Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ajɔɔ Mɛi Ni Kɛ Anunyam Haa Nyɔŋmɔ Lɛ

Ajɔɔ Mɛi Ni Kɛ Anunyam Haa Nyɔŋmɔ Lɛ

Ajɔɔ Mɛi Ni Kɛ Anunyam Haa Nyɔŋmɔ Lɛ

“Majimaji . . . aaaba abajáo, Nuŋtsɔ, ni amɛaawo ogbɛi lɛ hiɛ nyam.”—LALA 86:9.

1. Mɛni hewɔ wɔnyɛɔ wɔwoɔ Nyɔŋmɔ hiɛ nyam fe bɔ ni bɔɔ nii ni wala bɛ amɛmli lɛ aaanyɛ afee lɛ?

YEHOWA sa yijiemɔ ní ebɔɔ nii fɛɛ kɛhaa lɛ lɛ. Eyɛ mli akɛ bɔɔ nii ni wala bɛ amɛmli lɛ kɛ amɛnifeemɔi woɔ ehiɛ nyam moŋ, shi ákɛ adesai lɛ wɔyɛ nyɛmɔ ni akɛsusuɔ nii ahe, akɛnuɔ nii ashishi, akɛjieɔ hiɛsɔɔ kpo, ni akɛjáa. No hewɔ lɛ, wɔji mɛi ni lalatsɛ lɛ kɛwie akɛ: “Nyɛkɛ nyamɔ abɔa oshe nyɛhaa Nyɔŋmɔ, nyɛ shikpɔji lɛ fɛɛ! Nyɛláa nyɛhaa egbɛi lɛ anunyam; nyɛhaa eyijiemɔ lɛ hiɛ abaa nyam!”—Lala 66:1, 2.

2. Namɛi hereɔ famɔ ni akɛha ákɛ akɛ anunyam aha Nyɔŋmɔ lɛ nɔ, ni mɛni hewɔ?

2 Adesai ateŋ mɛi babaoo kpooɔ akɛ amɛaakpɛlɛ Nyɔŋmɔ nɔ loo ni amɛkɛ anunyam aaaha lɛ. Shi kɛlɛ, Yehowa Odasefoi ni fe akpekpei ekpaa ni yɔɔ shikpɔji 235 nɔ lɛ tsɔɔ akɛ amɛtsɔ nibii ni Nyɔŋmɔ ebɔ lɛ anɔ amɛna “ehe nii ni anaaa” lɛ, ni ‘amɛnu’ odase ni adebɔɔ kɛ amɛnifeemɔi yeɔ lɛ. (Romabii 1:20; Lala 19:3, 4) Amɛtsɔ Biblia lɛ kasemɔ nɔ hu amɛbale Yehowa ni amɛná suɔmɔ amɛha lɛ. Lala 86:9, 10 gba fɔ shi akɛ: “Jeŋ majimaji fɛɛ ni ofee lɛ aaaba abajáo, Nuŋtsɔ, ni amɛaawo ogbɛi lɛ hiɛ nyam. Ejaakɛ oda, ni ofeɔ naakpɛɛ nii, bo okome too ji Nyɔŋmɔ!”

3. “Asafo babaoo” lɛ jáa “[Nyɔŋmɔ] nyɔɔŋ kɛ shwane” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

3 Kpojiemɔ 7:9, 15 lɛ hu wie jálɔi “asafo babaoo” ko ni “amɛjáa lɛ [Nyɔŋmɔ] nyɔɔŋ kɛ shwane yɛ esɔlemɔtsu lɛ mli lɛ” he. Enɛ etsɔɔɔ diɛŋtsɛ akɛ Nyɔŋmɔ biɔ ni etsuji ajie eyi be fɛɛ be ni amɛjɔɔɔ amɛhe, ejaakɛ ejálɔi lɛ ji gbɛjianɔtoo ko ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ. No hewɔ lɛ beni je ena yɛ shikpɔji komɛi anɔ lɛ, Nyɔŋmɔ tsuji ni yɔɔ he kroko lɛ kɛ amɛdekã fɛɛ miiye odase. Enɛ hewɔ lɛ abaanyɛ awie akɛ mɛi ni kɛ anunyam haa Yehowa lɛ feɔ nakai nyɔɔŋ kɛ shwane. Eshwɛ fioo ni “nɔ fɛɛ nɔ ni muɔ lɛ” baawó egbee nɔ kɛjie Yehowa yi. (Lala 150:6) Shi dani nakai be lɛ aaashɛ lɛ, mɛni ákɛ aŋkroaŋkroi lɛ wɔbaanyɛ wɔfee kɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam? Mɛɛ naagbai ekolɛ wɔkɛbaakpe? Ni mɛɛ jɔɔmɔi mɛi ni woɔ Nyɔŋmɔ hiɛnyam lɛ anine baashɛ nɔ? Kɛha hetoo lɛ, nyɛhaa wɔsusua Biblia lɛ mli sane ni aŋma ni kɔɔ Israel akutso ni ji Gad lɛ he wɔkwɛa.

Naagba ko ni Ba yɛ Blema

4. Mɛɛ naagba Gad akutso lɛ kɛkpe?

4 Dani amɛaabote Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, Israel akutso ni ji Gad lɛ mli bii lɛ bi ni aŋmɛ amɛ gbɛ koni amɛhi shikpɔŋ ni hi kɛha tsinai alɛɛ ni yɔɔ Yordan bokagbɛ lɛ nɔ. (4 Mose 32:1-5) Jɛmɛ ni amɛaahi lɛ baabi ni amɛya nɔ amɛdamɔ naagbai ni mli wawai anaa. Yordan Jɔɔ lɛ—ni ji adebɔɔ naa afabaŋ ko ni tsĩɔ asraafoi atutuamɔ naa lɛ—baabu wekui ni yɔɔ anaigbɛ lɛ ahe. (Yoshua 3:13-17) Shi kɛlɛ, The Historical Geography of the Holy Land, ni George Adam Smith ŋma lɛ wie shikpɔji ni yɔɔ Yordan bokagbɛ lɛ ahe akɛ: “[Shikpɔji] lɛ kamɔ shi shwaŋ ni afabaŋ ko kwraa bɛ he yɛ Arabia gɔŋ agbo kɛ eyiteŋ tɛtrɛɛ lɛ nɔ. No hewɔ lɛ amɛbafee heko ni gbɔmɛi ni fãa kɛjɛɔ hekome kɛyaa he kroko ni hɔmɔ yeɔ amɛ lɛ kɛ ta batutuaa jɛmɛ be fɛɛ be, ni amɛteŋ mɛi komɛi baa jɛmɛ daa afi yɛ jwɛifɔ hewɔ.”

5. Te Yakob wo Gad seshibii lɛ hewalɛ ni amɛfee amɛnii amɛha tɛŋŋ kɛ́ abatutua amɛ lɛ?

5 Mɛɛ gbɛ nɔ Gad akutso lɛ baatsɔ atsu nɔnyɛɛ ni mli wa nɛɛ he nii? Yɛ afii ohai abɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, amɛ blematsɛ Yakob gba fɔ shi yɛ gbalɛ ni egba yɛ egbele saa nɔ lɛ mli akɛ: “Gad lɛ, tai asafo lɛ aaatua lɛ; shi lɛ moŋ eeewo asafo lɛ foi.” (1 Mose 49:19) Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, nakai wiemɔ lɛ baafee tamɔ nɔ ni jeɔ mɔ nijiaŋ wui. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛtsɔɔ famɔ ni akɛha Gadbii lɛ koni amɛwu kɛshi amɛ. Yakob ma nɔ mi kɛha amɛ akɛ kɛ́ amɛfee nakai lɛ, asraafoi lɛ kɛ hiɛgbele baagbala amɛhe shi, ni Gadbii lɛ baawo asafo lɛ foi.

Wɔjamɔ lɛ He Kaai ni Yɔɔ Ŋmɛnɛ

6, 7. Shihilɛ mli ni Kristofoi yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ tamɔ Gad akutso lɛ nɔ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

6 Taakɛ Gad akutso lɛ ji lɛ, Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ kɛ Satan gbɛjianɔtoo lɛ mli nɔnyɛɛi kɛ naagbai kpeɔ; atsɔɔɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ abuuu wɔhe koni eko akagba wɔnaa. (Hiob 1:10-12) Wɔteŋ mɛi babaoo damɔɔ nɔnyɛɛi ni jɛɔ skulyaa, daaŋ ŋmãa taomɔ, kɛ bii akwɛmɔ mli baa lɛ anaa. Mɔ diɛŋtsɛ loo mligbɛ nɔnyɛɛi hu yɛ. Ebiɔ ni mɛi komɛi amia amɛhiɛ yɛ ‘ŋmei ko ni yɔɔ amɛheloo mli,’ tamɔ kpajee loo hela ko ni mli wa lɛ mli. (2 Korintobii 12:7-10) Henumɔ ni anáa akɛ he bɛ sɛɛnamɔ tsɔ lɛ haoɔ mɛi krokomɛi. Ekolɛ “gbii fɔji” ni yɔɔ gbɔlɛ mli lɛ baatsi Kristofoi ni edara lɛ anaa ni amɛkanyɛ amɛkɛ ekãa ni amɛyɔɔ tsutsu lɛ miisɔmɔ Yehowa.—Jajelɔ 12:1.

7 Bɔfo Paulo hu kaiɔ wɔ akɛ ‘wɔkɛ mumɔi fɔji asafo ni yɔɔ ŋwɛiniiaŋ lɛ ená nɔmɔ.’ (Efesobii 6:12) Wɔnaa “je nɛŋ mumɔ lɛ,” ni ji atuatsemɔ kɛ jeŋba gbonyo mumɔ ni Satan kɛ edaimonioi lɛ woɔ he hewalɛ lɛ be fɛɛ be. (Korintobii 2:12; Efesobii 2:2, 3) Ŋmɛnɛ, taakɛ Lot ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ ji lɛ, ekolɛ nibii gbohii ni mɛi ni ebɔle wɔhe lɛ wieɔ, ni amɛfeɔ lɛ baahao wɔ. (2 Petro 2:7) Agbɛnɛ hu tutuamɔ ni yɔɔ tɛ̃ɛ ni jɛ Satan ŋɔɔ lɛ hu baa wɔnɔ. Satan kɛ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ shwɛɛnii “ni yeɔ Nyɔŋmɔ kitai lɛ anɔ ni amɛhiɛ Yesu Kristo odase lɛ” miiwuu ta. (Kpojiemɔ 12:17) Yesu “tooi krokomɛi” lɛ hu kɛ Satan tutuamɔi tamɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ guu kɛ shitee-kɛ-woo kpeɔ.—Yohane 10:16.

Wɔŋmɛɛ Wɔhe Wɔha Aloo Wɔwuu Kɛshi?

8. Te esa akɛ wɔfee wɔnii yɛ Satan tutuamɔi lɛ ahe wɔha tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ?

8 Te esa akɛ wɔfee wɔnii yɛ Satan tutuamɔi lɛ ahe wɔha tɛŋŋ? Taakɛ blema Gad akutso lɛ fee lɛ, esa akɛ wɔfee mɛi ni yɔɔ hewalɛ yɛ mumɔŋ, ni wɔwuu kɛshi enɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔi lɛ kɛ gbeekpamɔ naa. Mɔbɔ sane ji akɛ, shihilɛ mli nɔnyɛɛi lɛ eha mɛi komɛi eŋmɛɛ amɛhe amɛha, ni amɛku amɛhiɛ amɛfɔ amɛmumɔŋ gbɛnaa nii anɔ. (Mateo 13:20-22) Odasefonyo ko wie enɛ kɛtsɔɔ nɔ hewɔ ni afɔɔɔ kpee baa yɛ esafo lɛ mli lɛ akɛ: “Yɛ anɔkwale mli lɛ eeje nyɛmimɛi lɛ atsine. Amɛfɛɛ amɛyɛ nɔnyɛɛ ni naa wa shishi.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, gbɔmɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ yɛ yiŋtoi babaoo ni amɛaadamɔ nɔ amɛnu he akɛ eje amɛtsine. No hewɔ lɛ, ewaaa akɛ wɔɔbu Nyɔŋmɔ jamɔ akɛ jatsu kroko ko, ni ji gbɛnaa nii ni tsii. Shi ani enɛ ji susumɔ ni ja—ni tɔmɔ bɛ he?

9. Kristo apã lɛ teremɔ haa mɔ hejɔɔmɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

9 Susumɔ nɔ ni Yesu kɛɛ asafo ko ni amɛhu shihilɛ mli nɔnyɛɛ ha eje amɛtsine lɛ he okwɛ: “Nyɛbaa miŋɔɔ, nyɛ mɛi fɛɛ ni etɔ nyɛ ni nyɛjatsui fe nyɛ lɛ, ni maha nyɛ hejɔɔmɔ.” Ani Yesu wiemɔ lɛ tsɔɔ akɛ kɛ́ mɔ ko ba sɔɔmɔ ni esɔmɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ shi lɛ ehe baajɔ lɛ? Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Yesu kɛɛ akɛ: “Nyɛwoa mipã lɛ nyɛfɔ̃a nyɛnɔ, ni nyɛkasea mi; shi mihe jɔ, ni mibaa mihe shi kɛjɛ mitsui mli; ni nyɛaaná hejɔɔmɔ nyɛaaha nyɛsusumai lɛ.” Apã ji tso loo dade ko ni haa adesa loo kooloo ko nyɛɔ etereɔ jatsu ko ni tsii. Mɛni hewɔ mɔ esa akɛ mɔ ko awo apã ni tamɔ nɛkɛ afɔ enɔ? Ani ‘etɔko’ wɔ momo? Etɔ wɔ, shi abaanyɛ akane Hela niŋmaa lɛ hu akɛ: “Mikɛ nyɛ baatere mipã lɛ.” Susumɔ he okwɛ: Yesu kɛɛ ebaaye abuɔ wɔ kɛtere wɔjatsu lɛ! Ehe ehiaaa ni wɔ diɛŋtsɛ wɔkɛ wɔhewalɛ afee enɛ.—Mateo 9:36; 11:28, 29; 2 Korintobii 4:7.

10. Mɛni jɛɔ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ koni wɔwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam lɛ mli kɛbaa?

10 Kɛ́ wɔwo apã ni akɛha kaselɔi lɛ wɔfɔ wɔnɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔmiiwuu kɛmiishi Satan. Yakobo 4:7 woɔ shi akɛ: “Nyɛtea shi nyɛwoa abonsam, ni eeejo nyɛnaa foi.” Enɛ etsɔɔɔ akɛ no feemɔ waaa. Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ biɔ mɔdɛŋbɔɔ babaoo. (Luka 13:24) Shi Biblia lɛ kɛ shiwoo nɛɛ haa yɛ Lala 126:5 lɛ akɛ: “Mɛi ni kɛ yaafonui dũɔ nii lɛ, amɛkɛ nyamɔ aaakpa.” Hɛɛ, Nyɔŋmɔ ni wɔjáa lɛ lɛ jeee otrumufeelɔ. Eji “mɛi ni taoɔ esɛɛ gbɛ lɛ anyɔmɔwolɔ,” ni ejɔɔ mɛi ni woɔ ehiɛ nyam lɛ.—Hebribii 11:6.

Ní Aaawo Nyɔŋmɔ Hiɛ Nyam Ákɛ Maŋtsɛyeli Shiɛlɔi

11. Shiɛmɔ nitsumɔ lɛ bafeɔ nɔ ni wɔkɛdamɔɔ Satan tutuamɔi lɛ anaa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

11 Yesu kɛ famɔ ha akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi.” Shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ji gbɛ titri ni atsɔɔ nɔ akɛ “yijiemɔ afɔle” haa Nyɔŋmɔ. (Mateo 28:19; Hebribii 13:15) “Hejɔlɛ sanekpakpa lɛ he saamɔ-kɛ-too” ni ‘wɔkɛwoɔ wɔnaji’ lɛ ji “tawuu nii lɛ fɛɛ” lɛ fã ko ni he hiaa waa—nɔ ni wɔkɛdamɔɔ Satan tutuamɔi lɛ anaa. (Efesobii 6:11-15) Nyɔŋmɔ yi ni wɔjieɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ ji gbɛ ni nɔ bɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔwajeɔ wɔhemɔkɛyeli lɛ. (2 Korintobii 4:13) Eyeɔ ebuaa wɔ koni wɔjie wɔjwɛŋmɔ kɛjɛ susumɔi gbohii anɔ. (Filipibii 4:8) Wɔhe ni wɔkɛwoɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ haa wɔkɛ wɔnanemɛi jálɔi bɔɔ naanyo ni woɔ mɔ hewalɛ.

12, 13. Shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ni akɛ he woɔ daa lɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ kɛha wekui yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Feemɔ he nɔkwɛmɔnɔ.

12 Shiɛmɔ nitsumɔ lɛ baanyɛ afee weku nitsumɔ kpakpa ko hu. Yɛ anɔkwale mli lɛ, hiɛtserɛjiemɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ he miihia gbekɛbii. Shi kɛlɛ, esaaa akɛ be ni weku lɛ yeɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ feɔ nɔ ni miishɛɛ bɛ mli. Fɔlɔi baanyɛ aha efee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ babaoo kɛtsɔ amɛbii lɛ ni amɛaatsɔse amɛ koni amɛtsɔmɔ mɛi ni he esa jogbaŋŋ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ nɔ. Ani gbekɛbii náaa nibii ni amɛnyɛɔ amɛfeɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ he miishɛɛ? Kɛ́ fɔlɔi ŋmɛ pɛpɛɛpɛ, ni amɛkpaaa nibii ni fe amɛbii lɛ anyɛmɔi agbɛ lɛ, ebaanyɛ eye ebua amɛ koni amɛná miishɛɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.—1 Mose 33:13, 14.

13 Kɛfata he lɛ, weku ni feɔ ekome kɛjieɔ Nyɔŋmɔ yi lɛ náa wekukpaa ni mli wa. Susumɔ nyɛmiyoo ko ni ewu ni heee yeee lɛ shi lɛ kɛ ebii enumɔ lɛ he okwɛ. Enɛ nyɛ enɔ koni etao heloonaa nitsumɔ ni ekɛkwɛ ebii lɛ yɛ heloo gbɛfaŋ. Ani enɛ ha etɔ lɛ aahu ni eku ehiɛ efɔ ebii lɛ amumɔŋ hiamɔ nii anɔ? Ekɛɛ akɛ: “Mikase Biblia lɛ kɛ Biblia kasemɔ woji lɛ waa ni mibɔ mɔdɛŋ koni mikɛ nɔ ni mikaneɔ lɛ atsu nii. Mikɛ gbekɛbii lɛ yaa kpeei ni mikɛ amɛ shiɛɔ yɛ shia kɛ shia daa. Mɛni jɛ mimɔdɛŋbɔi lɛ mli kɛba? Abaptisi gbekɛbii enumɔ lɛ fɛɛ.” Shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ni okɛ ohe aaawo jogbaŋŋ lɛ baanyɛ aye abua bo nakai nɔŋŋ koni otsɔse obii lɛ “yɛ Nuŋtsɔ lɛ tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli.”—Efesobii 6:4.

14. (a) Gbekɛbii baanyɛ amɛkɛ anunyam aha Nyɔŋmɔ yɛ skul yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni baanyɛ aye abua gbekɛbii koni ‘amɛhiɛ akagbo sanekpakpa lɛ he’?

14 Gbekɛbii, kɛ́ nyɛyɛ maŋ ko ni mla ŋmɛɔ nyɛ gbɛ koni nyɛye odase ni nyɛkɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam mli lɛ, ani nyɛfeɔ nakai loo nyɛŋmɛɔ gbɛ koni gbɔmɔ shemɔ akaha nyɛmiifee nakai? (Abɛi 29:25) Gbekɛyoo ko ni eye afii 13 ni ji Odasefonyo ni yɔɔ Puerto Rico lɛ ŋma akɛ: “Efeko mi hiɛgbele pɛŋ akɛ mashiɛ yɛ skul, ejaakɛ mile akɛ anɔkwale lɛ nɛ. Miwoɔ minine nɔ be fɛɛ be yɛ klas, ni miwieɔ nɔ ni mikase kɛjɛ Biblia lɛ mli lɛ he. Kɛ́ miná be lɛ, miyaa wojiatoohe lɛ ni miyakaneɔ Young People Ask wolo lɛ.” * Ani Yehowa ejɔɔ emɔdɛŋbɔi lɛ anɔ? Ebɔ amaniɛ akɛ: “Bei komɛi lɛ miklasbii lɛ biɔ mi saji, ni amɛbiɔ mi po ni mibaha amɛ wolo lɛ eko.” Kɛ́ oshashaoɔ shi yɛ enɛ feemɔ mli lɛ, no lɛ ekolɛ ehe miihia ni otsɔ teemɔŋ nikasemɔ ni mɔɔ shi jogbaŋŋ nɔ ni okɛyoo “Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpakpai ní sa ehiɛ jogbaŋŋ ní hi kɛwula shi lɛ.” (Romabii 12:2) Kɛ́ oyiŋ tsɔ akɛ nɔ ni okase lɛ ji anɔkwale lɛ, ‘ohiɛ gboŋ sanekpakpa lɛ he’ kɔkɔɔkɔ.—Romabii 1:16.

‘Shinaa ni Agbele Naa’ Kɛha Sɔɔmɔ

15, 16. Mɛɛ ‘shinaa kpeteŋkpele ni nitsumɔ pii yɔɔ mli’ Kristofoi pii ebote mli, ni mɛɛ jɔɔmɔi ejɛ mli kɛba?

15 Bɔfo Paulo ŋma akɛ agbele ‘shinaa kpeteŋkpele ni nitsumɔ pii yɔɔ mli’ naa aha lɛ. (1 Korintobii 16:9) Ani ekolɛ oshihilɛ baaŋmɛ bo gbɛ koni okɛ ohe awo nitsumɔi nɛɛ ekomɛi amli? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, he ni akɛwoɔ gbɛgbamɔ loo gbɛgbalɔi awamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ biɔ ni akɛ ŋmɛlɛtswai 70 loo 50 atsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ daa nyɔŋ nɔ. Eka shi faŋŋ akɛ nanemɛi Kristofoi ahiɛ sɔɔ gbɛgbalɔi yɛ anɔkwayeli mli ni amɛjɛɔ amɛsɔmɔɔ lɛ hewɔ. Shi anɔkwale ni eji akɛ amɛkɛ amɛbe babaoo tsuɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ haaa amɛnu he akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe amɛnyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛnáa su ni Yesu wo he hewalɛ lɛ eko akɛ: “Tsuji ni he bɛ sɛɛnamɔ ko ji wɔ; nɔ ni ji wɔgbɛnaa akɛ wɔtsuɔ lɛ, no pɛ wɔtsu nɛɛ.”—Luka 17:10.

16 Gbɛgbamɔ biɔ he tsɔsemɔ, mɔ diɛŋtsɛ gbɛjianɔtoo, kɛ suɔmɔ ni ayɔɔ ákɛ akɛ nibii aaashã afɔle. Shi kɛlɛ, jɔɔmɔi ni jɛɔ mli baa lɛ sa. Oblayoo ni ji gbɛgbalɔ ni atsɛɔ lɛ akɛ Tamika lɛ kɛɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni anyɛɔ ajaa mli pɛpɛɛpɛ lɛ ji jɔɔmɔ kpele diɛŋtsɛ.” Gbɛgbalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Mica lɛ kɛɛ akɛ: “Kɛ́ okɛ ohe wo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, okɛ Biblia lɛ fɔɔ nitsumɔ waa. Amrɔ nɛɛ kɛ miishiɛ yɛ shia kɛ shia lɛ, minyɛɔ miyɔseɔ ŋmalɛi ni sa kɛha shiatsɛ fɛɛ shiatsɛ. (2 Timoteo 2:15) Na ni minaa bɔ ni anɔkwale lɛ náa mɛi ashihilɛ nɔ hewalɛ lɛ ji jɔɔmɔ kpele kroko hu.” Oblanuu ko ni atsɛɔ lɛ Matthew lɛ hu wie miishɛɛ ni anáa “kɛ́ akɛ mɔ ko ba anɔkwale lɛ mli lɛ” he. “Miishɛɛ ko bɛ ni fe enɛ.”

17. Kristofonyo ko ye henumɔi ni ejaaa ni ehiɛ yɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ he lɛ nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

17 Ani obaanyɛ osusu ohe ni okɛaawo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he? Ekolɛ oosumɔ ni ofee nakai, shi onuɔ he akɛ oshɛɛɛ? Oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Kenyatte lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ: “Mihiɛ susumɔi ni ejaaa yɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ he. Minu he akɛ minyɛŋ matsu. Milé bɔ ni afeɔ atoɔ hiɛkpamɔ wiemɔi ahe gbɛjianɔ, loo ni mikɛ mɔ ko asusu nii ahe kɛjɛ Ŋmalɛi lɛ amli.” Shi kɛlɛ, onukpai lɛ to gbɛjianɔ koni gbɛgbalɔ yoo ko ni he esa kɛ lɛ aya shiɛmɔ. Kenyatte kɛɛ akɛ: “Ekɛ nitsumɔ yɛ miishɛɛ. No ha miná suɔmɔ akɛ matsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ.” Ekolɛ kɛ́ akɛ hewalɛwoo kɛ tsɔsemɔ fioo ko ha bo lɛ, bo hu “obaasumɔ akɛ otsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ.”

18. Mɛɛ jɔɔmɔi mɛi ni kɛ amɛhe woɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ mli lɛ anine baanyɛ ashɛ nɔ?

18 Gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ baagbele gbɛ kɛha sɔɔmɔ mli hegbɛi krokomɛi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ahe baasa koni atsɔse amɛ kɛha maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ní atsu amɛ ni amɛyashiɛ yɛ maŋsɛɛ shikpɔji anɔ. Esa akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi akase maŋ hee ko mlihilɛ, ekolɛ amɛkase wiemɔ hee ko, kusum hee ko, kɛ niyenii hee yeli. Shi jɔɔmɔi ni jɛɔ mli kɛbaa lɛ haa naagbai nɛɛ bafeɔ bibioo kwraa. Mildred, ni ji maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ko ni he esa ni yɔɔ Mexico lɛ kɛɛ akɛ: “Mishwako mihe kɔkɔɔkɔ yɛ miyiŋ ni mikpɛ akɛ matsɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ mli. Eji nɔ ko ni kã mitsui nɔ beni miji gbekɛyoo bibioo lɛ tɔ̃ɔ.” Mɛɛ jɔɔmɔi ená? “Biblia mli nikasemɔ námɔ wa yɛ maŋ ni mijɛ mli lɛ mli. Shi yɛ biɛ lɛ, miná babaoo aahu akɛ mɛi ejwɛ tsɔɔ shiɛlɔi shikome!”

19, 20. Betel sɔɔmɔ, majimaji ateŋ sɔɔmɔ, kɛ Sɔɔmɔ Tsɔsemɔ Skul lɛ eha mɛi babaoo ená jɔɔmɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

19 Mɛi ni sɔmɔɔ yɛ Betel yɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe niji amli lɛ hu náa jɔɔmɔi babaoo. Sven, ni ji oblanuu ko ni miisɔmɔ yɛ Germany lɛ wie enitsumɔ yɛ Betel lɛ he akɛ: “Minuɔ he akɛ miifee nɔ ko ni yɔɔ naanɔ sɛɛnamɔi. Kulɛ manyɛ mikɛ mihesaai lɛ atsu nii yɛ je lɛ mli. Shi ebaafee tamɔ nɔ ni mikɛ shika miito shikatoohe ko ni miihe abutu mli.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, ni aaasɔmɔ akɛ mɔ ko ni kɛ ehe eha ni awooo lɛ nyɔmɔ lɛ biɔ afɔleshãa. Shi Sven kɛɛ akɛ: “Kɛ́ otee shia lɛ, ole akɛ otsu nibii fɛɛ ni otsu nakai gbi lɛ oha Yehowa. Ni no haa onáa miishɛɛ ‘waa.’”

20 Nyɛmimɛi komɛi ená jɔɔmɔi ni jɛɔ majimaji ateŋ sɔɔmɔ mli baa lɛ eko, ni amɛtsuɔ nii kɛmamɔɔ nitsumɔhe niji yɛ maŋsɛɛ shikpɔji anɔ. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ni amɛsɔmɔ yɛ maŋsɛɛ nitsumɔi kpaanyɔ mli lɛ ŋma akɛ: “Nyɛmimɛi ni yɔɔ biɛ lɛ ahe yɛ miishɛɛ waa. Amɛshimɔ kumɔɔ mɔ tsui—ni enɛ ji shii kpaanyɔ nɔ ni wɔtsui ‘ekumɔ.’ Mɛɛ niiashikpamɔ ni yɔɔ miishɛɛ po wɔná nɛkɛ!” Agbɛnɛ Sɔɔmɔ Tsɔsemɔ Skul lɛ hu yɛ. Ekɛ mumɔŋ tsɔsemɔ haa nyɛmimɛi hii oshijafoi ni sa lɛ. Mɔ ko ni egbe skul lɛ naa lɛ ŋma akɛ: “Milé wiemɔi ni mikɛ baada nyɛ shi yɛ skul ni tamɔ nɛkɛ ni nɔ bɛ lɛ he. Mɛɛ gbɛjianɔtoo kroko yɔɔ ni baabɔ mɔdɛŋ waa nɛkɛ ni ekɛtsɔse mɛi?”

21. Mɛɛ kaa Kristofoi fɛɛ kɛkpeɔ yɛ sɔɔmɔ ni amɛkɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ mli?

21 Hɛɛ, shinaai babaoo naa egbele kɛha nitsumɔ. Akpɛlɛɔ nɔ akɛ wɔteŋ mɛi babaoo nyɛŋ asɔmɔ yɛ Betel loo yɛ maŋsɛɛ shikpɔŋ ko nɔ. Yesu diɛŋtsɛ jaje akɛ Kristofoi baawo “yibii” ayibɔ srɔtoi yɛ shihilɛi srɔtoi amli ni amɛyɔɔ lɛ hewɔ. (Mateo 13:23) No hewɔ lɛ, nɔ ni akɛfɔ̃ɔ wɔhiɛ akɛ Kristofoi lɛ ji, ni wɔkɛ shihilɛ mli ni wɔyɔɔ lɛ atsu nii jogbaŋŋ—ni wɔkɛ wɔhe awo Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli babaoo bɔ ni wɔshihilɛi ŋmɛɔ wɔ gbɛ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔkɛwoɔ Yehowa hiɛ nyam, ni wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ enáa he miishɛɛ. Susumɔ Ethel, ni ji nyɛmiyoo ko ni eda ni yɔɔ shia ko ni akwɛɔ mɛi ni edara yɛ mli lɛ he okwɛ. Eyeɔ eshiabii lɛ odase be fɛɛ be, ni eyeɔ odase hu yɛ tɛlifon nɔ. Eyɛ mli akɛ enyɛɛɛ etsu babaoo moŋ, shi ekɛ susuma muu fɛɛ tsuɔ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ.—Mateo 22:37.

22. (a) Mɛni ji gbɛ̀i komɛi ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔwo Nyɔŋmɔ hiɛnyam? (b) Mɛɛ be ni yɔɔ naakpɛɛ kã wɔhiɛ?

22 Shi kaimɔ akɛ, shiɛmɔ ji gbɛ̀i ni akɛwoɔ Yehowa hiɛ nyam lɛ ateŋ ekome kɛkɛ. Kɛ́ wɔfee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa yɛ wɔjeŋba kɛ wɔhesaamɔ mli yɛ wɔnitsumɔhe, skul, kɛ shia lɛ, wɔhaa Yehowa tsui nyaa. (Abɛi 27:11) Abɛi 28:20 lɛ woɔ shi akɛ: “Nuu anɔkwafo aaaná jɔɔmɔi babaoo.” No hewɔ lɛ esa akɛ ‘wɔdu babaoo’ yɛ sɔɔmɔ ni wɔsɔmɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ mli, ejaakɛ wɔle akɛ wɔbaakpa jɔɔmɔi babaoo. (2 Korintobii 9:6) Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔbaaná hegbɛ akɛ wɔbaahi wala mli yɛ be mli ni “nɔ fɛɛ nɔ ni muɔ” lɛ kɛ anunyam ni sa Yehowa lɛ baaha lɛ lɛ!—Lala 150:6.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 14 Yehowa Odasefoi ji mɛi ni fee wolo ni ji Questions Young People Ask—Answers That Work lɛ.

Ani Okaiɔ?

• Nyɔŋmɔ webii sɔmɔɔ Yehowa “nyɔɔŋ kɛ shwane” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Mɛɛ kaa Gad akutso lɛ kɛkpe, ni mɛni no tsɔɔ Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ?

• Shiɛmɔ nitsumɔ lɛ bafeɔ nɔ ni wɔkɛdamɔɔ Satan tutuamɔi lɛ anaa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Mɛɛ ‘shinaa ni naa egbele’ mɛi komɛi ebote mli, ni mɛɛ jɔɔmɔi amɛná mli ŋɔɔmɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Taakɛ bɔ ni Gadbii lɛ te shi wo tai asafoi lɛ, esa akɛ Kristofoi hu awuu amɛshi Satan tutuamɔi lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Wɔnáa naanyobɔɔ ni tswaa mɔ emaa shi mli miishɛɛ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]

Gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ baanyɛ agbele shinaa kɛha sɔɔmɔ mli hegbɛi tamɔ:

1. Majimaji ateŋ sɔɔmɔ

2. Betel sɔɔmɔ

3. Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ