Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kooloo lɛ kɛ Ekadi lɛ Yɔsemɔ

Kooloo lɛ kɛ Ekadi lɛ Yɔsemɔ

Kooloo lɛ kɛ Ekadi lɛ Yɔsemɔ

ANI omii shɛɔ ohe akɛ ooona teemɔŋ sane ko naa? Bɔni afee ni onyɛ ofee nakai lɛ, esa akɛ otao nibii ni baaye abua bo koni yɛ naagbee lɛ ona hetoo lɛ. Nyɔŋmɔ kɛ nibii ni he baahia ni kɔɔ yibɔ ni ji 666, egbɛi lɛ, loo kooloo lɛ okadi lɛ ni yɔɔ Kpojiemɔ yitso 13 lɛ haa yɛ ewiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ mli.

Wɔbaasusu gbɛ̀i ejwɛ—ni he hiaa—ni baajie shishinumɔ ni yɔɔ kooloo lɛ okadi lɛ he lɛ kpo lɛ he yɛ sane nɛɛ mli. Wɔbaasusu (1) bɔ ni bei komɛi lɛ ahalaa Biblia mli gbɛii, (2) nɔ ni kooloo lɛ damɔ shi kɛha, (3) nɔ ni atsɔɔ kɛji akɛ akɛɛ okadi 666 lɛ ji “gbɔmɔ yibɔ,” kɛ (4) nɔ ni yibɔ ni ji 6 lɛ tsɔɔ, kɛ nɔ hewɔ ni aŋma lɛ shii etɛ kɛtsara nɔ, ákɛ 600 ni akɛ 60 kɛ 6 efata he, loo 666 lɛ.—Kpojiemɔ 13:18.

Biblia Mli Gbɛii​—Efe Kadimɔ Nii ko Kɛkɛ

Bei babaoo lɛ, Biblia mli gbɛi hiɛ shishinumɔ krɛdɛɛ ko, titri lɛ kɛ Nyɔŋmɔ ji mɔ ni kɛ gbɛi lɛ hã. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, akɛni Abram baatsɔ jeŋmaji atsɛ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ tsake blematsɛ lɛ gbɛi ni efee lɛ Abraham, ni shishi ji “Jeŋmaji asafo yuu atsɛ.” (1 Mose 17:5) Nyɔŋmɔ kɛɛ Yosef kɛ Maria akɛ amɛwo bi ni Maria baafɔ wɔsɛɛ lɛ gbɛi akɛ Yesu, ni shishi ji “Yehowa Ji Yiwalaheremɔ.” (Mateo 1:21; Luka 1:31) Yɛ nakai gbɛi ni hiɛ shishinumɔ krɛdɛɛ lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, Yehowa tsɔ Yesu sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ kɛ efɔleshaa gbele lɛ nɔ etsu wɔyiwalaheremɔ lɛ he nii.—Yohane 3:16.

Yɛ enɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, esa akɛ yibɔ gbɛi ni ji 666 ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ afee nɔ ni Nyɔŋmɔ naa lɛ akɛ eji kooloo lɛ sui diɛŋtsɛ. Eka shi faŋŋ akɛ, kɛ́ wɔbaanu nakai sui lɛ ashishi lɛ, ehe baahia ni wɔyɔse nɔ ni kooloo lɛ diɛŋtsɛ damɔ shi kɛha, koni wɔkase bɔ ni efeɔ enii ehaa.

Ayɔse Kooloo Lɛ

Biblia mli wolo ni ji Daniel wolo lɛ kɛ amaniɛbɔɔ babaoo ni kɔɔ mfonirifeemɔŋ koolooi ahe lɛ he shishinumɔ haa. Yitso 7 lɛ kɛ niiamlitsɔɔmɔ fitsofitso ni kɔɔ “koolooi wuji ejwɛ”—jata, oshishibrishii, kootsɛ kɛ kooloo ko ni he yɔɔ gbeyei ni hiɛ dade nyanyɔji ahe lɛ haa. (Daniel 7:2-7) Daniel kɛɔ wɔ akɛ koolooi nɛɛ damɔ shi kɛha “maŋtsɛmɛi” loo maŋkwramɔŋ nɔyelii ni ye nɔ kɛtsara nɔ yɛ nɔyelii wuji amli.—Daniel 7:17, 23.

Yɛ nɔ ni kɔɔ kooloo ni yɔɔ Kpojiemɔ 13:1, 2 lɛ he lɛ,The Interpreter’s Dictionary of the Bible lɛ kɛɔ akɛ “kooloo lɛ hiɛ sui fɛɛ ni anaa yɛ Daniel ninaa mli koolooi srɔtoi ejwɛ lɛ fɛɛ ahe lɛ eko . . . Yɛ enɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, nɛkɛ klɛŋklɛŋ kooloo [ni yɔɔ Kpojiemɔ] lɛ damɔ shi kɛha maŋkwramɔŋ nɔyeli hewalɛi fɛɛ ni abua naa, ní teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ yɛ je lɛ mli lɛ.” Kpojiemɔ 13:7 ni wieɔ kooloo lɛ he akɛ: “Aha lɛ hegbɛ yɛ akutso fɛɛ akutso kɛ maŋ fɛɛ maŋ kɛ majianɔwiemɔi fɛɛ kɛ jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ nɔ” lɛ maa wiemɔ nɛɛ nɔ mi. * (Wɔma efã ko nɔmi.)

Mɛni hewɔ ni Biblia lɛ kɛ koolooi tsuɔ nii akɛ kadimɔ nii kɛha adesai anɔyeli lɛ? Kɛhoo kwraa lɛ yɛ yiŋtoi enyɔ ahewɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, yɛ lá shi babaoo ni nɔyelii lɛ eshwie tamɔ kooloi yɛ afii ohai abɔ ni eho nɛɛ amli lɛ hewɔ. Yinɔsaneŋmalɔi Will kɛ Ariel Durant ŋma akɛ: “Tawuu ji nibii ni atee nɔ akɛhe ewo mli yɛ yinɔsane mli, ni hiŋmɛigbelemɔ kɛ demokrase ni ebahé shi lɛ hako enaa aba shi.” Kwɛ bɔ ni eji anɔkwale akɛ “gbɔmɔ yeɔ enaanyo gbɔmɔ nɔ ni ekɛyeɔ ehe awui”! (Jajelɔ 8:9) Yiŋtoo ni ji enyɔ lɛ ji akɛ “drako lɛ [Satan] ŋɔ lɛ diɛŋtsɛ ehewalɛ lɛ kɛ emaŋtsɛsɛi lɛ kɛ hegbɛ kpeteŋkpele lɛ eha [kooloo] lɛ.” (Kpojiemɔ 12:9; 13:2) Enɛ hewɔ lɛ, adesai anɔyeli ji nɔ ni jɛ Abonsam nifeemɔ mli kɛba, ni no hewɔ lɛ ejieɔ kooloi anifeemɔ nii ni tamɔ drako nifeemɔ lɛ kpo.—Yohane 8:44; Efesobii 6:12.

Shi kɛlɛ, enɛ etsɔɔɔ akɛ Satan diɛŋtsɛ ji mɔ ni kudɔɔ adesai anɔyeli fɛɛ nɔyeli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, adesai anɔyelii tsuɔ nii akɛ “Nyɔŋmɔ sɔɔlɔ” yɛ gbɛ ko nɔ, ni amɛkɛ gbɛjianɔtoo kpakpa bahaa adesai aweku lɛ, nɔ ni kɛ́ ebɛ lɛ basabasafeemɔ baaya nɔ lɛ. Hiɛnyiɛlɔi komɛi ebu adesai agbɛnaanii komɛi ni he hiaa ahe, ni nɔ ni fata he ji gbɛnaa ni mɔ ko yɔɔ akɛ ekɛ ehe baawo anɔkwa jamɔ mli—ni eji nɔ ko ni Satan sumɔɔɔ lɛ. (Romabii 13:3, 4; Ezra 7:11-27; Bɔfoi lɛ Asaji 13:7) Shi kɛlɛ, yɛ hewalɛ ni Abonsam náa yɛ mɛi anɔ hewɔ lɛ, adesa ko loo adesa gbɛjianɔtoo ko nyɛko ekɛ naanɔ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ aba. *Yohane 12:31.

“Adesa Yibɔ”

Nɔ ni ji etɛ ni yeɔ ebuaa koni anu yibɔ ni ji 666 lɛ shishi ji akɛ eji “gbɔmɔ yibɔ”, loo taakɛ The Amplified Bible lɛ wie he lɛ, eji “adesa yibɔ.” Nɛkɛ wiemɔ nɛɛ nyɛŋ adamɔ shi kɛha mɔ aŋkro ko, ejaakɛ Satan ji mɔ ni yɔɔ hewalɛ yɛ kooloo lɛ nɔ shi jeee adesa ko. (Luka 4:5, 6; 1 Yohane 5:19; Kpojiemɔ 13:2, 18) Yɛ no najiaŋ lɛ, kooloo lɛ ni hiɛ “gbɔmɔ yibɔ” aloo okadi lɛ tsɔɔ akɛ eji adesai anifeemɔ, shi jeee mumɔŋ loo daimonioi anifeemɔ, ni no hewɔ lɛ ejieɔ adesai asubaŋi komɛi akpo. Mɛni baanyɛ afee subaŋi nɛɛ ekomɛi? Biblia lɛ haa hetoo akɛ: “Mɛi [adesai] fɛɛ efee esha, ni Nyɔŋmɔ anunyam lɛ ebɔ amɛ.” (Romabii 3:23) No hewɔ lɛ “gbɔmɔ yibɔ” ni kooloo lɛ hiɛ lɛ tsɔɔ akɛ nɔyelɔi lɛ jieɔ adesai afatɔɔ shihilɛ, ni ji okadi ni tsɔɔ esha kɛ emuu ni ayeee lɛ kpo.

Yinɔsane yeɔ enɛ he odase akɛ eji anɔkwale. Tsutsu U.S. Maŋ Sɔɔlɔ Henry Kissinger wie akɛ: “Hiŋmɛigbelemɔ fɛɛ hiŋmɛigbelemɔ ni ehi shi pɛŋ lɛ sɛɛ foɔ yɛ naagbee mli. Yinɔsane ji sane ni kɔɔ mɔdɛŋbɔi ni efee yaka, kɛ gbɛkpamɔi ni eyabaaa mli lɛ ahe . . . No hewɔ lɛ akɛ yinɔsaneŋmalɔ lɛ, esa akɛ mɔ akpɛlɛ nɔ akɛ oshara ji nɔ ko ni anyɛŋ ajo naa foi.” Kissinger anɔkwa wiemɔi nɛɛ yeɔ Biblia mli shishijee anɔkwale nɛɛ he odase akɛ: “Gbɔmɔ gbɛ bɛ lɛ diɛŋtsɛ edɛŋ, ni adesa ní nyiɛ nɛɛ, bɔ ni eeetsɔ ejaje enajifaamɔi eha lɛ, ebɛ edɛŋ.”—Yeremia 10:23.

Amrɔ nɛɛ ni wɔyɔse kooloo lɛ, ni wɔna bɔ ni Nyɔŋmɔ buɔ lɛ ehaa lɛ, agbɛnɛ wɔbaanyɛ wɔkwɛ naagbee fã ni kɔɔ wɔteemɔŋ sane—yibɔ ni ji 6 lɛ kɛ nɔ hewɔ ni aŋma lɛ shii etɛ kɛtsara nɔ lɛ—ni ji 666, loo 600 ni akɛ 60 kɛ 6 efata he.

Ekpaa ni aŋma lɛ Shii Etɛ Kɛtsara nɔ—Mɛni Hewɔ?

Yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, yibɔi komɛi damɔ shi kɛha nɔ ko yɛ okadi gbɛ nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, afɔɔ yibɔ kpawo lɛ kɛ nitsumɔ kɛha nɔ ko ni eshɛ pɛpɛɛpɛ loo eye emuu yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, otsi ni Nyɔŋmɔ kɛbɔ nibii lɛ feɔ ‘gbii’ kpawo, aloo bei kpalaŋŋ ko, nɔ mli ni Nyɔŋmɔ gbe edebɔɔ nitsumɔi lɛ anaa kwraa yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. (1 Mose 1:3–2:3) Nyɔŋmɔ “wiemɔi” lɛ tamɔ jwiɛtɛi ni “atsuu he shii kpawo,” no hewɔ lɛ atsuu he jogbaŋŋ. (Lala 12:7; Abɛi 30:5, 6) Atsa Naeman kpitiyelɔ lɛ kwraa beni akɛɛ lɛ koni eyaju ehe yɛ Yordan Faa lɛ mli shii kpawo lɛ sɛɛ.—2 Maŋtsɛmɛi 5:10, 14.

Kɛ ajie ekome yɛ kpawo mli lɛ eshwɛɔ ekpaa. Ani enɛ efeŋ okadi ko kɛhaŋ nɔ ko ni yeee emuu, aloo nɔ ko ni etɔ fa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ? Hɛɛ, nakai eji! (1 Kronika 20:6, 7) Kɛfata he lɛ, ekpaa ni aŋma lɛ shii etɛ kɛtsara nɔ, akɛ 666 lɛ, maa nakai emuu ni ayeee lɛ nɔ mi waa. Anɔkwale ni wɔsusu he momo ni tsɔɔ akɛ yibɔ 666 lɛ ji “adesa yibɔ” lɛ fiɔ susumɔ ni ja nɛɛ sɛɛ. No hewɔ lɛ, kooloo lɛ yinɔsane, “adesa yibɔ” ni ehiɛ, kɛ yibɔ ni ji 666 lɛ diɛŋtsɛ fɛɛ muɔ sane naa yɛ faŋŋ mli akɛ—etɔɔ fã waa ni eshɛɛɛ yɛ Yehowa hiɛ.

Bɔ ni ajie kooloo lɛ fatɔi lɛ akpo lɛ kaiɔ wɔ nɔ ni awie yɛ Maŋtsɛ Belshazar ni hi blema Babilon lɛ he lɛ. Yehowa tsɔ Daniel nɔ ni ekɛ nakai nɔyelɔ lɛ wie akɛ: “Aŋmɛo yɛ nsɛni mli, ni ana akɛ oshɛɛɛ.” Agbe Belshazar yɛ nakai nyɔŋ lɛ mli nɔŋŋ, ni Babilon Nɔyeli ni he wa waa lɛ gbee shi. (Daniel 5:27, 30) Nakai nɔŋŋ hu Nyɔŋmɔ kojomɔ kɛha maŋkwramɔŋ kooloo lɛ kɛ mɛi fɛɛ ni hiɛ ekadi lɛ eko lɛ tsɔɔ nakai kooloo lɛ kɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ahiɛkpatamɔ. Shi kɛlɛ, yɛ shihilɛ nɛɛ mli lɛ, jeee maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoo kome pɛ hiɛ Nyɔŋmɔ baakpata, shi ebaajie nɔ fɛɛ nɔ ni hiɛ adesa nɔyeli he okadi ko lɛ kɛya. (Daniel 2:44; Kpojiemɔ 19:19, 20) No hewɔ lɛ, kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔɔkwa kooloo lɛ okadi ni kpataa mɔ hiɛ lɛ eko námɔ!

Ayɔse Okadi Lɛ

Beni Kpojiemɔ wolo lɛ jie yibɔ ni ji 666 lɛ kpo nɔŋŋ kɛkɛ ni etsi mɛi 144,000, ni ji Toobi Yesu Kristo sɛɛnyiɛlɔi, ní aŋma egbɛi kɛ e-Tsɛ Yehowa gbɛi yɛ amɛhiɛŋtsei anɔ lɛ atã. Nɛkɛ gbɛii nɛɛ haa ayɔseɔ mɛi ni akɛtsɛɔ lɛ akɛ amɛji Yehowa kɛ e-Bi Yesu ni amɛkɛ miishɛɛ yeɔ amɛhe odase lɛ anii. Nakai nɔŋŋ hu mɛi ni hiɛ kooloo lɛ okadi lɛ jieɔ amɛhe kpo yɛ faŋŋ mli akɛ amɛ sɔmɔɔ kooloo lɛ. No hewɔ lɛ, abɛbuaŋ wiemɔ ni tsɔɔ akɛ okadi lɛ yɛ mɔ ko ninejurɔ loo ehiɛnaa lɛ, ji okadi ni haa ayɔseɔ mɔ ni yɔɔ eko lɛ akɛ ekɛ sɛɛfimɔ ni tamɔ jamɔ haa maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoi ni yɔɔ je lɛŋ, ni feɔ amɛnii tamɔ kooloo lɛ. Mɛi ni yɔɔ okadi lɛ eko lɛ kɛ nɔ ni esa akɛ amɛkɛha Nyɔŋmɔ lɛ haa “Kaisare.” (Luka 20:25; Kpojiemɔ 13:4, 8; 14:1) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ jamɔ ni amɛkɛhaa maŋkwramɔŋ nɔyeli, ekadimɔ nii lɛ, kɛ asraafoi ahewalɛ ni eyɔɔ ni amɛkɛ amɛhiɛ fɔɔ nɔ kɛha yiwalaheremɔ lɛ nɔ lɛ. Jamɔ fɛɛ jamɔ ni amɛkɛhaa anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ bafeɔ wiemɔ folo kɛkɛ.

Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Biblia lɛ woɔ wɔ ŋaa akɛ: “Nyɛkaŋɔa nyɛhiɛ nyɛfɔa lumɛi loo gbɔmɔ bi ko ní yelikɛbuamɔ ko bɛ edɛŋ lɛ nɔ. Kɛ́ emumɔ je emli lɛ, ekuɔ esɛɛ kɛyaa esũ lɛ mli ekoŋŋ; nakai gbi lɛ nɔŋŋ eyiŋtoi laajeɔ.” (Lala 146:3, 4) Mɛi ni boɔ nakai ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli lɛ toi lɛ anijiaŋ ejeee wui beni nɔyelii lɛ nyɛɛɛ atsu amɛshiwoi ahe nii loo beni hiɛnyiɛlɔi ni hiɛ yɔɔ nyam lɛ laajeɔ amɛgbɛhe ni nɔ kwɔlɔ lɛ.—Abɛi 1:33.

Enɛ etsɔɔɔ akɛ anɔkwa Kristofoi taa shi efolo kɛkɛ ni amɛfeee nɔ ko yɛ adesai ashihilɛ ni naagbai yɔɔ mli lɛ he. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, amɛkɛ ekãa jajeɔ nɔyeli kome pɛ ni kɛ adesai anaagbai anaa tsabaa baaba—Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ, ni amɛji enajiaŋdamɔlɔi lɛ.—Mateo 24:14.

Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ—Adesai Ahiɛnɔkamɔ Koome Pɛ

Beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, eha Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ fee saneyitso titri ni eshiɛmɔ nitsumɔ lɛ damɔ nɔ. (Luka 4:43) Yɛ esɔlemɔ nɔkwɛmɔnɔ ni bei komɛi lɛ atsɛɔ lɛ Nuŋtsɔ lɛ Sɔlemɔ lɛ mli lɛ, Yesu tsɔɔ ekaselɔi lɛ ni amɛsɔle koni nakai maŋtsɛyeli lɛ aba ni afee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ. (Mateo 6:9, 10) Maŋtsɛyeli lɛ ji nɔyeli ko ni baaye shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ, jeee kɛmiijɛ shikpɔŋ lɛ maŋtiase ko mli, shi kɛjɛ ŋwɛi. No hewɔ lɛ, Yesu tsɛ lɛ akɛ “ŋwɛi maŋtsɛyeli.”—Mateo 11:12.

Namɔ esa akɛ awoɔ lɛ Maŋtsɛ yɛ nakai Maŋtsɛyeli lɛ nɔ fe Yesu, mɔ ni bagbo kɛha ewɔsɛɛ nɔyeli lɛ shishibii lɛ? (Yesaia 9:5, 6; Yohane 3:16) Etsɛŋ kwraa ni nɛkɛ Nɔyelɔ ni eye emuu, ni amrɔ nɛɛ eji mumɔŋ gbɔmɔ ni yɔɔ hewalɛ lɛ baashɛrɛ kooloo lɛ, emaŋtsɛmɛi lɛ, kɛ esraafoi lɛ ewo “la kpaakpo lɛ ní tsoɔ kɛ swɔɔ lɛ mli,” nɔ ni feɔ naanɔ hiɛkpatamɔ he okadi lɛ. Shi jeee fɛɛ nɛ. Yesu baakpata Satan hu hiɛ, nɔ ko ni adesa ko nyɛŋ afee kɔkɔɔkɔ lɛ.—Kpojiemɔ 11:15; 19:16, 19-21; 20:2, 10.

Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ toiŋjɔlɛ baahã eshishibii fɛɛ ni feɔ toiboo lɛ. (Lala 37:11, 29; 46:9, 10) Ŋkɔmɔyeli, nɔnaa, kɛ gbele po ehiŋ shi dɔŋŋ. Mɛɛ gbɛkpamɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli po ebaaji kɛha mɛi ni tsi amɛhe kɛjɛ kooloo lɛ okadi lɛ he lɛ nɛkɛ!—Kpojiemɔ 21:3, 4.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 9 Kɛha kukuji nɛɛ ahe susumɔ ni yaa shɔŋŋ lɛ, kwɛmɔ Kpojiemɔ—Enaagbee Kwraa lɛ Ebɛŋkɛ!, ni Yehowa Odasefoi fee lɛ yitso 28.

^ kk. 11 Eyɛ mli akɛ anɔkwa Kristofoi le akɛ bei pii lɛ adesai anɔyelii feɔ amɛnii tamɔ kooloo moŋ, shi amɛbaa amɛhe shi amɛhaa nɔyelɔi, ni ji “hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ,” taakɛ Biblia lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ haa lɛ. (Romabii 13:1) Shi kɛlɛ, kɛ́ hegbɛi nɛɛ fã amɛ koni amɛfee nɔ ni teɔ shi ewoɔ Nyɔŋmɔ mla lɛ, ‘amɛboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi.’—Bɔfoi lɛ Asaji 5:29.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 5]

Nibii ni Hãa Anuɔ Yibɔ ni Ji 666 lɛ Shishi

1. Bei pii lɛ Biblia mli gbɛi ni akɛwoɔ mɔ ko lɛ jieɔ mɔ lɛ subaŋi loo eshihilɛ gbɛ kpo, taakɛ bɔ ni eji yɛ Abraham, Yesu kɛ mɛi krokomɛi babaoo ahe lɛ. Nakai nɔŋŋ hu kooloo lɛ yibɔ lɛ damɔ shi kɛha bɔ ni efeɔ enii ehaa.

2. Kooloi srɔtoi ni yɔɔ Biblia mli wolo ni ji Daniel lɛ mli lɛ damɔ shi kɛha adesai amaŋtsɛyelii loo nɔyelii ni ba kɛtsara nɔ. Koolooi srɔtoi ni awie amɛhe yɛ Kpojiemɔ 13:1, 2 ni hiɛ yitsei babaoo lɛ damɔ shi kɛha maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoo ni yɔɔ je lɛŋ, ni Satan kudɔɔ ni ewoɔ lɛ hewalɛ lɛ.

3. Kooloo lɛ ni hiɛ “gbɔmɔ yibɔ” loo “adesa yibɔ” lɛ tsɔɔ akɛ, eji adesai anifeemɔ shi jeee daimonio ko nifeemɔ. No hewɔ lɛ ejieɔ adesai afatɔɔi ni jɛ esha kɛ emuu ni eyeee lɛ kpo.

4. Yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, yibɔ ni ji ekpaa ni shɛɛɛ Biblia mli yibɔ ni yeɔ emuu, ni ji kpawo lɛ tsɔɔ emuu ni ayeee. Okadi ni ji 666 lɛ maa nakai fãtɔɔ lɛ nɔ mi kɛtsɔ shii etɛ ni aŋmala lɛ kɛtsara nɔ lɛ nɔ.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 6]

Adesai anɔyeli ejie ehe kpo akɛ nɔ ni yeee omanye, ni feɔ yibɔ 666 lɛ he mfoniri jogbaŋŋ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Gbekɛ ni hɔmɔ miiye lɛ: UNITED NATIONS/Photo by F. GRIFFING

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 7]

Yesu Kristo kɛ nɔyeli ni eye emuu baaba shikpɔŋ lɛ nɔ