Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nibii Ni Nyɔŋmɔ Ha Mi Lɛ He Miishɛɛ Ni Miná Lɛ Ye Ebua Mi

Nibii Ni Nyɔŋmɔ Ha Mi Lɛ He Miishɛɛ Ni Miná Lɛ Ye Ebua Mi

Wala Shihilɛ He Sane

Nibii Ni Nyɔŋmɔ Ha Mi Lɛ He Miishɛɛ Ni Miná Lɛ Ye Ebua Mi

TAAKƐ BENJAMIN IKECHUKWU OSUEKE GBA

Beni mikɛ mihe wo Kristofoi abei-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, miyasara mifɔlɔi yɛ shia. Beni mitsɛ na mi lɛ, ekpiti mitade lɛ ni ebɔi boo akɛ, “Ei Julɔ Oo!” Ekɔ eklante lɛ ni ekɛtswa mi. Akɛni ebolɔmɔ lɛ yɛ hoo hewɔ lɛ, akrowa lɛ mli bii krokomɛi babua shi yɛ wɔshia lɛ mli. Mɛni miju? Ha matsɔɔ mli.

AFƆ́ mi yɛ Umuariam ni ji akrowa ni yɔɔ Nigeria wuoyi-bokagbɛ lɛ mli yɛ afi 1930, ni miji bii kpawo lɛ ateŋ kromɔ. Mɔ ni ji onukpa yɛ minyɛmimɛi yei lɛ ateŋ lɛ gbo beni eye afii 13. Mifɔlɔi ji Anglicanbii. Ataa ji okwaafonyo, ni Awo yeɔ jara fiofio. Enyiɛɔ aaafee kilomitai 30 kɛjɛɔ wɔkrowa lɛ kɛyaa maŋ jarayelihei koni eyahe mu tsuru tsɛŋsi kome, ni ekuɔ esɛɛ kɛbaa nakai gbi lɛ nɔŋŋ. Kɛkɛ lɛ, enɔ leebi maŋkpa lɛ, efã gbɛ kɛtee maŋ ko ni oketekei adaamɔhe yɔɔ jɛmɛ, ni ejɛkɛmɔ aaafee kilomitai 40 lɛ mli koni eyahɔɔ mu tsuru lɛ. Kɛ́ ená he sɛɛ, ni ji sɛɛnamɔ ni bei pii lɛ eshɛɛɛ (U.S.) cents 15 lɛ, eheɔ niyenii kɛha weku lɛ, ni ekuɔ sɛɛ kɛbaa nakai gbi lɛ nɔŋŋ. No ji nitsumɔ ni ekɛ aaafee afii 15 tsu dani egbo yɛ afi 1950 mli.

Mibɔi skulyaa yɛ wɔkrowa lɛ mli yɛ skul ko ni Anglican Sɔlemɔ lɛ kwɛɔ nɔ lɛ mli, shi bɔni afee ni magbe shishijee skul lɛ naa lɛ, ehe bahia ni mashi kɛyahi heko ni skulbii wɔɔ jɛmɛ ni jɛkɛmɔ shɛɔ aaafee kilomitai 35. Akɛni mifɔlɔi bɛ shika ni amɛkɛbaaha matsa skul lɛ nɔ hewɔ lɛ, mibɔi nitsumɔ taomɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, mitsu nii akɛ abaawa miha oketeke bebulɔ ko ni yɔɔ Lagos, yɛ Nigeria anaigbɛ, ni no sɛɛ lɛ mitsu nii kɛha maŋ nitsulɔ ko ni yɔɔ Kaduna, ni yɔɔ Nigeria kooyigbɛ lɛ. Miná nitsumɔ yɛ Benin City ni yɔɔ Nigeria anaigbɛ-teŋgbɛ lɛ mli akɛ mlalelɔ ko woji anɔkwɛlɔ, ni sɛɛ mli lɛ mitsu nii akɛ apaafonyo yɛ he ko ni agbálaa tsei yɛ. Mijɛ jɛmɛ mifa gbɛ kɛtee Cameroon yɛ afi 1953, ni miyahi mitsɛkwɛbi nuu ko ŋɔɔ, ni eye ebua mi ni miná nitsumɔ yɛ amã tso ŋmɔ ko mli. Minyɔŋ gbele nyɔmɔwoo shɛɔ aaafee (U.S.) dɔlai nɛɛhu. Nitsumɔi ni nyɔmɔwoo faaa pɛ mináa, shi kɛlɛ akɛni mináa niyenii bɔ ni sa miyeɔ hewɔ lɛ, miná he miishɛɛ.

Mɔ ko ni Miiye Ohia Futaa Hã Mitsɔ Niiatsɛ

Silvanus Okemiri, ni ji minaanyo nitsulɔ lɛ ji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔkome. Ekɛ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni enáa lɛ tsuɔ nii koni ekɛ mi agba Biblia mli nilee lɛ he sane beni wɔfolɔɔ jwɛi ni wɔkɛyawo amã tsei lɛ ashishi lɛ. Eyɛ mli akɛ mibo lɛ toi moŋ, shi mikɛ tsuuu nii yɛ no beaŋ. Shi kɛlɛ, beni mitsɛkwɛ binuu lɛ yɔse akɛ mikɛ Odasefoi lɛ gbaa sane lɛ, efee nɔ fɛɛ nɔ ni eeenyɛ koni ekɛje minijiaŋ wui. Ebɔ mi kɔkɔ akɛ: “Benji, kaayasara Owula Okemiri. Yehowa Odasefonyo ji lɛ, ni eyeɔ ohia futaa. Mɔ fɛɛ mɔ ni kɛ lɛ bɔɔ lɛ baafee tamɔ lɛ pɛpɛɛpɛ.”

Akɛni minyɛɛɛ madamɔ nitsumɔ lɛ mli shihilɛi ni naa wawai lɛ anaa dɔŋŋ hewɔ lɛ, miku misɛɛ kɛba shia yɛ afi 1954 shishijee mli. Nakai beaŋ lɛ Anglican Sɔlemɔ lɛ eŋmɛɛɛ jeŋba shara gbɛ kwraa. Mida akɛ mɔ ni nyɛ̃ɔ jeŋba shara. Shi kɛlɛ, etsɛɛɛ ni osatofeemɔ ni yaa nɔ yɛ minanemɛi sɔlemɔyalɔi lɛ ateŋ lɛ fee mi taŋ. Eyɛ mli akɛ amɛkɛ hewalɛ kɛɔ akɛ amɛkɛ Biblia mli shishitoo mlai tsuɔ nii moŋ, shi amɛshihilɛ etsɔɔɔ nakai. (Mateo 15:8) Mikɛ mitsɛ taa saji anaa shii abɔ, ni no fite wekukpaa ni yɔɔ wɔteŋ lɛ kwraa. Gbi gbɛkɛ ko lɛ, mishi shia.

Mifã kɛyahi Omoba, ni ji maŋ bibioo ko ni awóɔ oketekei yɛ jɛmɛ lɛ mli. Mikɛ Yehowa Odasefoi yakpe yɛ jɛmɛ hu. Priscilla Isiocha, ni mile lɛ yɛ mikrowa lɛ ha mi woji bibii ni ji “This Good News of the Kingdom” After Armageddon—God’s New World lɛ. * Mikɛ miishɛɛ kane, ni miyiŋ tsɔ akɛ mina anɔkwale lɛ. Wɔkaseee Biblia lɛ yɛ sɔlemɔ ni miyaa lɛ mli; wɔgbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa adesai akusumii anɔ. Shi kɛlɛ, Odasefoi lɛ awoji lɛ fɔɔ ŋmalɛi ayisɛɛ tsɛmɔ kɛjɛɔ Biblia lɛ mli.

Yɛ nɔ ni shɛɛɛ nyɔŋ kome sɛɛ lɛ, mibi Nyɛminuu kɛ Nyɛmiyoo Isiocha koni amɛtsɔɔ mi be ni amɛkɛyaa amɛsɔlemɔ lɛ. Beni mitee Yehowa Odasefoi akpee klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, minuuu nɔ ko nɔ ko shishi. Buu-Mɔɔ nikasemɔ lɛ kɔɔ “Gog ní yɔɔ Magog” lɛ tutuamɔ lɛ ni atsĩ tã yɛ Ezekiel gbalɛ wolo lɛ mli lɛ he. (Ezekiel 38:1, 2) Minuuu wiemɔi ni awie lɛ babaoo shishi, shi miishɛɛ ni akɛhere mi hiɛmɛɛ lɛ ha minaa kpɛ mihe, ni mikpɛ miyiŋ akɛ maku misɛɛ maya ekoŋŋ enɔ Hɔgbaa ni baa lɛ. Beni afeɔ kpee ni ji enyɔ ni mitee lɛ, minu ni aawie shiɛmɔ he. No hewɔ lɛ mibi Priscilla koni etsɔɔ mi be ni amɛkɛyaa shiɛmɔ. Yɛ Hɔgbaa ni ji etɛ lɛ nɔ lɛ, mifata amɛhe kɛtee shiɛmɔ, ni mihiɛ Biblia bibioo ko. Mibɛ shiɛmɔyaa baagi, ni mibɛ Biblia kasemɔ wolo ko hu. Shi kɛlɛ, mitsɔ Maŋtsɛyeli shiɛlɔ, ni mibu shiɛmɔyaa he akɔntaa yɛ nakai nyɔŋ lɛ gbele mli!

Mɔ ko kɛ mi ekaseee Biblia lɛ, shi be fɛɛ be ní miyasaraa Isiocha weku lɛ, mikaseɔ hemɔkɛyeli kɛ hewalɛwoo wiemɔi kɛjɛɔ Ŋmalɛi lɛ amli ni miŋɔɔ Biblia kasemɔ woji komɛi. Mikɛ nu mli baptisimɔ fee mihenɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa lɛ he okadi yɛ kpokpaa wulu nɔ kpee ko ni afee yɛ Aba yɛ December 11, afi 1954 mli lɛ shishi. Mitsɛkwɛ binuu kroko ko ni miyɔɔ eŋɔɔ ni mikaseɔ nitsumɔ yɛ eŋɔɔ lɛ kpa mi niyenii hamɔ, ni ekpa mi nitsumɔ lɛ tsɔɔmɔ, ni ekɛ agbu teŋ po wooo nitsumɔi ni mitsu miha lɛ lɛ ahe nyɔmɔ. Shi kɛlɛ, mimli fuuu lɛ; nɔ̃ pɛ ni miyɔɔ he miishɛɛ waa ji akɛ mi diɛŋtsɛ miná mikɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa. Enɛ ha mina miishɛɛ kɛ jwɛŋmɔŋ toiŋjɔlɛ. Odasefoi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ ye bua mi. Isiocha weku lɛ ha mi niyenii, ni mɛi krokomɛi fa mi shika koni mikɛje nitsumɔ fioo ko shishi. Yɛ afi 1955 teŋgbɛ lɛ, mihe okɔokpe momo ko, ni mikɛ mihe wo daa gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ March afi 1956. No sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ ni miwo mihe nyɔji lɛ. Sɛɛnamɔi ni mináa kɛjɛɔ minitsumɔ lɛ mli lɛ faaa kwraa, shi mi diɛŋtsɛ minyɛɔ mikwɛɔ mihe agbɛnɛ. Miná nɔ ni Yehowa haa mi lɛ he miishɛɛ.

Minyɛmimɛi lɛ “Juu”

Nɔ klɛŋklɛŋ ni he bahia mi beni miná mi diɛŋtsɛ miwɔɔhe lɛ ji ni maye mabua minyɛmimɛi lɛ yɛ mumɔŋ. Hetsɛ ni Ataa yɔɔ kɛ eyiŋ ni feɔ lɛ kɔshikɔshi babaoo hewɔ lɛ, ete shi ewo mi koni mikatsɔ Odasefonyo. No hewɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ matsɔ ni maye mabua minyɛmimɛi lɛ koni amɛkase Biblia mli anɔkwale lɛ? Miyakɛɛ Ataa akɛ makwɛ minyɛminuu bibioo ni ji Ernest, no hewɔ lɛ eŋmɛ lɛ gbɛ koni ebahi miŋɔɔ. Ernest mɔ anɔkwale lɛ mli oya ni abaptisi lɛ yɛ afi 1956. Etsakemɔ lɛ ha mitsɛ shitee-kɛ-woo lɛ mli wo wu. Shi kɛlɛ, minyɛmiyoo fioo ni ebote gbalashihilɛ mli momo lɛ kɛ ewu ba anɔkwale lɛ mli. Beni mito gbɛjianɔ koni minyɛmiyoo bibioo ni ji enyɔ ni ji Felicia lɛ abaye eskul gbɛhamɔ gbii lɛ yɛ miŋɔɔ lɛ, Ataa kpɛlɛ, shi jeee yɛ etsui mli. Etsɛɛɛ ni abaptisi Felicia hu akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔkome.

Yɛ afi 1959 lɛ, mitee shia koni miyaŋɔ minyɛmiyoo bibioo ni ji etɛ ni atsɛɔ lɛ Bernice lɛ koni eyahi Ernest ŋɔɔ. Nakai bei amli ni Ataa tutua mi, ni ekɛɛ mi akɛ miiju ebii lɛ. Eyanuuu shishi akɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaasɔmɔ Yehowa. Ataa kã kita akɛ eŋmɛŋ gbɛ kɔkɔɔkɔ koni mikɛ Bernice aya. Shi Yehowa nine efoko kuku, ejaakɛ enɔ afi nɔŋŋ lɛ, Bernice baye eskul gbɛhamɔ gbii lɛ yɛ Ernest ŋɔɔ. Taakɛ enyɛmimɛi yei lɛ fee lɛ, ekpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ ni abaptisi lɛ.

‘Mihe ni Homɔ’

Yɛ September afi 1957 mli lɛ, mibɔi sɔɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ, ni mikɛ ŋmɛlɛtswai 150 tsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ daa nyɔŋ nɔ. Mikɛ Sunday Irogbelachi, ni ji mɔ ni fata mihe lɛ sɔmɔ yɛ Akpu-na-abuo, Etche shikpɔŋkuku ni da lɛ mli. Abaptisi wɔkuu lɛ mlibii 13 yɛ klɛŋklɛŋ kpokpaa nɔ kpee ni wɔtee yɛ jɛmɛ lɛ shishi. Kwɛ bɔ ni wɔyɔɔ miishɛɛ waa amrɔ nɛɛ akɛ ayɛ asafoi 20 yɛ nakai akutso lɛ mli!

Yɛ afi 1958 lɛ, mibale Christiana Azuike ni ji daa gbɛgbalɔ ni yɔɔ Aba East Asafo lɛ mli lɛ. Mihiɛ sɔ ekãa ni eyɔɔ lɛ, ni wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ December yɛ nakai afi lɛ mli. Ahala mi akɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ yɛ afi 1959 shishijee mli, ni wɔsaraa asafoi ni wɔmumɔŋ nyɛmimɛi lɛ yɔɔ mli lɛ, ni wɔwoɔ amɛ hewalɛ. Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbashi afi 1972 lɛ, shwɛ sharao ni mikɛ miŋa asara Yehowa webii asafoi ni yɔɔ Nigeria bokagbɛ kɛ anaigbɛ-teŋgbɛ lɛ fɛɛ.

Gbɛ̀i ni kãmɔ asafoi lɛ ateŋ lɛ jɛkɛ waa, ni nɔ ni wɔkɛfɔɔ gbɛfaa ji okɔokpe. Kɛ́ wɔyasɔmɔ asafoi ni yɔɔ maji wuji lɛ amli lɛ, wɔnyɛmimɛi lɛ haiɔ taksi amɛhaa wɔ koni ekɛ wɔ aya asafo ni wɔshɛ nɔ lɛ mli. Yɛ hei komɛi lɛ, su ji nɔ ni akɛwo tsũi ni wɔwɔɔ mli lɛ amli, ni sɛndoi bɛ mli. Wɔkamɔɔ saatsei ni akɛ lɔŋ fee nɔ. Bɛlei kãmɔ saatsei lɛ ekomɛi anɔ; ekomɛi hu bɛle bɛ nɔ kwraa. Wɔnaaa naagba yɛ niyenii falɛ loo ehilɛ he. Akɛni wɔkase bɔ ni anáa nibii fioo ahe miishɛɛ yɛ be ni eho lɛ mli hewɔ lɛ, wɔyeɔ niyenii fɛɛ niyenii ni akɛhaa wɔ lɛ, ni mɛi ni wɔyatoɔ lɛ ná no he miishɛɛ. Yɛ nakai beaŋ lɛ, sarawa hewalɛ bɛ maŋtiasei lɛ ekomɛi amli, no hewɔ lɛ wɔhiɛɔ lantrɛ be fɛɛ be. Shi kɛlɛ,yɛ shihilɛ ni mli wawai lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔkɛ asafoi lɛ ná bei babaoo ni yɔɔ miishɛɛ.

Wɔnu sɛɛnamɔ ni yɔɔ Paulo ŋaawoo akɛ: “Kɛ́ wɔyɛ ŋmãa kɛ hehaanii kɛkɛ lɛ, esa akɛ wɔmii ashɛ he” lɛ shishi yɛ nakai afii lɛ amli. (1 Timoteo 6:8) Amanehulu ni Paulo na lɛ ha ehe homɔ, ni no ye ebua lɛ koni eya nɔ emii ashɛ nii ni eyɔɔ lɛ he. Mɛni ji no? Etsɔɔ mli akɛ: “Mile ohia mli shihilɛ, ni mile nii amli shihilɛ hu; mihe ehomɔ yɛ nɔ fɛɛ nɔ kɛ nii fɛɛ mli: tɔɔ jio, hɔmɔ jio, ninámɔ jio, ohia jio.” Wɔ hu wɔhe homɔ nakai nɔŋŋ. Paulo kɛɛ hu akɛ: “Minyɛɔ nii fɛɛ mifeɔ yɛ mɔ [Nyɔŋmɔ] ni wajeɔ mi lɛ mli.” (Filipibii 4:12, 13 NW) Kwɛ bɔ ni enɛ bafee anɔkwale yɛ wɔgbɛfaŋ ha! Wɔná nibii ni wɔyɔɔ lɛ ahe miishɛɛ, wɔkɛ wɔhe wo Kristofoi anitsumɔi ni tswaa mɔ emaa shi lɛ amli jogbaŋŋ, ni wɔná jwɛŋmɔŋ toiŋjɔlɛ.

Wɔkɛ Wɔweku lɛ Yasɔmɔ Asafoi Lɛ

Wɔfɔ́ wɔklɛŋklɛŋ binuu ni ji Joel lɛ yɛ afi 1959, ni wɔfɔ́ Samuel ni ji wɔbinuu ni ji enyɔ lɛ yɛ afi 1962. Mikɛ Christiana tee nɔ wɔtsu gbɛfãa nitsumɔ lɛ, ni wɔkɛ wɔbihii lɛ yasaraa asafoi lɛ. Nigeria maŋ ta lɛ fɛ́ trukaa yɛ afi 1967. Okpɛlɛmii ni kɔɔyɔŋ lɛji lɛ tswiaa shwieɔ shi kpitiokpitio lɛ hewɔ lɛ, aŋamɔ skul srɔtoi lɛ fɛɛ. Miŋa ji skul nitsɔɔlɔ dani ebafata mihe yɛ gbɛfaa nitsumɔ lɛ mli, no hewɔ lɛ etsɔɔ gbekɛbii lɛ anii yɛ shia beni ta lɛ yaa nɔ lɛ. Beni Samuel náa afii ekpaa lɛ, no mli lɛ enyɛɔ ekaneɔ nii ni eŋmaa nii. Beni ebɔi skulyaa yɛ ta lɛ sɛɛ lɛ, enyiɛ etipɛŋfoi lɛ ahiɛ kɛ klas enyɔ.

Beni wɔtsuɔ gbɛfãa nitsumɔ lɛ, no mli lɛ wɔnaaa naagbai ni yɔɔ bii atsɔsemɔ mli lɛ jogbaŋŋ. Shi kɛlɛ, nitsumɔ ni aha wɔ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛ yɛ afi 1972 lɛ ye ebua wɔ waa diɛŋtsɛ. Enɛ ha wɔnyɛ wɔhi hekome bɔni afee ni wɔnyɛ wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛba wɔweku lɛ mumɔŋ shidaamɔ nɔ bɔ ni sa. Wɔtsɔɔ wɔbii lɛ sɛɛnamɔ ni yɔɔ mii ni shɛɔ nii ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ he lɛ yɛ amɛgbekɛbiiashi. Abaptisi Samuel yɛ afi 1973, ni Joel kɛ ehe wo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ nakai afi lɛ nɔŋŋ mli. Wɔbihii lɛ fɛɛ kɛ Kristofoi yei kpakpai bote gbalashihilɛ mli, ni amrɔ nɛɛ amɛmiitsɔse amɛ diɛŋtsɛ amɛwekui yɛ anɔkwale lɛ mli.

Maŋ Ta Mli Nɔnaai

Beni maŋ ta lɛ fɛ́ lɛ, no mli lɛ mikɛ miweku miisɔmɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ yɛ asafo ko mli yɛ Onitsha. Nakai ta lɛ hu ma bɔ ni heloonaa nibii anaa ni abuaa, loo he ni akɛfɔ̃ɔ nɔ lɛ ji yakayakanii ha lɛ nɔ mi kɛha wɔ. Mina gbɔmɛi ni miijo foi koni amɛkɛbáa amɛwala yi—ní amɛmiishi amɛnibii yɛ gbɛjegbɛi anɔ.

Beni ta lɛ mli bawa lɛ, anyɛ hii fɛɛ ni yɔɔ hewalɛ lɛ anɔ koni amɛkɛ amɛhe awo asraafoi anitsumɔ mli. Afee nyɛmimɛi babaoo ni ekpɛlɛɛɛ ni amɛkɛ amɛhe woɔ asraafoi anitsumɔ mli lɛ niseniianii. Wɔnyɛɛɛ wɔnyiɛ kɛya kɛba bɔ ni wɔsumɔɔ. Niyenii ni tã lɛ ha sakasakafeemɔ kpele ba maŋ lɛ mli. Duade kilogram 0.5 ni ahɔ̃ɔ lɛ cents 7 lɛ jara tee ŋwɛi kɛyashɛ (U.S.) dɔlai 14, ni ŋoo kɔɔpoo kome ni ahɔ̃ɔ lɛ (U.S.) dɔlai 8 lɛ jara tee ŋwɛi kɛyashɛ (U.S.) dɔlai 42. Anáaa mliki, butru, kɛ sikli ahé. Bɔni afee ni wɔkã he wɔhi wala mli lɛ, wɔkpɔɔ akpakpa ŋmilikiti ni wɔkɛfutuɔ kokoŋte mamu fioo ni wɔyeɔ. Wɔye agãi, duade he totoi, fɔfɔi ko ni atsɛɔ lɛ hibiscus lɛ nɔ bai, gãlãi—kɛ baa fɛɛ baa ni wɔbaaná hu. Loo jara wa, no hewɔ lɛ mimɔmɔɔ odaakɛlɛo kɛhaa gbekɛbii lɛ koni amɛye. Shi kɛlɛ, yɛ bɔ ni shihilɛ lɛ mli wa ha lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa lɛ̀ wɔ.

Shi kɛlɛ, nɔ ni yɔɔ oshara waa ji mumɔŋ hɔmɔ ni ta lɛ kɛba lɛ. Nyɛmimɛi lɛ babaoo jo foi kɛjɛ he ni awuɔ ta lɛ yɛ lɛ kɛtee koo mli loo akrowai krokomɛi amli, ni no ha ekolɛ amɛlaaje amɛ Biblia kasemɔ woji lɛ fɛɛ. Kɛfata he lɛ, gbɛ ni nɔyeli lɛ asraafoi lɛ tsĩ lɛ haaa anyɛ akɛ Biblia kasemɔ woji heei aba Biafran akutso lɛ mli. Eyɛ mli akɛ asafoi lɛ babaoo bɔ mɔdɛŋ koni amɛfee kpeei moŋ, shi akɛni nyɛmimɛi lɛ anine shɛɛɛ gbɛtsɔɔmɔ nɔ kɛjɛɛɛ nitsumɔhe nine lɛ ŋɔɔ hewɔ lɛ, amɛmumɔŋ shidaamɔ lɛ fite.

Mumɔŋ Niyenii Kɛhamɔ

Nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi bɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni amɛaanyɛ koni amɛha gbɛjianɔ ni ato akɛ asara asafo fɛɛ asafo lɛ aya nɔ. Akɛni nyɛmimɛi lɛ babaoo ejo foi kɛjɛ maji lɛ amli hewɔ lɛ, miyatao amɛ yɛ he fɛɛ he ni mana amɛ yɛ. Be ko lɛ, mishi miŋa kɛ mibii lɛ yɛ he ko ni yɔɔ shweshweeshwe, ni mikometoo mifã gbɛ otsii ekpaa, ni mitee akrowai srɔtoi kɛ koo mli hei komɛi ni miyatao nyɛmimɛi lɛ.

Beni misɔmɔɔ asafo ko ni yɔɔ Ogbunka lɛ, miná mile akɛ Odasefoi babaoo yɛ Isuochi akutso ni yɔɔ Okigwe kpokpaa lɛ nɔ lɛ mli. No hewɔ lɛ mikɛ shɛɛ ha koni akɛyaha nyɛmimɛi ni yɔɔ nakai akutso lɛ mli lɛ koni amɛbua amɛhe naa yɛ atĩa ŋmɔ ko ni yɔɔ Umuaku akrowa lɛ mli lɛ mli. Mikɛ nyɛminuu ko ni hiɛ efã tá okɔokpe aaafee kilomitai 15 kɛtee ŋmɔ ni Odasefoi aaashɛ 200, ní yei kɛ gbekɛbii fata he lɛ ebua amɛhe naa yɛ mli lɛ mli. Yɛ nyɛmiyoo gbɛgbalɔ ko yelikɛbuamɔ naa lɛ, minine nyɛ́ eshɛ kuu kroko ko ni Odasefoi aaashɛ oha ni eyaba abo yɛ Lomara koo lɛ mli lɛ yɔɔ mli lɛ nɔ.

Lawrence Ugwuegbu ji nyɛmimɛi akuu ko ni yɔɔ ekãa ni yɔɔ Owerri maŋ ni ta efite jɛi lɛ mli lɛ ateŋ mɔ kome. Ewó mitoi nɔ akɛ Odasefoi babaoo yɛ Ohaji akutso lɛ mli. Akɛni asraafoi lɛ eŋɔ jɛmɛ yɛ hewalɛ naa hewɔ lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛnyiɛ kɛya kɛba bɔ ni amɛsumɔɔ. Wɔyi enyɔ lɛ tá okɔokpe nyɔɔŋ kɛtee jɛmɛ, ni wɔkɛ Odasefoi aaashɛ 120 yakpe yɛ nyɛmi ko kpo nɔ. Wɔkɛ nakai hegbɛ lɛ hu tsu nii ni wɔkɛyasara Odasefoi krokomɛi yɛ amɛteemɔhei lɛ.

Nyɛminuu Isaac Nwagwu kɛ ewala wo oshara mli ni ekɛye ebua mi koni mana heni nyɛmimɛi krokomɛi ni eshi amɛshiai lɛ yɔɔ lɛ. Ekɛ mi tá lɛlɛ mli kɛfo Otamiri Faa lɛ ni mikɛ Odasefoi ni fa fe 150 ni ebua amɛhe naa yɛ Egbu-Etche lɛ yakpe. Nyɛminuu ko ni yɔɔ jɛmɛ lɛ bo akɛ: “Enɛ ji mishihilɛ mli be ni hi fe fɛɛ! Misusuuu kɔkɔɔkɔ akɛ mahi wala mli ni mana kpokpaa nɔkwɛlɔ ko ekoŋŋ. Kɛ́ migbo bianɛ yɛ ta ni yaa nɔ nɛɛ mli lɛ, mishwaaa mihe.”

Bei komɛi lɛ anyɛɔ minɔ koni mikɛ mihe awo asraafoi anitsumɔ mli, shi Yehowa buɔ mihe yɛ be kɛ bei amli. Shwane ko beni mikɛ nyɛmimɛi aaashɛ 250 ekpe, ní miiku misɛɛ kɛmiiya heni miyato lɛ, asraafoi ni atsɔse amɛ jogbaŋŋ akuu ko wa mi damɔ shi yɛ he ko ní amɛtsi gbɛ yɛ lɛ. Amɛbi mi akɛ: “Mɛni hewɔ okɛ ohe woko asraafoi anitsumɔ lɛ mli lɛ?” Mitsɔɔ mli ha amɛ akɛ miji sanekpakpa shiɛlɔ ni miishiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ. Miyɔse akɛ amɛto amɛyiŋ akɛ amɛbaamɔ mi. Beni misɔle kuku yɛ dioofeemɔ mli lɛ, mikɛɛ amɛnukpa lɛ akɛ, “Nyɛfainɛ nyɛŋmɛa mihe.” Naakpɛɛ sane ji akɛ, eha hetoo akɛ, “Ani okɛɛ wɔŋmɛɛ ohe ni oya?” Miha hetoo akɛ, “Hɛɛ, nyɛŋmɛa mihe.” Ekɛɛ akɛ, “Wɔŋmɛɛ ohe, obaanyɛ oya.” Asraafoi lɛ ateŋ mɔ ko mɔ ko etswaaa esɛŋ.—Lala 65:2, 3.

Mii ni Shɛɔ Nii ni Ayɔɔ He lɛ Haa Anáa Jɔɔmɔi Krokomɛi

Beni ta lɛ ba naagbee yɛ afi 1970 lɛ, mitee nɔ misɔmɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ. Eji woo kɛha mi akɛ maye mabua ni asaa ato asafoi lɛ ahe gbɛjianɔ. No sɛɛ lɛ, mikɛ Christiana sɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi kɛyashi beni asaa ahala mi ekoŋŋ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ yɛ afi 1976. Yɛ nakai afi lɛ teŋgbɛ lɛ, aha mi nitsumɔ akɛ kpokpaa wulu nɔkwɛlɔ. No sɛɛ afii kpawo lɛ, afɔ̃ mi kɛ miŋa nine koni wɔbasɔmɔ yɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ Nigeria lɛ mli. Na ni wɔnaa nyɛmimɛi hii kɛ yei ni wɔkɛ amɛ kpe beni maŋ ta lɛ yaa nɔ lɛ kɛ yɛ hei krokomɛi lɛ ekoŋŋ akɛ amɛkɛ anɔkwayeli miisɔmɔ Yehowa lɛ ji nɔ ni haa wɔ miishɛɛ waa yɛ nitsumɔhe nine lɛ.

Christiana efee sɛɛfilɔ kpakpa kɛ hefatalɔ anɔkwafo eha mi yɛ afii ni eho lɛ amli. Jwɛŋmɔ kpakpa ni ehiɛ, kɛ efai shi ni etswa yɛ helai ni fɔɔ enaa gbamɔ ni edamɔ naa kɛjɛ afi 1978 lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ miiye miibua mi koni matsu sɔ̃i ni jwere minɔ lɛ ahe nii. Wɔna bɔ ni lalatsɛ lɛ wiemɔ akɛ: “Yehowa aaatsɔmɔ lɛ yɛ hela saa nɔ” lɛ ji anɔkwale ha.—Lala 41:4.

Kɛ́ mifo misɛɛ mikwɛ afii ni mikɛtsu teokrase nitsumɔ nɛɛ lɛ, midaa Yehowa shi waa yɛ enaakpɛɛ jɔɔmɔi lɛ ahewɔ. Akɛni mimii shɛ nibii ni eha mi lɛ ahe hewɔ lɛ, manyɛ makɛɛ yɛ anɔkwale mli akɛ miná miishɛɛ babaoo. Miishɛɛ ni mináa kɛ́ mina akɛ minyɛmimɛi lɛ, mibii lɛ, kɛ amɛwekui lɛ fata mi kɛ miŋa he kɛmiisɔmɔ Yehowa lɛ ji jɔɔmɔ ní minyɛŋ mikɛ nɔ ko ato he. Yehowa miiha miiná shihilɛ ni yɔɔ miishɛɛ ni shishinumɔ yɔɔ mli. Nibii ni mishweɔ lɛ fɛɛ eba mli.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 10 Mɛi ni fee ji Yehowa Odasefoi. Shi amrɔ nɛɛ akpa kalamɔ.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 27]

Gbɛjianɔtoo ko ni Ba yɛ Be Naa Ha Nyɛmifeemɔ lɛ Hi Shi

Yɛ afi 1960 teŋgbɛ lɛ, nyɛ̃ɛ ni yɔɔ wekui ni yɔɔ Nigeria kooyigbɛ kɛ bokagbɛ lɛ ateŋ lɛ kɛ basabasafeemɔi, atuatsemɔi, mlakwamɔ nifeemɔi, kɛ weku mli basabasafeemɔ ba. Nibii nɛɛ kɛ naagba kpele ba Yehowa Odasefoi ni ekpɛ amɛyiŋ akɛ amɛkɛ amɛhe woŋ béi lɛ amli kwraa lɛ anɔ. Agbe amɛteŋ mɛi aaafee 20. Amɛteŋ mɛi babaoo anibii laaje.

Yɛ May 30, afi 1967 lɛ, maji ni yɔɔ Nigeria bokagbɛ lɛ tse amɛhe kɛjɛ maji ni efee ekome lɛ he, ni amɛto Republic of Biafra shishi. Akɛ famɔ ha maŋ lɛ mli asraafoi lɛ, ni amɛwo mɛi ni yɔɔ Bokagbɛ lɛ ahe ká. Enɛ kɛ maŋ ta ni lashishwiemɔ kɛ yiwalɛ yɔɔ mli ba.

Maŋ saji amli ni Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Biafra akutso lɛ mli lɛ kɛ amɛhe wooo lɛ ha amɛbafee mɛi ni atutuaa amɛ. Adafitswaa woji ŋmala amɛhe saji gbohii, ni amɛha maŋbii lɛ ná amɛhe jwɛŋmɔ fɔŋ. Shi kɛlɛ, Yehowa kwɛ koni etsuji lɛ anine ashɛ mumɔŋ niyenii nɔ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

Yɛ afi 1968 shishijee mli lɛ, aha maŋ nitsulɔ ko nitsumɔ yɛ post ɔfis ko ni yɔɔ Europa lɛ mli, ni aha mɔ kroko hu nitsumɔ yɛ Biafra kɔɔyɔɔŋ lɛji adaamɔhe lɛ. Amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ ji Odasefoi. Hei ni aha amɛ nitsumɔ lɛ yɛ lɛ ha amɛyaje he ni akɛ nibii tsɔɔ kɛbaa Biafra, kɛ he ni akɛ nibii shiɔ Biafra kɛyaa maji krokomɛi amli lɛ. Odasefoi enyɔ nɛɛ kɛ amɛhe hã akɛ amɛkɛ mumɔŋ niyenii baaba Biafra, ni eji nitsumɔ ko ni yɔɔ oshara. Amɛye amɛbua hu ni akɛ heloonaa nibii yaha wɔnyɛmimɛi ni efĩ amɛ lɛ. Nyɛmimɛi enyɔ lɛ nyɛ́ amɛha gbɛjianɔtoo ni he hiaa waa nɛɛ tee nɔ yɛ tawuu be lɛ mli fɛɛ, kɛyashi ta lɛ ba naagbee yɛ afi 1970. Amɛteŋ mɔ kome kɛɛ yɛ sɛɛ mli akɛ, “Gbɛjianɔtoo nɛɛ fe nɔ fɛɛ nɔ ni adesai baanyɛ ato he gbɛjianɔ.”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Yɛ afi 1956

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Wɔkɛ wɔbihii Joel kɛ Samuel yɛ afi 1965

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Mɛɛ jɔɔmɔ po eji nɛkɛ akɛ aaasɔmɔ Yehowa akɛ weku!

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]

Ŋmɛnɛ, Mikɛ Christiana miisɔmɔ yɛ Nigeria nitsumɔhe nine lɛ