Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mose Wolo ni Ji Enyɔ lɛ Mli Saji Otii

Mose Wolo ni Ji Enyɔ lɛ Mli Saji Otii

Yehowa Wiemɔ lɛ Hiɛ Kã

Mose Wolo ni Ji Enyɔ lɛ Mli Saji Otii

EJI mɛi ni afee amɛ ‘nyɔji yɛ yiwalɛ nɔyeli shishi lɛ’ ahe anɔkwa saji. (2 Mose 1:13) Eji maŋ ko hu fɔmɔ he sane ni yɔɔ miishɛɛ. Wolo lɛ mli saji ni heɔ mɔ jwɛŋmɔ lɛ ekomɛi ji nibii ni yɔɔ naakpɛɛ, mlai kpakpai, kɛ kpeebuu lɛ maa. Enɛ titri ji nɔ ni yɔɔ Biblia mli wolo ni ji Mose Wolo ni Ji Enyɔ lɛ mli.

Hebri gbalɔ Mose ŋma, ni Mose Wolo ni Ji Enyɔ lɛ gbaa Israelbii lɛ aniiashikpamɔi ni fe afii 145 lɛ he sane—kɛjɛ Yosef gbele yɛ afi 1657 D.Ŋ.B. kɛbashi agbe kpeebuu lɛ maa naa yɛ afi 1512 D.Ŋ.B. Ni kɛlɛ, sane lɛ jeee yinɔsane kɛkɛ. Eji Nyɔŋmɔ wiemɔ, loo eshɛɛ sane kɛha adesai lɛ fã. Ni no hewɔ lɛ, ‘ehiɛ kã ni eyɛ hewalɛ.’ (Hebribii 4:12) Belɛ, Mose Wolo ni Ji Enyɔ lɛ hiɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ kɛha wɔ.

“NYƆŊMƆ NU AMƐKƆMƆYELI BOLƆMƆ LƐ”

(2 Mose 1:1–4:31)

Yakob seshibii ni yɔɔ Mizraim lɛ ayi bɔi famɔ oyayaayai akɛ atsɔ maŋtsɛ famɔ nɔ aha amɛna nɔ̃ akɛ nyɔji. Farao wo akpɔ po akɛ agbe Israel gbekɛbii hii fɛɛ. Mɔ ni je oshara ni tamɔ nɛkɛ mli ji abifao Mose ni eye nyɔji etɛ, ní Farao biyoo lɛ ŋɔ lɛ akɛ ebi lɛ. Eyɛ mli akɛ atsɔse Mose yɛ odehei awe lɛ moŋ, shi beni eye afii 40 lɛ, eyafi lɛ diɛŋtsɛ ewebii lɛ asɛɛ ni egbe Mizraimnyo ko. (Bɔfoi lɛ Asaji 7:23, 24) Enɛ nyɛ enɔ ni ejo foi, ni etee Midian. Jɛmɛ eyabote gbalashihilɛ mli yɛ, ni ehi shi akɛ tookwɛlɔ. Yɛ ŋa loo jwɛi ko ni miitso yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ lɛ mli lɛ, Yehowa kɛ nitsumɔ wo Mose dɛŋ akɛ eku esɛɛ eya Mizraim ni eyanyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ kɛjɛ nyɔji awe lɛ. Ahala enyɛmi nuu Aaron akɛ efee enaawielɔ.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

3:1—Mɛɛ osɔfo nɛkɛ Yetro ji? Yɛ blematsɛmɛi lɛ abeaŋ lɛ, weku yitso lɛ sɔmɔɔ akɛ osɔfo kɛha eweku lɛ. Eka shi faŋŋ akɛ Yetro ji blematsɛ kɛha Midianbii aweku ko. Akɛni Midianbii lɛ ji Abraham seshibii kɛtsɔ Ketura nɔ hewɔ lɛ, ekolɛ amɛyɛ Yehowa jamɔ he nilee.—1 Mose 25:1, 2.

4:11—Mɛɛ shishinumɔ naa Yehowa ‘bɔ mumui, toimulɔ, kɛ shwilafo’? Eyɛ mli akɛ yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ Yehowa ha mɛi tsɔmɔ shwilafoi kɛ toimulɔi moŋ, shi jeee lɛ ji mɔ ni kɛ kpai ni adesai jeɔ lɛ fɛɛ baa. (1 Mose 19:11; Luka 1:20-22, 62-64) Enɛɛmɛi baa yɛ esha ni ana akɛ gboshinii lɛ hewɔ. (Hiob 14:4; Romabii 5:12) Shi kɛlɛ, akɛni Nyɔŋmɔ eŋmɛ gbɛ ni shihilɛ nɛɛ ehi shi hewɔ lɛ, ebaanyɛ ewie yɛ lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ ‘ebɔ’ mumui, toimulɔ, kɛ shwilafo.

4:16—Mose baatsɔ “tamɔ” Aaron “Nyɔŋmɔ” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Mose ji Nyɔŋmɔ najiaŋdamɔlɔ. No hewɔ lɛ, Mose batsɔ “tamɔ” Aaron, ní wie Mose naa lɛ “Nyɔŋmɔ.”

Nikasemɔi Kɛha Wɔ:

1:7, 14. Yehowa fi ewebii lɛ asɛɛ beni awa amɛ yi yɛ Mizraim lɛ. Nakai nɔŋŋ ewajeɔ eŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Odasefoi lɛ yɛ yiwaa ni naa wa waa po mli.

1:17-21. Yehowa kaiɔ wɔ ‘ní ehi eha wɔ.’—Nehemia 13:31.

3:7-10. Yehowa nuɔ ewebii lɛ abolɔmɔ lɛ he.

3:14. Yehowa tsuɔ eyiŋtoi ahe nii kɛ̃. No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa akɛ ebaaha wɔhiɛnɔkamɔi ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ aba mli.

4:10, 13. Mose tsɔɔ akɛ ebɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ nyɛmɔ ni eyɔɔ ni ekɛaawie lɛ mli aahu akɛ be mli ni ama nɔ mi aha lɛ akɛ eyɛ ŋwɛi sɛɛfimɔ po lɛ, ekpa Nyɔŋmɔ fai koni etsu mɔ kroko ni ekɛ Farao ayawie. Shi kɛlɛ, Yehowa kɛ Mose tsu nii ni eha lɛ nilee kɛ hewalɛ ni he hiaa lɛ lɛ bɔni afee ni enyɛ etsu nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ lɛ he nii. Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔɔgbala wɔjwɛŋmɔ wɔma wɔfatɔɔi anɔ lɛ, eba akɛ wɔkɛ wɔhe baafɔ Yehowa nɔ ní wɔjɛ anɔkwayeli mli wɔtsu nitsumɔ ni akɛwo wɔdɛŋ akɛ wɔshiɛ ni wɔtsɔɔ nii lɛ he nii.—Mateo 24:14; 28:19, 20.

NIBII NI YƆƆ NAAKPƐƐ KƐ KPƆMƆ BA

(2 Mose 5:1–15:21)

Mose kɛ Aaron yapue yɛ Farao hiɛ, ni amɛbi ni aŋmɛ Israelbii lɛ agbɛ ni amɛyaye gbijurɔ amɛha Yehowa yɛ ŋa lɛ nɔ. Mizraim nɔyelɔ lɛ kɛ henɔwomɔ kpoo enɛ feemɔ. Yehowa kɛ Mose tsu nii ni ekɛ haomɔi ni eko nyiɛ eko sɛɛ ba. Haomɔ ni ji 10 lɛ nɔ pɛ sɛɛ dani Farao ha Israelbii lɛ tee. Shi, etsɛɛɛ ni lɛ kɛ etabilɔi lɛ bɔi amɛtiumɔ waa. Shi Yehowa kɛ yiwalaheremɔ ha kɛtsɔ Ŋshɔ Tsuru lɛ mli gbɛ ni egbá lɛ nɔ, ni ejie ewebii lɛ. Mizraimbii ni tiuɔ amɛ lɛ shiu yɛ be mli ni ŋshɔ lɛ naa muaa lɛ.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

6:3—Nyɔŋmɔ hako Abraham, Isak, kɛ Yakob ale egbɛi yɛ mɛɛ shishinumɔ naa? Blematsɛmɛi nɛɛ kɛ ŋwɛi gbɛi lɛ tsu nii ni amɛnine shɛ shiwooi anɔ kɛjɛ Yehowa ŋɔɔ. Ni kɛlɛ, amɛleee aloo amɛnáaa niiashikpamɔ ko ni kɔɔ Yehowa he akɛ lɛ ji mɔ ni haa nɛkɛ shiwoi nɛɛ baa mli kwraa lɛ.—1 Mose 12:1, 2; 15:7, 13-16; 26:24; 28:10-15.

7:1—Mɛɛ gbɛ nɔ aha Mose tsɔ ‘Nyɔŋmɔ eha Farao’ yɛ? Aha Mose ŋwɛi hewalɛ kɛ hegbɛ yɛ Farao nɔ. No hewɔ lɛ, ehe ehiaaa ni eshe nakai maŋtsɛ lɛ gbeyei.

7:22—Nɛgbɛ Mizraim osɔfoi lɛ na nu ni tsɔko lá lɛ kɛjɛ? Amɛbaanyɛ amɛkɛ nu ni amɛna kɛjɛ Nilo Faa lɛ mli dani haomɔ nɛɛ ba lɛ afee nakai. Amɛbaanyɛ amɛná nu ni tsɔko lá lɛ eko hu kɛjɛ nubui ni amɛaaje yɛ Nilo Faa lɛ hewɔhewɔ lɛ amli.—2 Mose 7:24.

8:26, 27—Mɛni hewɔ Mose kɛɛ akɛ Israelbii lɛ afɔleshaai lɛ baafee “Mizraimbii anihiinii” lɛ? Ajá kooloi srɔtoi yɛ Mizraim. No hewɔ lɛ, afɔleshaai ni atsĩ tã lɛ ha hewalɛ kɛ yiŋtsɔmɔ bafata kɛɛmɔ ni Mose kɛɛ akɛ aha Israelbii lɛ aya koni amɛyashã afɔle amɛha Yehowa lɛ he.

12:29—Namɛi abuɔ akɛ kromɔbii? Abuɔ hii pɛ akɛ kromɔbii. (4 Mose 3:40-51) Farao diɛŋtsɛ lɛ kromɔbi ni, shi agbeee lɛ. Eyɛ lɛ diɛŋtsɛ eweku. Jeee weku yitso lɛ agbe, shi moŋ weku lɛ mli kromɔbi agbe yɛ nɔ ni jɛ haomɔi nyɔŋma lɛ mli ba lɛ.

12:40—Be sɛɛkɛlɛ enyiɛ Israelbii lɛ kɛhi Mizraim shikpɔŋ lɛ nɔ? Nɔ ni fata afii 430 ni atsĩ tã yɛ biɛ lɛ he lɛ ji be ni Israelbii lɛ ye “yɛ Mizraim shikpɔŋ lɛ kɛ Kanaan shikpɔŋ lɛ nɔ” lɛ. Abraham ni eye afii 75 lɛ fo Eufrate Faa lɛ yɛ afi 1943 D.Ŋ.B. beni eyaa Kanaan lɛ. (1 Mose 12:4) Kɛjɛ no nɔ kɛbashi be mli ni Yakob ni eye afii 130 lɛ yabote Mizraim lɛ, efeɔ afii 215. (1 Mose 21:5; 25:26; 47:9) Enɛ tsɔɔ akɛ no sɛɛ lɛ Israelbii lɛ ye afii 215 yɛ Mizraim.

15:8—Ani Ŋshɔ Tsuru lɛ mli nui ni “fimɔ” lɛ wa diɛŋtsɛ? Hebri feemɔ wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “fimɔ” lɛ tsɔɔ nɔ ko ni emia, esuu loo eti. Akɛ nakai wiemɔ lɛ nɔŋŋ tsu nii yɛ Hiob 10:10 ni akɛto fufɔ mli nu ni aaaha emli afi ni etsɔ keesuu he. No hewɔ lɛ, nui ni fimɔ lɛ etsɔɔɔ akɛ nui lɛ wa keketee, tamɔ ais. Kɛ́ “boka kɔɔyɔɔ ni naa wa” ni atsĩ tã yɛ 2 Mose 14:21 lɛ yɛ ŋanii bɔ ni eeeha nui lɛ awa lɛ, kulɛ ŋwanejee ko bɛ he akɛ abaawie fɛi babaoo ni ba lɛ he. Akɛni jeee nɔ ko ni anaa hiɛ nui lɛ amli hewɔ lɛ, amɛbatamɔ nui ni efimɔ, eshɔ̃ loo ewa.

Nikasemɔi Kɛha Wɔ:

7:14–12:30. Haomɔi nyɔŋma lɛ baaa yɛ heniianaa. Atsɔ hiɛ agba, ni amɛba mli taakɛ atsɔɔ lɛ pɛpɛɛpɛ. Kwɛ bɔ ni ba ni amɛba mli pɛpɛɛpɛ lɛ tsɔɔ bɔ ni Bɔlɔ lɛ yɔɔ hewalɛ yɛ nu, hulu, kooloi bibii ni filikiɔ, kooloi, kɛ adesai anɔ ha! Haomɔi lɛ hu tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ baanyɛ akpata ehenyɛlɔi ahiɛ yɛ be mli ni ebuɔ ejalɔi lɛ ahe.

11:2; 12:36. Yehowa jɔɔ ewebii lɛ. Eka shi faŋŋ akɛ, ekwɛ koni awo Israelbii lɛ nyɔmɔ yɛ nii ni amɛtsu yɛ Mizraim lɛ hewɔ. Amɛbote maŋ lɛ mli akɛ gbɔmɛi ni yeɔ amɛhe, jeee ta mli nomii ni abaafee amɛ nyɔji.

14:30. Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa baakpɔ ejalɔi lɛ yɛ ‘amanehulu kpeteŋkpele’ ni baa lɛ mli.—Mateo 24:20-22; Kpojiemɔ 7:9, 14.

YEHOWA TO TEOKRASE MAŊ KO HE GBƐJIANƆ

(2 Mose 15:22–40:38)

Beni Israelbii lɛ shi Mizraim sɛɛ nyɔji etɛ lɛ, amɛbabɔ nsra yɛ Sinai Gɔŋ lɛ shishi. Jɛmɛ amɛnine shɛ Kitai Nyɔŋma lɛ kɛ mlai krokomɛi anɔ yɛ, amɛkɛ Yehowa bote kpaŋmɔ mli, ni amɛbatsɔ teokrase maŋ. Mose yahi gɔŋ lɛ nɔ gbii 40, ni enine shɛ famɔi ni kɔɔ anɔkwa jamɔ kɛ gbɛ ni aaatsɔ nɔ ama Yehowa kpeebuu ni ji sɔlemɔwe fioo lɛ anɔ. Beni be shwieɔ mli lɛ, Israelbii lɛ fee shika tsinabi amaga ni amɛja lɛ. Beni Mose kpeleke shi kɛjɛ gɔŋ lɛ nɔ lɛ, ena enɛ, ni ewo emli la aahu akɛ ejwara tɛi tɛtrɛbii enyɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ lɛ. Yɛ be mli ni agbala wɔŋjalɔi ni fee efɔŋ nɛɛ atoi sɛɛ lɛ, eku sɛɛ ekwɔ gɔŋ lɛ ni enine yashɛ tɛi tɛtrɛbii krokomɛi anɔ. Beni Mose ku esɛɛ kɛba lɛ, aje kpeebuu lɛ maa shishi. Beni Israel yeɔ afi yɛ eheyeli lɛ mli lɛ, no mli lɛ agbe nɛkɛ kpeebuu ni yɔɔ naakpɛɛ nɛɛ hewɔ kɛ emli nibii lɛ fɛɛ ahe nitsumɔ naa fɛfɛo, ni awo ama shi. Kɛkɛ ni Yehowa kɛ emumɔ lɛ wo mli obɔ.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

20:5—Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa “woɔ tsɛmɛi atɔmɔi anyɔmɔ” kɛyashiɔ wɔsɛɛ yinɔbii anɔ yɛ? Kɛ́ mɔ aŋkro ko da kɛshɛ gbɛnaanii ahe nitsumɔ he lɛ, adamɔɔ lɛ diɛŋtsɛ ejeŋba kɛ esubaŋ nɔ akojoɔ lɛ. Shi, beni Israel maŋ lɛ tsɔ ehe kɛtee wɔŋjamɔ he lɛ, ena enɛ mli amanehulu yɛ yinɔi babaoo mli. Israelbii anɔkwafoi lɛ po nu maŋ muu lɛ fitemɔ yɛ jamɔ mli ní ha emuuyeli mlihiɛmɔ bafee nɔ ni wa kɛha amɛ lɛ he.

23:19; 34:26—Mɛni famɔ akɛ akahoo toobi yɛ enyɛ fufɔ mli lɛ tsɔɔ? (NW) Abɔ amaniɛ akɛ toobi ni afɔ lɛ etsɛko ni ahoɔ lɛ yɛ enyɛ fufɔ mli lɛ ji wɔŋjalɔi anifeemɔ ni asusuɔ akɛ akɛhaa nugbɔ nɛɔ. Kɛfata he lɛ, akɛni akɛ nyɛ lɛ fufɔ lɛ lɛɔ ebi lɛ hewɔ lɛ, hoomɔ ni aaahoo ebi lɛ yɛ mli lɛ baanyɛ afee yiwalɛ nifeemɔ. Mla nɛɛ tsɔɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ akɛ esa akɛ amɛjie musuŋtsɔlɛ kpo.

23:20-23—Namɔ ji bɔfo ni atsĩ etã yɛ biɛ lɛ, ni Yehowa gbɛi “yɛ emli” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Eka shi faŋŋ akɛ bɔfo nɛɛ ji Yesu yɛ be mli ni ebako shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Lɛ ji mɔ ni akɛ lɛ tsu nii koni etsɔɔ Israelbii lɛ gbɛ yɛ gbɛ ni amɛfaa kɛyaa Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. (1 Korintobii 10:1-4) Yehowa gbɛi lɛ “yɛ emli” kɛ shishinumɔ akɛ, Yesu ji mɔ titri ni fiɔ e-Tsɛ lɛ gbɛi lɛ sɛɛ ni etseɔ he.

32:1-8, 25-35—Mɛni hewɔ agbalaaa Aaron toi yɛ shika tsinabi amaga ni efee lɛ hewɔ lɛ? Aaron naaa wɔŋjamɔ lɛ he tsui. Yɛ sɛɛ mli lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ eyafata enanemɛi Levibii lɛ ahe kɛdamɔ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ, ni amɛte shi amɛshi mɛi ni teɔ shi woɔ Mose lɛ. Beni akpata mɛi ni yeɔ fɔ lɛ ahiɛ sɛɛ lɛ, Mose kai gbɔmɛi lɛ akɛ amɛfee esha kpele, ni miitsɔɔ akɛ yɛ Aaron sɛɛ lɛ, ana mɛi krokomɛi hu mɔbɔ.

33:11, 20—Nyɔŋmɔ kɛ Mose wie “hiɛ kɛ hiɛ” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Nɛkɛ wiemɔ nɛɛ tsɔɔ sanegbaa ni mli wa ni yaa nɔ yɛ mɛi enyɔ ateŋ. Mose kɛ Nyɔŋmɔ najiaŋdamɔlɔ ko wieɔ, ni enine shɛɔ gbɛtsɔɔmɔi anɔ kɛjɛɔ Yehowa dɛŋ kɛtsɔ enajiaŋdamɔlɔ lɛ ni ekɛ lɛ wieɔ naabu kɛ naabu lɛ nɔ. Shi Mose enaaa Yehowa, ejaakɛ ‘mɔ ko mɔ ko nyɛŋ ana Nyɔŋmɔ, ni eyi ana wala.’ Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa diɛŋtsɛ kɛ Mose ewieee. Galatabii 3:19 lɛ kɛɔ akɛ: Mla lɛ, “ŋwɛibɔfoi anɔ atsɔ awo, yɛ mlidamɔlɔ dɛŋ.”

Nikasemɔi Kɛha Wɔ:

15:25; 16:12. Yehowa kwɛɔ ewebii lɛ jogbaŋŋ.

18:21. Esa akɛ hii ni ahalaa amɛ awoɔ nɔkwɛmɔ gbɛhei amli yɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ afee mɛi hu ni yɔɔ nyɛmɔ, Nyɔŋmɔ gbeyeishelɔi, anɔkwafoi, kɛ mɛi ni efeee pɛsɛmkunya.

20:1–23:33. Yehowa ji Mlawolɔ ni nɔ kwɔ fe fɛɛ. Kɛ́ Israelbii lɛ bo emlai lɛ atoi lɛ, ehaa amɛjaa lɛ yɛ gbɛjianɔtoo kpakpa naa kɛ gbɛ ni yɔɔ miishɛɛ nɔ. Yehowa yɛ teokrase gbɛjianɔtoo ŋmɛnɛ. Kɛ́ wɔkɛ lɛ fee ekome lɛ, no lɛ ebaaha wɔná miishɛɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ.

Nɔ ni Etsɔɔ Diɛŋtsɛ Kɛha Wɔ

Mɛni Mose Wolo ni Ji Enyɔ lɛ jieɔ lɛ kpo etsɔɔ wɔ yɛ Yehowa he? Ehaa wɔnaa lɛ akɛ Nihalɔ ni yɔɔ suɔmɔ, Kpɔlɔ ni anyɛŋ akɛ mɔ ko ato ehe, kɛ Mɔ ni Haa eyiŋtoi Baa mli. Eji teokrase gbɛjianɔtoo Nyɔŋmɔ.

Yɛ be mli ni osaa ohe yɛ daa otsi Biblia kanemɔ kɛha Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ he lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ nɔ ni okase kɛjɛ Mose Wolo ni Ji Enyɔ lɛ mli lɛ baatsirɛ bo waa. Beni osusuɔ nɔ ni aŋma yɛ fã ni ji “Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo” lɛ he lɛ, obaana Ŋmalɛ mli saji komɛi ahe shishinumɔ ni mli kwɔ. Saji ni yɔɔ “Nikasemɔi Kɛha Wɔ” lɛ shishi lɛ baatsɔɔ bo bɔ ni ooofee ni ona Biblia kanemɔ kɛha otsi lɛ he sɛɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24, 25]

Yehowa kɛ nitsumɔ wo nuu heshibalɔ Mose dɛŋ koni enyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ kɛjɛ nyɔŋyeli mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Haomɔi nyɔŋma lɛ tsɔɔ akɛ Bɔlɔ lɛ yɛ hewalɛ yɛ nu, hulu, kooloi bibii ni filikiɔ, kooloi, kɛ adesai anɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26, 27]

Yehowa tsɔ Mose nɔ eto Israelbii lɛ ahe gbɛjianɔ akɛ teokrase maŋ