Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mlihilɛ Sɛɛtiumɔ Yɛ Jeŋ Ni Nyɛ̃ɛ Eyi Mli Obɔ Lɛ Mli

Mlihilɛ Sɛɛtiumɔ Yɛ Jeŋ Ni Nyɛ̃ɛ Eyi Mli Obɔ Lɛ Mli

Mlihilɛ Sɛɛtiumɔ Yɛ Jeŋ Ni Nyɛ̃ɛ Eyi Mli Obɔ Lɛ Mli

“Gbɔmɔ taomɔ tsɔ̃ɔ bɔ ni emli hi ha.”—ABƐI 19:22.

1. Mɛni hewɔ ebaanyɛ efee nɔ ni wa akɛ aaajie mlihilɛ kpo lɛ?

ANI obuɔ ohe akɛ mɔ ko ni mli hi? Kɛ́ nakai ni lɛ, no lɛ shihilɛ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ je nɛŋ lɛ baanyɛ afee nɔ ni wa waa. Eji anɔkwale akɛ awie mlihilɛ he yɛ Biblia lɛ mli akɛ “mumɔ lɛ yibii” lɛ fã, shi mɛni hewɔ ewa waa akɛ aaajie mlihilɛ kpo yɛ maji ni atsɛɔ amɛ akɛ Kristofoi amaji lɛ anɔ po lɛ? (Galatabii 5:22) Taakɛ wɔkadi yɛ nikasemɔ ni tsɔ̃ hiɛ lɛ mli lɛ, abaanyɛ ana hetoo lɛ fã yɛ nɔ ni bɔfo Yohane ŋma lɛ mli—jeŋ muu lɛ fɛɛ yɛ mumɔŋ gbɔmɔ ko ni bɛ mlihilɛ, ni ji Satan Abonsam hewalɛ shishi. (1 Yohane 5:19) Yesu Kristo tsɛ́ Satan akɛ “je lɛŋ lumɔ lɛ.” (Yohane 14:30) No hewɔ lɛ, je nɛɛ taoɔ ni etamɔ enɔyelɔ atuatselɔ, ní subaŋi gbohii kadiɔ su ni eyɔɔ lɛ.—Efesobii 2:2.

2. Mɛɛ naagbai baanyɛ asa mlihilɛ ni wɔɔjie lɛ kpo wɔtsɔɔ lɛ he?

2 Kɛ́ mɛi krokomɛi kɛ wɔ yeee yɛ mlihilɛ gbɛ nɔ lɛ, esaa wɔshihilɛi ahe yɛ gbɛ fɔŋ nɔ. Akutsoŋbii ni he tsɛ̃ɔ wɔ, gbɔi ni ejieee naanyobɔɔ su kpo, kɛ nanemɛi kɛ weku mli bii, ní bei komɛi lɛ amɛbaafee nii ni nilee bɛ mli lɛ po ejieŋ mlihilɛ kpo amɛtsɔŋ wɔ. Bei pii lɛ, haomɔ ni yɔɔ gbɔmɛi ni feɔ basabasa, ni bolɔɔ, ni jɛ́ɔ amɛhe, ni akɛsharaa lɛ baanyɛ ekɛ nijiaŋwujee babaoo aba. Mlihilɛ ni mɛi krokomɛi ejieee lɛ kpo nɛɛ baanyɛ aha wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔkɛ mɛi aye yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, ni ebaaha wɔsusu akɛ wɔkɛ yiwalɛ ato yiwalɛ najiaŋ. Enɛ baanyɛ ekɛ mumɔŋ loo gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he naagbai po aba.—Romabii 12:17.

3. Mɛɛ naagbai ní hiɛdɔɔ yɔɔ he gbɔmɛi kɛkpeɔ ní kaa bɔ ni amɛsumɔɔ ni amɛjie mlihilɛ kpo lɛ?

3 Je lɛŋ shihilɛi ni nyɛɔ mɔ nɔ lɛ hu baanyɛ aha ewa kɛha wɔ akɛ wɔɔjie mlihilɛ kpo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, adesai babaoo nuɔ nɔnyɛɛ he yɛ hegbeyeiwoi kɛ awuiyeli ni akɛtutuaa mɔ he nifeemɔi, kɛ agbɛnɛ hu nyɛ́ ni maji srɔtoi baanyɛ amɛkɛ okplɛmii ni kpatãa nɔ fɛɛ nɔ ni muɔ lɛ hiɛ loo nuklea tawuu nibii atsu nii lɛ hewɔ. Kɛfata he lɛ, gbɔmɛi akpekpei abɔ miiye ohia futaa, ni niyenii, wɔɔhe, atade kɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ kwɛmɔ fioo ko pɛ amɛyɔɔ. Kɛ́ shihilɛ bafee tamɔ nɔ ni hiɛnɔkamɔ bɛ mli lɛ, ehaa mlihilɛ sɛɛtiumɔ bafeɔ kaa.—Jajelɔ 7:7.

4. Mɛɛ susumɔi ni ejaaa mɛi komɛi baanyɛ aná beni amɛsusuɔ mlihilɛ ni amɛaajie lɛ kpo amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ he lɛ?

4 Mɔ ko baanyɛ amu sane naa yɛ gbɛ ni waaa nɔ akɛ mlihilɛ kpojiemɔ he ehiaaa, ni ebaanyɛ etsɔɔ gbɔjɔmɔ po. Ebaanyɛ enu he akɛ akɛ lɛ eye yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, titri lɛ kɛ́ mɛi krokomɛi kɛ lɛ ye yɛ gbɛ ni etsɔɔɔ mɔ he susumɔ nɔ lɛ. (Lala 73:2-9) Ni kɛlɛ, Biblia lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni sa haa wɔ beni ekɛɛ akɛ: “Naajɔlɛ hetoo kuɔ mlila naa; shi wiemɔ ní wa teeɔ mlifu shi.” (Abɛi 15:1) Mlijɔlɛ kɛ mlihilɛ ji mumɔ lɛ yibii lɛ atɛŋ enyɔ ni kɛ amɛhe kpãa gbee ni tsuɔ nii waa kɛ akɛ jaramɔ shihilɛ kɛ shihilɛi ni kaa mɔ miikpe.

5. Mɛɛ shihilɛ mli hei komɛi mlihilɛ he hiaa yɛ?

5 Akɛni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii ni wɔ, ákɛ Kristofoi lɛ, wɔɔjie lɛ kpo lɛ he miihia waa hewɔ lɛ, wɔɔfee jogbaŋŋ akɛ wɔɔsusu bɔ ni wɔɔfee wɔjie nakai sui lɛ ateŋ ekome—ni ji mlihilɛ kpo lɛ he. Ani abaanyɛ atiu mlihilɛ sɛɛ yɛ jeŋ ni basabasafeemɔ yɔɔ mli lɛ mli? Kɛ́ nakai ni lɛ, mɛni ji gbɛ̀i komɛi ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔŋmɛɛɛ gbɛ ni Satan nɔnyɛɛ lɛ ahà wɔ mlihilɛ lɛ nɔ, titri lɛ yɛ nɔnyɛɛ shihilɛi amli? Nyɛhaa wɔsusua bɔ ni wɔɔfee wɔtiu mlihilɛ sɛɛ yɛ weku lɛ mli, yɛ nitsumɔhe, yɛ skul, yɛ akutso lɛ mli, yɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, kɛ yɛ nanemɛi heyelilɔi ateŋ lɛ he wɔkwɛa.

Mlihilɛ yɛ Weku lɛ Mli

6. Mɛni hewɔ mlihilɛ yɛ weku lɛ mli he hiaa waa nakai lɛ, ni te aaafee tɛŋŋ ajie lɛ kpo?

6 Bɔni afee ni wɔná Yehowa jɔɔmɔ kɛ egbɛtsɔɔmɔ lɛ, mumɔ lɛ yibii lɛ ahe miihia, ni ehe miihia ni wɔwo fɛɛ. (Efesobii 4:32) Nyɛhaa wɔgbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa nɔ titri ko hewɔ ni ehe hiaa ni weku mli bii ajie mlihilɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe lɛ nɔ. Yɛ daa gbi shihilɛ mli lɛ, esa akɛ wu kɛ ŋa ajie mlihilɛ kɛ mɔ hesusumɔ kpo amɛtsɔɔ amɛhe kɛ amɛbii. (Efesobii 5:28-33; 6:1, 2) Esa akɛ nakai mlihilɛ lɛ aje kpo faŋŋ yɛ bɔ ni weku lɛ mli bii kɛ amɛhe wieɔ lɛ mli, be mli ni gbekɛbii kɛ woo kɛ bulɛ haa amɛfɔlɔi, ní fɔlɔi hu kɛ amɛbii lɛ yeɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ. Ohe afee oya kɛ yijiemɔ, okɛ oyaiyeli akawie oshi nii.

7, 8. (a) Kɛ́ wɔmiisumɔ ni wɔjie anɔkwa mlihilɛ kpo yɛ weku lɛ mli lɛ, no lɛ mɛɛ su esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ he? (b) Sanegbaa kpakpa haa weku ekomefeemɔ lɛ mli waa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (d) Te ooofee tɛŋŋ ojie mlihilɛ kpo yɛ oweku lɛ mli?

7 Ní wɔɔjie mlihilɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi ni yɔɔ wɔweku kɔkrɔɔ lɛ mli lɛ biɔ ni wɔnyiɛ bɔfo Paulo ŋaawoo nɛɛ sɛɛ akɛ: “Nyɛ hu nyɛshɛrɛa nɛkɛ nii nɛɛ fɛɛ nyɛshwiea, nii ni ji mlifu, mlila, nishaianii, musubɔɔ wiemɔ, hiɛgbeji awiemɔ lɛ, kɛjɛa nyɛdaaŋ.” Esa akɛ Kristofoi wekui kɛ amɛhe awie yɛ gbɛ ni bulɛ yɔɔ mli nɔ be fɛɛ be. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ sanegbaa kpakpa ji nɔ ni tswaa wekui emaa shi ni amɛhe waa. Kɛ́ naataamɔi te shi lɛ, bɔni afee ni oba béi lɛ shi lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni otsu naagba lɛ he nii, moŋ fe nɔ ni oooye ŋwanejee lɛ mli kunim. Weku mli bii ni yɔɔ miishɛɛ lɛ bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛjie mlihilɛ kɛ mɔ hesusumɔ kpo amɛtsɔɔ amɛhe.—Kolosebii 3:8, 12-14.

8 Mlihilɛ diɔ nɔ kpakpa sɛɛ, ni ehaa wɔsumɔɔ ni wɔfee mɛi krokomɛi ejurɔ. No hewɔ lɛ, wɔsumɔɔ ni wɔhe aba sɛɛnamɔ aha weku lɛ mli bii krokomɛi lɛ, wɔsusu amɛhe, ni wɔye wɔbua amɛ yɛ gbɛ ni akpɛlɛɔ nɔ lɛ nɔ. Ebiɔ aŋkroaŋkroi kɛ weku muu lɛ fɛɛ amɔdɛŋbɔɔ koni ajie mlihilɛ ni baaha awie weku lɛ he ekpakpa lɛ kpo. Enɛ hewɔ lɛ, jeee akɛ amɛnine baashɛ Nyɔŋmɔ jɔɔmɔ nɔ kɛkɛ, shi moŋ, amɛbaawo mlihilɛ Nyɔŋmɔ, ni ji Yehowa lɛ hiɛ nyam yɛ asafo lɛ kɛ akutso lɛ mli.—1 Petro 2:12.

Mlihilɛ yɛ Nitsumɔhe

9, 10. Tsɔɔmɔ naagbai komɛi ni baanyɛ ate shi yɛ nitsumɔhe, ní otsɔɔ bɔ ni ekolɛ abaanyɛ akɛ mlihilɛ atsu he nii lɛ mli.

9 Kɛha Kristofonyo lɛ, daa gbi nitsumɔ mli nifeemɔi baanyɛ ekɛ naagba aba mlihilɛ ni eeejie lɛ kpo etsɔɔ nanemɛi nitsulɔi lɛ he. Awuŋayeli ni yaa nɔ yɛ nitsulɔi ateŋ lɛ baanyɛ aha naanyo nitsulɔ ko ni feɔ enii yɛ lakamɔ loo ŋaa gbɛ nɔ lɛ kɛ mɔ ko nitsumɔ awo oshara mli, ni enɛ baafite mɔ lɛ bulɛ yɛ enitsumɔtsɛ lɛ hiɛ. (Jajelɔ 4:4) Ewa akɛ aaajie mlihilɛ kpo yɛ bei ni tamɔ nakai amli. Shi kɛlɛ, akɛni kaimɔ ni aaakai akɛ bei pii lɛ, mlihilɛ nifeemɔ ji jalɛ gbɛ hewɔ lɛ, esa akɛ Yehowa tsulɔ abɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni eeenyɛ koni enine ashɛ mɛi ni ewa ákɛ akɛ amɛ aaashara lɛ anɔ. Kɛ́ wɔná amɛhe miishɛɛ lɛ, ebaanyɛ eye ebua wɔ yɛ enɛ gbɛfaŋ. Ekolɛ, obaanyɛ ojie mɔ hesusumɔ kpo beni naanyo nitsulɔ ko he miiye, loo eweku mli bii lɛ ateŋ mɔ ko bɛ hewalɛ lɛ. Mɔ lɛ shi bimɔ po baanyɛ aná hewalɛ kpakpa yɛ mɔ kroko lɛ nɔ. Hɛɛ, kɛ́ aaaho lɛ, esa akɛ Kristofoi atiu ekomefeemɔ kɛ toiŋjɔlɛ sɛɛ ni amɛwo he hewalɛ. Bei komɛi lɛ, mlihilɛ wiemɔi ni tsɔɔ bɔ ni wɔsusuɔ mɔ lɛ he kɛ bɔ ni esane gbaa wɔnaa ehaa lɛ baaye abua ni atsu shihilɛ lɛ he nii.

10 Yɛ be krokomɛi amli lɛ, ekolɛ nitsumɔtsɛ ko baanyɛ ekɛ esusumɔi anyɛ enitsulɔi lɛ anɔ, ni ekolɛ ebaasumɔ ni mɔ fɛɛ mɔ kɛ ehe awo maŋhedɔɔ nifeemɔ loo gbijurɔyeli ko ni ŋmalɛ fiii sɛɛ lɛ mli. Kɛ́ Kristofonyo ko henilee eŋmɛɛɛ lɛ gbɛ koni ekɛ ehe awo mli lɛ, enɛ baanyɛ ekɛ béi aba. Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, ekolɛ efeŋ nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ ooowie babaoo yɛ bɔ ni ejaaa akɛ ooofee nɔ ni nitsumɔtsɛ lɛ taoɔ lɛ he. Ejaakɛ, yɛ mɛi ni kɛ Kristofonyo lɛ hemɔkɛyelii kpãaa gbee lɛ agbɛfaŋ lɛ, nɔ ni afeɔ lɛ baanyɛ atamɔ nii ni ja ni esa akɛ afee. (1 Petro 2:21-23) Ekolɛ, obaanyɛ ojɛ mlihilɛ mli ni otsɔɔ lɛ yiŋtoi ahewɔ ni bo diɛŋtsɛ lɛ okɛ ohe wooo mli lɛ. Okɛ wiemɔ sha ko akaha wiemɔ sha ko hetoo. Ehi jogbaŋŋ akɛ Kristofonyo lɛ aaanyiɛ ŋaawoo kpakpa ni yɔɔ Romabii 12:18 lɛ sɛɛ, akɛ: “Kɛ aaaho lɛ nyɛgbɛfaŋ lɛ, nyɛkɛ gbɔmɛi fɛɛ ahia shi yɛ hejɔlɛ mli.”

Mlihilɛ yɛ Skul

11. Mɛɛ naagbai gbekɛbii kɛkpeɔ beni amɛjieɔ mlihilɛ kpo amɛtsɔɔ skulbii lɛ?

11 Ebaanyɛ efee kaa diɛŋtsɛ kɛha gbekɛbii akɛ amɛaajie mlihilɛ kpo amɛtsɔɔ nanemɛi skulbii. Bei pii lɛ, gbekɛbii sumɔɔ ni amɛklasbii lɛ akpɛlɛ amɛnɔ. Gbekɛbii hii komɛi feɔ amɛnii akɛ mɛi ni kpɔiaŋ esala bɔni afee ni skulbii krokomɛi asumɔ amɛsane, ni enɛ haa amɛyaa nɔ po amɛwoɔ skulbii krokomɛi ahe gbeyei. (Mateo 20:25) Gbekɛbii krokomɛi hu sumɔɔ ni amɛkɛ hesaai ni amɛyɔɔ yɛ akaŋshii, loo nibii krokomɛi lɛ amli lɛ awo amɛhe nɔ. Be mli ni amɛjieɔ amɛhesaai nɛɛ akpo lɛ, bei pii lɛ, amɛkɛ klasbii lɛ kɛ nikaselɔi krokomɛi yeɔ yɛ gbɛ ni mlihilɛ bɛ mli nɔ, ni amɛsusuɔ nii ahe yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ enɛ diɛŋtsɛ tsɔɔ yɛ gbɛ ko nɔ akɛ amɛnɔ kwɔlɔ. Esa akɛ Kristofonyo oblanyo loo oblayoo akwɛ jogbaŋŋ koni ekakase aŋkroaŋkroi ni tamɔ nakai. (Mateo 20:26, 27) Bɔfo Paulo kɛɛ akɛ “suɔmɔ toɔ etsui shi, emli hi” ni akɛ, suɔmɔ “eshwãaa, efeee pupuupu.” No hewɔ lɛ, sɔ̃ kã Kristofonyo nɔ akɛ ekanyiɛ mɛi ni feɔ nii ni mlihilɛ bɛ mli nɛɛ anɔkwɛmɔnɔ gbonyo lɛ sɛɛ, shi moŋ ekpɛtɛ Ŋmalɛ mli ŋaawoi ahe yɛ ekɛ eskulbii lɛ asharamɔi amli.—1 Korintobii 13:4.

12. (a) Mɛni hewɔ ekolɛ ebaafee kaa kɛha gbekɛbii akɛ amɛaajie mlihilɛ kpo amɛtsɔɔ amɛtsɔɔlɔi lɛ? (b) Namɔ gbekɛbii baanyɛ akwɛ lɛ gbɛ kɛha yelikɛbuamɔ kɛji anyɛ amɛnɔ koni amɛfee nii ni mlihilɛ bɛ mli lɛ?

12 Esa akɛ gbekɛbii kɛ amɛtsɔɔlɔi hu aye yɛ mlihilɛ mli. Nikaselɔi babaoo sumɔɔ ni amɛwo amɛtsɔɔlɔi lɛ amlila. Amɛsusuɔ akɛ kɛ́ amɛgbo amɛtsɔɔlɔi lɛ anɔ toi ni amɛkɛ amɛhe wo nifeemɔi ni teɔ shi woɔ skul mlai lɛ amli lɛ, belɛ amɛhiɛ tɛ̃ waa. Ekolɛ amɛbaatsɔ hegbeyei woo nɔ amɛha mɛi krokomɛi abafata amɛhe. Kɛ́ Kristofonyo oblanyo loo oblayoo ko ekpɛlɛɛɛ akɛ efata he lɛ, ekolɛ ebaafee mɔ ni ayeɔ ehe fɛo loo awaa lɛ yi. Kɛ́ Kristofonyo kɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ kpeɔ yɛ skul yɛ be fɛɛ mli lɛ, ekaa efai shi ni etswa akɛ eeejie mlihilɛ kpo lɛ. Shi, ha ni ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ, ehe miihia waa akɛ ofee Yehowa anɔkwa tsulɔ. Obaanyɛ oná nɔmimaa akɛ ebaatsɔ emumɔ lɛ nɔ ni eye ebua bo yɛ shihilɛi ni mli wawai nɛɛ amli.—Lala 37:28.

Mlihilɛ Kɛmiitsɔɔ Akutsoŋbii

13-15. Mɛni baanyɛ atsĩ mlihilɛ ni aaajie lɛ kpo atsɔɔ akutsoŋnyo lɛ naa, ni te aaafee tɛŋŋ aye naagba nɛɛ nɔ?

13 Kɛji akɛ bo pɛ oyɔɔ shia ni oyɔɔ lɛ mli, loo oyɛ shia agbo ko ni mɛi babaoo yɔɔ mli, loo he kroko jio lɛ, obaanyɛ osusu gbɛ̀i ni oootsɔ nɔ ojie mlihilɛ kpo lɛ he, ni ojie bɔ ni osusuɔ okutsoŋbii lɛ ahilɛ-kɛ-hamɔ he ohaa lɛ kpo. Shikome ekoŋŋ lɛ, jeee be fɛɛ be enɛ feemɔ yɔɔ mlɛo.

14 Kɛ́ akutsoŋbii ni tsa onɔ lɛ hiɛ ohe jwɛŋmɔ fɔŋ yɛ weku kroko mli ni ojɛ, maŋ kroko nɔ ni ojɛ, loo jamɔ kroko mli ni oyɔɔ lɛ hewɔ lɛ, no hu? Kɛji bei komɛi lɛ, amɛfeɔ basabasa loo amɛkpooɔ bo kwraa lɛ, no hu? Ákɛ Yehowa tsulɔ lɛ, mlihilɛ kpo ni ooojie kɛyashi he ni obaanyɛ lɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ. Abaana bo yɛ faŋŋ mli akɛ mɔ ni haa mɛi krokomɛi atsui nyɔɔ amɛmli ni yɔɔ srɔto, ni ji Yehowa yijielɔ lɛɛlɛŋ—mɔ ni feɔ mlihilɛ he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa. Onyɛŋ ole be mli ni ekolɛ okutsoŋnyo lɛ baatsake esu yɛ mlihilɛ kpo ni ojieɔ lɛ hewɔ. Ekolɛ, ebaatsɔ Yehowa yijielɔ po.—1 Petro 2:12.

15 Te aaafee tɛŋŋ ajie mlihilɛ kpo? Gbɛ kome ji kɛtsɔ su kpakpa ni aajie lɛ kpo yɛ weku lɛ mli yɛ be mli ni weku lɛ mlibii lɛ fɛɛ jieɔ mumɔ lɛ yibii akpo lɛ nɔ. Ekolɛ akutsoŋbii lɛ baakadi enɛ. Bei komɛi lɛ, ekolɛ, obaanyɛ ofee okutsoŋnyo lɛ ejurɔ. Kaimɔ akɛ nɔ ni mlihilɛ tsɔɔ ji ni aaaná mɛi krokomɛi ahilɛ-kɛ-hamɔ he miishɛɛ diɛŋtsɛ.—1 Petro 3:8-12.

Mlihilɛ yɛ Wɔsɔɔmɔ Nitsumɔ lɛ Mli

16, 17. (a) Mɛni hewɔ mlihilɛ he hiaa yɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ? (b) Abaanyɛ ajie mlihilɛ kpo yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

16 Esa akɛ mlihilɛ akadi wɔ-Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ yɛ be mli ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ waa koni wɔnine ashɛ gbɔmɛi anɔ yɛ amɛshiai amli, yɛ amɛnitsumɔhei, kɛ yɛ maŋ lɛ mli hei ni amɛyɔɔ lɛ. Esa akɛ wɔkai akɛ, wɔdamɔ Yehowa, ni jieɔ mlihilɛ kpo be fɛɛ be lɛ najiaŋ.—2 Mose 34:6.

17 Mɛni fata mɔdɛŋ ni obɔɔ koni ojie mlihilɛ kpo yɛ osɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni okɛ ohe ewo gbɛjegbɛ nɔ odaseyeli mli lɛ, obaanyɛ ojie mlihilɛ kpo kɛtsɔ wiemɔ kuku kɛ mɔ hesusumɔ ni okɛaatsu nii yɛ be mli ni obɛŋkɛɔ gbɔmɛi lɛ nɔ. Bei pii lɛ, nyiɛmɔhei ji he ko ni mɛi babaoo tsɔɔ ni deka bɛ jɛmɛ kwraa, no hewɔ lɛ, kwɛmɔ jogbaŋŋ koni okatsĩ gbɛ yɛ nyiɛmɔhei lɛ. Agbɛnɛ hu, kɛ́ ooye odase yɛ nitsumɔhe shikpɔŋkuku ko mli lɛ, jiemɔ mlihilɛ kpo kɛtsɔ wiemɔ kuku ni okɛaatsu nii lɛ nɔ, ni okai akɛ esa akɛ shwapo mli nihɔɔlɔi lɛ akwɛ nihelɔi lɛ.

18. Mɛɛ gbɛfaŋnɔ hiɛshikamɔ tsuɔ yɛ mlihilɛ kpojiemɔ yɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli?

18 Okɛ hiɛshikamɔ atsu nii yɛ shia kɛ shia nitsumɔ lɛ mli. Kaatsɛ babaoo tsɔ yɛ shinaa lɛ naa, titri lɛ, kɛji je lɛ mli ejɔ ŋanii. Kɛ́ mɔ ko náaa jɛmɛ ni oba lɛ he miishɛɛ, loo eewo emlila lɛ, ani obaanyɛ oyoo sɛɛ? Ekolɛ, Yehowa Odasefoi fɔɔ mɛi aŋɔɔ yaa yɛ he ni oyɔɔ lɛ. Kɛ́ nakai ji sane lɛ, no lɛ jiemɔ mɔ hesusumɔ krɛdɛɛ kpo, ni ofee mɔ ni mli hi ni anáa ehe miishɛɛ. (Abɛi 17:14) Bɔɔ mɔdɛŋ ni okpɛlɛ yiŋtoo hewɔ ni shiatsɛ lɛ booo sane lɛ toi nakai gbi lɛ nɔ. Kaimɔ akɛ, ekolɛ, o-Kristofoi nyɛmimɛi hii loo yei lɛ ateŋ mɔ ko baaya nakai shia lɛ wɔsɛɛ. Kɛ́ okɛ mɔ ko ni feɔ basabasa kpe lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ yɛ gbɛ krɛdɛɛ nɔ koni ojie mlihilɛ kpo. Kaabolɔ loo ni omli fu, shi wiemɔ yɛ naajɔlɛ mli. Kristofonyo ni mli jɔ lɛ sumɔŋ ni ewo shiatsɛ lɛ mlila koni amɛtaa saji anaa. (Mateo 10:11-14) Ekolɛ, gbi ko lɛ, nakai mɔ lɛ baabo sanekpakpa lɛ toi.

Mlihilɛ yɛ Asafoŋ Kpeei Ashishi

19, 20. Mɛni hewɔ mlihilɛ he hiaa yɛ asafo lɛ mli lɛ, ni te aaafee tɛŋŋ ajie lɛ kpo lɛ?

19 Ehe miihia hu ni wɔjie mlihilɛ kpo wɔtsɔɔ nanemɛi heyelilɔi. (Hebribii 13:1) Akɛni wɔji jeŋ muu fɛɛ nyɛmifeemɔ lɛ fã hewɔ lɛ, mlihilɛ he miihia yɛ bɔ ni wɔkɛ wɔhe yeɔ wɔhaa lɛ mli.

20 Kɛ́ asafoi enyɔ, loo nɔ ni fe nakai kpeɔ yɛ Maŋtsɛyeli Asa kome mli lɛ, no lɛ ehe miihia ni okɛ mɛi ni yɔɔ asafoi krokomɛi amli lɛ aye yɛ mlihilɛ mli, ni okɛ woo ni sa amɛ lɛ aha amɛ. Béi ni teɔ shi yɛ be mli ni atoɔ gbɛjianɔ kɛha nikasemɔ bei kɛ nibii ni he hiaa tamɔ asa lɛ mli falefalefeemɔ loo emli saamɔ lɛ kɛ ekomefeemɔ baaa. Omli ahi ni osusu mɛi krokomɛi ahe eyɛ mli akɛ ekolɛ susumɔi ni kɛ amɛhe kpãa gbee baate shi. Kɛtsɔ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, mlihilɛ baaye kunim, ni Yehowa baajɔɔ mɛi krokomɛi ahilɛ-kɛhamɔ he miishɛɛ ni oyɔɔ lɛ nɔ diɛŋtsɛ.

Yaa Nɔ Ojie Mlihilɛ Kpo

21, 22. Yɛ Kolosebii 3:12 lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ mɛni esa akɛ efee wɔfaishitswaa?

21 Mlihilɛ ji su ko ni kɔɔ nɔ fɛɛ nɔ he aahu akɛ esaa wɔshihilɛ mli nɔ fɛɛ nɔ he. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔha efee wɔ-Kristofoi asu lɛ fã titri. Esa akɛ mlihilɛ ni wɔɔjie lɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ afee wɔsu.

22 Eba akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ mli aaajɔ eha mɛi krokomɛi gbi fɛɛ gbi, ni kɛtsɔ no nɔ lɛ, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ bɔfo Paulo wiemɔi nɛɛ baatsu nii akɛ: “Ákɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ halamɔbii, mɛi krɔŋkrɔŋi kɛ suɔmɔmɛi ji nyɛ nɛɛ lɛ, nyɛwoa musuŋtsɔlɛ, mlihilɛ, heshibaa jwɛŋmɔ, mlijɔlɛ, tsuishitoo.”—Kolosebii 3:12.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni haa ewaa kɛhaa Kristofonyo ko akɛ eeejie mlihilɛ kpo lɛ?

• Mɛni hewɔ ehe hiaa ni mɔ ko ajie mlihilɛ kpo yɛ eweku lɛ mli lɛ?

• Mɛni baanyɛ aha efee nɔ ni wa akɛ aaajie mlihilɛ kpo atsɔɔ akutsoŋbii, atsɔɔ yɛ skul, kɛ nitsumɔhe?

• Tsɔɔmɔ bɔ ni Kristofoi baanyɛ ajie mlihilɛ kpo yɛ amɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ mli.

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Mlihilɛ ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ weku lɛ mli lɛ jieɔ lɛ kpo lɛ kɛ ekomefeemɔ kɛ gbeekpãmɔ baa

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 19]

Obaanyɛ ojie mlihilɛ kpo beni naanyo nitsulɔ ko loo ewekunyo ko he miiye

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

Yehowa yeɔ ebuaa mɛi ni jɛɔ anɔkwale mli amɛjieɔ mlihilɛ kpo yɛ hefɛoyeli fɛɛ sɛɛ lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Kɛ́ oye obua akutsoŋnyo ko ni ehia lɛ lɛ, eji mlihilɛ nifeemɔ