Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Anɔkwa Kristojamɔ Miishwere

Anɔkwa Kristojamɔ Miishwere

Anɔkwa Kristojamɔ Miishwere

YESU KRISTO sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ ná hewalɛ kpele yɛ je lɛ nɔ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli. Eshɛɛ sane lɛ woɔ mɔ hewalɛ, eyɛ faŋŋ, ni ekanyaa mɔ yɛ gbɛ ni haa mɛi anaa kpɛɔ amɛhe lɛ nɔ. Ewiemɔi lɛ ha mɛi ni bo lɛ toi lɛ ateŋ mɛi babaoo ahe jɔ̃ amɛhe waa.—Mateo 7:28, 29.

Yesu kɛ ekãa kpoo akɛ ekɛ ehe aaawo jamɔŋ kɛ maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoi ni waa mɛi ayi yɛ egbii lɛ amli lɛ mli, shi efee ehe mɔ ni mɛi foji nyɛɔ amɛbɛŋkɛɔ lɛ. (Mateo 11:25-30) Ekpɛlɛ hewalɛ ni mumɔi fɔji lɛ náa yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ nɔ yɛ faŋŋ mli, ni ekɛ hewalɛ ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ lɛ tsu nii yɛ amɛnɔ. (Mateo 4:2-11, 24; Yohane 14:30) Yesu jɛ hesaa mli ehã tsakpãa diɛŋtsɛ ni ka piŋmɔ kɛ esha teŋ lɛ je kpo faŋŋ, ni ejɛ suɔmɔ mli eha ale akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ji nɔ ni kɛ naanɔ heyeli baaba. (Marko 2:1-12; Luka 11:2, 17-23) Ejie duŋ ní ehà bɔ ni e-Tsɛ su ji diɛŋtsɛ lɛ nɔ bei saŋŋ lɛ kɛtee shikome nyɔŋlo, ni ejie Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ kpo yɛ faŋŋ mli etsɔɔ mɛi fɛɛ ni sumɔɔ akɛ amɛná amɛkɛ Lɛ teŋ wekukpaa ni yɔɔ gbagbalii lɛ.—Yohane 17:6, 26.

Belɛ ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ, yɛ jamɔŋ kɛ maŋkwramɔŋ yiwaa ni naa wa lɛ fɛɛ asɛɛ lɛ, Yesu kaselɔi lɛ gbɛ eshɛɛ sane ni hewalɛ yɔɔ mli lɛ amɛshwã oyayaayai. Yɛ aaafee afii 30 pɛ mli lɛ, ato Kristofoi asafoi ni yɔɔ ekãa shishi yɛ Afrika, Asia, kɛ Europa. (Kolosebii 1:23) Anɔkwale ni shishinumɔ waaa ni Yesu tsɔɔ lɛ ta heshibalɔi ni hiɛ tsui ni ja lɛ atsuii amli yɛ Roma Maŋtsɛyeli lɛ mli fɛɛ.—Efesobii 1:17, 18.

Belɛ, te aaafee tɛŋŋ ni nɛkɛ kaselɔi heei ni jɛ shika helɛtemɔ, kusumii, wiemɔi, kɛ jamɔŋ shihilɛi srɔtoi amli lɛ aaafee ekome yɛ “hemɔkɛyeli kome” mli yɛ anɔkwale mli taakɛ bɔfo Paulo tsɛ lɛ lɛ? (Efesobii 4:5) Mɛni baaha amɛya nɔ ‘amɛwie yɛ ekomefeemɔ mli’ koni mligbalamɔ akaba amɛteŋ? (1 Korintobii 1:10) Yɛ mligbalamɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ he ní yɔɔ mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ ateŋ ŋmɛnɛ lɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔpɛi nɔ ni Yesu diɛŋtsɛ tsɔɔ lɛ mli wɔkwɛ.

Nɔdaamɔnɔ Kɛha Ekomefeemɔ ni Yɔɔ Kristofoi Ateŋ

Beni akojoɔ lɛ yɛ Pontio Pilato hiɛ lɛ, Yesu tsɔɔ nɔdaamɔnɔ ni feɔ Kristofoi ekome lɛ mli. Ekɛɛ: “Mi lɛ, enɛ hewɔ afɔ́ mi ni enɛ hewɔ nɔŋŋ miba je lɛ mli, koni mibaye anɔkwale lɛ he odase. Mɔ fɛɛ mɔ ni jɛ anɔkwale lɛ mli lɛ nuɔ migbee.” (Yohane 18:37) No hewɔ lɛ, Yesu tsɔɔmɔi lɛ kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ, ni ji Biblia lɛ mli nibii fɛɛ ni eshwɛ lɛ anɔ ni aaakpɛlɛ lɛ, náa Kristo anɔkwa kaselɔi lɛ anɔ hewalɛ yɛ ekomefeemɔ mli.—1 Korintobii 4:6; 2 Timoteo 3:16, 17.

Eji anɔkwale akɛ, Yesu kaselɔi lɛ baanyɛ abi saji ni ja loo béi baanyɛ aba amɛteŋ yɛ bei komɛi amli. Mɛni baaye abua amɛ? Yesu tsɔɔ mli akɛ: “Shi kɛ́ lɛ, anɔkwale mumɔ lɛ, ená eba lɛ, eeetsɔɔ nyɛ anɔkwale lɛ fɛɛ mli gbɛ; ejaakɛ etoŋ lɛ diɛŋtsɛ eyi ewieŋ; shi moŋ nɔ fɛɛ nɔ ni eeenu lɛ, no eeewie, ni nii ni baa lɛ, eeetsi tã etsɔɔ nyɛ.” (Yohane 16:12, 13) No hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baaha Yesu anɔkwa kaselɔi lɛ anu anɔkwale lɛ shishi yɛ be mli ni Nyɔŋmɔ yaa nɔ ejieɔ lɛ kpo fiofio lɛ. Agbɛnɛ hu, nakai mumɔ lɛ baaha amɛwo yibii tamɔ suɔmɔ, miishɛɛ, kɛ toiŋjɔlɛ, ni no baaha toiŋjɔlɛ ahi amɛteŋ.—Bɔfoi lɛ Asaji 15:28; Galatabii 5:22, 23.

Yesu eŋmɛɛɛ gbɛ ni béi loo kui atsemɔ aba ekaselɔi lɛ ateŋ; ni efãaa amɛ ni amɛsaa amɛtsɔɔ Biblia mli anɔkwalei lɛ ashishi koni ekɛ mɛi ni amɛkɛbaakpe lɛ akusumii kɛ jamɔ mli kusumii akpã gbee. Yɛ no najiaŋ lɛ, yɛ naagbee gbɛkɛ ni ekɛ amɛhi shi lɛ mli lɛ, ekɛ ekãa sɔle akɛ: “Shi jeee mɛnɛɛmɛi ahewɔ kɛkɛ mibiɔ lɛ, shi mɛi ni bahe minɔ aye yɛ amɛwiemɔ naa lɛ hu ahewɔ; koni amɛ fɛɛ amɛfee ekome, taakɛ bɔ ni bo, Ataa, oyɔɔ mimli ni mi hu miyɔɔ omli lɛ, koni amɛ hu amɛfee ekome yɛ wɔmli, koni je lɛ ahe aye akɛ bo otsu mi.” (Yohane 17:20, 21) Belɛ, esa akɛ anɔkwa ekomefeemɔ yɛ mumɔŋ kɛ anɔkwale mli afee Kristo kaselɔi lɛ akadimɔ nɔ kɛjɛ Kristojamɔ shishijee kɛbashi wɔ be nɛɛ amli. (Yohane 4:23, 24) Ni kɛlɛ, ekomefeemɔ bɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ sɔlemɔi lɛ ateŋ, shi amɛmli egbala. Mɛni hewɔ eyɔɔ nakai?

Nɔ Hewɔ ni Sɔlemɔi lɛ Amli Egbala

Niiamlitsɔɔmɔ ni mli kã shi faŋŋ ni tsɔɔ nɔ hewɔ ni hemɔkɛyelii kɛ nifeemɔi srɔtoi babaoo yɔɔ mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi ŋmɛnɛ lɛ ateŋ lɛ ji akɛ, amɛkɛ amɛhe kpɛtɛko Yesu nitsɔɔmɔi lɛ ahe. Niŋmalɔ ko kɛɛ akɛ: “Taakɛ eji tsutsu ko lɛ, ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Kristofoi lɛ kpɛlɛɔ nɔ fɛɛ nɔ ni jɛ Biblia lɛ mli ni kɛ amɛhiamɔ nii kpãa gbee lɛ anɔ—ni amɛkpoɔ nɔ fɛɛ nɔ ni kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛ blema jamɔŋ kusum nifeemɔi lɛ kpãaa gbee lɛ.” Enɛ pɛpɛɛpɛ ji nɔ ni Yesu kɛ ebɔfoi lɛ gba fɔ̃ shi akɛ ebaaba lɛ.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ mumɔ lɛ tsirɛmɔ naa lɛ bɔfo Paulo ŋma kɛyaha ehefatalɔ nɔkwɛlɔ Timoteo akɛ: “Be ko baaba ni amɛkpɛlɛŋ tsamɔ tsɔɔmɔ lɛ dɔŋŋ, shi moŋ amɛaabua tsɔɔlɔi anaa amɛwo amɛhe yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛkɔnɔi lɛ anaa, ejaakɛ amɛtoiiaŋ miifɛ̃lɛ̃ amɛ; ni amɛaakpala anɔkwale lɛ yɛ amɛtoii asɛɛ, ni amɛkpale amɛyabo adesãi moŋ atoi.” Ani abaalaka Kristofoi fɛɛ? Dabi. Paulo tsa nɔ akɛ: “Shi bo lɛ, ohiɛ akã shi yɛ nii fɛɛ mli, miamɔ ohiɛ yɛ amanehului amli, tsu sanekpakpa jajelɔ nitsumɔ lɛ, gbee osɔɔmɔ lɛ naa kwraa!” (2 Timoteo 4:3-5; Luka 21:8; Bɔfoi lɛ Asaji 20:29, 30; 2 Petro 2:1-3) Timoteo kɛ anɔkwa Kristofoi krokomɛi hi shi yɛ nakai ŋaawoo ni jɛ mumɔŋ lɛ naa.

Anɔkwa Kristofoi Kã He Amɛji Mɛi ni Efee Ekome

Taakɛ Timoteo ji lɛ, anɔkwa Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ miiha amɛhiɛ miikã shi kɛtsɔ adesai asusumɔi ni amɛkpooɔ, kɛ kpɛlɛmɔ ní amɛkpɛlɛɔ koni Ŋmalɛ lɛ pɛ aná tsɔɔmɔi ni amɛheɔ amɛyeɔ lɛ anɔ hewalɛ lɛ nɔ. (Kolosebii 2:8; 1 Yohane 4:1) Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ akasemɔ mli lɛ, Yehowa Odasefoi miitsu amɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ yɛ shikpɔji ni fa fe 230 anɔ, ni amɛkɛ Yesu shishijee shɛɛ sane ni ji Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ miiha gbɔmɛi yɛ he fɛɛ he. Susumɔ gbɛ̀i ejwɛ ni he hiaa ni amɛtsɔɔ nɔ amɛkɛ ekomefeemɔ kaseɔ Yesu, ni amɛtsuɔ anɔkwa Kristojamɔ he nii ní ekɔɔɔ he eko heni amɛyɔɔ lɛ he okwɛ.

Amɛhemɔkɛyelii lɛ damɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ. (Yohane 17:17) Belguim maŋ lɛ mli Osɔfo ko ŋma yɛ amɛhe akɛ: “Nɔ kome ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ amɛ [Yehowa Odasefoi] lɛ ahe ji suɔmɔ mli ni amejɛɔ amɛboɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ toi, kɛ ekãa ni amɛkɛyeɔ he odase lɛ.”

Amɛkwɛɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ gbɛ akɛ no pɛ baajie jeŋ naagbai fɛɛ kɛya. (Luka 8:1) Yɛ Barranquilla, Colombia lɛ, Odasefonyo ko kɛ Antonio, ni fiɔ maŋkwramɔ gbɛjianɔtoo ko sɛɛ waa lɛ gba sane. Odasefonyo lɛ fĩii emaŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoo lɛ sɛɛ, ni asaŋ efĩii maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoi krokomɛi asusumɔi asɛɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ ekɛɛ ekɛ Antonio kɛ enyɛmi yoo baakase Biblia lɛ yaka. Etsɛɛɛ ni Antonio yɔse akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ pɛ ji hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ kɛha ohiafoi ni yɔɔ Colombia kɛ je lɛŋ hei krokomɛi fɛɛ lɛ lɛɛlɛŋ.

Amɛwoɔ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ hiɛ nyam. (Mateo 6:9) Beni Yehowa Odasefoi kɛ Maria, ni ji Katoliknyo diɛŋtsɛ ko ni yɔɔ Australia lɛ kpe klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, eha Odasefoi lɛ tsɔɔ lɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ yɛ Biblia lɛ mli. Te efee enii yɛ he eha tɛŋŋ? “Beni mina Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ klɛŋklɛŋ kwraa yɛ Biblia lɛ mli lɛ, mifó. Beni mile Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ gbɛi lɛ ní miná mile akɛ manyɛ mikɛtsu nii lɛ, ekanya mi waa.” Maria tee nɔ ekase Biblia lɛ, ni klɛŋklɛŋ kwraa yɛ eshihilɛ mli lɛ, ele Yehowa akɛ mɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ ni enyɛ etswa ekɛ lɛ teŋ wekukpaa ni hiɔ shi daa ema shi.

Suɔmɔ ji nɔ ni feɔ amɛ ekome. (Yohane 13:34, 35) Sane ko ni je kpo yɛ adafitswaa wolo ko ni yɔɔ Canada ni ji The Ladysmith-Chemainus Chronicle lɛ mli lɛ kɛɛ akɛ: “Esa akɛ ojie Yehowa Odasefoi 4,500 ni tsu nii waa nyɔɔŋ kɛ shwane yɛ otsi kɛ fã ni ho lɛ mli koni amɛkɛma Kpee Asa ni dalɛ shɛɔ mitai 2,300 koji ejwɛ yɛ Cassidy lɛ ayi, ekɔɔɔ he eko kɛ́ oyɛ jamɔ ko mli loo obɛ eko mli kwraa . . . Miishɛɛ ni akɛtsu enɛ he nii ni naataamɔi, béi, loo hiɛnyamtaomɔ bɛ mli lɛ ji anɔkwa Kristojamɔ kadimɔ nɔ.”

No hewɔ lɛ susumɔ odaseyelinɔ lɛ he. Yɛ be mli ni Kristendom Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔi, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi, kɛ sɔlemɔyalɔi lɛ yaa nɔ amɛkɛ naataamɔi ni baa yɛ amɛsɔlemɔi lɛ amli lɛ wuuɔ lɛ, anɔkwa Kristojamɔ miishwere yɛ je lɛŋ fɛɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, anɔkwa Kristofoi miiya nɔ amɛmiitsu nitsumɔ ni akɛwo amɛdɛŋ ni ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ shiɛmɔ kɛ etsɔɔmɔ lɛ. (Mateo 24:14; 28:19, 20) Kɛji akɛ ofata mɛi ni “dɔmɔɔ ŋtsɔi ní amɛyeɔ ŋkɔmɔ” yɛ nihiinii ni yaa nɔ amrɔ nɛɛ ahe, ni ekomefeemɔ ni bɛ Kristendom jamɔi lɛ amli lɛ miigbá onaa lɛ, no lɛ wɔmiifɔ bo nine koni obafata Yehowa Odasefoi ahe yɛ ekome ni amɛfeɔ akɛ Kristofoi yɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ koome, ni ji Yehowa lɛ jamɔ mli lɛ he.—Ezekiel 9:4; Yesaia 2:2-4.