Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Esa Akɛ Nyɔŋmɔ Webii Asumɔ Mlihilɛ

Esa Akɛ Nyɔŋmɔ Webii Asumɔ Mlihilɛ

Esa Akɛ Nyɔŋmɔ Webii Asumɔ Mlihilɛ

“Mɛni Yehowa biɔ yɛ odɛŋ fe akɛ ofee nɔ ni ja gbɛ, ni osumɔ mlihilɛ, ni okɛ o-Nyɔŋmɔ lɛ anyiɛ yɛ heshibaa mli?”—MIKA 6:8 NW.

1, 2. (a) Mɛni hewɔ esaaa akɛ efeɔ wɔ naakpɛɛ akɛ Yehowa kpaa ewebii agbɛ akɛ amɛaajie mlihilɛ kpo lɛ? (b) Mɛɛ sanebimɔi ni kɔɔ mlihilɛ he esa akɛ wɔsusu he?

YEHOWA ji Nyɔŋmɔ ni sumɔɔ mlihilɛ. (Romabii 2:4; 11:22) Kwɛ bɔ ni klɛŋklɛŋ gbalashihilɛ mli hefatalɔi, ni ji Adam kɛ Hawa hiɛ baasɔ nakai anɔkwa sane lɛ aha! Akɛ adebɔɔ nibii ni anaa ebɔle amɛ yɛ Eden abɔɔ lɛ mli, ni yeɔ odase akɛ Nyɔŋmɔ yɛ mlihilɛ kɛha adesai, ní baanyɛ aná amɛmli ŋɔɔmɔ lɛ. Ni Nyɔŋmɔ yaa nɔ ejieɔ mlihilɛ kpo etsɔɔ mɛi fɛɛ, etsɔɔ trumui kɛ mɛi fɔji po.

2 Akɛni abɔ gbɔmɛi yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ hewɔ lɛ, amɛnyɛɔ amɛjieɔ sui ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ kpo. (1 Mose 1:26) Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ, Yehowa kpaa wɔ gbɛ akɛ wɔjie mlihilɛ kpo wɔtsɔɔ. Taakɛ Mika 6:8 lɛ kɛɔ lɛ, esa akɛ Nyɔŋmɔ webii ‘asumɔ mlihilɛ.’ Shi mɛni ji mlihilɛ? Mɛɛ gbɛ nɔ ekɔɔ sui krokomɛi ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ ahe yɛ? Akɛni adesai nyɛɔ amɛjieɔ mlihilɛ kpo amɛtsɔɔ hewɔ lɛ, mɛni hewɔ je lɛ efee he ko ni yiwalɛ kɛ basabasafeemɔ yɔɔ nɛkɛ? Mɛni hewɔ esa akɛ wɔ, ákɛ Kristofoi lɛ, wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔjie mlihilɛ kpo wɔtsɔɔ yɛ wɔ kɛ mɛi krokomɛi asharamɔ mli lɛ?

Mɛni Ji Mlihilɛ?

3. Te obaatsɔɔ mlihilɛ shishi oha tɛŋŋ?

3 Ajieɔ mlihilɛ kpo kɛtsɔ mɛi krokomɛi ahilɛ-kɛhamɔ he ni asusuɔ waa lɛ nɔ. Ajieɔ enɛ kpo kɛtsɔ nifeemɔi ni akɛyeɔ abuaa mɔ kɛ mlijɔlɛ wiemɔi anɔ. Ní mɔ ko mli aaahi lɛ tsɔɔ akɛ efeɔ ejurɔ moŋ fe nɔ ni eeefee nii ni yeɔ awui. Mɔ ni mli hi lɛ sumɔɔ mɔ, ehe jɔ, enuɔ he ehaa mɔ, ni esusuɔ mɔ he. Enine kpɔɔ ni esusuɔ mɛi krokomɛi ahe. Bɔfo Paulo wo Kristofoi ŋaa akɛ: “Nyɛwoa musuŋtsɔlɛ, mlihilɛ, heshibaa jwɛŋmɔ, mlijɔlɛ, tsuishitoo.” (Kolosebii 3:12) Belɛ, mlihilɛ ji anɔkwa Kristofonyo fɛɛ anɔkwa Kristofonyo mfonirifeemɔŋ atade lɛ fã.

4. Yehowa nyiɛɔ hiɛ yɛ mlihilɛ ni ajieɔ lɛ kpo atsɔɔ adesai lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

4 Yehowa nyiɛɔ hiɛ yɛ mlihilɛ kpojiemɔ mli. Taakɛ Paulo kɛɛ lɛ, beni “Nyɔŋmɔ ni ji wɔ-Yiwalaherelɔ lɛ mlihilɛ kɛ egbɔmɛi ahedɔɔ lɛ pue lɛ” mli ni “etsɔ eheefɔmɔ hejuu kɛ mumɔŋ krɔŋkrɔŋ eheefeemɔ lɛ nɔ ehere wɔyiwala.” (Tito 3:4, 5) Nyɔŋmɔ ‘juɔ’ loo etsuuɔ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ahe yɛ Yesu la lɛ mli, ni ekɛ Kristo kpɔmɔ afɔleshaa lɛ jara lɛ tsuɔ amɛhe nii. Afeɔ amɛ ehee hu kɛtsɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ, ni amɛbatsɔmɔɔ ‘bɔɔnii hee’ ákɛ Nyɔŋmɔ bii ni ekɛ mumɔ efɔ amɛ. (2 Korintobii 5:17) Kɛfata he lɛ, Nyɔŋmɔ mlihilɛ kɛ esuɔmɔ lɛ hu mli kpãa kɛyaa “asafo babaoo” ko ni “amɛfɔ́ amɛtadei lɛ ahe ni amɛha eyɛ futaa yɛ Toobi lɛ lá lɛ mli” lɛ anɔ.—Kpojiemɔ 7:9, 14; 1 Yohane 2:1, 2.

5. Mɛni hewɔ esa akɛ mɛi ni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ kudɔɔ amɛ lɛ ajie mlihilɛ kpo amɛtsɔɔ lɛ?

5 Mlihilɛ hu ji Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ loo enifeemɔ hewalɛ lɛ yibii lɛ fã. Paulo kɛɛ akɛ: “Mumɔ lɛ yibii ji suɔmɔ, miishɛɛ, hejɔlɛ, tsuishitoo, mlihilɛ, ejurɔfeemɔ, hemɔkɛyeli, mlijɔlɛ, hiɛshikamɔ; enɛɛmɛi lɛ mla ko eguuu.” (Galatabii 5:22, 23) No hewɔ lɛ, ani esaaa akɛ mɛi ni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ kudɔɔ amɛ lɛ ajie mlihilɛ kpo amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi?

Anɔkwa Mlihilɛ Jeee Gbɔjɔmɔ

6. Mɛɛ be abaanyɛ akɛɛ akɛ mlihilɛ ji gbɔjɔmɔ, ni mɛni hewɔ?

6 Mɛi komɛi buɔ mlihilɛ akɛ eji gbɔjɔmɔ. Amɛnuɔ he akɛ esa akɛ mɔ afee keketee, mɔ ni sane wa po yɛ bei komɛi amli koni mɛi krokomɛi ana hewalɛ ni eyɔɔ. Kɛlɛ, yɛ anɔkwale mli lɛ, ebiɔ ekãafeemɔ diɛŋtsɛ dani mɔ ko aaanyɛ ajie anɔkwa mlihilɛ kpo koni ekajie mlihilɛ ni ji apasa nɔ lɛ kpo. Akɛni anɔkwa mlihilɛ ji Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii lɛ fã hewɔ lɛ, enyɛŋ efee gbɔjɔmɔ su, ni ŋmɛɔ jeŋba fɔŋ gbɛ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, mlihilɛ ni ji apasa nɔ lɛ ji gbɔjɔmɔ ni haa mɔ kpɛlɛɔ efɔŋfeemɔ nɔ.

7. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Eli fee mɔ ni egbɔjɔ kwraa yɛ? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ onukpai lɛ atsi amɛhe kɛjɛ apasa mlihilɛ ni amɛaajie kpo amɛtsɔɔ lɛ he lɛ?

7 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ Israel osɔfonukpa Eli he okwɛ. Egbɔjɔ yɛ ebihii Hofni kɛ Pinehas ni sɔmɔɔ akɛ osɔfoi yɛ kpeebuu lɛ mli lɛ atsɔsemɔ mli. Akɛni amɛhiɛ esɔɔɔ afɔleshaa lɛ fã ni Nyɔŋmɔ Mla lɛ bi ni akɛha amɛ lɛ hewɔ lɛ, amɛhaa tsulɔ ko heɔ loo ŋmɔŋ kɛjɛɔ mɛi ni bashãa afɔle lɛ adɛŋ dani akɛ kooloo ni akɛba afɔleshaa lɛ fɔ lɛ po shãa afɔle yɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ. Eli bihii lɛ kɛ yei ni sɔmɔɔ yɛ kpeebuu lɛ shinaa lɛ naa lɛ bɔɔ ajwamaŋ hu. Shi kɛlɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni Eli aaashwie Hofni kɛ Pinehas kɛjɛ amɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ekã amɛhiɛ fioo kɛkɛ. (1 Samuel 2:12-29) Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ no hewɔ ni “nakai gbii lɛ amli lɛ Yehowa daaŋ wiemɔi he ekaaa” lɛ! (1 Samuel 3:1) Esa akɛ Kristofoi onukpai akwɛ jogbaŋŋ koni amɛkaŋmɛɛ amɛhe ni amɛjie apasa mlihilɛ kpo amɛtsɔɔ efɔŋfeelɔi ni baanyɛ amɛkɛ asafo lɛ mumɔŋ shihilɛ awo oshara mli lɛ. Anɔkwa mlihilɛ ekuuu ehiɛ eshwieee wiemɔi kɛ nifeemɔi gbohii ni kuɔ tɛi ni Nyɔŋmɔ efolɔ eshwie shi lɛ amli lɛ anɔ.

8. Yesu jie anɔkwa mlihilɛ kpo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

8 Wɔ-Nɔkwɛmɔnɔ, Yesu Kristo ejieee apasa mlihilɛ kpo etsɔɔɔ. Eji anɔkwa mlihilɛ ni ejie ehe kpo yɛ gbɔmɔtso su mli diɛŋtsɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ‘emusuŋ tsɔ lɛ yɛ gbɔmɛi lɛ ahe akɛni etɔ amɛ ni amɛnyiɛ yuuyaa tamɔ tooi ni bɛ kwɛlɔ lɛ hewɔ.’ Gbɔmɛi ni yɔɔ tsuijurɔ lɛ nu he akɛ amɛbaanyɛ amɛbɛŋkɛ Yesu, ni amɛkɛ amɛbii bibii po ba eŋɔɔ. Susumɔ mlihilɛ kɛ mɔbɔnalɛ ni ejie kpo etsɔɔ beni “eloo amɛ atuu, ni eŋɔ eniji eshwie amɛnɔ ni ejɔɔ amɛ” lɛ he okwɛ. (Mateo 9:36; Marko 10:13-16) Eyɛ mli akɛ Yesu mli hi moŋ, shi kɛlɛ efeɔ shiŋŋ yɛ nɔ ni ja yɛ eŋwɛi Tsɛ lɛ hiɛ lɛ he. Yesu ekpɛlɛɛɛ efɔŋfeemɔ nɔ kɔkɔɔkɔ; eyɛ hewalɛ ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ ni ekɛaawie eshi jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi osatofoi lɛ. Taakɛ anaa yɛ Mateo 23:13-26 lɛ, etĩ sane nɛɛ mli shii abɔ akɛ: “Kpoo hã nyɛ, woloŋmalɔi kɛ Farisifoi, osatofoi!”

Mlihilɛ kɛ Sui Krokomɛi ni Nyɔŋmɔ Gbeyeishemɔ Yɔɔ Mli

9. Mlihilɛ kɛ tsuishitoo kɛ ejurɔfeemɔ yɛ tsakpaa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

9 Mlihilɛ kɛ sui krokomɛi ni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ woɔ lɛ yɛ tsakpaa. Atsĩ mlihilɛ tã yɛ “tsuishitoo” kɛ “ejurɔfeemɔ” teŋ. Eji anɔkwale akɛ, mɔ ni woɔ mlihilɛ lɛ jieɔ nakai sui lɛ akpo kɛtsɔ etsui shi ni etoɔ lɛ nɔ. Etoɔ etsui shi po ehaa mɛi ni ejieee mlihilɛ kpo lɛ. Mlihilɛ kɛ ejurɔfeemɔ yɛ tsakpaa kɛ shishinumɔ akɛ, bei pii lɛ ajieɔ lɛ kpo yɛ nifeemɔi ni yeɔ buaa kɛha mɛi krokomɛi asɛɛnamɔ lɛ amli. Bei komɛi lɛ, abaanyɛ atsɔɔ Hela wiemɔ ni akɛtsu nii yɛ Biblia lɛ mli kɛha “mlihilɛ” lɛ shishi akɛ “ejurɔfeemɔ.” Su nɛɛ ni mra be mli Kristofoi lɛ jie lɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe lɛ ha wɔŋjalɔi lɛ anaa kpɛ amɛhe aahu akɛ, taakɛ Tertullian tsɔɔ lɛ, amɛtsɛ nakai Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ ‘gbɔmɛi ni mlihilɛ eyimɔ amɛ obɔbɔ.’

10. Akɛ mlihilɛ tsaa suɔmɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

10 Tsakpaa ko yɛ ni kã mlihilɛ kɛ suɔmɔ teŋ. Yesu wie yɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe akɛ: “Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe lɛ, no mɛi fɛɛ kɛaale akɛ mikaselɔi ji nyɛ.” (Yohane 13:35) Ni Paulo kɛɛ yɛ nɛkɛ suɔmɔ nɛɛ he akɛ: “Suɔmɔ toɔ etsui shi, emli hi.” (1 Korintobii 13:4) Akɛ mlihilɛ hu tsaa suɔmɔ yɛ wiemɔ “suɔmɔ-mlihilɛ” ni afɔɔ kɛ nitsumɔ yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ mli. Enɛ tsɔɔ mlihilɛ ni jɛ anɔkwa suɔmɔ mli. Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “suɔmɔ-mlihilɛ” lɛ kɔɔ nibii babaoo he fe mlijɔlɛ. Eji mlihilɛ kpojiemɔ ni atsɔɔ suɔmɔ nɔ akɛ he kpɛtɛɔ nɔ ko he kɛyashiɔ be mli ni yiŋtoo hewɔ ni akɛfee nakai lɛ baa mli. Ajieɔ Yehowa suɔmɔ-mlihilɛ, loo anɔkwa suɔmɔ lɛ kpo yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, anaa enɛ yɛ eyiwalaheremɔ kɛ ehebuu nifeemɔi lɛ amli.—Lala 6:5; 40:12; 143:12.

11. Mɛɛ nɔmimaa Nyɔŋmɔ suɔmɔ-mlihilɛ lɛ kɛhaa wɔ?

11 Yehowa suɔmɔ-mlihilɛ lɛ gbalaa gbɔmɛi kɛbɛŋkɛɔ lɛ. (Yeremia 31:3) Kɛ́ yiwalaheremɔ loo yelikɛbuamɔ he miihia Nyɔŋmɔ anɔkwa tsuji lɛ, amɛle akɛ esuɔmɔ-mlihilɛ lɛ ji anɔkwa suɔmɔ lɛɛlɛŋ. Ehaŋ amɛnine anyɛ shi. No hewɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛsɔle yɛ hemɔkɛyeli mli, taakɛ lalatsɛ ni wie nɛkɛ lɛ fee lɛ akɛ: “Shi mi lɛ, osuɔmɔ-mlihilɛ lɛ nɔ mikɛ mihe fɔɔ; ha mitsui anya yɛ oyiwalaheremɔ lɛ mli.” (Lala 13:6, NW) Akɛni Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ ji anɔkwa suɔmɔ hewɔ lɛ, etsuji baanyɛ amɛkɛ amɛhe afɔ̃ enɔ kwraa. Amɛyɛ nɛkɛ nɔmimaa nɛɛ akɛ: “Yehowa shɛŋ emaŋ lɛ efɔŋ, ni ekwaŋ egbɛfaŋnɔ lɛ.”—Lala 94:14.

Mɛni Hewɔ Yiwalɛ Yɔɔ Je Lɛŋ Nɛkɛ?

12. Mɛɛ be ni mɛɛ gbɛ nɔ yiwalɛ nɔyeli tsɔ je shishi?

12 Sanebimɔ nɛɛ hetoo kɔɔ nɔ ni ba yɛ Eden abɔɔ lɛ mli lɛ he. Yɛ adesai ayinɔsane shishijee mli lɛ, mumɔŋ bɔɔ nɔ ko ni batsɔ pɛsɛmkunyatsɛ kɛ henɔwolɔ lɛ tsɔ̃ ŋaa ko koni ekɛbatsɔ jeŋ nɔyelɔ. Nɔ ni jɛ ŋaatsɔɔ nɛɛ mli ba ji akɛ, ebatsɔ “je nɛŋ lumɔ,” hɛɛ, lumɔ ni yi wa waa diɛŋtsɛ. (Yohane 12:31) Abale lɛ akɛ Satan Abonsam, ni ji Nyɔŋmɔ kɛ adesai fɛɛ ashitee-kɛ-wolɔ nukpa. (Yohane 8:44; Kpojiemɔ 12:9) Beni abɔ Hawa sɛɛ lɛ, etsɛɛɛ nɔŋŋ ni akpa pɛsɛmkunya ŋaa ni Abonsam tsɔ̃ɔ koni eto nɔyeli ni kɛ Yehowa mlihilɛ nɔyeli lɛ yeɔ egbɔ lɛ he mama. No hewɔ lɛ, beni Adam hala akɛ ebaakɔ heyeli gbɛ kɛmiijɛ Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ he, ni ekpoo E-mlihilɛ lɛ kwraa lɛ, nɔyeli gbonyo ko je shishi. (1 Mose 3:1-6) Yɛ nɔ najiaŋ ni Adam kɛ Hawa aaaye amɛ diɛŋtsɛ amɛhe nɔ lɛɛlɛŋ lɛ, amɛbaje Abonsam pɛsɛmkunya kɛ henɔwomɔ hewalɛ lɛ shishi, ni amɛbatsɔmɔ enɔyeli lɛ shishi bii.

13-15. (a) Mɛni ji nibii komɛi ni ejɛ kpoomɔ ni akpoo Yehowa jalɛ nɔyeli lɛ mli kɛba? (b) Mɛni hewɔ yiwalɛ yɔɔ je nɛŋ nɛkɛ?

13 Susumɔ nɔ ni jɛ mli ba lɛ ekomɛi ahe okwɛ. Ashwie Adam kɛ Hawa kɛjɛ shikpɔŋ fã ni ji paradeiso lɛ mli. Amɛshihilɛ lɛ tsake kɛjɛ shikpɔŋ ni yɔɔ frɔfrɔ ni jwɛi kpakpa kɛ aduawai yɔɔ mli lɛ nɔ kɛbatsɔ shihilɛ ni mli wa yɛ Eden abɔɔ lɛ sɛɛ. Nyɔŋmɔ kɛɛ Adam akɛ: “Akɛni obo oŋa lɛ toi ni oye tso lɛ ni miwoo he kitã akɛ okaye eyibii lɛ eko hewɔ lɛ, alomɔ shikpɔŋ sũ yɛ ohewɔ, jaramɔ mli oooye enɔ nii yɛ, owala gbii abɔ fɛɛ. Ni ŋmei kɛ aŋlɛŋlɛ eeewo ehao.” Shikpɔŋ lɛ ni alomɔ lɛ tsɔɔ akɛ agbɛnɛ enɔ nitsumɔ baawa waa diɛŋtsɛ. Nɔ ni jɛ shikpɔŋ ni alomɔ lɛ, kɛ emli ŋmei kɛ aŋlɛŋlɛ lɛ mli kɛba ní Adam seshibii lɛ nu he lɛ naa wa aahu akɛ Noa tsɛ Lamek wie ‘amɛnijiaŋ tɔlɛi ni jɛ shikpɔŋ lɛ loomɔ ni Yehowa elomɔ lɛ hewɔ lɛ’ he.—1 Mose 3:17-19; 5:29.

14 Adam kɛ Hawa hu kɛ shweshweeshwe shihilɛ tsake haomɔ. Nyɔŋmɔ kɛɛ Hawa akɛ: “Fá maha ohejaramɔ kɛ ohɔŋɔɔ afá; jaramɔ mli ooofɔ bii yɛ, ni owù lɛ sɛɛgbɛ oootao, ni lɛ eeeye onɔ.” Sɛɛ mli lɛ, Kain, ni ji Adam kɛ Hawa kromɔbi lɛ fee yiwalɛ nii kɛtsɔ enyɛminuu Habel ni egbe lɛ lɛ nɔ.1 Mose 3:16; 4:8.

15 Bɔfo Paulo jaje akɛ: “Jeŋ muu lɛ fɛɛ kã mɔ fɔŋ lɛ mli.” (1 Yohane 5:19) Taakɛ enɔyelɔ lɛ ji lɛ, jeŋ ni yɔɔ amrɔ nɛɛ jieɔ sui gbohii ni pɛsɛmkunya kɛ henɔwomɔ fata he lɛ akpo. Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ je lɛŋ eyi obɔ kɛ basabasafeemɔ kɛ yiwalɛ nifeemɔi! Shi, jeee nakai ebaaji daa. Yehowa baakwɛ koni mlihilɛ kɛ musuŋtsɔlɛ ahi e-Maŋtsɛyeli lɛ mli moŋ fe nɔ ni basabasafeemɔ kɛ yiwalɛ nifeemɔ aaahi shi.

Abaajie Mlihilɛ Kpo yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ Shishi

16. Mɛni hewɔ mlihilɛ kadiɔ Nyɔŋmɔ nɔyeli kɛtsɔ Kristo Yesu nɔ lɛ, ni mɛni enɛ nyɛɔ wɔnɔ koni wɔfee?

16 Yehowa kɛ E-Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ ni E-hala, ni ji Kristo Yesu kpaa gbɛ akɛ esa akɛ ale amɛshishi bii lɛ akɛ mɛi ni jieɔ mlihilɛ kpo. (Mika 6:8) Yesu Kristo tsɔɔ wɔ bɔ ni mlihilɛ baakadi gbɛjianɔtoo ni e-Tsɛ lɛ etuu ewo edɛŋ lɛ he nɔ ko fioo. (Hebribii 1:3) Abaanyɛ ana enɛ yɛ Yesu wiemɔi ni kpa apasa jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi, ni kɛ jatsui ni tsiitsii tere gbɔmɛi lɛ he mama lɛ mli. Ekɛɛ akɛ: “Nyɛbaa miŋɔɔ, nyɛ mɛi fɛɛ ni etɔ nyɛ ni nyɛjatsui fe nyɛ lɛ, ni maha nyɛ hejɔɔmɔ. Nyɛwoa mipã lɛ nyɛfɔ̃a nyɛnɔ, ni nyɛkasea mi; shi mihe jɔ, ni mibaa mihe shi kɛjɛ mitsui mli; ni nyɛaaná hejɔɔmɔ nyɛaaha nyɛsusumai lɛ. Ejaakɛ mipã lɛ teremɔ waaa, ni mijatsu lɛ etsiii.” (Mateo 11:28-30) Mɛi babaoo ni baanyɛ afee shikpɔŋ lɛ nɔ nɔyelɔi, jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi loo mɛi krokomɛi kɛ mlai ni bɛ naagbee kɛ nitsumɔi ni nyɔmɔwoo bɛ he lɛ he jatsui haa etɔɔ gbɔmɛi lɛ. Ni kɛlɛ, nɔ ni Yesu biɔ kɛjɛɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ adɛŋ lɛ tsuɔ amɛhiamɔ nii kɛ amɛnyɛmɔi lɛ ahe nii. Hɛɛ, eji apã ni hejɔɔmɔ kɛ mlihilɛ yɔɔ mli lɛɛlɛŋ! Ani enɛ tsirɛɛɛ wɔ koni wɔtamɔ lɛ yɛ mlihilɛ kpo ni wɔɔjie wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ mli?—Yohane 13:15.

17, 18. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná hekɛnɔfɔɔ akɛ mɛi ni kɛ Kristo baaye nɔ yɛ ŋwɛi kɛ eshikpɔŋ nɔ najiaŋdamɔlɔi lɛ baajie mlihilɛ kpo lɛ?

17 Wiemɔi ni sa kadimɔ ni Yesu kɛ ebɔfoi lɛ wie lɛ maa bɔ ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ yɔɔ srɔto kwraa yɛ adesai anɔyeli he lɛ nɔ mi. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Naataamɔ hu bate shi yɛ amɛteŋ [kaselɔi lɛ] akɛ amɛteŋ namɔ abaabu agbo fe fɛɛ. Ni ekɛɛ amɛ akɛ: Jeŋmaji lɛ anɔ maŋtsɛmɛi lɛ yeɔ amɛnɔ odehei asane, ni mɛi ni yɔɔ amɛnɔ hewalɛ lɛ, atsɛɔ amɛ ejurɔfeelɔi. Shi nyɛ lɛ ebɛ nyɛ nakai; shi moŋ mɔ ni ji agbo yɛ nyɛteŋ lɛ, ha ni etsɔ tamɔ gbekɛ, ni mɔ ni ji onukpa hu tamɔ mɔ ni sɔmɔɔ. Ejaakɛ te mɔ ni fe mɔŋ: mɔ ni taa okpɔlɔ he lɛ, aloo mɔ ni sɔmɔɔ lɛ? Shi mi lɛ miyɛ nyɛteŋ akɛ mɔ ni sɔmɔɔ.”—Luka 22:24-27.

18 Adesai nɔyelɔi taoɔ ni amɛtsɔɔ bɔ ni amɛje agbo amɛha kɛtsɔ gbɔmɛi lɛ anɔ ‘nuŋtsɔmɛi asaji’ ni amɛyeɔ lɛ nɔ, kɛ sabalai wuji ni amɛtaoɔ lɛ nɔ, tamɔ nɔ ni nɛkɛ sabalai nɛɛ haa amɛnɔ kwɔlɔɔ fe mɛi ni amɛyeɔ amɛnɔ lɛ. Shi Yesu kɛɛ akɛ anɔkwa agbojee baa kɛjɛɔ mɛi krokomɛi ni aaasɔmɔ amɛ lɛ mli—ekãa kɛ hekãmɔ ni akɛaabɔ mɔdɛŋ ni akɛsɔmɔ. Esa akɛ mɛi fɛɛ ni kɛ Kristo baaye nɔ yɛ ŋwɛi loo amɛbaasɔmɔ akɛ eshikpɔŋ lɛ nɔ najiaŋdamɔlɔi lɛ abɔ mɔdɛŋ ni amɛnyiɛ eheshibaa kɛ mlihilɛ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ.

19, 20. (a) Yesu tsɔɔ he ni Yehowa mlihilɛ lɛ yashɛɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase Yehowa yɛ mlihilɛ kpojiemɔ mli?

19 Nyɛhaa wɔkwɛa ŋaawoi krokomɛi ni suɔmɔ yɔɔ mli ni Yesu kɛha. Beni Yesu tsɔɔ he ni Yehowa mlihilɛ lɛ yashɛɔ lɛ mli lɛ, ekɛɛ akɛ: “Kɛji nyɛsumɔ mɛi ni sumɔɔ nyɛ lɛ, mɛɛ shidaa nyɛyɔɔ? ejaakɛ eshafeelɔi hu sumɔɔ mɛi ni sumɔɔ amɛ. Ni kɛji nyɛfee ejurɔ nyɛha mɛi ni feɔ nyɛ ejurɔ lɛ, mɛɛ shidaa nyɛyɔɔ? ejaakɛ eshafeelɔi hu feɔ nakai nɔŋŋ. Ni kɛji nyɛfa mɛi ni nyɛhiɛ kã nɔ akɛ amɛaaha nyɛ ekoŋŋ lɛ, mɛɛ shidaa nyɛyɔɔ? ejaakɛ eshafeelɔi hu faa eshafeelɔi, koni amɛna nakai bɔ nɔŋŋ. Moŋ nyɛsumɔa nyɛhenyɛlɔi, ni nyɛfea ejurɔ ni nyɛfaa ni nyɛhiɛ kãaa nɔ ko nɔ dɔŋŋ, ni nyɛnyɔmɔwoo aaafa, ni nyɛaatsɔmɔ Ŋwɛinyo lɛ bii, shi lɛ lɛ emli hi yɛ trumui kɛ mɛi fɔji anɔ. No hewɔ lɛ nyɛnaa mɔbɔ, tamɔ bɔ ni nyɛtsɛ lɛ hu naa mɔbɔ lɛ.”—Luka 6:32-36, wɔma efã ko nɔ mi.

20 Mlihilɛ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ efeee pɛsɛmkunya. Ebiii nɔ ko ni ekpaaa nɔ ko hu gbɛ. Yehowa jɛɔ mlihilɛ mli “ehaa ehulu teɔ shi yɛ mɛi fɔji kɛ mɛi kpakpai anɔ.” (Mateo 5:43-45; Bɔfoi lɛ Asaji 14:16, 17) Jeee akɛ wɔtsiɔ wɔhe kɛjɛɔ efɔŋ ni wɔɔfee trumui lɛ he kɛkɛ, shi moŋ wɔfeɔ amɛ ejurɔ hu, wɔfeɔ mɛi ni feɔ amɛnii tamɔ wɔhenyɛlɔi lɛ po ejurɔ yɛ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ kasemɔ mli. Kɛ́ wɔjie mlihilɛ kpo lɛ, wɔjieɔ lɛ kpo wɔtsɔɔ Yehowa kɛ Yesu akɛ wɔmiisumɔ ni wɔhi shi yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ mli, be mli ni mlihilɛ kɛ sui kpakpai baaje kpo yɛ adesai asharamɔi fɛɛ mli lɛ.

Mɛni Hewɔ Esa akɛ Wɔjie Mlihilɛ Kpo?

21, 22. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔjie mlihilɛ kpo lɛ?

21 Mlihilɛ kpojiemɔ he miihia titri kɛha anɔkwa Kristofonyo. Etsɔɔ akɛ wɔyɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ. Kɛfata he lɛ, kɛ́ wɔjie anɔkwa mlihilɛ kpo lɛ, wɔkaseɔ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Kristo Yesu. Mlihilɛ hu ji taomɔ nii ko ni abiɔ yɛ mɛi ni baafee Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi bii lɛ adɛŋ. Belɛ, esa akɛ wɔsumɔ mlihilɛ ni wɔkase bɔ ni ajieɔ lɛ kpo atsɔɔ.

22 Mɛni ji gbɛ̀i komɛi ni anyɛɔ atsuɔ he nii wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔjie mlihilɛ kpo yɛ wɔdaa gbi shihilɛ mli? Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baasusu nakai sane lɛ he.

Te Ohaa Hetoo Ohaa Tɛŋŋ?

• Mɛni ji mlihilɛ?

• Mɛni hewɔ je lɛ ji he ko ni yiwalɛ kɛ basabasafeemɔ yɔɔ nɛkɛ?

• Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ mlihilɛ baahi Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ shishi lɛ?

• Mɛni hewɔ mlihilɛ kpojiemɔ he hiaa mɛi ni miisumɔ ni amɛhi Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

Kristofoi onukpai bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛjie mlihilɛ kpo yɛ be mli ni amɛkɛ tookuu lɛ sharaa lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Yehowa suɔmɔ-mlihilɛ lɛ haŋ etsuji anine anyɛ shi yɛ jaramɔ bei amli

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 16]

Yehowa jɛɔ mlihilɛ mli ehaa hulu tsoɔ ni nugbɔ nɛɔ ehaa adesai fɛɛ