Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Ojwɛŋmɔ yɛ Nyɔmɔwoo lɛ Nɔ?

Ani Ojwɛŋmɔ yɛ Nyɔmɔwoo lɛ Nɔ?

Ani Ojwɛŋmɔ yɛ Nyɔmɔwoo lɛ Nɔ?

HELA lɛ mli woɔ wu fiofio. Yɛ shishijee mli lɛ, ebaa bɔ ni mɔ naa nii ehaa lɛ shi. Kɛji atsaaa lɛ, ebaanyɛ ehà hiŋmɛi lɛ nɔ. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, ebaanyɛ ekaha ona nii dɔŋŋ. Mɛni ni? No ji Glaucoma (hela ko ni shwilaa mɔ)—ni ji nɔ titri ni haa ashwilaa lɛ.

Taakɛ bɔ pɛ ni wɔbaanyɛ wɔshwila fiofio ni naagbee mli lɛ wɔshwila kwraa lɛ, nakai nɔŋŋ wɔbaanyɛ wɔŋmɛɛ ninaa henɔ ko ni jara wa kwraa fe no—wɔmumɔŋ ninaa. No hewɔ lɛ, ehe miihia koni wɔha mumɔŋ nibii afee nibii ni he hiaa wɔ fe fɛɛ.

Ní Wɔɔha Wɔjwɛŋmɔ Ahi Nyɔmɔwoo lɛ Nɔ

Nɔ ni fata “nii ni anaaa” lɛ ahe ji anunyam nyɔmɔwoo ni ji naanɔ wala, ní Yehowa kɛhaa enɔkwafoi lɛ. (2 Korintobii 4:18) Yɛ anɔkwale mli lɛ, yiŋtoo titri hewɔ ni Kristofoi sɔmɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ ji akɛ amɛsumɔɔ lɛ. (Mateo 22:37) Kɛfata he lɛ Yehowa miisumɔ ni wɔkpa wɔjweremɔ nɔ lɛ gbɛ. Eesumɔ koni wɔna lɛ akɛ Tsɛ ni nine kpɔɔ, ni ji “mɛi ni taoɔ esɛɛ gbɛ lɛ anyɔmɔwolɔ.” (Hebribii 11:6) No hewɔ lɛ, mɛi ni le Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ ni amɛsumɔɔ lɛ lɛ buɔ jɔɔmɔi ni ewo shi lɛ akɛ amɛjara wa ni amɛmiikpa emlibaa gbɛ.—Romabii 8:19, 24, 25.

Wolo tɛtrɛɛ nɛɛ kɛ ehefatalɔ Awake! lɛ kanelɔi babaoo náa nitɛŋmɔi ni akɛfeɔ Paradeiso ni baa lɛ he mfoniri lɛ ahe miishɛɛ. Eji anɔkwale akɛ, wɔleee bɔ ni Paradeiso shikpɔŋ lɛ baaji aha pɔtɛɛ, ni mfonirii ni akala lɛ ji nitɛŋmɔi ahe nɔkwɛmɔnii ni damɔ Biblia mli saji tamɔ Yesaia 11:6-9 lɛ nɔ kɛkɛ. Kɛfata he lɛ, Kristofonyo yoo ko kɛɛ akɛ: “Kɛji akɛ mina Paradeiso ni baaba lɛ he mfoniri yɛ Buu-Mɔɔ Awake! lɛ mli lɛ, mipɛiɔ amɛmli jogbaŋŋ mikwɛɔ, taakɛ mɔ ko baafee yɛ gbɛfaa he wolo ko he lɛ. Mibɔɔ mɔdɛŋ koni mana mihe yɛ jɛmɛ, ejaakɛ biɛ ji he ni mihiɛ kã nɔ akɛ mahi yɛ Nyɔŋmɔ be ni sa mli.”

Bɔfo Paulo nu he nakai nɔŋŋ yɛ ‘etsɛmɔ ni jɛ ŋwɛi’ lɛ he. Ebuuu ehe akɛ mɔ ni nine eshɛ nɔ momo, ejaakɛ esa akɛ eye anɔkwa kɛyashi naagbee. Shi etee nɔ ‘epele nii ni yɔɔ hiɛgbɛ lɛ ahe moŋ.’ (Filipibii 3:13, 14) Nakai nɔŋŋ hu Yesu ŋmɛ etsui shi yɛ sɛŋmɔtso nɔ gbele mli ‘yɛ nyamɔ ni ka ehiɛ lɛ hewɔ.’—Hebribii 12:2.

Ani oyiŋ efee bo kɔshikɔshi be ko pɛŋ akɛ obaabote jeŋ hee lɛ mli? Ebaafee nɔ ni hi jogbaŋŋ akɛ wɔkɛ wɔhe efɔŋ wɔhe nɔ fe nine, akɛni naanɔ wala jweremɔ nɔ lɛ námɔ damɔ anɔkwa ni wɔɔye kɛyashi naagbee lɛ nɔ lɛ hewɔ. (Mateo 24:13) Shi kɛlɛ, kɛji wɔmiibɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔɔnyɛ koni wɔshɛ Nyɔŋmɔ taomɔnii lɛ ahe lɛ, no lɛ esa akɛ wɔná hekɛnɔfɔɔ akɛ wɔyɛ nɔ ni wɔɔdamɔ wɔná hekɛnɔfɔɔ akɛ wɔnine baashɛ nyɔmɔwoo lɛ nɔ. Kaimɔ akɛ Yehowa ‘sumɔɔɔ akɛ mɛi komɛi alaaje, shi moŋ akɛ mɛi fɛɛ atsake amɛtsui.’ (2 Petro 3:9) Kɛji akɛ wɔkɛ wɔhe fɔ Yehowa nɔ lɛ, ebaaye ebua wɔ koni wɔnine ashɛ oti ni ma wɔhiɛ lɛ nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ebaafee nɔ ni kɛ esui lɛ kpãaa gbee, kɛji akɛ eeetao nɔ ko ni baaha mɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ yɛ anɔkwale mli koni amɛsa ehiɛ lɛ afee mɛi ni esaaa.—Lala 103:8-11; 130:3, 4; Ezekiel 18:32.

Le ni wɔɔle bɔ ni Yehowa nuɔ he ehaa yɛ ewebii ahe lɛ haa wɔ hiɛnɔkamɔ—ni ji su ko ni he hiaa tamɔ wɔhemɔkɛyeli lɛ nɔŋŋ. (1 Korintobii 13:13) Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “hiɛnɔkamɔ” yɛ Biblia lɛ mli lɛ hiɛ shishinumɔ ni tsɔɔ hehiamɔ ni “akɛkpaa nɔ kpakpa gbɛ.” Akɛni hiɛnɔkamɔ ni tamɔ nɛkɛ yɛ bɔfo Paulo jwɛŋmɔ mli hewɔ lɛ, eŋma akɛ: “Wɔmiitao akɛ nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ atsɔɔ nɛkɛ mɔdɛŋbɔɔ nɛɛ nɔŋŋ, koni ama nɔhiɛkamɔ lɛ nɔ mi kɛyashi naagbee, koni nyɛkafee kpɔkee, shi moŋ nyɛkɔ mɛi ní tsɔɔ hemɔkɛyeli kɛ tsuishitoo nɔ náa shiwoi lɛ anane.” (Hebribii 6:11, 12) Kadimɔ akɛ, kɛji akɛ wɔtee nɔ wɔsɔmɔ Yehowa yɛ anɔkwayeli mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ wɔhiɛnɔkamɔ lɛ baaba mli. Ákɛ hiɛnɔkamɔi ni tamɔɔɔ je lɛŋ nɔ lɛ, nɛkɛ hiɛnɔkamɔ nɛɛ “wooo mɔ hiɛgbele.” (Romabii 5:5) No hewɔ lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔhiɛ wɔhiɛnɔkamɔ lɛ mli koni efee faŋŋ yɛ wɔjwɛŋmɔ mli?

Bɔ ni Wɔɔfee Wɔha Wɔmumɔŋ Ninaa Aya Hiɛ

Wɔhiŋmɛi nɛɛ nyɛŋ ana nibii enyɔ yɛ be kome too lɛ nɔŋŋ mli. Nakai nɔŋŋ eji anɔkwale yɛ wɔmumɔŋ hiŋmɛi he. Eka shi faŋŋ akɛ wɔjwɛŋmɔ ni aaahi nibii ni yɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ gbɛjianɔtoo lɛ mli nɔ lɛ baajie jeŋ hee ni Nyɔŋmɔ ewo shi yɛ he lɛ kɛjɛ wɔjwɛŋmɔi amli yɛ gbɛ ko nɔ. Beni be shwieɔ mli lɛ, ekolɛ nɛkɛ je ni yɔɔ tuutuu ni he bɛ sɛɛnamɔ tsɔ lɛ fɛo lɛ baata, ni ebaalaaje kwraa ni anaaa. Mɛɛ oshara po enɛ baaji nɛkɛ! (Luka 21:43) No hewɔ lɛ, kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔɔha ‘wɔhiŋmɛi nɔ atse’—nɔ ni hiɛ kã Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ naanɔ wala he nyɔmɔwoo lɛ nɔ!—Mateo 6:22.

Ebɛ mlɛo akɛ aaaha hiŋmɛi lɛ nɔ atse be fɛɛ be. Daa gbi shihilɛ mli naagbai gbalaa wɔjwɛŋmɔ, ni ehaoɔ wɔjwɛŋmɔ—kaai tete po—baanyɛ aba wɔshihilɛ mli. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔha wɔjwɛŋmɔ ahi Maŋtsɛyeli lɛ kɛ jeŋ hee ni Nyɔŋmɔ ewo he shi lɛ anɔ yɛ shihilɛi ni tamɔ enɛɛmɛi amli, ni wɔkuuu wɔhiɛ wɔfɔɔɔ nifeemɔi krokomɛi ni he hiaa lɛ anɔ? Nyɛhaa wɔsusua gbɛ̀i etɛ he wɔkwɛa.

Kasemɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ daa. Biblia kanemɔ kɛ Biblia kasemɔ woji lɛ akasemɔ daa lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔha wɔjwɛŋmɔ ahi mumɔŋ nibii anɔ. Eji anɔkwale akɛ ekolɛ wɔkɛ afii babaoo ekase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ moŋ, shi esa akɛ wɔya nɔ wɔkase, taakɛ bɔ ni ebiɔ ni wɔya nɔ wɔye niyenii diɛŋtsɛ bɔni afee ni wɔnyɛ wɔhi wala mli lɛ. Wɔkpaaa niyeli akɛni wɔye nii shii abɔ yɛ be ni eho lɛ amli lɛ hewɔ. No hewɔ lɛ ekɔɔɔ he eko bɔ ni wɔle Biblia lɛ mli wɔha lɛ, ebiɔ ni wɔya nɔ wɔye mumɔŋ niyenii ni yɔɔ mli lɛ daa bɔni afee ni eha wɔhiɛ wɔhiɛnɔkamɔ lɛ mli, ni ewaje wɔhemɔkɛyeli kɛ suɔmɔ lɛ.—Lala 1:1-3.

Kɛ hiɛsɔɔ ajwɛŋ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ. Mɛni hewɔ ni nii anɔjwɛŋmɔ he hiaa lɛ? Yiŋtoi enyɔ ahewɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, nii anɔ jwɛŋmɔ haa wɔnuɔ nɔ ni wɔkane lɛ shishi koni wɔná tsuiŋ hiɛsɔɔ wɔha lɛ. Nɔ ni ji enyɔ, nii anɔ jwɛŋmɔ haaa wɔhiɛ akpa Yehowa, enaakpɛɛ nitsumɔi lɛ, kɛ hiɛnɔkamɔ ni ekɛfɔ wɔhiɛ lɛ nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Israelbii ni kɛ Mose shi Mizraim lɛ kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛhiŋmɛii na Yehowa hewalɛ kpeteŋkpele lɛ kpojiemɔ. Amɛna suɔmɔ mli ni ejɛ ebu amɛhe lɛ beni enyiɛ amɛhiɛ koni amɛnine ashɛ amɛgboshinii lɛ anɔ lɛ. Kɛlɛ, beni Israelbii lɛ yashɛ ŋa ni kã shi kɛyaa Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, amɛbɔi huhuuhu wiemɔ, ni amɛkɛtsɔɔ hemɔkɛyeli ni amɛbɛ. (Lala 78:11-17) Mɛni ji amɛnaagba lɛ?

Gbɔmɛi lɛ jie amɛjwɛŋmɔ kɛjɛ Yehowa kɛ naakpɛɛ hiɛnɔkamɔ ni ekɛfɔ amɛhiɛ lɛ nɔ ni amɛkɛ amɛhiɛ yafɔ miishɛɛ ni amɛaaná amrɔ nɔŋŋ lɛ kɛ heloonaa nibii ahe susumɔi anɔ. Yɛ naakpɛɛ okadii ni Israelbii lɛ diɛŋtsɛ kɛ amɛhiŋmɛii na lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛteŋ mɛi babaoo batsɔmɔ huhuuhu wielɔi ni bɛ hemɔkɛyeli. Lala 106:13 lɛ kɛɛ akɛ: “Shi etsɛɛɛ ni amɛhiɛ kpa [Yehowa] enitsumɔi lɛ anɔ.” (wɔma efã ko nɔ mi.) Anyagbafeemɔ ni tamɔ nɛkɛ ni naajiemɔ ko bɛ he lɛ ha nakai yinɔ lɛ eyashɛɛɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ.

No hewɔ lɛ, kɛji akɛ ookane Ŋmalɛi lɛ loo Biblia kasemɔ woji lɛ, hemɔ be koni okɛjwɛŋ nɔ ni okaneɔ lɛ he. Nii anɔjwɛŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ he miihia waa kɛha omumɔŋ hewalɛnamɔ kɛ dalɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛji akɛ ookane Lala 106 ni atsɛ efã ko yisɛɛ yɛ yiteŋgbɛ lɛ, jwɛŋmɔ Yehowa sui lɛ ahe. Kwɛ bɔ ni ekɛ Israelbii lɛ ye yɛ tsuishitoo kɛ mɔbɔnalɛ naa eha. Kwɛmɔ bɔ ni efee nɔ fɛɛ nɔ ni eeenyɛ koni ekɛye ebua amɛ ni amɛyashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ. Kadimɔ bɔ ni amɛtee nɔ amɛtse atua amɛshi lɛ. Feemɔ hejaramɔ kɛ piŋmɔ ni Yehowa ná beni gbɔmɛi ni yi wa ni hiɛ esɔɔɔ nɔ lɛ kaa emlihilɛ kɛ tsuishitoo lɛ fe nine lɛ he mfoniri okwɛ. Kɛfata he lɛ, kuku 30 kɛ 31, ni tsɔɔ Pinehas shiŋŋfeemɔ, kɛ shidaamɔ ni ekãa yɔɔ mli ni ekɔ kɛha jalɛnifeemɔ lɛ ni wɔɔjwɛŋ nɔ lɛ, haa wɔnáa nɔmimaa akɛ Yehowa hiɛ kpaaa enɔkwafoi lɛ anɔ, ni ákɛ ewoɔ amɛ nyɔmɔ babaoo.

Kɛ Biblia shishitoo mlai atsu nii yɛ oshihilɛ mli. Beni wɔnyiɛɔ Biblia shishitoo mlai asɛɛ lɛ, wɔ diɛŋtsɛ wɔnaa akɛ Yehowa ŋaawoo lɛ tsuɔ nii. Abɛi 3:5, 6 lɛ kɛɔ akɛ: “Okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kɛ otsui fɛɛ, ni okɛ ohe akakpasa bo diɛŋtsɛ ojwɛŋmɔ; kaimɔ lɛ yɛ ogbɛ̀i fɛɛ mli, ni lɛ eeejaje otempɔŋi lɛ!” Susumɔ bɔ ni mɛi babaoo ajeŋba shara shihilɛ gbɛ̀i lɛ eha mɛi ená jwɛŋmɔŋ, henumɔŋ, kɛ gbɔmɔtsoŋ naagbai eha lɛ he akwɛ. Ŋɔɔmɔyeli ni sɛɛ etsɛɛɛ ni gbɔmɛi ni tamɔ nɛkɛ kɛ amɛhe woɔ mli hewɔ lɛ, amɛnáa haomɔ ni jɛɔ mli kɛbaa lɛ yɛ afii babaoo mli—yɛ wala shihilɛ be fɛɛ po mli. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai kwraa lɛ, mɛi ni nyiɛɔ “gbɛ ni etsa” lɛ nɔ lɛ tsɔɔ hiɛ amɛnáa gbɛjianɔtoo hee lɛ mli shihilɛ lɛ he okadi, ni enɛ woɔ amɛ hewalɛ koni amɛya nɔ yɛ wala gbɛ lɛ nɔ.—Mateo 7:13, 14; Lala 34:9.

Biblia shishitoo mlai ni akɛaatsu nii lɛ baanyɛ afee kaa. Bei komɛi lɛ, tsabaa ko ni damɔɔɔ ŋmalɛ nɔ ni akɛaaha yɛ sane ko he lɛ baanyɛ afee tamɔ nɔ ni kɛ amrɔmrɔ hejɔlɛ namɔ haa yɛ shihilɛ ko ni mli wa mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ shika gbɛjianɔtoo he naagba beaŋ lɛ, ekolɛ ebaafee kaa kɛha wɔ akɛ wɔkɛ Maŋtsɛyeli nibii aye gbɛhe ni ji enyɔ. Shi kɛlɛ, mɛi ni feɔ nii yɛ hemɔkɛyeli mli ni amɛhiɛ hiɔ amɛhe nɔ yɛ mumɔŋ lɛ náa nɔmimaa akɛ yɛ naagbee lɛ “mɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei . . . lɛ, aaahi aha amɛ.” (Jajelɔ 8:12) Ekolɛ ebaabi ni bei komɛi lɛ Kristofonyo ko kɛ ŋmɛlɛtswai babaoo ni fe nitsumɔ be ni ato lɛ atsu nii, shi esaaa akɛ etsɔɔ tamɔ Esau, mɔ ni gbe mumɔŋ nibii ahe guɔ lɛ, ni ekpoo amɛ tamɔ nɔ ko ni he ehiaaa lɛ kɔkɔɔkɔ.—1 Mose 25:34; Hebribii 12:16.

Yesu tsɔɔ wɔgbɛnaa nii akɛ Kristofoi lɛ mli yɛ faŋŋ mli. Esa akɛ wɔya nɔ ‘wɔtao Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ kɛ ejalɛ lɛ tsutsu.’ (Mateo 6:33) Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, Yehowa baajie tsɛ suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha wɔ lɛ kpo etsɔɔ wɔ, kɛtsɔ kwɛmɔ ni eeekwɛ koni wɔnine ashɛ helooŋ gbɛfaŋ nibii anɔ lɛ nɔ. Esumɔɔɔ kwraa ni wɔfeɔ yeyeeye yɛ nibii ni ekɛɛ eyɔɔ ekwɛmɔ shishi lɛ ahe. Yeyeeyefeemɔ ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ afee hela ni haa mɔ shwilaa yɛ mumɔŋ—ni kɛji akɛ aku hiɛ ashwie nɔ lɛ, fiofio lɛ ebaaha wɔsusu heloonaa nibii pɛ ahe ni nɔ ni fe fɛɛ lɛ ebaaha wɔshwila yɛ mumɔŋ. Kɛji akɛ wɔtee nɔ wɔhi nakai shihilɛ mli lɛ, Yehowa gbi lɛ baaba wɔnɔ “tamɔ tsɔne.” Mɛɛ oshara enɛ baaji nɛkɛ!—Luka 21:34-36.

Ha Ohiɛ Ahi Ohe Nɔ Tamɔ Yoshua

Nyɛhaa wɔhiɛ ahia wɔ Maŋtsɛyeli hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ nyam lɛ nɔ jogbaŋŋ, ni wɔkɛ gbɛnaa nii krokomɛi aye amɛgbɛhei ni sa. Kɛji akɛ wɔtee nɔ wɔkpɛtɛ nikasemɔ, nii anɔjwɛŋmɔ, kɛ Biblia shishitoo mlai kɛ nitsumɔ he lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa yɛ wɔhiɛnɔkamɔ lɛ he taakɛ Yoshua ná lɛ. Beni ekɛ Israel eyashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ekɛɛ akɛ: “Nyɛle yɛ nyɛtsui mli fɛɛ kɛ nyɛsusuma mli fɛɛ akɛ nibii kpakpai fɛɛ ni Yehowa, nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ, wie yɛ nyɛhewɔ lɛ, emli ekome folo ekaaa shi, fɛɛ eba mli eha nyɛ, emli ekome folo ekaaa shi.”—Yoshua 23:14.

Eba akɛ Maŋtsɛyeli hiɛnɔkamɔ lɛ aaawaje bo, ni eha oná miishɛɛ taakɛ ejeɔ kpo yɛ osusumɔi, henumɔi, yiŋkpɛi, kɛ nifeemɔi amli lɛ.—Abɛi 15:15; Romabii 12:12.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Ani oyiŋ efee bo kɔshikɔshi be ko pɛŋ akɛ obaabote jeŋ hee lɛ mli?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 22]

Nii anɔjwɛŋmɔ ji Biblia nikasemɔ lɛ fã ko ni he miihia waa

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 23]

Ha ohiɛ ahi Maŋtsɛyeli nibii lɛ anɔ