Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛi Ni Edara Lɛ Akwɛmɔ—Kristofonyo Gbɛnaa Nii

Mɛi Ni Edara Lɛ Akwɛmɔ—Kristofonyo Gbɛnaa Nii

Mɛi Ni Edara Lɛ Akwɛmɔ—Kristofonyo Gbɛnaa Nii

“Ni kɛyashi gbɔlɛ mli lɛ, mi nɔŋŋ ni, ni kɛyashi waŋjee mli hu mi nɔŋŋ matere.”—YESAIA 46:4.

1, 2. Kwɛmɔ ni wɔŋwɛi Tsɛ lɛ kɛhaa lɛ yɛ srɔto yɛ adesai fɔlɔi anɔ̃ lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

FƆLƆI ni etuu amɛhe amɛha lɛ tsɔseɔ amɛbii kɛjɛɔ amɛbifabii abeaŋ kɛtsɔɔ amɛgbekɛbiiashi kɛ amɛblahiiaŋ kɛ oblayeiaŋ afii lɛ amli. Kɛ́ oblahii kɛ oblayei tsɔmɔ onukpai ni amɛná amɛ diɛŋtsɛ amɛwekui po lɛ, amɛtsɛmɛi kɛ amɛnyɛmɛi lɛ yaa nɔ amɛkɛ kwɛmɔ kɛ yelikɛbuamɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli haa amɛ.

2 Eyɛ mli akɛ nibii ni adesai nyɛɔ amɛfeɔ amɛhaa amɛbii lɛ yawaa he ko moŋ, shi wɔŋwɛi Tsɛ lɛ nyɛɔ ekɛ kwɛmɔ kɛ yelikɛbuamɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli haa etsuji anɔkwafoi lɛ daa. Beni Yehowa kɛ ewebii ni ehala amɛ yɛ blema beaŋ lɛ wieɔ lɛ, ejaje akɛ: “Ni kɛyashi gbɔlɛ mli lɛ, mi nɔŋŋ ni, ni kɛyashi waŋjee mli hu mi nɔŋŋ matere.” (Yesaia 46:4) Mɛɛ nɔmimaa wiemɔi po enɛ ji nɛkɛ kɛha Kristofoi ni edara lɛ! Yehowa kwaaa mɛi ni yeɔ lɛ anɔkwa lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, ewo shi akɛ ebaahiɛ amɛmli, ebaaye ebua amɛ, ni ebaakudɔ amɛ yɛ amɛwala shihilɛ be fɛɛ mli kɛyashi amɛgbɔlɛ mli tete po.​—Lala 48:15.

3. Mɛni abaasusu he yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

3 Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkase suɔmɔ mli ni Yehowa jɛɔ esusuɔ mɛi ni edara lɛ ahe lɛ yɛ? (Efesobii 5:1, 2) Nyɛhaa wɔsusua gbɛ̀i anɔ ni gbekɛbii, asafoŋ nɔkwɛlɔi, kɛ Kristofoi aŋkroaŋkroi baanyɛ atsɔ koni amɛtsu wɔjeŋ muu fɛɛ nyɛmifeemɔ lɛ mli bii ni edara lɛ ahiamɔ nii ahe nii lɛ ahe wɔkwɛa.

Wɔgbɛnaa Nii ákɛ Bii

4. Mɛɛ gbɛnaa nii kã bii ni ji Kristofoi lɛ anɔ yɛ amɛfɔlɔi lɛ ahe?

4 “Wo otsɛ kɛ onyɛ.” (Efesobii 6:2; 2 Mose 20:12) Bɔfo Paulo tsɛ́ wiemɔ kuku, ni kɛlɛ shishinumɔ yɔɔ he nɛɛ yisɛɛ kɛjɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli ni ekɛkai bii yɛ amɛfɔlɔi lɛ ahe gbɛnaa nii ni kã amɛnɔ lɛ he. Shi te nɛkɛ wiemɔi nɛɛ kɔɔ mɛi ni edara lɛ akwɛmɔ he ehaa tɛŋŋ? Nɔkwɛmɔnɔ ko ni taa mɔ tsui mli ni tsɔ Kristofoi abe lɛ hiɛ lɛ baaye abua wɔ ni wɔha sanebimɔ nɛɛ hetoo.

5. (a) Mɛni tsɔɔ akɛ Yosef hiɛ kpaaa sɔ̃i ni jwere enɔ ákɛ bi lɛ anɔ? (b) Mɛni woo ni wɔkɛaaha wɔfɔlɔi lɛ tsɔɔ, ni mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa Yosef fee efɔ̃ shi yɛ enɛ gbɛfaŋ.

5 Nɔ ni fe afii 20 ho ní Yosef kɛ etsɛ ni eda, ni ji blematsɛ Yakob náaa sharamɔ ko kwraa. Shi kɛlɛ, eka shi faŋŋ akɛ suɔmɔ ni Yosef yɔɔ kɛha Yakob ákɛ etsɛ lɛ gbooo. Yɛ anɔkwale mli lɛ, beni Yosef jie ehe shi etsɔɔ enyɛmimɛi lɛ, ebi amɛ akɛ: ‘Ani mitsɛ yɛ jeŋ lolo?’ (1 Mose 43:7, 27; 45:3) Yɛ nakai beaŋ lɛ, hɔmɔ eba Kanaan shikpɔŋ lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, Yosef kɛ wiemɔ tsu kɛtee etsɛ ŋɔɔ akɛ: “Ba miŋɔɔ, kaatsɛ! Ní obahi Goshen shikpɔŋ lɛ nɔ, ni obɛŋkɛ mi . . . ni malɛ̀o yɛ jɛi.” (1 Mose 45:9-11; 47:12) Hɛɛ, nɔ ni fata woo ni akɛhaa fɔlɔi ni edara lɛ ahe ji amɛhe ni abuɔ, kɛ amɛ heloonaa hiamɔ nii ni ahaa amɛ yɛ be mli ni amɛnyɛɛɛ amɛkwɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe dɔŋŋ lɛ. (1 Samuel 22:1-4; Yohane 19:25-27) Yosef kɛ miishɛɛ kpɛlɛ gbɛnaa nii nɛɛ nɔ.

6. Mɛɛ gbɛ nɔ Yosef jie anɔkwa suɔmɔ kpo etsɔɔ etsɛ yɛ, ni wɔbaanyɛ wɔkase enɔkwɛmɔnɔ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

6 Kɛtsɔ Yehowa jɔɔmɔ nɔ lɛ, Yosef batsɔ Mizraim niiatsɛmɛi kɛ gbɔmɛi ni yɔɔ hegbɛi ni nɔ kwɔlɔ waa lɛ ateŋ mɔ kome. (1 Mose 41:40) Shi ebuuu ehe akɛ mɔ ni he hiaa fe nine loo mɔ ni bɛ deka kwraa akɛ ekɛ woo aaaha etsɛ ni eye afii 130 lɛ. Beni Yosef ná ele akɛ eshwɛ fioo ni Yakob (loo Israel) aaabashɛ shi lɛ, “[E]saa eshwiili ni eyiŋ etee etsɛ Israel kpeemɔ yɛ Goshen. Ni beni ena lɛ lɛ eho egbee ekuɛ nɔ, ni efó eshwie ekuɛ nɔ aahu.” (1 Mose 46:28, 29) Nɛkɛ heremɔ ni ehere lɛ atuu nɛɛ fe bulɛ kpojiemɔ ko kɛkɛ. Yosef sumɔɔ etsɛ ni eda lɛ waa diɛŋtsɛ, ni efeee lɛ hiɛgbele akɛ eeejie esuɔmɔ lɛ kpo. Kɛ́ wɔyɛ fɔlɔi ni amɛgbɔlɔ lɛ, ani wɔkɛ mlihilɛ jieɔ hedɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha amɛ lɛ kpo yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ?

7. Mɛni hewɔ Yakob sumɔɔ ni afu lɛ yɛ Kanaan lɛ?

7 Yakob tee nɔ ehiɛ ehe ni etuu eha Yehowa lɛ mli kpɛŋŋ kɛyashi egbele mli. (Hebribii 11:21) Yɛ hemɔkɛyeli ni Yakob yɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ amli hewɔ lɛ, ebi koni afu lɛ yɛ Kanaan. Yakob wo etsɛ kɛtsɔ enibimɔ lɛ he nii ni etsu, yɛ nyɔmɔbɔɔ kɛ mɔdɛŋbɔɔ babaoo ni fata he lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ nɔ.—1 Mose 47:29-31; 50:7-14.

8. (a) Mɛni kanyaa wɔ titri yɛ wɔfɔlɔi ni amɛgbɔlɔ lɛ akwɛmɔ mli? (b) Mɛni be-fɛɛ sɔɔlɔ ko fee koni ekɛkwɛ efɔlɔi ni amɛgbɔlɔ lɛ? (Kwɛmɔ akrabatsa ni yɔɔ baafa 17 lɛ mli.)

8 Mɛni kanya Yosef ni ekwɛ etsɛ? Eyɛ mli akɛ suɔmɔ ni Yosef yɔɔ kɛ henumɔ ni ená akɛ ehiɛ mɔ ni kɛ lɛ ba jeŋ ni etsɔse lɛ lɛ nyɔmɔ lɛ ji nibii ni kanya lɛ moŋ, shi kɛlɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ ená shwelɛ ni mli wa hu akɛ eeesa Yehowa hiɛ. Esa akɛ wɔ hu wɔná shwelɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ. Paulo ŋma akɛ: “Kɛ́ yoo okulafo ko yɛ bii loo nabii lɛ, amɛkase Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwe tsutsu, ni amɛto amɛfɔlɔi lɛ anajiaŋ pɛpɛɛpɛ; ejaakɛ enɛ yɛ fɛo ni eŋɔɔ Nyɔŋmɔ naa.” (1 Timoteo 5:4) Yɛ anɔkwale mli lɛ, suɔmɔ kɛ gbeyeishemɔ ni woo yɔɔ mli kɛha Yehowa baatsirɛ wɔ koni wɔkwɛ wɔfɔlɔi ni amɛgbɔlɔ lɛ, ekɔɔɔ he eko naagbai ni yɔɔ nakai feemɔ mli. *

Bɔ ni Asafoŋ Onukpai Tsɔɔ akɛ Amɛsusuɔ Mɛi ni Edara lɛ Ahe

9. Namɛi Yehowa ehala koni amɛkwɛ tookuu lɛ, ni mɛi ni edara fata he lɛ anɔ?

9 Kɛmiiba Yakob wala ni sɛɛ tsɛ lɛ naagbee lɛ, ewie Yehowa he akɛ, “Nyɔŋmɔ ni ji mikwɛlɔ kɛjɛ beyinɔ ni miyɔɔ kɛbashi ŋmɛnɛ nɛ.” (1 Mose 48:15) Ŋmɛnɛ, Yehowa tsɔɔ Kristofoi nɔkwɛlɔi loo asafoŋ onukpai anɔ ekwɛɔ etsuji ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ anɔ, yɛ e-Bi Yesu Kristo, ni ji “tookwɛlɔ nukpa lɛ” gbɛtsɔɔmɔ shishi. (1 Petro 5:2-4) Mɛɛ gbɛ nɔ nɔkwɛlɔi aaatsɔ amɛkase Yehowa, be mli ni amɛkwɛɔ tookuu lɛ mli bii ni edara lɛ anɔ lɛ?

10. Mɛɛ gbɛjianɔ ato bɔni afee ni akɛ heloonaa yelikɛbuamɔ aha Kristofoi ni edara lɛ? (Kwɛmɔ akrabatsa ni yɔɔ baafa 19 lɛ mli.)

10 Be ni ato Kristofoi asafo lɛ shishi sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, bɔfoi lɛ hala “hii kpawo ni yɔɔ gbɛi kpakpa ni Mumɔ krɔŋkrɔŋ kɛ nilee eyi amɛ obɔ” koni amɛkwɛ Kristofoi yei okulafoi ni ehia amɛ lɛ aniyenii yɛ “daa kwɛmɔ lɛ” mli lɛ nɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 6:1-6) Sɛɛ mli lɛ, Paulo kɛ fãmɔ ha nɔkwɛlɔ Timoteo koni ekɛ yei okulafoi ni amɛgbɔlɔ ni feɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ agbɛi afata mɛi ni esa akɛ amɛnine ashɛ heloonaa yelikɛbuamɔ nɔ lɛ ahe. (1 Timoteo 5:3, 9, 10) Ŋmɛnɛ, nakai nɔŋŋ asafoŋ nɔkwɛlɔi jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛtoɔ gbɛjianɔ ni amɛkɛ yelikɛbuamɔ diɛŋtsɛ haa Kristofoi ni edara lɛ, kɛ́ enɛ feemɔ he miihia. Shi kɛlɛ, babaoo he miihia yɛ anɔkwafoi ni edara lɛ akwɛmɔ mli.

11. Mɛni Yesu wie yɛ yoo okulafo ohiafo ni kɛ oniatsumɔ bibioo ha lɛ he?

11 Kɛmiiba Yesu shikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ lɛ naagbee lɛ, eyata sɔlemɔtsu lɛ mli ni ‘eekwɛ bɔ ni mɛi lɛ ŋɔɔ shika amɛwoɔ shikatoohe lɛ mli lɛ.’ Kɛkɛ ni ehiɛ gba mɔ ko nɔ. Sane lɛ kɛɔ akɛ: “Yoo okulafo ohiafo ko hu ba, ni ekɛ leptoi enyɔ ni naa shiɔ tsaakpoo bawo mli.” Yesu tsɛ́ ekaselɔi lɛ kɛba eŋɔɔ ni ekɛɛ amɛ akɛ: “Lɛɛlɛŋ, miikɛɛ nyɛ akɛ: Nɛkɛ okulafo ohiafo nɛɛ kɛ pii éwo mli fe mɛi fɛɛ ni kɛ eko ébawo shikatoohe lɛ mli lɛ. Ejaakɛ mɛi lɛ fɛɛ lɛ, nɔ ni amɛná ni eteke nɔ lɛ eko amɛkɛbawo mli; shi mɔnɛ lɛ, nɔ ni eyɔɔ yɛ ehia mli ni ekɛlɛɔ ehe lɛ fɛɛ ekɛbawo mli nɛɛ.” (Marko 12:41-44) Yɛ shika falɛ gbɛfaŋ lɛ, yoo okulafo lɛ oniatsumɔ lɛ edaaa kwraa, shi Yesu le akɛ eŋwɛi Tsɛ lɛ buɔ nifeemɔi ni tamɔ nɛkɛ ni tsɔɔ hetuu kɛhamɔ ni jɛ susuma muu fɛɛ mli lɛ akɛ ejara wa. Ekɔɔɔ he eko afii abɔ ni yoo okulafo ohiafo lɛ eye lɛ, Yesu ekuuu ehiɛ eshwieee nɔ ni efee lɛ nɔ.

12. Mɛɛ gbɛ nɔ onukpai baanyɛ ajie hiɛsɔɔ ni amɛyɔɔ kɛha yelikɛbuamɔ ni Kristofoi ni edara lɛ kɛhaa lɛ yɛ?

12 Taakɛ Yesu ji lɛ, Kristofoi nɔkwɛlɔi ekuuu amɛhiɛ amɛshwieee nɔ ni mɛi ni edara lɛ feɔ koni amɛha anɔkwa jamɔ aya hiɛ lɛ nɔ. Onukpai lɛ yɛ yiŋtoo ni amɛaadamɔ nɔ amɛjie mɛi ni edara lɛ ayi yɛ gbɛfaŋnɔ ni amɛnáa yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, amɛhe ni amɛkɛwoɔ kpeei amli, hewalɛ kpakpa ni amɛnaa yɛ asafo lɛ nɔ, kɛ yɛ amɛtsuishitoo lɛ hewɔ. Hewalɛwoo wiemɔi ni ajɛɔ anɔkwayeli mli akɛhaa lɛ baanyɛ eye ebua mɛi ni edara lɛ koni ‘amɛshwã amɛfɔ̃’ amɛsɔɔmɔ krɔŋŋ lɛ nɔ, ni no baaha amɛtsi amɛhe kɛjɛ amɛhe ni amɛkɛaato nɔ ni Kristofoi krokomɛi nyɛɔ amɛtsuɔ loo nɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛtsu kɛho lɛ he lɛ he.—Galatabii 6:4.

13. Mɛɛ gbɛ̀i anɔ onukpai lɛ baanyɛ atsɔ amɛkɛ mɛi ni edara lɛ ahesaai kɛ niiashikpamɔi atsu nii?

13 Onukpai baanyɛ ayɔse yelikɛbuamɔ ni he yɔɔ sɛɛnamɔ ni Kristofoi ni edara lɛ kɛhaa lɛ kɛtsɔ mɛi ni edara lɛ aniiashikpamɔi kɛ hesaai ni amɛyɔɔ lɛ ni amɛkɛaatsu nii lɛ nɔ. Yɛ be kɛ beaŋ lɛ, abaanyɛ akɛ mɛi ni edara ni feɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ atsu nii yɛ nɔkwɛmɔnii afeemɔ loo saji ni abibiɔ mɛi aŋkroaŋkroi lɛ amli. Asafoŋ onukpai asɛinɔtalɔ ko tsɔɔ mli akɛ: “Toibolɔi lɛ taraa shi diŋŋ ni amɛboɔ toi jogbaŋŋ kɛ́ miibibii nyɛminuu loo nyɛmiyoo ko ni eda, ni etsɔse ebii lɛ yɛ anɔkwale lɛ mli lɛ saji lɛ.” Onukpai ni yɔɔ asafo kroko mli lɛ bɔ amaniɛ akɛ, nyɛmiyoo gbɛgbalɔ ko ni eye afii 71 lɛ eye omanye yɛ yelikɛbuamɔ ni ekɛhaa Maŋtsɛyeli shiɛlɔi koni amɛkɛ amɛhe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli daa lɛ mli. Ewoɔ amɛ hewalɛ hu koni amɛkɛ amɛhe awo “shishijee nibii,” tamɔ Biblia lɛ kɛ daa gbi ŋmalɛ lɛ kanemɔ kɛ saji ni amɛkaneɔ lɛ anɔ jwɛŋmɔ mli.

14. Mɛɛ gbɛ nɔ onukpai akuu ko tsɔ amɛjie hiɛsɔɔ kpo amɛtsɔɔ naanyo nɔkwɛlɔ ko yɛ?

14 Onukpai lɛ buɔ yelikɛbuamɔ hu ni nanemɛi nɔkwɛlɔi ni edara lɛ kɛhaa lɛ akɛ ejara wa. Nyɛsɛɛ nɛɛ, afee José ni eye afii 70 kɛ fioo ni kɛ afii nyɔŋmai abɔ esɔmɔ akɛ onukpa lɛ opireshɛn wulu ko. Akɛni ebaahe bei babaoo dani ebaaná hewalɛ hewɔ lɛ, esusu he akɛ ebaaŋmɛɛ enitsumɔ akɛ asafoŋ onukpai asɛinɔtalɔ lɛ he. José wie akɛ: “Bɔ ni onukpai krokomɛi lɛ fee amɛnii amɛha lɛ ha minaa kpɛ mihe. Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaakpɛlɛ misusumɔ lɛ nɔ lɛ, amɛbi mi yelikɛbuamɔ diɛŋtsɛ ni he hiaa mi koni manyɛ maya nɔ matsu migbɛnaa nii lɛ ahe nii.” Kɛtsɔ yelikɛbuamɔ ni oblanyo onukpa ko kɛha José lɛ nɔ lɛ, enyɛ ekɛ miishɛɛ tee nɔ esɔmɔ akɛ asafoŋ onukpai asɛinɔtalɔ, ni asafo lɛ ená enɛ he sɛɛ babaoo. Naanyo onukpa ko wie akɛ: “Nyɛmimɛi lɛ hiɛ sɔɔ nitsumɔ ni José tsuɔ akɛ onukpa lɛ waa diɛŋtsɛ. Amɛsumɔɔ lɛ, ni amɛbuɔ lɛ yɛ eniiashikpamɔ kɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni efeɔ yɛ hemɔkɛyeli gbɛfaŋ lɛ hewɔ. Ehaa wɔ asafo lɛ mli hilɛ ŋɔɔ.”

Ní Wɔɔsusu Wɔteŋ Mɔ Fɛɛ Mɔ He

15. Mɛni hewɔ esa akɛ Kristofoi fɛɛ asusu mɛi ni edara ni yɔɔ amɛteŋ lɛ ahilɛ-kɛhamɔ he lɛ?

15 Jeee bii ni yɔɔ fɔlɔi ni edara lɛ kɛ sɔɔlɔi ni ahala amɛ lɛ pɛ esa akɛ amɛsusu mɛi ni edara lɛ ahe. Beni Paulo kɛ Kristofoi asafo lɛ toɔ adesa gbɔmɔtso lɛ he lɛ, eŋma akɛ: “Nyɔŋmɔ to gbɔmɔtso lɛ gbɛjianɔ etsara, ni nɔ ni shwɛɔ lɛ nɔ ko lɛ, no titri ekɛ woo ha; koni mligbalamɔ akaba gbɔmɔtso lɛ mli, shi moŋ henii lɛ abaabaa amɛhe yi pɛpɛɛpɛ.” (1 Korintobii 12:24, 25) Shishitsɔɔmɔ kroko kaneɔ akɛ: “Esa akɛ [gbɔmɔtso lɛ] he nii srɔtoi lɛ fɛɛ asusu amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ hilɛ-kɛhamɔ he titri.” (Knox) Bɔni afee ni Kristofoi asafo lɛ atsu nii yɛ ekomefeemɔ mli lɛ, esa akɛ emli bii lɛ fɛɛ asusu amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ hilɛ-kɛhamɔ he, ní mɛi ni edara lɛ fata he.—Galatabii 6:2.

16. Wɔbaanyɛ wɔjie miishɛɛ kpo yɛ mɛi ni edara lɛ ahe kɛ́ wɔtee Kristofoi akpeei ashishi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

16 Kristofoi akpeei haa wɔnáa hegbɛi ni sa koni wɔkɛjie miishɛɛ ni wɔyɔɔ yɛ mɛi ni edara lɛ ahe lɛ kpo. (Filipibii 2:4; Hebribii 10:24, 25) Ani wɔŋɔɔ be ni wɔkɛ mɛi ni edara lɛ gbaa sane yɛ bei ni tamɔ nɛkɛ lɛ amli? Yɛ be mli ni ebaafee nɔ ni sa akɛ wɔɔbi amɛ bɔ ni amɛgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ yɔɔ ha lɛ, ani wɔbaanyɛ wɔkɛ ‘mumɔŋ duromɔ nikeenii lɛ eko aha’ amɛ, ekolɛ kɛtsɔ niiashikpamɔ ko loo Ŋmalɛ mli sane ko ni tswaa mɔ emaa shi ni wɔkɛ amɛ aaagba he sane lɛ nɔ? Akɛni mɛi ni edara lɛ ateŋ mɛi komɛi yɛ nyiɛmɔ mli naagba hewɔ lɛ, ebaafee nɔ ni mlihilɛ yɔɔ mli akɛ wɔɔya amɛŋɔɔ fe nɔ ni wɔɔkpa gbɛ akɛ amɛaaba wɔŋɔɔ. Kɛ́ ninumɔ ji naagba kɛha amɛ lɛ, ehe baahia ni wɔto wɔtsui shi wɔwie ni emli atse hu. Ni bɔni afee ni ‘wɔwowoo wɔhe hewalɛ’ lɛɛlɛŋ lɛ, esa akɛ wɔbo nɔ ni mɔ ni eda lɛ kɛɔ lɛ toi jogbaŋŋ.—Romabii 1:11, 12.

17. Wɔbaanyɛ wɔjie mɔ he susumɔ kpo wɔtsɔɔ Kristofoi ni edara ni amɛka tsuŋ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

17 Ni kɛ́ mɛi ni edara lɛ ateŋ mɛi komɛi nyɛɛɛ aya Kristofoi akpeei hu? Yakobo 1:27 lɛ tsɔɔ akɛ, eji wɔsɔ̃ ‘akɛ wɔsara awusãi kɛ okulafoi yɛ amɛmanehulu lɛ mli.’ Ni kwɛ bɔ ni mɛi ni edara lɛ ahiɛ sɔɔ wɔsaramɔi lɛ amɛhaa! Beni “nuumo” Paulo yɔɔ tsuwoo mli yɛ Roma aaafee afii 65 Ŋ.B. lɛ, enu shoofeemɔ he. Eshwe akɛ ena enaanyo nitsulɔ Timoteo, ni eŋma akɛ: “Bɔɔ mɔdɛŋ ni oba miŋɔɔ oya.” (Filemon 9; 2 Timoteo 1:3, 4; 4:9) Eyɛ mli akɛ mɛi ni edara lɛ jeee gboklɛfoi diɛŋtsɛ moŋ, shi amɛteŋ mɛi komɛi agbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he naagbai etsĩ amɛnaa kɛwo tsuŋ. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, amɛmiikɛɛ akɛ, ‘ofainɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni oba miŋɔɔ oya.’ Ani wɔmiihere nakai faikpamɔi lɛ anɔ?

18. Mɛɛ sɛɛnamɔi baanyɛ ajɛ mɛi ni edara lɛ ni wɔɔsara amɛ lɛ mli kɛba?

18 Kaabu sɛɛnamɔi ni jɛɔ mumɔŋ nyɛmi nuu loo nyɛmi yoo ko ni eda lɛ saramɔ mli kɛbaa lɛ akɛ eji nɔ ko bibioo kɔkɔɔkɔ. Be mli ni Kristofonyo ko ni atsɛɔ lɛ Onesiforo yɔɔ Roma lɛ, ekɛ mɔdɛŋbɔɔ tao Paulo, ni ena lɛ, ni yɛ no sɛɛ lɛ ‘ebahãa lɛ tsui kpitiokpitio.’ (2 Timoteo 1:16, 17) Nyɛmiyoo ko ni eda lɛ kɛɛ akɛ: “Mináa be ni mikɛ oblahii kɛ oblayei yeɔ lɛ he miishɛɛ waa diɛŋtsɛ. Nɔ ni misumɔɔ fe fɛɛ ji akɛ, amɛkɛ mi yeɔ tamɔ amɛweku lɛ mlinyo. Ewoɔ mi hewalɛ waa diɛŋtsɛ.” Kristofonyo kroko ni eda lɛ kɛɛ akɛ: “Kɛ́ mɔ ko maje mi wolo, etswa mi tɛlifon ni ekɛ mi wie ŋmlɛtswaa fioo ko kɛkɛ, loo ebasara mi bei fioo ko lɛ, mihiɛ sɔɔ waa diɛŋtsɛ. Etamɔ kɔɔyɔɔ kpakpa ni amuɔ.”

Yehowa Woɔ Mɛi ni Kwɛɔ Amɛ lɛ Nyɔmɔ

19. Mɛɛ jɔɔmɔi jɛɔ mɛi ni edara lɛ akwɛmɔ mli kɛbaa?

19 Mɛi ni edara lɛ akwɛmɔ kɛ jɔɔmɔi babaoo baa. Mɛi ni edara lɛ kɛbɔɔ kɛ amɛ nilee kɛ niiashikpamɔi ni anáa he sɛɛ lɛ diɛŋtsɛ ji hegbɛ ko ni nɔ bɛ. Mɛi ni kwɛɔ amɛ lɛ náa miishɛɛ babaoo ni jɛɔ nɔ̃ hamɔ mli baa lɛ, ni agbɛnɛ hu amɛnáa miishɛɛ kɛ mligbɛ toiŋjɔlɛ akɛni amɛtsu amɛ-Ŋmalɛ naa gbɛnaa nii ahe nii lɛ hewɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:35) Kɛfata he lɛ, esaaa akɛ mɛi ni kwɛɔ mɛi ni edara lɛ sheɔ gbeyei akɛ abaakpoo amɛ wɔsɛɛ yɛ amɛgbɔlɛ bei amli. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ: “Mɔ ni nine kpɔɔ lɛ, eeewo fɔ, ni mɔ ni haa mɛi tɔrɔɔ lɛ, lɛ hu eeetɔ.”—Abɛi 11:25.

20, 21. Te Yehowa buɔ mɛi ni kwɛɔ mɛi ni edara lɛ ehaa tɛŋŋ, ni mɛni esa akɛ efee wɔfaishitswaa?

20 Yehowa jɔɔ bii ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei, nɔkwɛlɔi, kɛ Kristofoi krokomɛi ni susuɔ mɛi ahe yɛ nanemɛi heyelilɔi ni edara lɛ ahiamɔ nii ni amɛtsuɔ he nii ni pɛsɛmkunya bɛ mli lɛ hewɔ. Su ni tamɔ nɛkɛ lɛ kɛ abɛbua nɛɛ kpãa gbee akɛ: “Mɔ ni naa ohiafo mɔbɔ lɛ, ekɛmiifa Yehowa; ni nɔ ni eŋɔha lɛ lɛ, eeeto lɛ najiaŋ ekoŋŋ.” (Abɛi 19:17) Kɛ́ suɔmɔ tsirɛ wɔ ni wɔfee ohiafoi kɛ mɛi ni efĩ amɛ lɛ ejurɔ lɛ, Nyɔŋmɔ buɔ nakai nɔ̃ hamɔ lɛ akɛ nii ni akɛfa lɛ, ni ekɛ jɔɔmɔi toɔ najiaŋ. Etoɔ wɔ najiaŋ hu yɛ kwɛmɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli ni wɔkɛhaa wɔnanemɛi jálɔi ni edara lɛ, mɛi ni amɛteŋ mɛi babaoo ji ‘je nɛŋ ohiafoi shi niiatsɛmɛi yɛ hemɔkɛyeli gbɛfaŋ’ lɛ.—Yakobo 2:5.

21 Kwɛ bɔ ni mlihilɛ yɔɔ Nyɔŋmɔ najiaŋtoo lɛ mli ha! Naanɔ wala fata he. Kɛha Yehowa tsuji babaoo lɛ, ebaafee naanɔ wala yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ, he ni abaajie nibii ni jɛ esha ni akɛfɔ́ wɔ lɛ mli kɛba lɛ kɛya lɛ, ni anɔkwafoi ni edara lɛ baaná amɛblahiiaŋ kɛ amɛblayeiaŋ hewalɛ ni abaasaa akɛha amɛ ekoŋŋ lɛ mli ŋɔɔmɔ. (Kpojiemɔ 21:3-5) Be mli ni wɔmɛɔ nakai jɔɔmɔ be lɛ, eba akɛ wɔbaaya nɔ wɔtsu wɔ-Kristofoi agbɛnaa nii akɛ wɔkwɛ mɛi ni edara lɛ he nii.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 8 Kɛha ŋaawoo ni anyɛɔ atsuɔ he nii ni tsɔɔ bɔ ni aaafee akwɛ fɔlɔi ni edara lɛ, kwɛmɔ Awake! ni je kpo yɛ February 8, afi 1994 lɛ baafa 3-10 lɛ mli.

Mɛni Ji Ohetooi?

• Mɛɛ gbɛ nɔ bii aaatsɔ amɛwo amɛfɔlɔi ni edara lɛ?

• Onukpai lɛ jieɔ hiɛsɔɔ kpo amɛtsɔɔ tookuu lɛ mli bii ni edara lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Mɛni Kristofoi aŋkroaŋkroi baanyɛ afee koni amɛkɛtsɔɔ anɔkwa miishɛɛ ni amɛyɔɔ yɛ mɛi ni edara lɛ ahe?

• Mɛɛ jɔɔmɔi jɛɔ Kristofoi ni edara lɛ akwɛmɔ mli kɛbaa?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 17]

Beni Yelikɛbuamɔ He Bahia Efɔlɔi

Philip miisɔmɔ akɛ tsumaa nitsulɔ ko ni kɛ ehe eha yɛ Liberia yɛ afi 1999 beni enine shɛ adafitswaa nɔ akɛ etsɛ he miiye waa. Akɛni ele akɛ enyɛ kometoo nyɛŋ edamɔ shihilɛ lɛ naa hewɔ lɛ, ekpɛ eyiŋ akɛ ebaaku esɛɛ eya shia koni eyato tsofafeemɔ he gbɛjianɔ eha etsɛ.

Philip kaiɔ akɛ: “Ebɛ mlɛo akɛ maku misɛɛ kɛya shia, shi minu he akɛ mifɔlɔi akwɛmɔ ji mi klɛŋklɛŋ gbɛnaanii.” Yɛ afii etɛ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, efã efɔlɔi lɛ kɛtee shia ni sa mli, ni kɛtsɔ nanemɛi Kristofoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ayelikɛbuamɔ nɔ lɛ, esaa shihilɛhe lɛ bɔ ni baahi aha etsɛ hiamɔ nii krɛdɛɛi lɛ.

Amrɔ nɛɛ Philip nyɛ esaa ehe bɔ ni sa ni ekɛaadamɔ etsɛ gbɔmɔtsoŋ naagbai ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ anaa. Nyɛsɛɛ nɛɛ, Philip nyɛ́ ekpɛlɛ ninefɔɔ akɛ ebatsu nii akɛ mɔ ni kɛ ehe eha yɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ Macedonia lɛ nɔ.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 19]

Amɛkuko Amɛhiɛ Amɛfɔko Ehiamɔ Nii Anɔ

Beni Ada, ni ji Kristofonyo ni eye afii 85 ni yɔɔ Australia lɛ ka tsuŋ yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa ni ebɛ hewɔ lɛ, asafoŋ onukpai to gbɛjianɔ koni akɛ yelikɛbuamɔ aha lɛ. Amɛto nanemɛi heyelilɔi akuu ko ni baanyɛ aye abua lɛ lɛ he gbɛjianɔ. Nɛkɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei nɛɛ ná miishɛɛ akɛ amɛaatsu nitsumɔi tamɔ shia kwramɔ, niiahefɔmɔ, nihoomɔ, kɛ nitsumɔi krokomɛi ahe nii.

Aje nakai yelikɛbuamɔ lɛ shishi nɔ ni miihe ashɛ afii 10 nɛ. Kɛbashi amrɔ nɛɛ lɛ, nanemɛi Yehowa Odasefoi ni fe 30 eye ebua kɛkwɛ Ada. Amɛyaa nɔ amɛsaraa lɛ, amɛkaneɔ Biblia he woji amɛhaa lɛ, amɛgbaa lɛ mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ amumɔŋ nɔyaa, ni amɛkɛ lɛ sɔleɔ daa.

Kristofonyo onukpa ko ni yɔɔ jɛmɛ lɛ wie akɛ: “Mɛi ni kwɛɔ Ada lɛ buɔ nakai feemɔ akɛ eji hegbɛ ni amɛná akɛ amɛkɛaaye amɛbua lɛ. Afii nyɔŋmai abɔ ni eho ni ekɛsɔmɔ yɛ anɔkwayeli mli lɛ kanyaa mɛi babaoo, ni amɛsusuko he kɔkɔɔkɔ akɛ amɛaaku amɛhiɛ amɛfɔ ehiamɔ nii anɔ.”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Ani wɔkɛ mlihilɛ jieɔ suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ wɔfɔlɔi ni edara lɛ?

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]

Mɛi fɛɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ baanyɛ ajie suɔmɔ ni amɛyɔɔ lɛ kpo amɛtsɔɔ nanemɛi heyelilɔi ni edara lɛ