Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Tsulɔ Anɔkwafo Lɛ’ Ye Kaa Lɛ Nɔ Kunim!

‘Tsulɔ Anɔkwafo Lɛ’ Ye Kaa Lɛ Nɔ Kunim!

‘Tsulɔ Anɔkwafo Lɛ’ Ye Kaa Lɛ Nɔ Kunim!

“Be ní abaaje kojomɔ shishi kɛjɛ Nyɔŋmɔ we lɛ eshɛ etã.”—1 Petro 4:17.

1. Mɛni Yesu na beni ebasara “tsulɔ” lɛ?

YESU hala “tsulɔ” ko yɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B. koni eha ‘ewebii’ lɛ anii yɛ be ni sa mli. Akɛ Yesu ta maŋtsɛsɛi nɔ yɛ afi 1914 lɛ akɛ Maŋtsɛ, ni no sɛɛ etsɛɛɛ ni ebakwɛ bɔ ni “tsulɔ” lɛ yaa nɔ ehaa. Ena akɛ “tsulɔ” kuu lɛ efee ehe “anɔkwafo kɛ nilelɔ.” No hewɔ lɛ, ehala lɛ “eto enii fɛɛ kwa nɔ.” (Mateo 24:45-47) Shi kɛlɛ, tsulɔ fɔŋ ko yɛ, ejeee anɔkwafo ni ejeee nilelɔ hu.

“Nakai Tsulɔ Fɔŋ Lɛ”

2, 3. Nɛgbɛ “nakai tsulɔ fɔŋ” lɛ jɛ, ni te fee tɛŋŋ eba shihilɛ mli?

2 Beni Yesu wie “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ lɛ” he sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ ni ewie tsulɔ fɔŋ lɛ he. Ekɛɛ akɛ: “Kɛji nakai tsulɔ fɔŋ lɛ aaakɛɛ yɛ etsui mli akɛ: Minuŋtsɔ lɛ miitsi ebaa be lɛ eeto; ni eeebɔi enanemɛi tsuji lɛ yii, ni ekɛ dãatɔlɔi lɛ aaaye ni ekɛ amɛ aaanu lɛ: nakai tsulɔ lɛ nuŋtsɔ lɛ aaaba yɛ gbi nɔ ní ekwɛɛɛ lɛ gbɛ kɛ ŋmɛlɛtswaa nɔ ní eleee, ni eeetserɛ emli ni eeeha lɛ egbɛfaŋnɔ yɛ osatofoi lɛ ateŋ. Jɛi yaafó kɛ nyanyɔji ashishikpemɔ aaahi.” (Mateo 24:48-51) Wiemɔ ni ji “nakai tsulɔ fɔŋ lɛ” gbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa wiemɔi ni Yesu wie kɛtsɔ hiɛ ni kɔɔ tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ lɛ he lɛ nɔ. Eji anɔkwale akɛ tsutsu lɛ “tsulɔ fɔŋ” lɛ ji tsulɔ anɔkwafo lɛ mlibii lɛ ekomɛi. * Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

3 Dani afi 1914 lɛ baashɛ lɛ, tsulɔ anɔkwafo kuu lɛ mlibii babaoo hiɛ hiɛnɔkamɔi ni mli wa akɛ amɛkɛ Ayemforowu lɛ baakpe yɛ ŋwɛi yɛ nakai afi lɛ mli, shi amɛ hiɛnɔkamɔi lɛ baaa mli. Nɔ ni jɛ enɛ kɛ nibii krokomɛi amli ba ji akɛ, amɛteŋ mɛi babaoo anijiaŋ je wui ni amɛteŋ mɛi fioo amli fu. Nɛkɛ mɛi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi bɔi amɛtsutsu nyɛmimɛi lɛ ‘yii’ kɛtsɔ wiemɔ nɔ, kɛ agbɛnɛ “dãatɔlɔi” ni ji Kristendom jamɔ kui ni amɛkɛbɔ lɛ nɔ.—Yesaia 28:1-3; 32:6.

4. Te Yesu kɛ “tsulɔ fɔŋ” lɛ kɛ mɛi fɛɛ ni jie nakai mumɔ lɛ nɔŋŋ kpo lɛ ye eha tɛŋŋ?

4 Abale nɛkɛ tsutsu Kristofoi nɛɛ akɛ “tsulɔ fɔŋ” lɛ, ni Yesu gbala amɛtoi ‘waa diɛŋtsɛ.’ Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Ekpoo amɛ ni amɛŋwɛi hiɛnɔkamɔ lɛ hu ŋmɛɛ amɛ. Shi kɛlɛ, akpataaa amɛhiɛ amrɔ nɔŋŋ. Klɛŋklɛŋ lɛ esa akɛ amɛfó ni amɛkpe amɛnyanyɔji ashishi yɛ “gbɛ sɛɛ duŋ” ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ sɛɛ lɛ mli. (Mateo 8:12) Kɛjɛ nakai mra bei lɛ amli kɛbaa nɛɛ, aŋkroaŋkroi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi fioo hu ejie su ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ kpo, ni amɛkɛjie amɛhe kpo akɛ amɛfata “tsulɔ fɔŋ” lɛ he. “Toi krokomɛi” lɛ amlibii lɛ ekomɛi hu ekase anɔkwa ni amɛyeee lɛ. (Yohane 10:16) Kristo henyɛlɔi ni tamɔ mɛnɛɛmɛi fɛɛ náa mumɔŋ “gbɛ sɛɛ duŋ” shihilɛ kometoo lɛ nɔŋŋ mli niiashikpamɔ.

5. Ákɛ mɔ ni tamɔɔɔ “tsulɔ fɔŋ” lɛ, te tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ lɛ fee enii eha tɛŋŋ?

5 Shi kɛlɛ, tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ lɛ tsɔ kaa ni tamɔ nɔ ni “tsulɔ fɔŋ” lɛ tsɔ mli lɛ nɔŋŋ mli. Shi kɛlɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni amɛmli baafu lɛ, ajaje amɛ. (2 Korintobii 13:11) Awo suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Yehowa kɛ amɛnyɛmimɛi lɛ amli hewalɛ. Nɔ ni jɛ mli kɛba ji akɛ, amɛbafee “anɔkwale lɛ akulashiŋ kɛ enɔdaamɔnɔ” yɛ nɛkɛ “naagbee gbii” ni basabasafeemɔ yɔɔ mli nɛɛ amli.—1 Timoteo 3:15; 2 Timoteo 3:1.

Oblayei Nilelɔi kɛ Kwashiai

6. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu fee nilee ni etsulɔ anɔkwafo lɛ kɛtsu nii lɛ he mfoniri yɛ? (b) Dani afi 1914 lɛ baashɛ lɛ, mɛɛ shɛɛ sane Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ jaje?

6 Beni Yesu wie “nakai tsulɔ fɔŋ” lɛ he sɛɛ lɛ, ekɛ abɛbuai enyɔ ha koni ekɛtsɔɔ nɔ hewɔ ni Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi komɛi baajie amɛhe kpo akɛ anɔkwafoi kɛ nilelɔi yɛ be mli ni mɛi krokomɛi efeŋ nakai lɛ mli. * Bɔni afee ni ekɛfee nilee he nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ aaatamɔ oblayei nyɔŋma ni kɔlɔ amɛkanei akɛ amɛyaakpee ayemforowu. Shi amɛteŋ mɛi enumɔ lɛ nilelɔi ji amɛ, ni mɛi enumɔ lɛ kwashia ni. Mɛi ni ji kwashiai lɛ hole amɛkanei lɛ, shi amɛŋɔɔɔ mu amɛfataaa he. Shi nilelɔi lɛ ŋɔ mu wo amɛtɔi amli amɛfata amɛkanei lɛ ahe.” (Mateo 25:1-4) Oblayei nyɔŋma lɛ haa wɔkaiɔ Kristofoi ni afɔ amɛ mu ni hi shi dani afi 1914 lɛ shɛ lɛ. Amɛbu akɔntaa amɛna akɛ ayemforowu lɛ ni ji Yesu Kristo lɛ miihe apue. No hewɔ lɛ, ‘amɛje kpo’ koni amɛkɛ lɛ ayakpe, ni amɛkɛ ekãa miishiɛ akɛ “jeŋmaji abe” lɛ baaba naagbee yɛ afi 1914 lɛ mli.—Luka 21:24.

7. Kɛji akɛ wɔɔwie he yɛ mfonirifeemɔŋ lɛ, mɛɛ be mli Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ‘wɔwɔi’ lɛ, ni mɛni hewɔ?

7 Amɛsane ja. Jeŋmaji abe lɛ ba naagbee yɛ afi 1914, ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni yɔɔ Kristo Yesu kudɔmɔ shishi lɛ bɔi nɔyeli. Shi enɛ ba yɛ ŋwɛi ni anaaa jɛmɛ lɛ mli. “Kpóo” ni agba afɔ shi lɛ ha adesai bɔi piŋmɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. (Kpojiemɔ 12:10, 12) Kaa be nyiɛ sɛɛ. Akɛni Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ nuuu nibii ashishi jogbaŋŋ hewɔ lɛ, amɛsusu akɛ ‘ayemforowu lɛ miitsɛ.’ Akɛni amɛyiŋ efutu amɛ ni amɛkɛ nyɛɛ ni jɛ je lɛŋ miikpe hewɔ lɛ, amɛfee shɔ̃ɔ ni amɛmiihe ni amɛkpa maŋ shiɛmɔ nitsumɔ ni ato he gbɛjianɔ lɛ kwraa. Taakɛ oblayei ni yɔɔ abɛbua lɛ mli lɛ ji lɛ, yɛ mumɔŋ naa lɛ “wɔ ye amɛ fɛɛ ni amɛwɔwɔi,” taakɛ bɔ pɛ ni mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi ni yeee anɔkwa lɛ fee yɛ Yesu bɔfoi lɛ agbele sɛɛ lɛ.—Mateo 25:5; Kpojiemɔ 11:7, 8; 12:17.

8. Mɛni ha abolɔ akɛ: “Naa, ayemforowu lɛ miiba ee!” lɛ, ni be eshɛ kɛha Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ akɛ amɛfee mɛni?

8 Kɛkɛ ni yɛ afi 1919 lɛ, nɔ ko ni akpaaa gbɛ ba. Wɔkaneɔ akɛ: “Shi nyɔɔŋ teŋ lɛ anu bolɔmɔ akɛ: Naa, ayemforowu lɛ miiba ee! Nyɛjea kpo, nyɛyakpea lɛ! Kɛkɛ ni nakai oblayei lɛ fɛɛ te shi ni amɛsaa amɛkanei lɛ.” (Mateo 25:6, 7) Beni ebafee tamɔ nɔ ni hiɛnɔkamɔ ko bɛ lɛ, akɛ tsɛmɔ ko ha koni afee ekãa! Yɛ afi 1918 lɛ, no mli lɛ Yesu ni ji “kpaŋmɔ bɔfo lɛ” eba Yehowa mumɔŋ sɔlemɔtsu lɛ mli koni ebasara Nyɔŋmɔ asafo lɛ ni etsuu he. (Maleaki 3:1) Ehe miihia ni agbɛnɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ aje kpo koni amɛkɛ lɛ ayakpe yɛ nakai sɔlemɔtsu lɛ shikpɔŋ nɔ kpo lɛ nɔ. Be eshɛ akɛ amɛha ‘amɛla lɛ akpɛ.’—Yesaia 60:1; Filipibii 2:14, 15.

9, 10. Mɛni hewɔ ni yɛ afi 1919 lɛ mli lɛ Kristofoi lɛ ekomɛi ji “nilelɔi” ni mɛikomɛi hu ji “kwashiai” lɛ?

9 Shi mɛɛ! Oblayei lɛ ateŋ mɛikomɛi yɛ naagba yɛ abɛbua lɛ mli. Yesu tee nɔ akɛ: “Ni kwashiai lɛ kɛɛ nilelɔi lɛ akɛ: Nyɛhaa wɔ nyɛmu lɛ eko, ejaakɛ wɔ kanei lɛ miigboi.” (Mateo 25:8) Kanei lɛ etsoŋ kɛji mu bɛ mli. No hewɔ lɛ, kane mli mu lɛ haa wɔkaiɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji anɔkwale lɛ kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, ní woɔ anɔkwa jálɔi hewalɛ koni amɛfee la hiɛlɔi lɛ. (Lala 119:130; Daniel 5:14) Yɛ gbɔjɔmɔ shihilɛ mli ni Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ yaje yɛ be kukuoo mli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, dani afi 1919 lɛ baashɛ lɛ, no mli lɛ amɛtao nii amli jogbaŋŋ koni amɛyɔse Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛha amɛ. No hewɔ lɛ, beni akɛ tsɛmɔ ha koni aha la lɛ akpɛ lɛ, no mli lɛ amɛfee klalo momo.—2 Timoteo 4:2; Hebribii 10:24, 25.

10 Shi kɛlɛ, eyɛ mli akɛ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi komɛi miishwe waa ni amɛkɛ Ayemforowu lɛ ahi shi moŋ—shi amɛfeko klalo akɛ amɛkɛ amɛhe baashã afɔle loo amɛbɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni amɛaanyɛ. No hewɔ lɛ beni be shɛ ákɛ akɛ he awo sanekpakpa lɛ shiɛmɔ mli kɛ ekãa lɛ, amɛfeko klalo. (Mateo 24:14) Amɛbɔ mɔdɛŋ po ni amɛje amɛnanemɛi ni yɔɔ ekãa lɛ anijiaŋ wui, yɛ gbɛ ko nɔ lɛ amɛbi ni amɛha amɛ amɛmu lɛ eko. Te oblayei nilelɔi lɛ fee amɛnii amɛha tɛŋŋ yɛ Yesu abɛbua lɛ mli? Amɛkɛɛ akɛ: “Ekolɛ ebashɛŋ wɔkɛ nyɛ fɛɛ; shi moŋ nyɛyaa mɛi ni hɔɔ lɛ aŋɔɔ nyɛyahea eko nyɛhaa nyɛhe.” (Mateo 25:9) Nakai nɔŋŋ hu, yɛ afi 1919 lɛ mli lɛ, Kristofoi anɔkwafoi ni afɔ amɛ mu lɛ kpoo akɛ amɛaafee nɔ ko ni baaba nyɛmɔ ni amɛyɔɔ ni amɛkɛaaha amɛla lɛ atso lɛ shi. No hewɔ lɛ, amɛye kaa lɛ nɔ kunim.

11. Mɛni ba oblayei kwashiai lɛ anɔ?

11 Yesu mu sane lɛ naa akɛ: “Shi beni [oblayei kwashiai lɛ] amɛtee hemɔ lɛ, ayemforowu lɛ ba, ni mɛi ni esaa amɛhe eto lɛ kɛ lɛ tee yookpeemɔhe lɛ, ni aŋa shinaa lɛ. No sɛɛ lɛ oblayei krokomɛi lɛ hu ba ni amɛbakɛɛ: Nuŋtsɔ, Nuŋtsɔ, gbelemɔ wɔ! Shi ehere nɔ ekɛɛ: Lɛɛlɛŋ, miikɛɛ nyɛ akɛ mileee nyɛ.” (Mateo 25:10-12) Hɛɛ, amɛteŋ mɛi komɛi efeko klalo kɛha Ayemforowu lɛ baa lɛ. No hewɔ lɛ, amɛyeee omanye yɛ saramɔ lɛ mli ni amɛnáaa hegbɛ akɛ amɛaaya ŋwɛi yookpeemɔ okpɔlɔŋmɛɛ lɛ shishi. Kwɛ bɔ ni eji mɔbɔ sane!

Talentai lɛ Ahe Abɛbua Lɛ

12. (a) Mɛni Yesu kɛfee anɔkwayeli he nɔkwɛmɔnɔ lɛ? (b) Namɔ ji nuu ni ‘dom’ lɛ?

12 Beni Yesu kɛ abɛbua efee nilee he nɔkwɛmɔnɔ sɛɛ lɛ, etee nɔ efee anɔkwayeli he nɔkwɛmɔnɔ. Ekɛɛ akɛ: “Tamɔ nuu ko ni beni ebaadom lɛ, etsɛ́ etsuji, ni etuu enibii ewo amɛdɛŋ; ni eha mɔ kome talentai enumɔ, mɔ kome hu enyɔ, ni mɔ kome hu ekome, bɔ ni mɔ fɛɛ mɔ aaanyɛ akwɛ; ni amrɔ lɛ edom.” (Mateo 25:14, 15) Nuu ni yɔɔ abɛbua lɛ mli lɛ ji Yesu, mɔ ni ‘dom’ beni ekwɔ kɛtee ŋwɛi yɛ afi 33 Ŋ.B. lɛ. Shi dani ebaakwɔ kɛya ŋwɛi lɛ, Yesu kɛ “enibii” lɛ wo ekaselɔi anɔkwafoi lɛ adɛŋ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

13. Yesu to nitsumɔ kpele ko he gbɛjianɔ ni efã ‘etsuji’ lɛ koni amɛtsu nii yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

13 Yɛ Yesu shikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ebɔi nitsumɔ kpele ko he gbɛjianɔtoo kɛtsɔ Maŋtsɛyeli sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ní etsu yɛ Israel shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ lɛ nɔ. (Mateo 9:35-38) Dani ‘ebaadom’ lɛ ekɛ nakai nitsumɔ lɛ wo enɔkwa kaselɔi lɛ adɛŋ, ni ekɛɛ akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, nyɛbaptisia amɛ nyɛwoa Tsɛ lɛ kɛ Bi lɛ kɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛi amli, ni nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ. Ni naa, mi lɛ mikɛ nyɛ yɛ daa kɛyashi jeŋ naagbee lɛ.” (Mateo 28:18-20) Yesu tsɔ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ anɔ efã ‘etsuji’ lɛ koni amɛtsu nii kɛyashi ebaaku esɛɛ eba, ‘yɛ mɔ fɛɛ mɔ nyɛmɔ naa.’

14. Mɛni hewɔ akpaaa gbɛ akɛ mɔ fɛɛ mɔ atsu nitsumɔ kome too lɛ nɔŋŋ lɛ?

14 Nakai wiemɔ lɛ tsɔɔ akɛ jeee klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ fɛɛ yɔɔ shihilɛ kome mli loo amɛ fɛɛ amɛyɔɔ nyɛmɔ kome too lɛ nɔŋŋ. Amɛteŋ mɛi komɛi tamɔ Paulo kɛ Timoteo ná hegbɛ amɛkɛ amɛhe wo shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli babaoo bɔ ni amɛaanyɛ. Ekolɛ mɛi krokomɛi ashihilɛi haaa amɛná nifeemɔ mli heyeli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Kristofoi lɛ ekomɛi ji nyɔji, ni mɛi krokomɛi bɛ hewalɛ, amɛdara yɛ afii amli, loo amɛyɛ weku mli gbɛnaanii. Eji anɔkwale akɛ, akɛ asafo lɛ mli sɔɔmɔ hegbɛi komɛi haaa kaselɔi lɛ fɛɛ. Yei ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ hii komɛi ni afɔ amɛ mu lɛ etsɔɔɔ nii yɛ asafo lɛ mli. (1 Korintobii 14:34; 1 Timoteo 3:1; Yakobo 3:1) Shi kɛlɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni Kristo kaselɔi ni afɔ amɛ mu—ni ji hii kɛ yei—lɛ ashihilɛ ji ha lɛ, akɛ nitsumɔ wo amɛdɛŋ koni amɛtsu, ní amɛkɛ hegbɛi kɛ shihilɛi amli ni amɛyɔɔ lɛ atsu nii jogbaŋŋ yɛ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Amɛnanemɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu miifee nakai nɔŋŋ.

Saramɔ Be lɛ Je Shishi!

15, 16. (a) Mɛɛ be ehe bahia ni abu akɔntai? (b) Mɛɛ hegbɛi heei ni ‘akɛaatsu nii’ akɛha anɔkwafoi lɛ?

15 Abɛbua lɛ tee nɔ akɛ: “Shi yɛ mli aahu lɛ, tsuji nɛɛ anuŋtsɔ lɛ ba, ni ekɛ amɛ babu akɔntaa.” (Mateo 25:19) Yɛ afi 1914—ní eka shi faŋŋ akɛ eji be kplaŋŋ yɛ afi 33 Ŋ.B. sɛɛ lɛ—Kristo Yesu je ba ni eba akɛ odehe lɛ shishi. Yɛ afi 1918, ni ji afii etɛ kɛ fã sɛɛ lɛ, eba Nyɔŋmɔ mumɔŋ sɔlemɔwe lɛ ni eha Petro wiemɔi lɛ ba mli akɛ: “Be ní abaaje kojomɔ shishi kɛjɛ Nyɔŋmɔ we lɛ eshɛ etã.” (1 Petro 4:17; Maleaki 3:1) Be eshɛ ni akɛbaabu akɔntaa.

16 Mɛni tsuji lɛ, ni ji Yesu nyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ Maŋtsɛ lɛ “talentai” lɛ etsu? Amɛteŋ mɛi babaoo miitsu Yesu “nitsumɔ” lɛ he nii waa kɛjɛ afi 33 Ŋ.B. kɛyaa, kɛ afii ni tsɔ afi 1914 lɛ hiɛ lɛ mli. (Mateo 25:16) Amɛtsɔɔ yɛ klɛŋklɛŋ jeŋ ta lɛ mli po akɛ amɛmiishwe waa akɛ amɛsɔmɔ Nuŋtsɔ lɛ. Agbɛnɛ esa akɛ aha anɔkwafoi lɛ hegbɛi hee koni ‘amɛkɛtsu nii.’ Nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ eshɛ etã. Esa akɛ ashiɛ sanekpakpa lɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ. Esa akɛ “akpa shikpɔŋ nɔ nikpamɔ lɛ.” (Kpojiemɔ 14:6, 7, 14-16) Esa akɛ ana ŋmãa kuu lɛ mli naagbee bii lɛ, ní abua “asafo babaoo lɛ” mli toi krokomɛi lɛ anaa.—Kpojiemɔ 7:9; Mateo 13:24-30.

17. Anɔkwa Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ‘boteɔ amɛ nuŋtsɔ lɛ miishɛɛ lɛ mli’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

17 Nikpamɔ be ji be ko ni yɔɔ miishɛɛ. (Lala 126:6) Belɛ, eji nɔ ni sa mɔ́ akɛ beni Yesu kɛ gbɛnaanii ni fa he nitsumɔ wo enyɛmimɛi anɔkwafoi ni afɔ amɛ mu lɛ adɛŋ yɛ afi 1919 lɛ, ekɛɛ akɛ: “Oye anɔkwa yɛ nii fioo he, maha oye nii pii atsɛ: botemɔ onuŋtsɔ miishɛɛ lɛ mli.(Mateo 25:21, 23, wɔma efã nɔ mi.) Kɛfata he lɛ, wɔjwɛŋmɔ nyɛŋ ashɛ miishɛɛ ni Nuŋtsɔ lɛ ná beni awo lɛ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ hee lɛ he. (Lala 45:2, 3, 7, 8) Tsulɔ anɔkwafo kuu lɛ náa nakai miishɛɛ lɛ mli gbɛfaŋnɔ kɛtsɔ Maŋtsɛ lɛ najiaŋ ni edamɔɔ kɛ eshikpɔŋ lɛ nɔ nibii lɛ ni ehaa eyaa hiɛ lɛ nɔ. (2 Korintobii 5:20) Amɛnáa miishɛɛ yɛ gbalɛ wiemɔi ni yɔɔ Yesaia 61:10 lɛ mli akɛ: “Manya yɛ Yehowa mli, ni misusuma mli aaafili lɛ yɛ mi-Nyɔŋmɔ lɛ mli; ejaakɛ ewo mi yiwalaheremɔ atadei.”

18. Mɛni hewɔ mɛi komɛi yeee omanye yɛ kaa lɛ mli lɛ, ni mɛni jɛ mli ba?

18 Dɔlɛ sane ji akɛ, mɛi komɛi yeee omanye yɛ kaa lɛ mli. Wɔkaneɔ akɛ: “Mɔ ni ná talenta kome lɛ hu ba bakɛɛ: Nuŋtsɔ, mileo akɛ yiwalɔ jio; okpaa nii yɛ he ni oduko nɔ ko yɛ, ni obuaa nii anaa yɛ he ni oshwãko nɔ ko yɛ; ni no ha mishe gbeyei, ni mitee mikɛ otalenta lɛ yatee shikpɔŋ; naa onii.” (Mateo 25:24, 25) Nakai nɔŋŋ hu, Kristofoi komɛi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ amɛhe woko “nitsumɔ” mli. Dani afi 1914 lɛ baashɛ lɛ, no mli lɛ amɛkɛ mɛi krokomɛi egbako amɛhiɛnɔkamɔ lɛ he sane, ni amɛsumɔɔɔ ni amɛjeɔ shishi hu yɛ afi 1919 lɛ mli. Te Yesu fee enii yɛ amɛhiɛ ni esɔɔɔ nii lɛ he eha tɛŋŋ? Eshɔ̃ amɛhegbɛi lɛ fɛɛ kɛjɛ amɛdɛŋ. ‘Ashɛrɛ’ amɛ ‘ashwie gbɛsɛɛ duŋ lɛ mli, heni yaafó kɛ nyanyɔji ashishikpemɔ yɔɔ lɛ.’—Mateo 25:28, 30.

Saramɔ lɛ Miiya Nɔ Lolo

19. Mɛɛ gbɛ nɔ saramɔ lɛ tee nɔ yɛ, ni mɛni ji nɔ ni Kristofoi fɛɛ ni afɔ amɛ mu lɛ etswa amɛfai shi akɛ amɛaafee?

19 Eji anɔkwale akɛ, mɛi ni kulɛ esa akɛ amɛbatsɔmɔ Kristo tsuji ni afɔ amɛ mu yɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ ateŋ mɛi babaoo ejeko Yehowa sɔɔmɔ shishi beni Yesu je esaramɔ lɛ shishi yɛ afi 1918 lɛ. Ani ajie amɛ kɛjɛ saramɔ lɛ mli? Dabi kwraa. Saramɔ lɛ je shishi yɛ afi 1918 kɛ 1919 lɛ mli, beni ákɛ kuu, lɛ tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ lɛ ye kaa lɛ mli omanye lɛ. Saramɔ lɛ tee nɔ yɛ Kristofoi aŋkroaŋkroi ni afɔ amɛ mu lɛ anɔ aahu kɛyashi asɔo amɛnaa kwraa. (Kpojiemɔ 7:1-3) Beni Kristo nyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu lɛ yɔse enɛ lɛ, amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaaya nɔ ‘amɛtsu nii’ yɛ anɔkwayeli mli. Amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛbaaye anɔkwa, ni amɛha mu babaoo ahi amɛhe bɔni afee ni la lɛ akpɛ nyɛramnyɛram. Amɛle akɛ kɛji akɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ eshihilɛ gbɛ lɛ ba naagbee yɛ anɔkwayeli mli lɛ, Yesu baahere lɛ kɛya ŋwɛi shihilɛhe lɛ mli.—Mateo 24:13; Yohane 14:2-4; 1 Korintobii 15:50, 51.

20. (a) Mɛni toi krokomɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ etswa amɛfai shi akɛ amɛaafee? (b) Mɛni ji nɔ ni Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ le?

20 Asafo babaoo ni jɛ toi krokomɛi lɛ amli lɛ ekase amɛnyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu lɛ. Amɛle akɛ nilee ni amɛyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoi ahe lɛ kɛ gbɛnaanii kpele baa. (Ezekiel 3:17-21) No hewɔ lɛ, kɛtsɔ Yehowa Wiemɔ lɛ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ lɛ, amɛhu amɛhaa mu ni amɛyɔɔ lɛ fáa kɛtsɔ nikasemɔ kɛ kpeeiyaa nɔ. Ni amɛhaa amɛla lɛ kpɛɔ, amɛnáa gbɛfaŋnɔ yɛ shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni amɛkɛ amɛnyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu lɛ feɔ ekome ‘kɛtsuɔ nii.’ Shi kɛlɛ, Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ le jogbaŋŋ ákɛ amɛji mɛi ni akɛ talentai lɛ wo amɛdɛŋ. Esa akɛ amɛbu bɔ ni akɛ Nuŋtsɔ lɛ shikpɔŋ nɔ nibii lɛ tsu nii aha lɛ he akɔntaa. Eyɛ mli akɛ amɛyi faaa moŋ, shi amɛnyɛŋ amɛŋmɛɛ amɛ gbɛnaanii lɛ he amɛfɔ asafo babaoo lɛ nɔ. Akɛni enɛ yɔɔ tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ lɛ jwɛŋmɔ mli hewɔ lɛ, eeya nɔ eenyiɛ hiɛ yɛ Maŋtsɛ lɛ nitsumɔ lɛ nɔkwɛmɔ mli, ni ehiɛ sɔɔ sɛɛfimɔ ni asafo babaoo lɛ mlibii ni etuu amɛhe kɛha lɛ kɛhaa lɛ. Asafo babaoo lɛ yɔseɔ gbɛnaanii ni kã amɛnyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu lɛ anɔ lɛ, ni amɛnuɔ he akɛ eji hegbɛ kpele ni amɛná akɛ amɛaatsu nii yɛ amɛnɔkwɛmɔ shishi.

21. Mɛɛ ŋaawoo kɔɔ Kristofoi fɛɛ ahe yɛ bei ni tsɔ afi 1919 lɛ hiɛ kɛbashi wɔgbii nɛɛ amli?

21 No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ nɛkɛ abɛbuai enyɔ nɛɛ haa wɔnuɔ nibii ni ba yɛ afi 1919 lɛ loo yɛ no sɛɛ lɛ ashishi moŋ, shi shishitoo mla ni yɔɔ mli lɛ kɔɔ anɔkwa Kristofoi fɛɛ ni yɔɔ naagbee gbii lɛ amli lɛ ahe. Yɛ shishinumɔ nɛɛ naa lɛ, eyɛ mli akɛ ŋaawoo ni Yesu kɛha yɛ oblayei nyɔŋma lɛ he abɛbua lɛ mli lɛ kɔɔ Kristofoi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ dani afi 1919 lɛ shɛ lɛ ahe klɛŋklɛŋ moŋ, shi loloolo lɛ, yɛ shishitoo mla naa lɛ ekɔɔ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo he. Belɛ eba akɛ, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baabo Yesu wiemɔi lɛ atoi akɛ: “No hewɔ lɛ, nyɛsaraa, ejaakɛ nyɛleee nɔ gbi loo nɔ ŋmɛlɛtswaa nɔ [ni gbɔmɔbi lɛ baa].”—Mateo 25:13.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 2 Nakai nɔŋŋ ji bɔ ni ebalɛ yɛ bɔfoi lɛ agbele sɛɛ, “klaji fulɔi” te shi kɛjɛ Kristofoi onukpai ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ.—Bɔfoi lɛ Asaji 20:29, 30.

^ kk. 6 Kɛha Yesu abɛbua lɛ he sanegbaa kroko lɛ, kwɛmɔ Worldwide Security Under the “Prince of Peace” ni Yehowa Odasefoi fee lɛ, yitso 5 kɛ 6 lɛ mli.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Mɛɛ be Yesu basara esɛɛnyiɛlɔi lɛ, ni mɛni ena?

• Mɛni hewɔ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi komɛi ná sú ni “nakai tsulɔ fɔŋ” lɛ jie lɛ kpo lɛ eko lɛ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe atsɔɔ yɛ akɛ wɔle nii yɛ mumɔŋ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔya nɔ ‘wɔtsu nii’ yɛ Yesu anɔkwa nyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu lɛ akasemɔ mli?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 16]

MƐƐ BE YESU BAA?

Awie yɛ Mateo yitso 24 kɛ 25 lɛ akɛ, Yesu “baaba” yɛ shishinumɔi srɔtoi amli. Ehe ehiaaa ni eshi he ni eyɔɔ lɛ koni “eba.” Yɛ no najiaŋ lɛ, ‘ebaa’ kɛ shishinumɔ akɛ, egbalaa ejwɛŋmɔ kɛbaa adesai aweku loo esɛɛnyiɛlɔi lɛ anɔ, bei babaoo lɛ kɛha kojomɔ. No hewɔ lɛ, yɛ afi 1914 lɛ mli lɛ, ‘eba’ ni ebaje nɔyeli akɛ Maŋtsɛ ni awo lɛ lɛ shishi. (Mateo 16:28; 17:1; Bɔfoi lɛ Asaji 1:11) Yɛ afi 1918 lɛ mli lɛ ‘eba’ akɛ kpaŋmɔ bɔfo ni ebɔi mɛi ni kɛɔ akɛ amɛmiisɔmɔ Yehowa lɛ kojomɔ. (Maleaki 3:1-3; 1 Petro 4:17) ‘Ebaaba’ yɛ Harmagedon koni ebakojo Yehowa henyɛlɔi lɛ.—Kpojiemɔ 19:11-16.

Ba ni ebaa ni atsi tã shii abɔ yɛ Mateo 24:29-44 kɛ 25:31-46 lɛ baaba yɛ “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ mli. (Kpojiemɔ 7:14) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, ba ni ebaa ni atsi tã shii abɔ yɛ Mateo 24:45 kɛyashi 25:30 lɛ kɔɔ mɛi ni kɛɔ akɛ amɛji kaselɔi lɛ akojomɔ ni je shishi kɛjɛ afi 1918 lɛ kɛyaa lɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, efeŋ nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ aaakɛɛ akɛ, nyɔmɔ ni aaawo tsulɔ anɔkwafo lɛ, oblayei kwashiai lɛ akojomɔ, kɛ tsulɔ anihaolɔ ni kɛ Nuŋtsɔ lɛ talenta lɛ yato lɛ kojomɔ lɛ baaba mli beni Yesu ‘eba’ yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli. No baatsɔɔ akɛ abaana mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi babaoo akɛ amɛyeee anɔkwa yɛ nakai beaŋ, ni no hewɔ lɛ esa ákɛ akɛ mɛi krokomɛi aye amɛnajiaŋ. Shi kɛlɛ, Kpojiemɔ 7:3 lɛ tsɔɔ akɛ yɛ nakai be mli lɛ “asɔo” Kristo tsuji ni afɔ amɛ mu lɛ fɛɛ anaa kwraa agbe naa.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 14]

“Tsulɔ fɔŋ” lɛ nine shɛɛɛ jɔɔmɔ ko nɔ yɛ afi 1919 lɛ mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Oblayei nilelɔi lɛ efee klalo beni ayemforowu lɛ ba shɛ shi lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Tsuji anɔkwafoi lɛ ‘miitsu nii’

Tsulɔ anihaolɔ lɛ tsuuu nii

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]

Mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ “asafo babaoo” lɛ miiya nɔ amɛmiiha amɛla lɛ miikpɛ