ ni bɔfo Paulo hiɛ lɛ kpo, mɔ ni ŋma eyaha asafo ni yɔɔ Tesalonika lɛ akɛ: “Wɔmli jɔ yɛ nyɛteŋ, taakɛ bɔ ni bii anyɛ hiɛɔ lɛ diɛŋtsɛ ebii dɔdɔɔdɔ lɛ. Ni akɛni wɔsumɔɔ nyɛ jogbaŋŋ nɛkɛ hewɔ lɛ, wɔyɛ he tsui akɛ jeee Nyɔŋmɔ sanekpakpa lɛ kɛkɛ wɔkɛaaha nyɛ, shi moŋ wɔ diɛŋtsɛ wɔwala tete, ejaakɛ wɔmiisumɔ nyɛ naakpa.” (1 Tesalonikabii 2:7, 8) Eji Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo sɔ̃ akɛ ekɛ tsɔsemɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli ni akɛhaa lɛ atsu nii.

Tawuu Nii lɛ Fɛɛ

Akɛ mfonirifeemɔŋ tawuu nii fɛɛ eha koni ebu ohe. Obaanyɛ ona tawuu nii nɛɛ ni ato naa aŋmala ashwie shi yɛ Efesobii 6:13-18. Asraafonyo ko ni le ehenɔkwɛmɔ jogbaŋŋ lɛ ekaŋ akɛ eeeya ta kɛji emumɔŋ tawuu nii lɛ ekomɛi elaaje loo eebi ni asaa.

Ehe miihia ni Kristofonyo nine ashɛ etawuu nii fɛɛ ni ekɛbuɔ ehe lɛ nɔ, shi hemɔkɛyeli tsɛ̃ŋ lɛ he yɛ sɛɛnamɔ waa. No hewɔ ni Paulo ŋma akɛ: “Fɛɛ sɛɛ lɛ nyɛhiɛa hemɔkɛyeli tsɛ̃ŋ lɛ mli, nɔ̃ ni nyɛkɛaanyɛ mɔ fɔŋ lɛ gãimlibii ní tsoɔ lɛ fɛɛ nyɛgbe lɛ.”—Efesobii 6:16.

Hemɔkɛyeli tsɛ̃ŋ lɛ, ní baanyɛ ahà gbɔmɔtso lɛ fɛɛ he lɛ damɔ shi kɛha bɔ ni mɔ hemɔkɛyeli lɛ yɔɔ ha. Esa akɛ oná hemɔkɛyeli ni mli wa yɛ gbɛtsɔɔmɔ ni Yehowa kɛhaa lɛ mli, ni okpɛlɛ nɔ kwraa akɛ eshiwoi lɛ fɛɛ baaba mli anɔkwale ni okaje he ŋwane. Esa akɛ onu he tamɔ nɔ ni nakai shiwoi lɛ eba mli momo. Kaaje he ŋwane kɔkɔɔkɔ akɛ etsɛŋ ni abaakpata Satan nibii agbɛjianɔtoo lɛ fɛɛ hiɛ, ni ákɛ abaatsake shikpɔŋ lɛ afee lɛ paradeiso, ni ákɛ akɛ gbɔmɛi ni yeɔ Nyɔŋmɔ anɔkwa lɛ baaba emuuyeli mli ekoŋŋ.—Yesaia 33:24; 35:1, 2; Kpojiemɔ 19:17-21.

Shi kɛlɛ, yɛ ta ni mli wa waa ni owuɔ amrɔ nɛɛ mli lɛ, nɔ kroko hu he miihia bo—ni ji naanyo. Yɛ tawuu bei amli lɛ, naanyobɔɔ ni bɛŋkɛ kpaakpa bakãa nanemɛi tabilɔi ateŋ be mli ni amɛkɛ hewalɛwoo kɛ hebuu haa lɛ, ni yɛ bei komɛi amli po lɛ amɛhereɔ amɛhe kɛjɛɔ gbele mli. Eyɛ mli akɛ nanemɛi ahe yɛ sɛɛnamɔ moŋ, shi kɛ́ oooye kunim yɛ ta nɛɛ mli lɛ, Yehowa diɛŋtsɛ ni okɛaabɔ naanyo lɛ he miihia bo. No hewɔ ni Paulo gbe nibii ni etsĩ tã akɛ nomɛi feɔ tawuu nii lɛ fɛɛ lɛ naa kɛ wiemɔi nɛɛ, akɛ: “Ni nyɛkɛ sɔlemɔ kɛ faikpamɔ fɛɛ asɔlea daa yɛ mumɔ mli.”—Efesobii 6:18.

Wɔnáa wɔkɛ naanyo ko ni bɛŋkɛ kpaakpa lɛ shihilɛ he miishɛɛ waa. Wɔtaoɔ wɔkɛ lɛ teŋ naanyobɔɔ sɛɛ gbɛ. Kɛtsɔ sane ni wɔkɛ Yehowa aaagba daa yɛ sɔlemɔ mli nɔ lɛ, ebafeɔ mɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ kɛha wɔ, naanyo ni wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ enɔ. Kaselɔ Yakobo woɔ wɔ hewalɛ akɛ: “Nyɛtsia nyɛbɛŋkɛa Nyɔŋmɔ, ni eeetsi eeebɛŋkɛ nyɛ.”—Yakobo 4:8.

Henyɛlɔ lɛ Ŋaa Gbɛ̀i ni Ekɛtsuɔ Nii

Bei komɛi lɛ jeŋ nɛɛ ni wɔkɛaawu lɛ baanyɛ atamɔ shikpɔŋ ni afu okplɛmii bibii yɛ nɔ lɛ nɔ nyiɛmɔ. Tutuamɔ baanyɛ ajɛ he fɛɛ he aba, ni henyɛlɔ lɛ bɔɔ mɔdɛŋ koni etutua bo beni ohiɛ bɛ ohe nɔ. Shi kɛlɛ, ná nɔmimaa akɛ Yehowa kɛ hebuu ni he hiaa bo lɛ fɛɛ eha.—1 Korintobii 10:13.

Henyɛlɔ lɛ baanyɛ etutua Biblia mli anɔkwalei ni he hiaa kɛha ohemɔkɛyeli lɛ shishitoo. Hemɔkɛyeli kwalɔi baanyɛ ni amɛkɛ naadɔkɔmɔ wiemɔi, yiteŋmuluwoo, kɛ susumɔi ni ekɔ̃dɔ̃ abɔ mɔdɛŋ aye onɔ kunim. Shi hemɔkɛyeli kwalɔ lɛ susuuu ohilɛ-kɛhamɔ he. Abɛi 11:9 kɛɔ akɛ: “Osatofo [loo, “hemɔkɛyeli kwalɔ,” NW] kɛ enaabu fiteɔ enaanyo; shi nilee nɔ aaatsɔ ajie jalɔi.”

Ebaafee tɔmɔ akɛ ooosusu akɛ ehe miihia ni obo hemɔkɛyeli kwalɔi atoi loo okane amɛwoji bɔni afee ni onyɛ otsɔɔ akɛ amɛnaataamɔi lɛ ji amale. Amɛsusumɔi ni ekɔ̃dɔ̃, ni ebɔɔ yɔɔ mli lɛ baanyɛ ni ekɛ mumɔŋ awuiyeli aba ni ebaanyɛ efite ohemɔkɛyeli lɛ tamɔ tsɛŋemɔ hela fɔŋ ko ni miigbɛ kɛmiishwa oyayaayai. (2 Timoteo 2:16, 17) Yɛ no najiaŋ lɛ, kasemɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ feɔ enii yɛ hemɔkɛyeli kwalɔi ahe ehaa lɛ. Hiob wie yɛ Yehowa he akɛ: “Mɔ fɔŋ [loo, “hemɔkɛyeli kwalɔ,” NW] nyɛŋ ehiɛ aba.”—Hiob 13:16.

Henyɛlɔ lɛ baabɔ mɔdɛŋ ni ekɛ ŋaa gbɛ kroko ni eye omanye fioo ko yɛ mli lɛ atsu nii. Kɛ́ abaanyɛ alaka asraafoi akuu ko ni nyiɛ tawuu mli koni amɛfite amɛnyiɛmɔ gbɛjianɔtoo lɛ ni amɛtiu nyenyeŋtswibɔɔ kɛ jeŋba shara sɛɛ lɛ, enɛ baanyɛ ekɛ basabasafeemɔ aba.

Je lɛŋ hiɛtserɛjiemɔi, tamɔ sinii kɛ tɛlivishiŋ nɔ nifeemɔi ni jeŋba shara yɔɔ mli kɛ lalai ni naa wa lɛ ji kpoŋ naa loo ni tsuɔ nii waa. Mɛi komɛi kɛɔ akɛ amɛbaanyɛ amɛkwɛ jeŋba shara nifeemɔi loo amɛkane jeŋba shara he woji ní enaŋ amɛnɔ hewalɛ. Shi mɔ ko ni fɔɔ bɔlɛnamɔ jeŋba shara kpetekpelee he sinii akwɛmɔ lɛ kpɛlɛ nɔ yɛ anɔkwayeli mli akɛ: “Ohiɛ kpaŋ nakai mfonirii lɛ anɔ kɔkɔɔkɔ, ni babaoo ni osusuɔ amɛhe lɛ babaoo ni osumɔɔ akɛ ofee nɔ ni ona lɛ . . . Sini lɛ haa osusuɔ akɛ nɔ ko miiŋmɛɛ bo lɛɛlɛŋ.” Ani sɛɛnamɔ yɛ he akɛ wɔbaaha nɛkɛ tutuamɔ ni yɔɔ nigii nɛɛ apila wɔ?

Okplɛm kroko hu ni yɔɔ henyɛlɔ lɛ tawuu nibii lɛ amli ji heloonaa nibii asɛɛdii he lakamɔ lɛ. Ebaanyɛ efee nɔ ni wa akɛ aaayoo oshara lɛ sɛɛ ejaakɛ wɔ fɛɛ wɔyɛ heloonaa hiamɔ nibii. Shia, niyenii, kɛ hehaanii he miihia wɔ, ni ejeee tɔmɔ akɛ aaaná nibii ni yɔɔ fɛo. Oshara lɛ kɔɔ bɔ ni mɔ lɛ kwɛɔ heloonaa nibii ehaa lɛ he. Shika baanyɛ afee nɔ ni he hiaa wɔ waa fe mumɔŋ nibii. Wɔbaanyɛ wɔtsɔmɔ shikasuɔlɔi. Esa akɛ wɔkai wɔhe yɛ bɔ ni ninámɔ tsuɔ nibii fioo pɛ he nii lɛ he. Esɛɛ etsɛɛɛ, yɛ be mli ni mumɔŋ ninámɔ hiɔ shi kɛyaa naanɔ.—Mateo 6:19, 20.

Kɛ́ ekãa ni asraafoi akuu ko yɔɔ lɛ ba shi lɛ, no lɛ gbɛkpamɔi ni yɔɔ akɛ amɛbaaye kunim lɛ baa shi. “Kɛ́ otɔ biti yɛ haomɔ gbi nɔ lɛ, belɛ ohewalɛ faaa.” (Abɛi 24:10) Nijiaŋwujee ji tawuu nii ko ni Satan kɛtsuɔ nii yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ. Ní ooobú “dadefai ni ji yiwalaheremɔ nɔhiɛkamɔ lɛ” baaye ebua bo koni owu oshi nijiaŋwujee. (1 Tesalonikabii 5:8) Bɔɔ mɔdɛŋ ni oha ohiɛnɔkamɔ lɛ mli awa tamɔ Abraham nɔ lɛ. Abraham shashaooo shi beni abi ni ekɛ ebinuu koome pɛ, Isak, ashã afɔle lɛ. Ehe eye akɛ Nyɔŋmɔ baaha E-shiwoo akɛ E-baatsɔ eseshi lɛ nɔ E-jɔɔ jeŋmaji fɛɛ lɛ aba mli, ni akɛ Nyɔŋmɔ baanyɛ etee Isak shi kɛjɛ gbohii ateŋ kɛ́ ehe miihia ni efee nakai koni eha nakai shiwoo lɛ aba mli.—Hebribii 11:17-19.

Kaakpa Ta lɛ Wuu

Ekolɛ eetɔ mɛi komɛi ni kɛ ekãa ewu ta lɛ be saŋŋ lɛ ni no hewɔ lɛ amɛkɛ nakai henɔkwɛmɔ jogbaŋŋ lɛ nɔŋŋ wuuu ta lɛ. Uria nɔkwɛmɔnɔ lɛ ni atsĩ tã yɛ sane nɛɛ shishijee lɛ baanyɛ aye abua mɛi fɛɛ ni wuɔ ta nɛɛ koni amɛná susumɔ ni ja. Ehe bahia ni wɔnanemɛi Kristofoi tabilɔi lɛ babaoo aŋmɛ amɛtsui shi yɛ ohia shihilɛi amli, amɛkɛ osharai kpeɔ, loo amɛnaa nɔ kɛjɛɔ fɛ̃i kɛ hɔmɔ mli. Taakɛ Uria ji lɛ, wɔsumɔŋ ni wɔsusu nibii fɛɛ ni yɔɔ miishɛɛ ni wɔɔná mli ŋɔɔmɔ amrɔ nɛɛ lɛ ahe loo ni wɔná shwelɛ akɛ wɔɔhi ogbɔjɔ shihilɛ mli. Wɔmiisumɔ ni wɔfata Yehowa jeŋ muu fɛɛ tabilɔi anɔkwafoi akuu lɛ he ní wɔya nɔ wɔwu ta lɛ kɛyashi wɔbaanyɛ wɔná jɔɔmɔi ni yɔɔ naakpɛɛ ni asaa ato aha wɔ lɛ mli ŋɔɔmɔ.—Hebribii 10:32-34.

Ebaafee oshara kɛji wɔkpa wɔhe nɔ ni wɔkwɛɔ jogbaŋŋ lɛ, ni ekolɛ wɔsusu akɛ naagbee tutuamɔ lɛ yɛ wɔsɛɛ be mli shɔŋŋ lolo. Maŋtsɛ David nɔkwɛmɔnɔ lɛ maa oshara lɛ nɔ mi. Yɛ yiŋtoo ko hewɔ lɛ efataaa etabilɔi lɛ ahe yɛ tawuu mli. Enɛ hewɔ lɛ, David fee esha ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ní kɛ piŋmɔ kɛ amanehulu ba enɔ ewala gbii abɔ fɛɛ ni shwɛ lɛ.—2 Samuel 12:10-14.

Ani sɛɛnamɔ yɛ he akɛ wɔwu ta nɛɛ, ni wɔdamɔ tawuu mli naagbai anaa, ni wɔdamɔ hefɛoyeli naa, ni wɔkɛ wɔhe akawo je lɛŋ miishɛɛnamɔi gbohii lɛ amli? Mɛi ni wuɔ ta lɛ yɛ omanyeyeli mli lɛ baakpɛlɛ nɔ akɛ nɔ ni je lɛ kɛhaa lɛ he baanyɛ afee akɔnɔ, tamɔ nɔ ko ni miikpɛlɛ kaŋkaŋ, shi kɛ́ atao mli jogbaŋŋ lɛ ejara waaa kwraa. (Filipibii 3:8) Kɛfata he lɛ, bei pii lɛ nakai miishɛɛnamɔi lɛ kɛ piŋmɔ kɛ nijiaŋwujee baa yɛ naagbee mli.

Kristofonyo ni wuɔ nɛkɛ mumɔŋ ta nɛɛ náa ekɛ anɔkwa nanemɛi anaanyobɔɔ ni yɔɔ gbagbalii, henilee ni mli tse, kɛ hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ naakpɛɛ mli ŋɔɔmɔ. Kristofoi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ miikpa gbɛ akɛ amɛkɛ Kristo Yesu baaná ŋwɛi shihilɛ ni gbele bɛ mli. (1 Korintobii 15:54) Kristofoi tabilɔi lɛ ateŋ mɛi babaoo lɛ ahiɛ kã adesai awala in eye emuu yɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, jweremɔ nii nɛɛ sa afɔle fɛɛ afɔle ni wɔshã. Ni ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ je lɛŋ tai lɛ, áma kunimyeli nɔ mi aha wɔ yɛ tawuu nɛɛ mli bei abɔ ni wɔyaa nɔ wɔyeɔ anɔkwa lɛ. (Hebribii 11:1) Shi kɛlɛ, hiɛkpatamɔ kwraa ji nɔ ni baajɛ mli aba kɛha nibii agbɛjianɔtoo ni yɔɔ Satan kudɔmɔ shishi nɛɛ.—2 Petro 3:10.

Yɛ be mli ni owuɔ ta nɛɛ lɛ, kaimɔ Yesu wiemɔi akɛ: “Nyɛtsui anyɔa nyɛmli: miye je lɛ nɔ kunim.” (Yohane 16:33) Eye je lɛ nɔ kunim kɛtsɔ ehiɛ ni hi ehe nɔ jogbaŋŋ kɛ emuuyeli mli ni ehiɛ yɛ kaa mli lɛ nɔ. Wɔbaanyɛ wɔfee nakai nɔŋŋ.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 27]

Atswaaa tu, ni aŋmɛɛɛ okplɛmii ahe, shi kɛlɛ, tawuu mli ŋaa gbɛ̀i ni mɔɔ shi jogbaŋŋ ahe miihia

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 30]

Áma wɔkunimyeli nɔ mi yɛ tawuu nɛɛ mli bei abɔ ni wɔyaa nɔ wɔyeɔ anɔkwa lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Yiwalaheremɔ dadefai lɛ baaye ebua wɔ koni wɔwu wɔshi nijiaŋwujee

Okɛ hemɔkɛyeli tsɛŋ lɛ atsu nii kɛgbe Satan “gaimlibii ni tsoɔ” lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

“Nyɛtsia nyɛbɛŋkɛa Nyɔŋmɔ, ni eeetsi eeebɛŋkɛ nyɛ”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Esa akɛ wɔnu he tamɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ eba mli momo