Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ehud Kũ Yiwalɔ Lɛ Apã Lɛ Naa

Ehud Kũ Yiwalɔ Lɛ Apã Lɛ Naa

Ehud Kũ Yiwalɔ Lɛ Apã Lɛ Naa

ANƆKWA sane ni ekãa kɛ ŋaalee yɔɔ mli nɛ. Eba mli aaafee afii 3,000 ni eho nɛ. Ŋmalɛ mli sane ni aŋma afɔ̃ shi lɛ jeɔ shishi kɛ wiemɔi nɛɛ akɛ: “Israelbii lɛ fee efɔŋ ekoŋŋ yɛ Yehowa hiɛ; ni Yehowa ha Moab maŋtsɛ Eglon lɛ ná Israel nɔ hewalɛ, ejaakɛ amɛfee efɔŋ yɛ Yehowa hiɛ. Ni ebua Amonbii lɛ kɛ Amalekbii lɛ anaa eshi enɔ, ni eba ebatswia Israel nii, ni eŋɔ tɛŋi amaŋ lɛ. Ni Israelbii lɛ sɔmɔ Moab maŋtsɛ Eglon afii nyɔŋma kɛ kpaanyɔ.”—Kojolɔi 3:12-14.

Moab maŋ lɛ kã Yordan faa lɛ kɛ Ŋshɔ ni Egbo lɛ bokagbɛ. Shi amɛfo faa lɛ ni amɛhé shi yɛ Yeriko, ni ji “tɛŋi amaŋ lɛ” niiaŋ, ni amɛmiiye Israelbii lɛ anɔ. (5 Mose 34:3) Moab maŋtsɛ Eglon, ni “eshwi naakpa” lɛ kɛ nɔnyɛɛ ehe ntoo ni tsii kɛjɛ Israel dɛŋ nɔ ni miihe ashɛ afii nyɔŋmai enyɔ. (Kojolɔi 3:17) Shi kɛlɛ, ntoo ni yiwalɔ lɛ biɔ lɛ ha aná hegbɛ ni agbe lɛ.

Sane ni aŋma afɔ shi lɛ kɛɔ akɛ: ‘Israelbii lɛ bolɔ tsɛ Yehowa; ni Yehowa tee yiwalaherelɔ ko shi ehã amɛ, Ehud, abɛkulɔ lɛ ni ji Benyaminnyo Gera bi lɛ, ni Israelbii lɛ tsũ lɛ ekɛ ntoo tee eyahã Moab maŋtsɛ Eglon.’ (Kojolɔi 3:15) Ekolɛ, Yehowa kwɛ koni ahala Ehud koni ekɛ ntoo lɛ ayahã. Atsɔɔɔ kɛji akɛ etsu nakai nitsumɔ lɛ eko pɛŋ. Shi kɛlɛ, gbɛ ni Ehud tsɔ nɔ esaa ehe jogbaŋŋ kɛha kpe ni etee ekɛ Eglon ayakpe, kɛ ŋaa ni ekɛtsu nii lɛ tsɔɔ akɛ ekolɛ ele maŋtsɛwe lɛ hei komɛi kɛ bɔ ni nibii baanyɛ aji aha yɛ jɛmɛ. Yɛ enɛ fɛɛ mli lɛ, abɛkulɔ ni eji lɛ sa kadimɔ waa diɛŋtsɛ.

Ani Eji Nuu ni Eje Kpa loo Tabilɔ?

Yɛ Hebri wiemɔ mli lɛ, wiemɔ “abɛkulɔ” lɛ shishi ji ‘ninejurɔ ni atsĩ ekɛ nitsumɔ naa, eje kpa loo ni afimɔ.’ Ani enɛ tsɔɔ akɛ Ehud eje kpa, ekolɛ yɛ eninejurɔ? Susumɔ nɔ ni Biblia lɛ wieɔ yɛ hii abɛkulɔi “ni he esa ohai kpawo” lɛ ni ahala kɛjɛ Benyamin akutso lɛ mli lɛ he okwɛ. Kojolɔi 20:16 kɛɔ akɛ: “Amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ nyɛɔ yitsɔi akromia efɔ̃ɔ ni eŋmɛɛɛ.” Eka shi faŋŋ akɛ ahala amɛ yɛ nyɛmɔ ni ekaaa ni amɛyɔɔ yɛ tawuu mli lɛ hewɔ. Taakɛ Biblia he nilelɔi komɛi tsɔɔ lɛ, “abɛkulɔ” tsɔɔ mɔ ko “ni kɛ ebɛku kɛ eninejurɔ fɛɛ tsuɔ nii.”—Kojolɔi 3:15, The Douay Version.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, Benyamin akutso lɛ hé gbɛi waa yɛ hii abɛkulɔi ni yɔɔ mli lɛ hewɔ. Kronika Klɛŋklɛŋ Wolo 12:1, 2 wieɔ Benyaminbii “ekaalɔi ní yeɔ buaa . . . yɛ ta mli lɛ . . . ni amɛhiɛɔ gãi, ni amɛnyɛɔ amɛkɛ amɛninejurɔ kɛ amɛbɛku fɛɛ fɔ̃ɔ tɛ ni amɛkɛtsɛ̃ɔ gãi hu” lɛ ahe. Niiamlitaomɔ wolo ko wie akɛ anyɛɔ anáa nɛkɛ nyɛmɔ nɛɛ “kɛtsɔ gbekɛbii bibii aninejurɔ ni afimɔɔ—ní no tsĩɔ ‘eninejurɔ kɛ nitsumɔ naa’—kɛ tsɔsemɔ ni atsɔseɔ amɛ ni amɛhe asa yɛ abɛku kɛ nitsumɔ mli lɛ nɔ.” Afɔɔ Israel henyɛlɔi atsɔsemɔ yɛ tabilɔi ninejurɔtsɛmɛi ni amɛkɛbaakpe lɛ naa. No hewɔ lɛ, henyɛlɔ ko tsɔsemɔ baanyɛ afee efolo kɛji ekɛ asraafonyo abɛkulɔ kpe ní ekpaaa gbɛ.

“Teemɔŋ Sane ko” Kɛha Maŋtsɛ Lɛ

Ehud klɛŋklɛŋ nifeemɔ ji akɛ efee “klante”—ni ji klante kɛ enaa ŋta ni yɔɔ kuku bɔ ni sa ni ebaanyɛ ekɛto etade lɛ shishi. Ekolɛ ekpá gbɛ akɛ abaakwɛ ehe. Afɔɔ klante tsɛɛ yɛ gbɔmɔtso lɛ abɛkugbɛ, he ni ninejurɔtsɛmɛi baanyɛ ajie kɛjɛ oya. Akɛni abɛkulɔ ji Ehud hewɔ lɛ, ekɛ eklante lɛ to “ehɛ yɛ eninejurɔgbɛ yɛ etade lɛ shishi,” he ni efɔɔɔ kaa akɛ maŋtsɛ lɛ bulɔi lɛ baakwɛ. No hewɔ lɛ, ‘ekɛ ntoo lɛ yahã Eglon, Moab maŋtsɛ lɛ,’ ni nɔ ko etsĩii lɛ gbɛ.—Kojolɔi 3:16, 17.

Akɛ nibii ni tee nɔ klɛŋklɛŋ yɛ Eglon we lɛ ahe saji fitsofitso haaa. Biblia lɛ kɛɔ kɛkɛ akɛ: ‘Eba mli akɛ, beni [Ehud] kɛ ntoo lɛ eha lɛ egbe naa lɛ, ewo mɛi ni tere ntoo lɛ agbɛ ni amɛtee.’ (Kojolɔi 3:18) Ehud kɛ ntoo lɛ ha, efata mɛi ni tere ntoo lɛ ahe kɛshi Eglon we lɛ kɛtee he ni yɔɔ shweshweeshwe, ni beni eha amɛtee sɛɛ lɛ eku sɛɛ kɛba ekoŋŋ. Mɛni hewɔ? Ani nakai hii lɛ fata ehe kɛha hebuu, loo yɛ gbɛjianɔtoo naa kɛkɛ, loo ekolɛ ákɛ ntoo lɛ terelɔi kɛkɛ? Ni ani eesumɔ ni amɛshi kɛha shweshweeshwe feemɔ dani etsu eyiŋtoo lɛ he nii? Bɔ fɛɛ bɔ ni Ehud susumɔ ji lɛ, eku esɛɛ ekometoo kɛ ekãa.

‘Ehud ku esɛɛ kɛjɛ amagai ni yɔɔ Gilgal lɛ ahe, ni ebakɛɛ: Maŋtsɛ, miyɛ sane ko ni mibagbao!’ Atsɔɔɔ gbɛ nɔ ni etsɔ etee Eglon hiɛ ekoŋŋ lɛ mli yɛ Ŋmalɛi lɛ amli. Ani bulɔi lɛ ayiŋ efeŋ amɛ kɔshikɔshi yɛ ehe? Ani amɛsusu akɛ Israelnyo kome pɛ nyɛŋ ekɛ hegbeyeiwoo ko kwraa aba amɛ nuŋtsɔ lɛ nɔ? Ani Ehud kometoo ni ba lɛ kɛ susumɔ ha akɛ eetsɔɔ emaŋbii lɛ asɛɛgbɛ? Bɔ fɛɛ bɔ ni eji lɛ, Ehud bi ni ekɛ maŋtsɛ lɛ kometoo awie, ni enine shɛ nɔ.—Kojolɔi 3:19.

Sane ni ba ni jɛ mumɔŋ lɛ yaa nɔ akɛ: “Ehud ba [Eglon] eŋɔɔ, ni ekometoo etá shi yɛ eŋwɛitsu ni ehereɔ kɔɔyɔɔ yɛ mli lɛŋ. Ni Ehud kɛɛ: Miyɛ Nyɔŋmɔ naa shɛɛ ko ni mibakɛo!” Jeee shɛɛ sane ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ni akɛ naabu wieɔ Ehud tsɔɔ lɛ. Nɔ ni yɔɔ Ehud jwɛŋmɔ mli ji eklante lɛ ni ekɛbaatsu nii. Akɛni ekolɛ maŋtsɛ lɛ miikpa gbɛ akɛ ebaanu shɛɛ sane ko kɛjɛ enyɔŋmɔ ni ji Kemosh lɛ dɛŋ hewɔ lɛ, “ete shi kɛjɛ esɛi lɛ nɔ.” Ehud he fee oya waa ni efã klante lɛ ni ekɛdũ Eglon musuŋ. Eka shi faŋŋ akɛ klante lɛ bɛ sɛɛtso ŋta ko. No hewɔ lɛ, ‘klante lɛ tso lɛ hu nyiɛ dade lɛ sɛɛ kɛbote mli, ni fɔ batsĩ dade lɛ sɛɛ, ni emusuŋ nii tue,’ kɛtsɔ fala lɛ mli loo yɛ mlinii ni jɛ Eglon musuŋ lɛ hewɔ.—Kojolɔi 3:20-22.

Foijee ni Naagba Bɛ Mli

“Ehud” emɛɛɛ ni ebaajie eklante lɛ, shi moŋ ‘etsɔ asa lɛ nɔ kɛje kpo, ni eŋamɔ shinaai lɛ ewo eyi ni eŋmɛ mli. Ni beni eje kpo etee lɛ, tsuji lɛ ba amɛbakwɛ, ni naa, aŋamɔ shinaai lɛ ni aŋmɛ mli; ni amɛkɛɛ: Benɛ eewá enane yɛ kɔɔyɔɔ heremɔ tsu lɛŋ.’—Kojolɔi 3:23, 24.

Mɛɛ “asa” nɔ Ehud tsɔ kɛje kpo lɛ? Niiamlitaomɔ wolo ko wie akɛ: “Aleee [Hebri wiemɔ lɛ] shishinumɔ diɛŋtsɛ, shi asusu akɛ ebaanyɛ efee ‘ablanaa,’ loo ‘asa.’” Ani Ehud ŋmɛ shinaai lɛ amli yɛ mligbɛ ni etsɔ he kroko kɛje kpo? Aloo ejie samfee kɛjɛ maŋtsɛ ni egbo lɛ he ni ekɛŋmɛ shinaai lɛ amli yɛ sɛɛgbɛ? Ani yɛ no sɛɛ lɛ enyiɛ blɛoo kɛtsɔ bulɔi lɛ ahe tamɔ nɔ ni nɔ ko bako? Ŋmalɛi lɛ etsɔɔɔ. Shi kɛlɛ, gbɛ fɛɛ gbɛ ni Ehud kɛtsu nii lɛ, Eglon tsuji lɛ yɔseee nɔ ko amrɔ nɔŋŋ beni amɛna ni aŋmɛ shinaai lɛ amli lɛ. Amɛsusu kɛkɛ akɛ maŋtsɛ lɛ ‘miiwá enane.’

Be mli ni maŋtsɛ lɛ tsuji lɛ lilaa shi lɛ, Ehud jo foi. Kɛkɛ ni ebua emaŋbii lɛ anaa ni ekɛɛ: “Nyɛshaa foi kɛnyiɛa misɛɛ; ejaakɛ Yehowa eŋɔ nyɛhenyɛlɔi ni ji Moabbii lɛ ewo nyɛdɛŋ.” Kɛtsɔ Yordan foohei lɛ ni Ehud hii lɛ sá naa lɛ nɔ lɛ, amɛhaaa Moabbii ni bɛ hiɛnyiɛlɔ lɛ ajo foi kɛya amɛmaŋ. No hewɔ lɛ, “nakai be lɛ mli lɛ amɛgbe mɛi aaafee akpei nyɔŋma yɛ Moabbii lɛ ateŋ, hii hewalɔi kɛ kakalɔi sɔŋŋ, ni mɔ ko mɔ ko naa foijee he gbɛ. Ni aba Moab shi yɛ nakai gbi lɛ nɔ awo Israel nine shishi. Ni shikpɔŋ lɛ nɔ jɔ afii nyɔŋmai kpaanyɔ.”—Kojolɔi 3:25-30.

Nikasemɔi ni Wɔbaanyɛ Wɔkase

Nɔ ni tee nɔ yɛ Ehud gbii lɛ amli lɛ tsɔɔ wɔ akɛ kɛji wɔfee efɔŋ yɛ Yehowa hiɛ lɛ, amanehulu ni naa wa baajɛ mli kɛba. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Yehowa yeɔ ebuaa mɛi ni kɛ tsuitsakemɔ kuɔ amɛsɛɛ kɛyaa eŋɔɔ lɛ.

Ehud ŋaa lɛ ye omanye, jeee yɛ eŋaalee hewɔ ni asaŋ jeee hesaa ko ni henyɛlɔ lɛ bɛ lɛ hewɔ. Nyɔŋmɔ yiŋtoi ahe nitsumɔ damɔɔɔ adesa nifeemɔi anɔ. Yiŋtoo titri hewɔ ni Ehud ye omanye lɛ ji akɛ ená Nyɔŋmɔ sɛɛfimɔ, be mli ni efeɔ enii yɛ E-suɔmɔnaa nifeemɔ akɛ ekpɔ̃ E-webii lɛ, ni ji nifeemɔ ko ni anyɛŋ naa atsĩ lɛ kɛ gbee kpamɔ naa lɛ. Nyɔŋmɔ hala Ehud, “ni kɛji Yehowa tee kojolɔi ashi eha amɛ [ewebii] lɛ, no lɛ Yehowa fataa kojolɔ lɛ he.”—Kojolɔi 2:18; 3:15.