Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Ohiɛ Yɛ Nyam Fe Gɔji Lɛ’

‘Ohiɛ Yɛ Nyam Fe Gɔji Lɛ’

Yehowa Adebɔɔ Ni Yɔɔ Fɛo Waa lɛ

‘Ohiɛ Yɛ Nyam Fe Gɔji Lɛ’

FUJI GƆŊ lɛ nɔ ni adamɔɔ akwɛɔ hulu shitee lɛ ji niiashikpamɔ ko ni hiɛ kpaŋ nɔ. Hulu kpɛmɔ ni tamɔ la lɛ gbɛɔ eshwaa ŋwɛi, ni ekpɛɔ snoo yɛŋ kɛ lasu gɔŋ tɛsaa ni yɛɔ fioo lɛ nɔ. Beni jetsɛreɔ lɛ, gɔŋ lɛ nɔ ni etse lɛ gbɛɔ eshwaa oya kɛyaa kilomitai abɔ kɛshwieɔ gɔŋkpɔi kɛ jɔɔi lɛ amli.

Taakɛ Fuji Gɔŋ—ni tsutsu ko lɛ aŋmala yɛ niŋmaai amli ni eshishi ji “nɔ ko kɛ lɛ yeee egbɔ”—lɛ ji lɛ, gɔji wuji haa wɔnaa kpɛɔ wɔhe be fɛɛ be. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ehaa wɔnuɔ he akɛ wɔjeee nɔ ko kɛ́ akɛto amɛdalɛ lɛ he lɛ! Gɔji lɛ anɔkwɔlɔ aahu akɛ, mɛi babaoo heɔ amɛyeɔ akɛ amɛyiteŋ grɔŋŋ lɛ, ni bei pii lɛ, eboteɔ atatui lɛ amli lɛ ji nyɔŋmɔi ashia.

Nyɔŋmɔ koome pɛ ni gɔji ni kwɔlɔ lɛ jieɔ eyi lɛ ji amɛ-Bɔlɔ ni he esa, ni ji Yehowa. Lɛ pɛ ji “mɔ ni Shɔ̃ gɔji” lɛ. (Amos 4:13) Shikpɔŋ lɛ mlijaa ejwɛ mli ekome ji gɔji, ni beni Nyɔŋmɔ bɔ wɔshibɔlemɔ ŋulami lɛ, eto nibii ni naagbee mli lɛ, amɛbaafee gɔji kɛ gɔji ni tsara nɔ fɛfɛji lɛ shishi. (Lala 95:4) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, aheɔ ayeɔ akɛ tsakemɔi wuji komɛi ni ba yɛ shikpɔŋ lɛ shishi tɔ̃ɔ lɛ kɛ shikpɔŋ lɛ fãi komɛi ni tsirɛ amɛhe lɛ kɛ Himalaya gɔji ni tsara nɔ lɛ, kɛ Andes gɔji lɛ ba.

Wɔ akɛ adesai lɛ, wɔnuuu bɔ ni fee kɛ nɔ hewɔ ni gɔji ba shihilɛ mli lɛ shishi jogbaŋŋ. Eji anɔkwale akɛ, wɔnyɛŋ wɔha sanebimɔi nɛɛ ni akɛshwie Hiob jalɔ lɛ hiɛ lɛ ahetoo: “Beni [Mi Yehowa] mito shikpɔŋ lɛ shishi lɛ, nɛgbɛ oyɔɔ? . . . Mɛni mli aŋɔ eshishi nii lɛ atsɛkɛ?”—Hiob 38:4-6.

Shi kɛlɛ, wɔle akɛ wɔwala shihilɛ damɔ gɔji lɛ anɔ. Atsɛ amɛ akɛ adebɔɔ nu jɛɛhei, ejaakɛ anáa faai wuji fɛɛ kɛjɛɔ gɔji amli, ni gbɔmɛi amlijaa fã ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ kɛ amɛhe fɔɔ gɔji anɔ kɛha nu. (Lala 104:13) Taakɛ wolo tɛtrɛɛ ni ji New Scientist lɛ tsɔɔ lɛ, “anaa je lɛŋ tsei titrii 20 ni woɔ niyenii lɛ ateŋ ekpaa yɛ gɔji anɔ.” Yɛ shihilɛhei ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee ni ewo he shi lɛ mli lɛ, “shikpɔŋ lɛ nɔ aaaba abele babaoo kɛyashwie gɔji lɛ ayiteaŋ.”—Lala 72:16; 2 Petro 3:13.

Kɛha mɛi babaoo lɛ, kɛ́ atsĩ gɔji atã lɛ, ehaa amɛkaiɔ Europa Alps Gɔji lɛ. Gɔji nɛɛ, ní Civetta Gɔŋ ni atsɔɔ yɛ biɛ lɛ fata he lɛ yeɔ amɛ-Bɔlɔ lɛ he odase yɛ gbɛ ni yɔɔ fɛo nɔ. (Lala 98:8) Amɛjieɔ Yehowa, ni ji mɔ ni “ŋɔɔ gɔji lɛ mamɔɔ shi shiŋŋ yɛ ehewalɛ lɛ naa” lɛ yi.—Lala 65:7. *

Eji anɔkwale akɛ, bɔ ni Alps Gɔji lɛ yɔɔ fɛo ha, kɛ amɛnɔ grɔŋŋ ni ais ehà nɔ ni eko tsa eko, amɛnɔ kpataa ni snoo ehà nɔ lɛ, amɛmli jɔɔi kɛ kpaakpoi, kɛ amɛnɔ tɛtrɛɛ ni jwɛifɔ kwɛ̃ɔ yɛ nɔ lɛ yɛ gbeyei kɛ naakpɛɛ. Maŋtsɛ David tsɛ Yehowa akɛ ‘Mɔ ni haa jwɛi kwɛ̃ɔ yɛ gɔji anɔ.’—Lala 147:8.

Ekolɛ, gɔji ni tsara nɔ—tamɔ gɔŋkpɔi nɛɛ ni yɔɔ Guilin, China—lɛ bɛ fɛo fe Alps Gɔji lɛ moŋ, shi amɛhu amɛyɛ fɛo yɛ gbɛ ni yɔɔ srɔto kwraa nɔ. Yɛ Li Faa lɛ naa gbɛ lɛ, kaaloo tɛi kɛ amɛnaa piɔpiɔ ni ato naa lɛ fɛo haa mɛi ni basaraa jɛmɛ lɛ anaa kpɛɔ amɛhe. Faai ni mli tse ni anaa ni miiho kɛmiitsɔ gɔŋkpɔi ni nɔ ewo afua nɛɛ mli lɛ baanyɛ aha mɔ ko akai lalatsɛ lɛ wiemɔi nɛɛ akɛ: “[Yehowa] ohaa faai anaa jeɔ yɛ jɔɔi amli, amɛhoɔ yɛ gɔji lɛ ateŋ.”—Lala 104:10.

Gɔji haa wɔnaa kpɛɔ wɔhe yɛ gbɛ ni ja nɔ ejaakɛ amɛhaa wɔyɔseɔ akɛ amɛji Bɔlɔ lɛ nikeenii ni suɔmɔ yɔɔ mli kɛha adesai ahilɛ-kɛ-hamɔ kɛ amɛmiishɛɛ namɔ lɛ fã ko ni yɔɔ naakpɛɛ. Shi kɛlɛ, eyɛ mli akɛ gɔji yɛ gbeyei moŋ, shi anyɛŋ akɛ amɛ ato Yehowa agbojee lɛ he. Hɛɛ ‘ehiɛ yɛ nyam fe gɔji lɛ.’—Lala 76:5.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 8 Kwɛmɔ 2004 Calendar of Jehovah’s Witnesses, March/April lɛ mli.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Gbɔmɛi ayifalɛ 100 mlijaa 10 yɛ gɔji ahe. Shi enɛ jeee gbɛtsii nii ni mɛi ni jajeɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ nyɛɛɛ aye nɔ. Kristofoi sɔɔlɔi nɛɛ bɛ deka kwraa yɛ hei ni gɔji ni nɔ kwɔlɔ lɛ yɔɔ lɛ babaoo amli. Ni “kwɛ bɔ ni sanekpakpa jajelɔ ní shiɛɔ hejɔlɛ lɛ, sanekpakpa jajelɔ ní shiɛɔ yiwalaheremɔ lɛ naji yɔɔ fɛo yɛ gɔji lɛ anɔ!”—Yesaia 52:7.

Lalatsɛ lɛ la akɛ: “Gɔji somoromoi lɛ anɔ̃ ji tɛsaaiaŋ abotiai.” (Lala 104:18, NW) Tɛsaaiaŋ abotiai, tamɔ nɔ ni atsɛɔ amɛ Nubian ibex ni yɔɔ fɛo ni eje koji lɛ fata kooloi ni hiɔ gɔji anɔ lɛ ateŋ babaoo ni shãneee lɛ ahe. Amɛnyiɛɔ tɛsaai kpɔbii ni yɔɔ fintɔŋŋ tsɔ bɔ ni etamɔ nɔ ni anyɛŋ atsɔ nɔ lɛ anɔ. Awula tɛsaaiaŋ abotia lɛ jogbaŋŋ koni ehi hei ni anyɛɛɛ aya jɛmɛ. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, enɛ damɔ bɔ ni áfee enaji koklotoi lɛ aha lɛ nɔ. Gbɛ ni kã abotia lɛ waobii ateŋ lɛ mli baanyɛ agbele yɛ etsiimɔ shishi, ni ehaa ekpitiɔ shikpɔŋ kɛ́ edamɔ shi loo eenyiɛ yɛ tɛsaai ni yɔɔ fintɔŋŋ lɛ anɔ. Hɛɛ, tɛsaaiaŋ abotia lɛ ji ŋaalee he gbɛjianɔtoo ko ni nɔ bɛ!

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Fuji Gɔŋ, Honshu, Japan