Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Obaanyɛ Oha Nyɔŋmɔ Aná Miishɛɛ

Obaanyɛ Oha Nyɔŋmɔ Aná Miishɛɛ

Obaanyɛ Oha Nyɔŋmɔ Aná Miishɛɛ

ANI wɔbaanyɛ wɔná bɔ ni Nyɔŋmɔ nuɔ nii ahe ehaa lɛ nɔ hewalɛ diɛŋtsɛ? Ani Nyɔŋmɔ baanyɛ aná miishɛɛ? Wiemɔ komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo ko tsɔɔ wiemɔ ni ji “Nyɔŋmɔ” lɛ shishi akɛ “mɔ ni nɔ kwɔ fe fɛɛ ni yɔɔ diɛŋtsɛ.” Ni kɛ́ nakai mɔ ni yɔɔ hewalɛ ni yɔɔ diɛŋtsɛ lɛ ji hewalɛ ko kɛkɛ hu? Ani wɔbaanyɛ wɔkpa gbɛ akɛ hewalɛ ko ni bɛ gbɔmɔtso lɛ baaná miishɛɛ? Eka shi faŋŋ akɛ dabi. Shi, susumɔ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ Nyɔŋmɔ he lɛ he okwɛ.

Yesu Kristo kɛɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ lɛ mumɔŋ.” (Yohane 4:24) Mumɔ ji wala su ko ni yɔɔ srɔto kwraa yɛ adesai anɔ̃ lɛ he. Eyɛ mli akɛ adesai nyɛɛɛ amɛkɛ amɛhiŋmɛi ana mumɔŋ bɔɔnii moŋ, shi amɛyɛ gbɔmɔtso—‘mumɔŋ gbɔmɔtso.’ (1 Korintobii 15:44; Yohane 1:18) Kɛ́ Biblia lɛ kɛ mfonirifeemɔŋ wiemɔi miitsu nii lɛ, ewieɔ Nyɔŋmɔ po he akɛ eyɛ hiŋmɛii, toii, niji, kɛ ekrokomɛi ni fata he. * Nyɔŋmɔ yɛ gbɛi hu—Yehowa. (Lala 83:19) Belɛ, Nyɔŋmɔ ni Biblia lɛ tsĩɔ etã lɛ ji mumɔŋ gbɔmɔ. (Hebribii 9:24) “Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ kɛ naanɔ maŋtsɛ ni.”—Yeremia 10:10.

Ákɛ mɔ ni yɔɔ shihilɛ mli diɛŋtsɛ lɛ, Yehowa nyɛɔ esusuɔ nii ahe ni efeɔ nii hu. Ejieɔ esui kɛ ehenumɔi, nibii ni esumɔɔ kɛ nibii ni ehiɔ lɛ akpo. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia lɛ eyi obɔ kɛ wiemɔi ni tsɔɔ nibii ni saa ehiɛ kɛ nibii ni esaaa ehiɛ. Yɛ be mli ni nyɔŋmɔi kɛ amagai ni gbɔmɛi fee lɛ jieɔ adesai ni fee amɛ lɛ ahe okadii akpo lɛ, Nyɔŋmɔ ofe lɛ, ni ji Yehowa ji Mɔ diɛŋtsɛ ni bɔ henumɔi ni ekɛwo adesai amli lɛ.—1 Mose 1:27; Yesaia 44:7-11.

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Yehowa ji ‘miishɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ.’ (1 Timoteo 1:11) Jeee enibɔɔ nitsumɔi lɛ pɛ ahe enyaa, shi moŋ enáa eyiŋtoo ni ehaa ebaa mli lɛ hu he miishɛɛ. Yehowa tsɔ gbalɔ Yesaia nɔ ejaje akɛ: “Nibii fɛɛ ni sa mihiɛ lɛ mafee! . . . Mi miwie, ni mi nɔŋŋ maha aba mli; mito miyiŋ, ni mafee hu!” (Yesaia 46:9-11) Lalatsɛ lɛ lá akɛ: “Yehowa aaanya enitsumɔi lɛ ahe.” (Lala 104:31) Shi, nɔ kroko hu yɛ ni haa Nyɔŋmɔ náa miishɛɛ. Ekɛɛ akɛ: “Mibi, feemɔ ohe nilelɔ, ni oha mitsui anyɔ mimli” loo mitsui anya. (Abɛi 27:11) Susumɔ nɔ ni enɛ tsɔɔ lɛ he okwɛ—wɔbaanyɛ wɔha Nyɔŋmɔ mii ashɛ ehe!

Bɔ ni Wɔɔfee Wɔha Nyɔŋmɔ Tsui Anya

Susumɔ bɔ ni Noa, ni eji weku yitso lɛ ha Yehowa tsui nya eha lɛ he okwɛ. Noa “hiɛ ba nyam yɛ Yehowa hiɛ” ejaakɛ “eye emuu yɛ eyinɔbii lɛ ateŋ.” Ákɛ mɔ ni tamɔɔɔ gbɔmɛi fɔji ni hi shi yɛ nakai be lɛ mli lɛ, Noa hemɔkɛyeli kɛ toiboo ni efeɔ lɛ sa Nyɔŋmɔ hiɛ aahu akɛ abaanyɛ akɛɛ akɛ, “Noa kɛ Nyɔŋmɔ nyiɛ.” (1 Mose 6:6, 8, 9, 22) “Hemɔkɛyeli Noa hu kɛbu Nyɔŋmɔ, . . . ni ekɛsaa adeka eha ewe lɛ yiwalaheremɔ.” (Hebribii 11:7) Yehowa ná Noa he miishɛɛ, ni ebaa lɛ kɛ eweku lɛ yi kɛtsɔ nakai adesai ayinɔsane be ni jaraa lɛ mli.

Blematsɛ Abraham hu nu Yehowa henumɔi lɛ ashishi jogbaŋŋ. Bɔ ni enilee yɛ Nyɔŋmɔ susumɔi ahe lɛ mli kwɔ ha lɛ bafee faŋŋ beni Yehowa kɛɛ lɛ akɛ ebaakpata Sodom kɛ Gomora hiɛ yɛ amɛjeŋba ni efite lɛ hewɔ lɛ. Abraham le Yehowa jogbaŋŋ aahu akɛ enyɛ emu sane naa akɛ Nyɔŋmɔ kpataŋ jalɔ kɛ gbɔmɔ fɔŋ fɛɛ hiɛ shikome. (1 Mose 18:17-33) Afii komɛi asɛɛ lɛ, Abraham bo Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ toi ni ‘eŋɔ Isak eyashã afɔle,’ ejaakɛ “ebu akɛ Nyɔŋmɔ yɛ hewalɛ ni ekɛaatee lɛ shi kɛaajɛ gbohii ateŋ tete.” (Hebribii 11:17-19; 1 Mose 22:1-18) Abraham le Nyɔŋmɔ henumɔi lɛ jogbaŋŋ, ni ejie hemɔkɛyeli ko ni mli wa kpo, ni efee toiboo jogbaŋŋ aahu akɛ “atsɛ́ lɛ akɛ Nyɔŋmɔ shieŋtsɛ.”—Yakobo 2:23.

Nuu kroko ni bɔ mɔdɛŋ koni eha Nyɔŋmɔ tsui anya lɛ ji Maŋtsɛ David ni hi shi yɛ blema Israel lɛ. Yehowa wie yɛ ehe akɛ: “Mina David, Ishai bi lɛ, nuu ní miyɔɔ ehe tsui, mɔ ni aaafee misuɔmɔnaa nii lɛ fɛɛ” lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 13:22) Dani David kɛ oblaŋ Goliat aaayakpe lɛ, ekɛ ehe fɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ kwraa ni ekɛɛ Israel Maŋtsɛ Saul akɛ: “Yehowa, mɔ ni jie mi kɛjɛ jata kɛ oshishibrishi lɛ dɛŋ lɛ, lɛ eeejie mi kɛaajɛ Filistinyo nɛɛ dɛŋ!” Yehowa jɔɔ David yɛ hekɛnɔfɔɔ ni ená yɛ E-mli lɛ hewɔ, ni eha David nyɛ egbe Goliat. (1 Samuel 17:37, 45-54) David sumɔɔɔ akɛ ekɛ enifeemɔi pɛ kɛkɛ ‘asa Yehowa hiɛ,’ shi moŋ eesumɔ ni ‘edaaŋ wiemɔi kɛ etsui mli jwɛŋmɔi’ lɛ hu asa ehiɛ.—Lala 19:15.

Ni wɔ hu? Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔsa Yehowa hiɛ? Babaoo ni wɔleɔ Nyɔŋmɔ henumɔi lɛ, babaoo ni wɔbaleɔ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔha Nyɔŋmɔ tsui anya ji no. Be mli ni wɔkaneɔ Biblia lɛ, ehe miihia ni wɔbɔ mɔdɛŋ koni wɔkase Nyɔŋmɔ henumɔi lɛ ahe nii bɔni afee ni ‘wɔyimɔ obɔ̃bɔ̃ kɛ esuɔmɔnaa nii alee yɛ mumɔŋ nilee kɛ shishinamɔ fɛɛ mli; koni wɔnyiɛ bɔ ni sa Nuŋtsɔ lɛ ni asa ehiɛ kwraa.’ (Kolosebii 1:9, 10) Nilee hu yeɔ ebuaa wɔ ni wɔtswaa wɔhemɔkɛyeli lɛ wɔmaa shi. Enɛ he miihia ejaakɛ “kɛ hemɔkɛyeli bɛ lɛ, anyɛŋ Nyɔŋmɔ hiɛ asa.” (Hebribii 11:6) Hɛɛ, kɛ́ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔwaje wɔhemɔkɛyeli, ni wɔha wɔshihilɛi kɛ Yehowa suɔmɔnaa nii kpãa gbee lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔha etsui anya. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔkaha sane miidɔ Yehowa yɛ etsui mli.

Kaaha Sane Miidɔ Nyɔŋmɔ

Abaanyɛ ana nɔkwɛmɔnɔ ko ni tsɔɔ bɔ ni abaanyɛ aye Yehowa henumɔi awui lɛ yɛ sane ni aŋma afɔ̃ shi ni kɔɔ Noa gbii lɛ ahe lɛ mli. Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, “awo shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ kɛ yiwalɛ. Ni Nyɔŋmɔ kwɛ shikpɔŋ lɛ, ni naa, enɔ efite; ejaakɛ heloo fɛɛ efite egbɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.” Te Nyɔŋmɔ nu he eha tɛŋŋ be mli ni ekwɛɔ jeŋba gbonyo kɛ awuiyeli ni yaa nɔ lɛ? Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Yehowa shwa ehe akɛ efee gbɔmɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni edɔ lɛ yɛ etsui mli.” (1 Mose 6:5, 6, 11, 12) Nyɔŋmɔ shwa ehe kɛ shishinumɔ akɛ, adesai ajeŋba efite aahu akɛ ehe bahia ni etsake esu yɛ yinɔ fɔŋ ni tsɔ̃ Nu Afua lɛ hiɛ lɛ he. Akɛni Nyɔŋmɔ náaa amɛnɔfɔŋfeemɔ lɛ he miishɛɛ hewɔ lɛ, etsake kɛjɛ adesai a-Bɔlɔ ni eji lɛ mli, ni ebatsɔ amɛ hiɛkpatalɔ.

Beni blema Israel maŋ lɛ tee nɔ amɛku amɛhiɛ amɛshwie Yehowa henumɔi kɛ esuɔmɔ gbɛtsɔɔmɔ lɛ anɔ lɛ, ehao lɛ. Lalatsɛ lɛ ye ŋkɔmɔ akɛ: “Kwɛ shii abɔ ní amɛtse ehiɛ atua yɛ ŋã lɛ nɔ, ní amɛfee lɛ nidɔɔnii yɛ ŋã olɛŋlɛ lɛ nɔ! Ni amɛka Mawu nɔtonɔto, ni amɛwo Israel Mɔ krɔŋkrɔŋ lɛ mli la.” Ni kɛlɛ, “emusuŋ tsɔ̃ɔ lɛ kɛ̃, ekɛ amɛnɔsha lɛ fa amɛ, ni efiteee amɛ, ni bei pii etsĩɔ emlifu lɛ naa, ni eteee emlila lɛ fiaa shi.” (Lala 78:38-41) Eyɛ mli akɛ Israelbii toigbolɔi lɛ piŋ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛnishaianii lɛ ahewɔ moŋ, shi Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ ‘amɛhaomɔi lɛ fɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ hu hao.’—Yesaia 63:9.

Akɛni Israelbii lɛ ebuuu odaseyelii babaoo ni yɔɔ ni tsɔɔ suɔmɔ mlihilɛ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ kɛha amɛ lɛ hewɔ lɛ, ‘amɛtee nɔ amɛye Nyɔŋmɔ bɔfoi lɛ ahe fɛo, ni amɛgbe ewiemɔi lɛ ahe guɔ ni amɛli egbalɔi lɛ aahu kɛyashi beyinɔ ní Yehowa mlifu te shi wo emaŋ lɛ ní tsabaa ko bɛ dɔŋŋ.’ (2 Kronika 36:16) Yɛ naagbee lɛ, amɛkuɛŋtimɔ toigbele gbɛ lɛ ha “amɛfee Emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nidɔɔnii” aahu kɛyashi amɛlaaje Yehowa hiɛ duromɔ kwraa. (Yesaia 63:10) Mɛni jɛ mli kɛba? Nyɔŋmɔ jie hebuu ni ekɛhaa amɛ lɛ yɛ amɛnɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ, ni amɛna amanehulu beni Babilonbii lɛ ye Yuda nɔ kunim ni amɛkpata Yerusalem hiɛ lɛ. (2 Kronika 36:17-21) Kwɛ bɔ ni eyɔɔ awerɛho kɛji gbɔmɛi hala akɛ amɛaakɔ esha shihilɛ gbɛ ni woɔ amɛ Bɔlɔ lɛ mlila ni ehao lɛ lɛ!

Biblia lɛ feɔ lɛ faŋŋ kɛhaa wɔ akɛ nifeemɔi ni ejaaa lɛ woɔ Nyɔŋmɔ mli la waa. (Lala 78:41) Nibii ni fata nii ni woɔ Nyɔŋmɔ mlila—ni eji enihiinii po—lɛ ahe ji hewoo, amale, gbɔmɔgbee, ashwaiafeemɔ, kaablɛfĩi, jamɔ ni akɛhaa blematsɛmɛi, jeŋba shara nifeemɔi, hii ni kɛ hii feɔ yakayakanii, anɔkwa ni ayeee yɛ gbalashihilɛi amli, wekunyo ni bɛŋkɛ kpaakpa ni akɛnáa bɔlɛ, kɛ ohiafoi lɛ ayiwaa.—3 Mose 18:9-29; 19:29; 5 Mose 18:9-12; Abɛi 6:16-19; Yeremia 7:5-7; Maleaki 2:14-16.

Te Yehowa nuɔ wɔŋjamɔ he ehaa tɛŋŋ? 2 Mose 20:4, 5 lɛ kɛɔ akɛ: “Kaafee amaga ko loo nɔ ko ní tamɔ nii ni yɔɔ ŋwɛi, loo nii ní yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ, loo nii ní yɔɔ nu mli yɛ shikpɔŋ lɛ shishi lɛ oha ohe. Kaajá amɛ, ni kaasɔmɔ amɛ hu.” Mɛni hewɔ? Ejaakɛ amaga ‘ji Yehowa nihiinii.’ (5 Mose 7:25, 26) Bɔfo Yohane bɔ kɔkɔ akɛ: “Bii bibii, nyɛkwɛa nyɛhe ni ahia yɛ wɔji ahewɔ.” (1 Yohane 5:21) Ni bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Misuɔmɔmɛi, nyɛjoa wɔŋjamɔ naa foi!”—1 Korintobii 10:14.

Taomɔ Nyɔŋmɔ Nɔkpɛlɛmɔ

Nyɔŋmɔ lɛ “mɛi ni ja ekɛbɔɔ.” Mɛi “ni eye emuu yɛ amɛgbɛ lɛ nɔ lɛ, amɛsaa ehiɛ.” (Abɛi 3:32; 11:20) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ mlifu baaba mɛi ni yaa nɔ amɛwoɔ emli la kɛtsɔ kuɛŋtimɔ ni amɛkɛkuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ ejalɛ henumɔi lɛ anɔ lɛ nɔ. (2 Tesalonikabii 1:6-10) Hɛɛ, etsɛŋ ni ekɛ efɔŋfeemɔi ni efa babaoo ŋmɛnɛ lɛ fɛɛ baaba naagbee.—Lala 37:9-11; Zefania 2:2, 3.

Shi kɛlɛ, Biblia lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ, Yehowa ‘sumɔɔɔ akɛ mɛi komɛi alaaje, shi moŋ akɛ mɛi fɛɛ atsake amɛtsui.’ (2 Petro 3:9) Ebaasumɔ waa akɛ ejie suɔmɔ ni eyɔɔ lɛ kpo etsɔɔ jalɔi ni sumɔɔ lɛ lɛ fe nɔ ni eeejie emlifu kpo etsɔɔ mɛi ni halaa akɛ amɛtsakeee lɛ. Yehowa ‘náaa efɔŋfeelɔ gbele he miishɛɛ, shi moŋ akɛ efɔŋfeelɔ akpale kɛjɛ egbɛ lɛ nɔ, ní eyi aná wala!’—Ezekiel 33:11.

No hewɔ lɛ, ehe ehiaaa ni mɔ ko aha Yehowa mlifu ahi enɔ. “Nuŋtsɔ [Yehowa, NW] lɛ mli tsɔ̃ɔ lɛ babaoo, ni emli jɔ hu.” (Yakobo 5: 11) Obaanyɛ ojɛ hekɛnɔfɔɔ kwraa ni oyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ henumɔi lɛ amli lɛ mli ‘oŋɔ ohaomɔ fɛɛ ofɔ̃ enɔ, ejaakɛ lɛ ejwɛŋɔ onɔ.’ (1 Petro 5:7) Ná nɔmimaa akɛ mɛi ni haa Nyɔŋmɔ tsui nyaa lɛ yɛ gbɛkpamɔi ni yɔɔ miishɛɛ akɛ amɛbaaná enɔkpɛlɛmɔ kɛ naanyobɔɔ mli ŋɔɔmɔ. No hewɔ lɛ, ehe miihia amrɔ nɛɛ fe be fɛɛ ni eho akɛ, ‘wɔka nɔ fɛɛ nɔ wɔkwɛ akɛ esa Nuŋtsɔ lɛ hiɛ lo.’—Efesobii 5:10.

Kwɛ miishɛɛ ni eji akɛ, Nyɔŋmɔ etsɔ emlihilɛ ni esaaa wɔ lɛ nɔ ejie esui kɛ ehenumɔi ni yɔɔ nyam lɛ akpo etsɔɔ wɔ! Ni obaanyɛ oha etsui anya kɛ miishɛɛ. Kɛ́ oosumɔ ni ofee nakai lɛ, no lɛ wɔmiiwo bo hewalɛ koni ona Yehowa Odasefoi ni yɔɔ he ni oyɔɔ lɛ. Amɛbaaná he miishɛɛ akɛ amɛaatsɔɔ bo nɔ ni amɛna yɛ mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ koni amɛsa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ mli akɛ eji nibii kpakpai ni nine nyɛɔ eshɛɔ nɔ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 3 Kwɛmɔ akrabatsa ni hiɛ saneyitso ni ji “Mɛni Hewɔ Biblia lɛ Kɛ Adesai Asui Wieɔ Nyɔŋmɔ He Lɛ?”mli.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 7]

Mɛni Hewɔ Biblia lɛ Kɛ Adesai Asui Wieɔ Nyɔŋmɔ He Lɛ?

Akɛni “Nyɔŋmɔ lɛ Mumɔŋ” hewɔ lɛ, wɔnyɛɛɛ wɔna lɛ kɛ wɔhiŋmɛii diɛŋtsɛ. (Yohane 4:24) No hewɔ lɛ, Biblia lɛ kɛ mfonirifeemɔŋ wiemɔi tamɔ, nii ní akɛtoɔ nɔ ko he, okadifeemɔŋ wiemɔi, kɛ adesai asui ni akɛwieɔ nibii ni jeee adesai ahe lɛ tsuɔ nii ni ekɛyeɔ ebuaa wɔ koni wɔnu Nyɔŋmɔ hewalɛ, egbojee, kɛ enitsumɔi lɛ ashishi. No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ wɔleee bɔ ni Nyɔŋmɔ mumɔŋ gbɔmɔtso lɛ yɔɔ ha moŋ, shi Biblia lɛ wieɔ Nyɔŋmɔ he akɛ eyɛ hiŋmɛii, toii, niji, waobii, naji, kɛ tsui.—1 Mose 8:21; 2 Mose 3:20; 31:18; Hiob 40:9; Lala 18:9; 34:15.

Nakai niiamlitsɔɔmɔ lɛ etsɔɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ mumɔŋ gbɔmɔtso lɛ yɛ henii ni adesai agbɔmɔtso lɛ yɔɔ lɛ nɔŋŋ eko. Esaaa akɛ aŋɔɔ adesai asui ni akɛwieɔ nibii ni jeee adesai ahe lɛ bɔ ni eji lɛ pɛpɛɛpɛ. Amɛyeɔ amɛbuaa kɛkɛ koni adesai anu Nyɔŋmɔ shishi jogbaŋŋ. Kɛ́ akɛ nakai mfonirifeemɔŋ wiemɔi lɛ tsuuu nii lɛ, ebaawa akɛ aaatsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ ji lɛ mli koni adesai foji anu shishi, loo ekolɛ anyɛŋ afee nakai po. Enɛ etsɔɔɔ akɛ adesai ji mɛi ni ka amɛyiŋ yɛ bɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ yɔɔ eha lɛ he. Biblia lɛ tsɔɔ yɛ faŋŋ mli akɛ abɔ gbɔmɔ yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ—jeee Nyɔŋmɔ yɛ gbɔmɔ subaŋ nɔ. (1 Mose 1:27) Akɛni ‘Nyɔŋmɔ mumɔ tsirɛ’ mɛi ni ŋmala Biblia lɛ hewɔ lɛ, bɔ ni amɛtsɔɔ Nyɔŋmɔ su lɛ mli amɛha lɛ ji lɛ diɛŋtsɛ esui lɛ amlitsɔɔmɔ—sui ni ekɛwo adesai ni ji edebɔɔ nii lɛ amli yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ lɛ. (2 Timoteo 3:16, 17) Yɛ nɔ najiaŋ ni eeefee sui ni gbɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ, amɛji Nyɔŋmɔ sui diɛŋtsɛ sui ni ekɛbɔ gbɔmɔ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Noa ná Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Abraham le Nyɔŋmɔ henumɔi lɛ jogbaŋŋ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]

David kɛ ehe fɔ̃ Yehowa nɔ kwraa

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Beni okaneɔ Biblia lɛ, obaanyɛ okase bɔ ni ooofee oha Nyɔŋmɔ aná miishɛɛ

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 4 lɛ Jɛ]

Courtesy of Anglo-Australian Observatory, photograph by David Malin